Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu hagi T F vastu korteriomandi võõrandamiseks ja võla ning viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
12 566,46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu (registrikood xxx, aadress Xxx tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond 76901) Hageja lepinguline esindaja A S (e-post xxx) Kostja: T F (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja M K (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu hagi T F vastu korteriomandi võõrandamiseks ja võla ning viivise saamiseks.
2.Mõista välja T Filt (F) Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 8 393,17 eurot.
Mõista T Filt (F) Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu kasuks välja hagi kohtule esitamise hetkeks so 28.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 311,63 eurot.
4.Mõista T Filt Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.12.2021.a põhivõlalt (8 393,17 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 8393,17 eurot.
5.Kohustada T Fit (F) võõrandama korteriomand aadressiga xxx (kinnistu registriosa nr xxx). Anda T File aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 3 kalendrikuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral võõrandada korteriomand sundenampakkumisel.
2-21-20256 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses T Fu kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu esitas 29.12.2021 Harju Maakohtule hagi T F vastu korteriomandi võõrandamiseks ja võla ning viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud perioodil 01.01.2018 kuni 30.11.2021 elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid summas 8393,17 eurot. Seisuga 28.12.2021 on kostjal põhinõue tasumata. Lisaks on kostja jätnud 6390,28 eurot tasumata varasema perioodi majandamiskulude katteks. Kokku on kostjal ühistu ees täitmata kohustus põhinõudes 14 783,45 eurot, mis on enam kui kuue aasta tasumata majandamiskulude nõue. Perioodil 01.02.2018 kuni 28.12.2021 arvestas hageja käesolevas avalduses tasumata põhinõude (8393,17) maksetelt viivist 0,022% päevas kogusummas 1 311,63 eurot.
2.Esitatud majandamiskulude nõuet ning kulude jagamist tõendab hageja 29.04.2014, 27.05.2020, ning 15.06.2021 toimunud üldkoosolekute otsustega, millega on kinnitatud majanduskavad ja korteriühistu põhikirjaga (avalduse lisa 4, 5, 6 ja 7). Kostja ei ole hageja eelnimetatud otsuseid vaidlustanud, mistõttu on need muutunud täitmiseks kohustuslikeks. Elektri, vee, kütte ja prügi suurust tõendab hageja käesolevale avaldusele lisatud pangaväljavõtetega nõude perioodil ning ostuarvetega.
Olukorras, kus kostja rikub järjepidevalt oma kohustust majandamiskulude tasumisel ei pea Xxx tn 2 Tabasalu teised korteriomanikud enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka. Korteriomanikul on kohustused osaliselt või täies ulatuses täitmata alates 2014 juunist, mis on oluliselt pikem aeg sundvõõrandamisnõude esitamise aluseks,
2-21-20256 kui KrtS §-s 32 lg 2 punkt 2 sätestatud nõue.
4.Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriomanike üldkoosolek toimus 15.06.2021, kell 19, aadressil xxx. Koosolekul kaasomanikud otsustasid esitada kostjale xxx asuva korteriomandi võõrandamisnõude andes vabatahtliku korteriomandi võõrandamistähtaja 31.10.2021. Teate korteriomandi võõrandamisnõude vastuvõtmise kohta koos üldkoosoleku protokolliga edastas Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu kostjale tema määratud e-postiaadressile xxx 06.07.2021 haldussüsteemi www.haldusnet.ee kaudu ja AS Eesti Post kaudu tähtkirjana. Kostja tähtkirja vastu ei võtnud ja see tagastati. Kostja korteriomandit määratud tähtajaks võõrandanud ei ole. Hageja palub kohtul kohustada kostjat võõrandama xxx asuv korteriomand hiljemalt 3 kuu jooksul, arvates käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. Mõista kostjalt Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu kasuks välja aadressil xxx asuva korteriomandiga seotud majandamiskulude põhivõlgnevus (põhinõue) summas 8 393,17 eurot ja hagiavalduse kohtule esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis, ajavahemikul 01.02.2018 kuni 28.12.2021 (kaasaarvatud) tasumata majandamiskulude põhinõudelt 1 311,63 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.12.2021 põhivõlasummadelt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 8393,17 eurot. Määrata kindlaks hageja menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hageja nõudega võõranda hageja korter 3 kuu jooksul peale kohtulahendi jõustumist kuna hageja oleks pidanud esitama nõude vastavalt KrtS § 33 lg 3 kohaselt. Hageja on esitanud oma hagiavalduses korteriühistu üldkoosoleku protokolli mis toimus 27.05.2020.a kus korteriühistu üldkoosolekul otsustati algatada korter 14 sundmüük Põhikirja punkt 4.2.19 ja KrtS paragrahvide 32 ja 33 alusel ning esitada vastav nõue korteriomanikule. Seega saabus vastavalt KrtS § 33 lg 3 hagi esitamise nõude esitamise tähtaeg juba 27.05.2020.a.
6.Kostja vaidleb vastu hagi põhinõude suuruse osas kuna hagis esitatud nõudest on osaliselt aegunud tulenevalt. Kostja palub kohaldada aegumist aastal 08.01.2018 – 07.12.2018 esitatud arvete osas. Antud juhul ei ole tegemist kokkulepitud tasu maksmisega kuna hageja poolt esitatud arvetel väljatoodud elekter, vesi ja vee soojendamine ei ole fikseeritud summas vaid arvestatakse vastavalt tarbimisele. Lisaks viitab hageja, et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega ka see ei vasta tõele. Arve esitatakse eelneva kuu teenuste ja tarbimiste eest jooksva kuu alguses ja tasu maksmise kohustus on arvel näidatud kuupäevaks, seega ei muutu arve esitamisega see koheselt sissenõutavaks vaid arve tähtaja saabumisega. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kostja osaliselt põhinõuet summas 6336,30 eurot. Kuna osaliselt põhisumma on aegunud siis ei vasta tõele ka hagis esitatud viivisnõude suurus. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid üldkoosolekul valinud A S (P) lepinguliseks esindajaks. See tähendab, et korteriühistu kõrgeim organ ei ole teda volitanud esindama korteriühistut praeguses tsiviilasjas ning seeläbi puudub A S (P) õigus esindada korteriühistut. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 6336,30 eurot ja riigilõivu summas 50 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu
2-21-20256 ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Kostja heidab kohtule ette, et kohus ei ole järginud õiget menetlusliiki. Kohus kostjaga ei nõustu. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule koos nii hagita menetluses lahendatava kui ka hagimenetluses lahendatava nõude. TsMS § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib hagimenetluses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kohus märgib, et hagita menetluses lahendatava vaidluse lahendamine hagimenetluses ei ole seaduse kohaselt keelatud. Käesoleval juhul on tegemist TsMS § 613 lg 4 sätestatud olukorraga, ja kohus lahendab vaidluse hagimenetluses.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja on Harku vallas, Tabasalu alevikus Xxx tn 2 asuva korteriomandi nr 14 omanik ja Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu liige (tl 5).
10.Korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes (KrtS § 34 lg 1). Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Vastavalt avalduses esitatule nõuab korteriühistu korteriomanikult majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 8 393,17 eurot (arved ajavahemiku eest alates so perioodi 01.01.2018 kuni 30.11.2021).
11.Kohus leiab, et hageja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved (tl 6-30). Kostja hageja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Kostja on vaid seisukohal, et nõutav põhisumma on osaliselt aegunud ning võtab nõude õigeks summas 6 386,30 eurot.
12.KrtS § 40 lg 1 (29.12.2021 redaktsiooni) kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Hageja on esitanud korteriühistu üldkoosoleku protokollid 2021 majanduskava kinnitamise kohta (tl 43-44). Lisaks tuleneb hageja põhikirja punktist.2.1., et kostja on ühistu liikmena kohustatud täitma ühistu põhikirja, ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Hageja põhikirja punktist 4.2.6. tuleneb, et kostja on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus ja hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: küte - vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m 2 kohta; Üldelekter vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule; Vesi ja kanalisatsioon - vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel esitatakse korteriomanikule arve, milles sisaldub vee ja kanalisatsiooni tarbimise kuue kuu kaalutud keskmine. Vee mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse
2-21-20256 otsusele; Sooja vee energia - vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel; Prügivedu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; Elamu remont - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi l m2 kohta; Halduskulud - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi l m2 kohta; Koristus - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi lm2 kohta; Üldvesi - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korterite arvule; Avariifond - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi l m2 kohta; Laenu tagasimakse - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; Reservfond - üks kroon iga korteriomandi 1 m2. Kuivõrd käesoleval juhul on olemas kehtiv põhikiri, kus on mh sätestatud kulude jaotamise kord, siis vastavalt KrtS § 40 lõikele 2 tuleb puudutatud isikul ka sellest lähtuda. Isegi kulude jaotuse osas majandamiskava puudumine ei vabasta korteriomandi omanikku kulude tasumisest (RKTKm nr 2-19-8045 p 11).
13.Arvestades eeltoodut, ei ole kostjal alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Kostja vaidleb vastu perioodil 08.01.2018-07.12.2018 esitatud majandamiskulude arvetele summas 2006,87 eurot, kuivõrd leiab, et selles osas on hageja nõue aegunud. Kohus kostjaga ei nõustu.
15.Riigikohus on 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-6-17 p 11, selgitanud, et „Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu vähemalt praegusel juhul lugeda tehingulaadseteks suheteks“. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab sellest aasta lõppemisest, mil nõu muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3).
16.Kohus selgitab, et kostjale, kui Xxx tn 2 kaasomanikule ja korteriühistu Xxx tn 2 liikmele saabus korteri nr xxx kaasnevate majandamiskulude maksmise kohustuse tähtpäev vastavalt põhikirja p-le 4.2.1 ja Xxx tn 2 juhatuse poolt sõlmitud tarbimislepingutes nimetatud maksetähtpäevadel. TsÜS § 147 lõike 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas hagiavalduses nõude erinevate arvete alusel, millest esimene arve oli esitatud 08.01.2018 ning see muutus sissenõutavaks 01.02.2018. Seega algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 kohaselt 01.01.2019 ja lõppes 01.01.2022. Kuivõrd hagi esitati kohtule 29.12.2021, ei ole hagi osaliselt aegunud ning kostjalt tuleb välja mõista põhinõue summas 8 393,17 eurot.
17.Hageja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi
2-21-20256 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja ees oma kohustuse täitmisega viivituses, tuleb kostjalt ka viivis välja mõista. Kohus kontrollis hageja esitatud viivisearvutust ja nõustub sellega.
18.Kohus rahuldab Harku vald, Tabasalu alevik, Xxx tn 2 korteriühistu avalduse kostja vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus mõistab kostjalt välja korteriühistu kasuks välja majandamiskulude põhivõlgnevuse summas 8 393,17 eurot (arved ajavahemiku eest alates 08.01.2018 arvest nr 180114 kuni 30.11.2021 arve nr 114063014). Samuti mõistab kostjalt kohus hageja kasuks välja viivise seisuga 28.12.2021 summas 1 311,63 eurot ning alates 29.12.2021 viivise tasumata põhivõlgnevuselt (summas 8 393 eurot) seaduses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.
19.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik on p 2 kohaselt on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
20.Kohus leiab, et hageja kostja vastu esitatud sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud: kostja on võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale 15.06.2021 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täitnud. Kostjale anti xxx asuva korteriomandi omanikuna korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks tähtaeg 31.10.2021. Kostjale on otsus edastatud elektrooniliselt (tl 108). Kostja ei ole esile toonud, et ta ei ole 15.06.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsust kätte saanud. Kostja ei ole kohtule teadaolevalt ka otsust vaidlustanud.
21.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et tema hinnangul oleks hageja pidanud esitama vastava nõude hiljemalt 27.05.2020. Kohus kostjaga ei nõustu ja märgib, et hagi on kohtule esitatud tähtaegselt. Korteriomanike üldkoosolek on 15.06.2021 võtnud vastu otsuse kostjale võõrandamise nõude esitamiseks (tl 106). Kuivõrd hagi on kohtule esitatud 29.12.2021, on tegemist tähtaegselt esitatud nõudega.
22.Võõrandamise nõude aluseks oli kostja võlgnevus, mis 15.06.2021 seisuga oli 13 423 eurot (põhinõue), millel lisandus viivise nõue summas 8002,50 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja täitnud korteriomanikuna tema omandis oleva korteri majandamiskulude maksmise kohustust alates 2014. aastast. Kohus leiab, et teised korteriomanikud ei pea taluma ühe korteriomaniku pahatahtlikkust niivõrd pika aja vältel majandamiskulude tasumisel ja neil on seega õigus nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist. Seega on hagi ka selles osas põhjendatud.
2-21-20256
23.Käesoleval juhul on kostja avaldanud oma vastuväites, hageja tehinguline esindaja ei oma esindamiseks kehtivat õiguslikku alust. Kohus kostjaga ei nõustu. Xxx tn 2 korteriomanike 27.05.2020 toimunud üldkoosolekul andsid korteriomanikud Xxx tn 2 korteriühistu juhatusele volituse kaasata vajadusel kostja vastu nõude esitamise vormistamiseks juriidiline konsultant (tl 39). Samuti andsid Xxx tn 2 korteriomanikud juhatusele volituse 15.06.2021 toimunud üldkoosolekul sundvõõrandamise nõude kohtule esitamiseks. Olukorras, kus korteriühistu kõrgeim organ so korteriomanike üldkoosolek on andnud juhatusele volituse kaasata korteriomanike õiguste kaitsmiseks juriidiliste eriteadmistega isiku kaasamine, ei tähenda see seda, et korteriühistu juhatus pidi ise juhatuse liikmete kaudu korteriühistut esindama. Olukorras, kus juhatuse liikmed said vastava volituse, olid juhatuse liikmed õigustatud ka sõlmima esindusõiguse realiseerimiseks vastava esinduslepingu. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lg 1). Käesoleval juhul ei ole seaduses ette nähtud teisiti.
24.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Võlgnevus summas 8393,17 eurot ja viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb rahuldada hagi korteriomandi suundvõõrandamise nõude osas.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Ei ole välistatud, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.