Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 20. jaanuari 2023. a ja 22. veebruari 2023. a kohtumäärused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 5. veebruari 2023. a ja 9. märtsi 2023. a määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (psühhiaatriahaiglasse paigutatav isik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Puudutatud isiku elukohajärgne omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. jaanuari 2023. a ja 22. veebruari 2023. a kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-23-918 muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 543).
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja menetluse edasine käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja, psühhiaatriakliinik) valvearst esitas 18. jaanuaril 2023. a maakohtule taotluse, millega taotles X (puudutatud isik, psühhiaatriahaiglasse paigutatav isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevale ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ega ole võimeline ravivajadust ise hindama.
3.Harju Maakohtu kohtunik kuulas psühhiaatriakliinikus viibiva puudutatud isiku 18. jaanuaril 2023. a ära. Ärakuulamisel viibis puudutatud isiku raviarst ja puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat.
4.Harju Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2023. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 17. jaanuarist 2023. a kuni 21. jaanuarini 2023. a. Lisaks andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamist arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.20. jaanuaril 2023. a esitas puudutatud isiku raviarst arvamuse, milles tõi välja, et patsiendi seisund ei ole muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia jälgimisperioodiga alla 1 a F20.09), tema käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud, enda elu ja tervist ohustav (väga väljendunud aneemia, ravita on tõenäoline püsikululise raske haiguse kujunemine ja invaliidistumine) ja ümbritsevaid (ema, riigiasutused) häiriv. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 4-päevase ravi toimel sedavõrd, et oleks tagatud tema toimetulek haiglavälises keskkonnas (puuduvad tugiisikud, ravisättumus), mistõttu esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus ning selle pikendamine kuni 40 päevani. Maakohtu 20. jaanuari 2023. a määrus
6.Harju Maakohus pikendas 20. jaanuari 2023. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 17. jaanuari 2023. a kella 15:15 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb määruse kohaselt lugeda lõpetatuks 25. veebruaril 2023. a kell 15:15 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus määras, et määrus kuulub
viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
7.Psühhiaatrite arvamusest selgub, et puudutatud isiku digitaalsest haigusloost psüühikahäirele viitavat andmestikku varasemast ei nähtu. Puudutatud isiku venna andmetes on märgitud, et ca 6 a tagasi algasid episoodid, kus puudutatud isik hakkas saatma ebakohaseid sõnumeid tuttavatele, sõpradele, politseisse ja teistesse riigiasutustesse. Kontakti lähedastega on patsient piiranud, ka sotsiaaltöötajat ja piirkonnapolitseinikke pole korterisse lasknud. Politsei on patsiendiga pikemat aega tegelenud, kuna patsient on kirjutanud pikki ja segase sisuga kirju riigiasutustesse ja Riigikogusse. Oma ema suhtes on vaenulik, saadab talle sõimu- ja ähvarduskirju, väidab, et ootab tema surma. Puudutatud isik ise on avaldanud, et kardab, et keegi käib tema korteris, kui teda kodus ei ole, teda lindistatakse seina seest. Soovib seina ära lõhkuda ning on paigaldanud turvakaamerad korterisse. Alkoholi ega ravimeid ei tarvita. Varasemalt ei ole psühhiaatrilisel ravil viibinud, endal psüühikahäire olemasolu eitab ja uuringutest on keeldunud.
8.Psühhiaatriakliinikusse toimetamisel süüdistas puudutatud isik monoloogina politseid ja Riigikogu tegevusetuses, ebapädevuses, väitis, et ema pole tegelikult tema ema, avaldas luulumõtteid enda kahjustamisest. Psühhiaatriakliinikus avaldab puudutatud isik rahulolematust enda piiramisega, hindab end terveks, ravist kategooriliselt keeldub. Vestlusel raviarstiga avaldas puudutatud isik laialdast paranoilis-parafeenset süstematiseeritud luulu (on veendunud, et tema vanemad pole tegelikud, et tema ema on pärit Briti kuningakojast, vennad on pärit Nõukogude Liidu võimuladviku „teistest peredest“, ka paljud teised lapsed Vändras pole tegelikult nende vanemate lapsed, vaid kuningakodade, tuntud kunstitegelaste vm tuntud isikute „sohilapsed“). On märganud endal kuninglike perekondade liikmetega sarnaseid huvisid ja võimeid. Juba aastaid on märganud, et talle tekitatakse terviserikkeid – põhjusetult tekkinud lööve, nõrkustunded, mis tekivad vastutusrikaste sündmuste eel, kus muidu „säraks oma teadmisega, aga seda ei taheta“. Puudutatud isik on veendunud, et tegu on tema mürgitamisega isikute grupi poolt, kes jälgivad tema telefoni, käivad äraolekul korteris, mürgitavad toitu ja jooki. Patsient on sattunud abi otsima, hindab ka tema probleemi senist mittelahendamist endavastase tegevusena. Puudutatud isikul puudub kriitika luulumõtete suhtes. Terviseandmetest nähtub kaalulangus ja tugev kõhnumine, analüüsidest väljendunud aneemia (Hgb 77g/l, N 120-150g/l), mis seostub mürgistusluulust tuleneva puuduliku toitumisega.
9.Maakohus järeldas, et tulenevalt raskest psüühikahäirest võib puudutatud isik ohustada eelkõige iseennast. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia jälgimisperioodiga alla 1 a F20.09), tema käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud, enda elu ja tervist ohustav ja ümbritsevaid häiriv. Arvestades häire olemust ei ole kiire paranemine 4 ööpäeva vältel tõenäoline sedavõrd, et oleks tagatud patsiendi ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Puudutatud isik ei ole oma psüühilisest seisundist tulenevalt võimeline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Eelnevast tulenevalt pikendas maakohus puudutatud isiku suhtes kohaldatud esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel kuni 40 päevani alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest. Menetluse edasine käik
10.Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu esitas maakohtule 22. veebruaril 2023. a taotluse puudutatud isikule tahtest olenematu ravi jätkamiseks ja temale psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva, rahustava ja kehalist seisundit toetava ravi
manustamiseks haiglatingimustes veel kuni 3 kuu vältel alates eelneva raviloa lõppemisest 25. veebruaril 2023. a. Maakohtu 22. veebruari 2023. a määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 22. veebruari 2023. a määrusega Tallinna linna taotluse puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning puudutatud isik paigutati tema tahte vastaselt SA PERH psühhiaatriakliinikusse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni
22.maini 2023. a. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 22. mail 2023. a kell 15:15 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus andis SA PERH psühhiaatriakliinikule loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase ja elundsüsteeme toetava ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
12.Maakohus leidis tuginedes kohtupsühhiaatria ekspertiisile, et Tallinna linna taotlus haiglaravi pikendamiseks 3 kuu võrra on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu ja psüühilist seisundit, leidis maakohus, et puudutatud isik vajab pikaajalist hospitaliseerimist ja ravi jätkumist (temale psühhoosivastase ja elundsüsteeme toetava ravi manustamiseks) kuna varasemast ravikogemustest lähtuvalt pole kujunenud haigustaju ja ravisoostumust. Kuna raviarstide arvamusel ei ole praeguseks puudutatud isiku raske psüühikahäire küllaldaselt paranenud ning haiglaväliselt isik ennast ravida ei suuda ning ta on ohtlik endale kui ümbritsevatele, ei ole maakohtu hinnangul võimalik puudutatud isiku suhtes peale haiglaravi muid psühhiaatrilisi abinõusid kohaldada (PsAS § 11 lg 1 p 3). Määruskaebused
13.Puudutatud isik esitas 5. veebruaril 2023. a maakohtu 20. jaanuari 2023. a määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnisest asutusest.
14.Puudutatud isiku hinnangul puudub tal raske psüühikahäire. Talle haiglasse paigutamisel määratud diagnoos (F20.09) on esialgne ja pole kinnitust leidnud. Lisaks ei ole puudutatud isik ohtlik ei endale ega teistele. Puudutatud isik tõdes, et tal on võib olla rauavaegus, kuid ta on nõus võtma vajalikke preparaate, juhul kui need ei ole väga kanged. Puudutatud isik eitab, et oleks olnud luululine. Seega puuduvad puudutatud isikule PsAS §-s 11 sätestatud alused tema tahtest olenematuks raviks.
15.Puudutatud isik esitas 9. märtsil 2023. a maakohtu 22. veebruari 2023. a määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnisest asutusest.
16.Puudutatud isik kordas enda eelmises määruskaebuses väljendatud seisukohti. Puudutatud isik leidis, et rauavaegus ei saa olla aluseks tema psühhiaatriliseks ravimiseks kinniseks asutuses. Puudutatud isik märkis, et raviarst on avaldanud, et ravi tulemusena loodetakse puudutatud isik „teistmoodi mõtlema“ panna – see on isiku- ja mõttevabaduse oluline rikkumine. Puudutatud isiku pöördumisi riigiasutuste poole ei saa käsitleda tema kinnises asutuses pidamise aluseks. Raviasutus tähtsustab üle puudutatud isiku ja tema ema suhet.
Psühhiaatriakliiniku seisukoht
17.Psühhiaatriakliinik leidis, et mõlemad maakohtu määrused on vajalikud ja põhjendatud. Antud haigusjuhu puhul on maakohtule 18. jaanuaril 2023. a ja 14. veebruaril 2023. esitatud arstide arvamuses täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1. Puudutatud isiku ema
18.Puudutatud isiku ema arvates on maakohtu määrus põhjendatud ning nii tema kui ka puudutatud isiku vennad on üksmeelel, et puudutatud isiku tahtest olenematu ravi pikendamine kolme kuuni on vajalik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb 20. jaanuari 2023. a ja 22. veebruari 2023. a maakohtu määrused jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust nende tühistamiseks. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
20.Puudutatud isik vaidlustas kaks maakohtu määrust: maakohtu 20. jaanuari 2023. a määruse, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani ning maakohtu 22. veebruari 2023. a määruse, millega maakohus paigutas puudutatud isik tema tahte vastaselt SA PERH psühhiaatriakliinikusse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks. Ringkonnakohus nõustub mõlema maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1), haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige iseenda tervist, aga ka teisi (PsAS § 11 lg 1 p 2) ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamustele (18. jaanuari 2023. a ja 14. veebruari 2023. a arvamused), milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus, ning 21. veebruari 2023. a kohtupsühhiaatriaekspertiisile.
22.Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia jälgimisperioodiga alla 1 a F20.09) ning ravita jäämisel võib ta olla ohtlik eelkõige iseendale tulenevalt tugevalt välja arenenud aneemiast. Puudutatud isiku aneemia on tingitud tema mürgistusluulust tulenevast puudulikust toitumisest ja enda hooletusse jätmisest. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise aluseks ei ole ainuüksi aneemia, vaid raske psüühikahäire ning eelkõige oht iseendale. Arvestades puudutatud isiku puudulikku haiguskriitikat esineb kõrge risk, et haiglaravi lõpetamisel lõpetab puudutatud isik talle määratud ravimite tarvitamise, mis võib nii psühhiaatrite arvamuste kui ka 21. veebruari 2023. a kohtupsühhiaatria ekspertiisi kohaselt päädida püsikululise raske haiguse kujunemise ja invaliidistumisega. Lisaks nähtub nii psühhiaatrite arvamustest kui ka kohtupsühhiaatriaekspertiisist, et puudutatud isik on olnud vaenulik oma ema suhtes, saatnud talle nt ähvarduskirju ning on muuhulgas kaalunud enda
kodus väidetava jälitustegevuse lõpetamiseks seina maha lõhkumist, mis annab kolleegiumile aluse arvata, et puudutatud isik võib kujutada ohtu ka ümbritsevale.
23.Psühhiaatrite arvamuste ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi järgi ei ole puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine haiglavälises keskkonnas, sest puudutatud isikul puuduvad tugiisikud ja ravisättumus, mistõttu esines vajadus pikendada puudutatud isiku paigutamist tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse 40 päevani ning seejärel kolme kuuni. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul on lähedastest ema ja vend, siis nende osas valdavad puudutatud isikut paranoilised ja süüdistavad mõtted, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik neilt abi vastu ei võta ja koostööd ei tee. Erinevalt puudutatud isikust leiab kolleegium, et psühhiaatrid on kajastanud enda arvamustes puudutatud isiku suhteid enda lähedastega põhjendatult, muuhulgas ka selleks, et anda prognoos puudutatud isiku hakkamasaamise kohta haiglavälises keskkonnas.
24.Asjaolu, et puudutatud isiku enda hinnangul puudub tal raske psüühikahäire ega esine luulusid, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Asjaolu, et puudutatud isiku diagnoosiks on paranoidne skisofreenia jälgimisperioodiga alla 1 a F20.09 ei anna alust järeldada, et tegemist on esialgse diagnoosiga, vaid viitab sellele, et antud terviseprobleemi osas ei ole puudutatud isiku kohta varasema perioodi kohta dokumenteeritud meditsiinilisi andmeid. Seejuures kinnitab 21. veebruari 2023. a kohtupsühhiaatria ekspertiis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.09 Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni – 10 järgi), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Arvestades muuhulgas kohtupsühhiaatria ekspertiisis välja toodut, mille kohaselt ei mõista puudutatud isik enda ravimise vajadust ning püsib kõrge risk, et haiglaravi lõpetamisel lõpetab ta kohe talle määratud psühhiaatriliste ja aneemiavastaste ravimite tarvitamise puuduliku haiguskriitika tõttu oma kehalise ja psüühilise seisundi kohta, ohustades sellega oma elu ja tervist, ei teki ringkonnakohtul erinevalt puudutatud isikust tõsikindlat veendumust, et kõiki toiminguid, mida puudutatud isikuga tehakse haiglas, oleks võimalik läbi viia ambulatoorselt. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi selgituses, et puudutatud isik vajas ning vajab ka edaspidi psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarse haiglaravi tingimustes. Seega on maakohus järeldanud õigesti, et muu psühhiaatriline ravi PsAS § 11 lg 1 p 3 mõttes ei ole praegusel juhul küllaldane. Nagu märkis ka maakohus, kohaldatakse PsAS § 11 lg 7 järgi tahtest olenematu ravi puhul vähim piiravaid meetodeid, mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse; meditsiiniline personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve. Eelnevast tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et puudutatud isiku kahtlus, et ravi tulemusena loodetakse ta „teistmoodi mõtlema“ panna viisil, mis piiraks tema isiku- ja mõttevabadusi, oleks käesoleval juhul põhjendatud.
25.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused nii esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40 päevani kui ka puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriakliinikusse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 22. maini 2023. a. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
26.Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.