2-22-14094 G. S. hagi OÜ Õppekeskus Intellekt vastu töövaidluses ja OÜ Õppekeskus Intellekt taotlus töövaidluskomisjoni 23.08.2022 otsuse nr xxxxx läbivaatamiseks hagimenetluses
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
4591,49 eurot ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: G. S., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: Aivar Haava, e-posti aadress: xxx Kostja: OÜ Õppekeskus Intellekt, registrikood: 10516532, asukoht: Outokumpu 11, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Allan Valk, e-posti aadress: [email protected]
26.01.2023 kohtuistungil, istungil osalesid hageja G. S., hageja lepinguline esindaja Aivar Haava ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Allan Valk; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G. S. hagi.
2.Tuvastada OÜ Õppekeskus Intellekt ja G. S. vahel 01.09.2015 sõlmitud töölepingu nr xxx ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada OÜ Õppekeskus Intellekt ja G. S. vahel 01.09.2015 sõlmitud tööleping nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel 29.07.2022.
4.Välja mõista OÜ-lt Õppekeskus Intellekt G. S. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 4250,52 eurot (bruto).
5.Välja mõista OÜ-lt Õppekeskus Intellekt G. S. kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.07.2022 4250,52 eurolt kuni hüvitise 4250,52 euro täitmiseni.
6.Jätta G. S. taotlus töötamise registri kande muutmiseks läbi vaatamata.
7.Jätta menetluskulud OÜ Õppekeskus Intellekt kanda.
8.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis
1.Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjonile 28.06.2022 esitatud avalduses palus G. S. (edaspidi nimetatud hageja) tuvastada Õppekeskus Intellekt OÜ 30.05.2022 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus; lõpetada tööleping alates 30.05.2022 TLS § 107 lg 2 alusel; mõista Õppekeskus Intellekt OÜlt G. S. kasuks välja: hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1) so 6375,78 eurot (bruto); viivis alates töölepingu lõppemisele järgnevast päevast, so 31.05.2022 kuni kõikide väljamõistetavate rahaliste nõuete tasumise päevani VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras s.o 8% aastas. G. S. palus kuni 27.06.2022 arvestatud viivise summalt 6375,78 eurolt mõista välja kindla summana 39,13 eurot (bruto) ja alates 28.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 8% aastas. Parandada kanded G. S. töötamise kohta töötamise registris (TvLS § 63) (tlk 19 avalduse ese; avaldus tlk 19-22).
2.30.06.2022 võttis töövaidluskomisjon G. S. avalduse menetlusse, so järgmiste nõuete osas: töölepingu tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötamise registrikande muutmise, hüvitise ja viivise nõuetes (tlk 34-37).
3.29.07.2022 seisukohas kostja avaldust õigeks ei võtnud ning leidis, et hagejapoolsed rikkumised on tõendamist leidnud ning need olid lubamatud ning hageja käitumine väärib hukkamõistu seepärast, et tegemist on õppeasutusega ja rikkumiste juures viibisid õpilased, kellele vastav käitumine võis tekitada küsimusi ja mõjus halvasti. Kostja hinnangul juhul kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse tühiseks, oleks hüvitis ülepaisutatud. Kolme kuu hüvitis on ebaproportsionaalselt suur ja seda tuleks vähendada, kuna süükspandud juhtumite toimumine on tõendatud ja hinnata tuleks nende raskust, üksikasjade tõendatust ehk siis tööandja käitumist juhtumitest teadassaamisel/juhtumi menetlemisel (tlk 42-45).
4.16.08.2022 töövaidluskomisjoni istungi protokolli kohaselt jäid hageja nõuded avalduses esitatult samaks (tlk 72).
5.Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr xxxxx otsuse 23.08.2022, milles rahuldas G. S. avalduse OÜ Õppekeskus Intellekt vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas OÜ Õppekeskus Intellekt poolt G. S.le 30.05.2022 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 104 lg 1 alusel, OÜ Õppekeskus Intellekt ja G. S. vahel sõlmitud tööleping loeti lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 29.07.2022. Töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt Õppekeskus Intellekt G. S. kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 4250,52 eurot ja viivise alates 30.07.2022 iga päeva eest summas 0,93 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Parandada kanded G. S. töötamise kohta töötamise registris (tlk 4-8; tlk 75-83). Kostja taotlus ja seisukohad
6.22.09.2022 taotluses palus kostja (tööandja, OÜ Õppekeskus Intellekt) hageja, so G. S. poolt esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamist (tlk 3 ja tlk 3 pöördel).
7.11.10.2022 vastuses palus kostja hagi rahuldamata jätmist. Kostja selgitas, et on hagejat 09.05.2022 käskkirjaga nr 22/0026 hoiatanud töökohustuste rikkumise kordumise eest ja märkinud hoiatuses selgesõnaliselt, et töökohustuste rikkumise jätkumise või kordumise korral on kostjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Hageja sai hoiatuse kätte. Hageja pole kunagi eitanud hoiatuses nimetatud juhtumi toimumist, küll aga väidab hageja, et ta rääkis juhtumi ajal kolleegiga normaalsel toonil. Kostja kontrollis hageja taolise väite õigust ja jõudis järeldusele, et hageja väide ei vasta tõele. Nimelt andis kooli sekretär (kelle töökoht asub vahetus läheduses ja kelle kabinetist avaldaja vahetult enne intsidenti viibis/väljus) seletuse selle kohta, et ta kuulis 03.05.2022 enne esimest tundi selgelt justnimelt avaldaja karjumist kolleegide peale. Kostja luges hageja 03.05.2022 ebaviisaka käitumise kolleegi suhtes tõendatuks, see kahjustas selgelt kostja kui tööandja (kes peab töötajatele normaalse töökeskkonna kindlustama) mainet, eelkõige teiste töötajate silmis ning kui tööandja hoiatuse näol sekkunud poleks, oleks see maine seniajani/püsivalt kahjustatud olnud. Eeltoodule vaatamata, hageja oma käitumist ei parandanud ja järjekordne juhtum leidis aset 24.05.2022, mil hageja järjekordselt oma kolleegide (S.S. ja K.S.) suhtes (õpilaste juuresolekul) ebaviisakalt käitus ning sellega oma töökohustusi rikkus. Selline hageja käitumine tõi aga kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise 30.05.2022 töölepingu seaduse §-i 88 lg 1 punkti 3 alusel. Kostja uuris antud võimaliku juhtumi asjaolusid ning jõudis järeldusele, et see leidis aset just sellisena, nagu kolleegid (teised õpetajad) seda kostjale ette kandsid. Ettekannete kohaselt käskis avaldaja laste juuresolekul ebaviisakalt lõpukella muusikalise etteaste proovi katkestada, tehes seda kõrgendatud toonil ja üliemotsionaalselt/agressiivselt. Kostja osundas, et kui kohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine on tühine, on kostja nõus töölepingu lõpetamisega töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel (so alates 30.05.2022). Mis puutub aga avalduses esitatud hüvitisenõuet, siis juhul kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse tühiseks, oleks see ilmselgelt ülepaisutatud. Kolme kuu töötasu suurune hüvitis oleks ebaproportsionaalselt suur ja seda tuleks vähendada, sest igal juhul on tõendatud hagejale süükspandud juhtumite toimumine ja hinnata tuleb nende võimalikku raskust, üksikasjade tõendatust ehk siis tööandja käitumist juhtumitest teadassaamisel/juhtumi menetlemisel. Kostja ei tunnistanud kokkuvõtvalt hageja nõudeid ja leidis, et rikkumised on tõendamist leidnud, need on olnud lubamatud (hageja käitumine vääris eelkõige hukkamõistu sellepärast, et tegemist on õppeasutusega, kusjuures rikkumiste juures viibisid ka õpilased, kellele selline õpetaja käitumine kindlasti küsimusi tekitas/halvasti mõjus, kuna õpilased ootavad õpetajalt eeldatavasti viisakat ja vaoshoitud käitumist, eeskuju näitamist jms. Sellega rikkus hageja oma töökohustusi ning töölepingu lõpetamine hagejaga oli igati õiguspärane. Kostja viitas TLS § 88 lg 1 p-ile 3 ning leidis, et kostjal oli mõjuv põhjus hagejaga töölepingu üles ütlemiseks ning põhjused selleks olid olemas sh kõik võimalused hagejale selle mitte
toimumiseks olid eelnevalt antud (tlk 103-106). Hagiavalduses toodud asjaolud ja hageja vastuväited
8.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt oli poolte vahel 01.09.2015 sõlmitud tähtajatu tööleping nr xxx ning töölepingu järgi asus hageja G. S. tööle kostja OÜ Õppekeskus Intellekt juurde õpetajana. 09.05.2022 andis OÜ Õppekeskus Intellekt välja käskkirja nr 22/0026, millega G. S.le heideti ette väidetavalt 03.05.2022 asetleidnud lubamatut käitumist ning hoiatati, et töökohustuste rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. 30.05.2022 esitas OÜ Õppekeskus Intellekt G. S.le avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, so alates 30.05.2022. Töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt on töötajat hoiatatud töökohustuste rikkumise tõttu ning hagejale heidetakse ette väidetavalt 24. mail 2022 asetleidnud korduvat lubamatut käitumist G. S. poolt. Töökohustuste rikkumisi, mida hagejale 09.05.2022 tehtud hoiatuses ja 30.05.2022 töölepingu ülesütlemise avalduses ette heidetakse ning mis olid töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, ei ole tegelikkuses aset leidnud. Hageja oli seisukohal, et ta on sattunud tööandja direktori R. B. algatatud töökiusamise ohvriks, kuna ta olles eelnevalt täitnud ligi 7 aasta vältel õppealajuhataja ülesandeid, keeldus veebruaris 2022 täitmast direktori ebaseaduslikku korraldust vahetada välja õppenõukogu ja õpilasesinduse protokollid. Märtsis 2022 ledis aset Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalvemenetlus. Hageja kinnitas, et ei ole teiste õpetajatega käitunud lugupidamatult ning õpetajate O. R. ja K. S. ettekannetes märgitu, millele viidatakse 09.05.2022 hoiatuses ja 30.05.2022 avalduses, ei vasta tõele. Ettekanded on esitatud direktori korraldusel eesmärgiga hagejast lahti saada. Hageja esitas omapoolsete tõenditena tunnistajate M. G. ja J. B. kirjalikud ütlused 03.05.2022 ja 24.05.2022 sündmuste kohta. Hageja märkis, et tõele ei vasta isegi 30.05.2022 avalduses esitatud faktoloogia, justkui oleks viimase koolikella peo proov aset leidnud 24. mail 2022 viienda tunni ajal. Tegelikult toimus see kolmanda tunni ajal, mil hageja tegi oma kabinetis 9. klassi õpilastega Haridusja Teadusministeeriumi plaanilist testi. Samuti ei vastanud tõele ka 30.05.2022 avalduses märgitu, justkui oleks hageja piiranud õpilase V. B. ligipääsu Stuudiumi TERA kaustas olevale loomingulisele tööle. V. B. ei ole hageja klassi õpilane ning hageja ei ole V. B.le kunagi avanud ligipääsu TERA kausta ega ka seda piiranud. Kuna töölepingu ülesütlemiseks puudus seaduslik alus ning ülesütlemine oli hageja hinnangul sellest tulenevalt tühine, palus hageja lõpetada töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.05.2022 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Õppekeskus Intellekt OÜ esitatud keskmise töötasu arvestuse järgi oli avaldaja brutotöötasu perioodil november 2021 kuni aprill 2022 kokku 12 751,54 eurot, mis teeb keskmiseks ühe kuu brutotöötasuks 2125,26 eurot ja sellest lähtuvalt on hüvitise suuruseks 6375,78 eurot (3 x 2125,26). TLS § 84 lg-le 1 tuginevalt ja töölepingu lõppemise kuupäevast, so 30.05.2022 (rahalised nõuded muutusid sissenõutavaks) lähtuvalt palus hageja kostjalt alates 31.05.2022 (töölepingu lõppemisele järgnevast päevast) välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise, so hüvitiselt 6375,78 eurolt kuni nõude täieliku täitmiseni. TvLS § 63 alusel palus hageja otsuse jõustumisel töötamise registris olevate kannete muutmist (tlk 19-22).
9.25.10.2022 seisukohas teatas hageja, et töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ja sellest tulenevalt tühine. Hageja palus hagi rahuldamist (tlk 110-111). Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -poolte vahel oli 01.09.2015 sõlmitud tähtajatu tööleping nr xxx ja töölepingu p 3.1 kohaselt töötas hageja kostja juures õpetajana (tlk 23-25); -kostja on 09.05.2022 teinud hagejale 09.05.2022 käskkirja nr 22/0026, mis sisaldab hoiatust töölepingu rikkumiste kohta ning hageja on hoiatuses teadlik ja on selle kätte saanud (tlk 26); - 30.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega on kostja pooltevahelise 01.09.2015 töölepingu nr xxx üles öelnud ning hageja on eelviidatud avalduse kätte saanud 30.05.2022 (tlk 27). Poolte vahel puudub vaidlus töölepingu lõpetamise formaalse eelduse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.05.2022 hoiatuses (so käskkiri nr 22/0026) ja 30.05.2022 töölepingu erakorralises ülesütlemise avalduses toodud töökohustuste rikkumised leidsid aset ning eelmärgituga seonduvalt, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv või tühine (vaidluse keskmes on materiaalse eelduse olemasolu ja tõendatus). Lisanduvalt eeltoodule, seisneb vaidlus ka selles, kas nõutav hüvitis on põhjendatud ja kui, siis kas hüvitis on ebaproportsionaalne ning hüvitis kuuluks vähendamisele.
13.Kohus on kohtumäärusega G. S. hagi OÜ Õppekeskus Intellekt vastu töövaidluses ja OÜ Õppekeskus Intellekt taotluse töövaidluskomisjoni 23.08.2022 otsuse nr xxxxx läbivaatamiseks hagimenetluses menetlusse võtnud 27.09.2022 (tlk 90-91) ning asjas kuuluvad lahendamisele menetlusse võetud nõuded (so töövaidluskomisjoni 23.08.2022 otsuses rahuldatud nõuded): 1) tuvastada OÜ Õppekeskus Intellekt poolt G. S.le 30.05.2022 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel; 2) lugeda OÜ Õppekeskus Intellekt ja G. S. vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 29.07.2022; 3) Mõista OÜ-lt Õppekeskus Intellekt G. S. kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4250,52 eurot, 4) viivis alates 30.07.2022 iga päeva eest summas 0,93 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni, 5) parandada kanded G. S. töötamise kohta töötamise registris.
14.Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 eeldab, et tööandja on hoiatanud töötajat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat TLS § 88 lg-s 1 sätestatud rikkumiste korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu
ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).
15.Kohus tuvastas, et kostja on 09.05.2022 hoiatuses (so käskkiri nr 22/0026) viidanud sellele, et vene keele õpetaja S. S. esitas 05.05.2022 kirjaliku teate hageja ebaviisaka käitumise kohta kooli ruumides. 03.05.2022 suhtles hageja enne õppetundide algust S. S.ga lubamatul viisil (hageja tõstis häält), mis oli solvav. Juhtunu tunnistajaks oli õpetaja O. R., kes esitas seletuskirja ning milles kinnitas, et hageja käitumine õpetaja S. S.ga oli lubamatu. Töölepingu p 8.3 kohaselt oli hagejal kohustus käituda kostja töötajate kolmandate isikutega viisakalt ning töökorralduse reeglite p 3.1.3 järgi tuleb olla teineteise kaaslaste suhtes viisakas, olles eeskujuks käitumises ning suhtlemises. TLS § 15 lg 2 p 9 järgi on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad kostja, kui tööandja mainet. Hoiatuses viidatult oli hageja käitumine lubamatu ning kooli mainet kahjustav. Eeltoodust lähtuvalt hoiatas kostja hagejat, et töökohustuste rikkumise jätkumisel või kordumise korral on kostjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (tlk 26).
16.30.05.2022 avaldusega ütles kostja hagejaga 01.09.2015 sõlmitud töölepingu nr xxx erakorraliselt üles 30.05.2022 (tlk 27). Avalduses märgitult toimus kooli koridoris 24.05.2022 9. klassi viimase koolikella peaproov, milles olid õpilased koos õpetajatega S. S. ja K. S. G. S. (hageja, loodusainete õpetaja) väljus viienda tunni ajal klassist ja käskis proovi lõpetada, kuid G. S. tõstis häält ja rääkis õpetajatega lubamatul ja ebaviisakal toonil. Selline karjumine kaastöötajate peale ja õpilaste juuresolekul oli lubamatu. G. S. teguviis oli kaastöötajaid solvav ja õpilastele ebameeldiv. Õpetaja K. S. esitas 26.05.2022 juhtunu kohta ettekande ja teatas, et G. S. käitumine ei olnud korrektne ning see oli ebameeldiv ja solvav. G. S.lt paluti juhtunu kohta seletuskirja ning 27.05.2022 seletuskirjas teatas G. S., et ta tegi õpilastega samal ajal klassis testi. See asjaolu aga ei õigustanud kaastöötajatega lubamatul toonil rääkimist. Kahetsusväärselt tehti seda õpilaste juuresolekul. Avalduses viidati töölepingu p-ile 8.3, mille kohaselt on G. S. kohustatud käituma tööandja töötajate ja kolmandate isikutega viisakalt ja sõbralikult ning hoiduma igasugusest tegevusest, mis võib kahjustada tööandja head nime, mainet ja huve. Töökorralduse reeglite p 3.1.3 järgi peavad Erakool Intellekt töötajad olema teineteise kaaslaste suhtes viisakad, eeskujuks käitumises ning suhtlemises, millist nõuet G. S. avalduse kohaselt rikkus. Avalduses toodult on kostja G. S.t 09.05.2022 käskkirjaga nr 22/0026 hoiatanud, et töökohustuste rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. TLS § 15 lg 2 p 9 oli töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. G. S. käitumine oli avalduses väljendatult lubamatu ning tööandja mainet kahjustav. Tööleping lõpetati TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 30.05.2022.
17.22.11.2022 kohtumääruses märkis kohus, et tõendamisesemest lähtuvalt oli kostjal ülesütlemisavalduses 24.05.2022 ja hoiatuses 03.05.2022 esile toodud episoodide osas tõendamiskohustus (tlk 121). Kostjal lasus TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendamiskoormus töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena esile toodud mõjuva põhjuse (so töökohustuste rikkumise) tõendamise osas.
18.Hageja on hagis väitnud, et ta 09.05.2022 hoiatuses ja 30.05.2022 ülesütlemisavalduses etteheidetud rikkumised ei ole aset leidnud ning hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Hageja kinnitas, et ta ei ole teiste õpetajatega käitunud lugupidamatult ning õpetajate O. R. ja K. S. ettekannetes märgitu, millele viidatakse 09.05.2022 hoiatuses ja 30.05.2022 avalduses, ei vasta tõele. 30.05.2022 avalduses esitatud fakt, et peoproov leidis aset 24.05.2022 viienda tunni ajal, ei ole tõene. Peoproov
toimus tegelikult 24.05.2022 kolmanda tunni ajal, mil hageja tegi oma kabinetis 9. klassi õpilastega Haridus-ja Teadusministeeriumi plaanilist testi (tlk 20). Kostja oli seisukohal, et hoiatuses ja ülesütlemisavalduses toodult on hageja 03.05.2022 ja 24.05.2022 toimunud sündmuste raames kaastöötajatega käitunud lubamatul viisil, so ebaviisakalt karjudes kolleegide peale ning eeltoodu on kostja hinnangul tõendatud. Hageja käitumine kahjustas kostja, kui tööandja (kes peab töötajatele kindlustama normaalse töökeskkonna) mainet, eelkõige teiste töötajate silmis. 03.05.2022 käitus hageja ebaviisakalt kooli õpetaja S. S.ga. Hageja oma käitumist 03.05.2022 juhtumi järgselt ei parandanud ning 24.05.2022 leidis aset juhtum, kus hageja käitus ebaviisakalt kolleegide S. S.i ja K. S.ga, mis tõi kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise. Ettekannete kohaselt käskis hageja laste juuresolekul ebaviisakalt lõpukella muusikalise etteaste proov katkestada, tehes seda kõrgendatud toonil, üliemotsionaalselt/agressiivselt. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et tal oli mõjuv põhjus hagejaga tööleping erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles öelda (tlk 42-45; 103106).
19.Kostja on 03.05.2022 ja 24.05.2022 sündmuste ja töökohustuste rikkumiste osas esitanud järgmised dokumentaalsed ja isikulise (so 26.01.2023 toimunud kohtuistungil tunnistaja S. S.i ütlused) tõendid: 1) G. S. 06.05.2022 seletuskiri (tlk 46, venekeelne, tõlge eesti keeles tlk 59) „Vestluses S.ga rääkisin R. juuresolekul S.le stuudiumis vanema nõusoleku olemasolust 8. klassi õpilase J. A. individuaalse koolitusprogrammi jaoks. Antud õpetaja eitas dokumendi olemasolu ja ütles, et selleks on ainult nõusolek töötada koos spetsialistidega. Seda öeldi ühtlasel toonil. Mingit karjumist ei olnud“. 2) 05.05.2022 K. K. (K.; sekretär) seletuskiri (tlk 47) „03. mai hommikul enne esimest tundi viibis G. S. minu kabinetis, vestlesime ja ta lahkus. Hetk hiljem kuulsin, et ta karjus koridoris kellegi peale“. 3) O. R. 05.05.2022 seletuskiri (tlk 48 venekeelne ja tlk 55 eestikeelne) „3.05.2022 enne esimest tundi (8.20-8.30) olime S.S. ja mina ajakava alusel esimesel korrusel. Meie poole pöördus G. S. Ta pöördus S. poole, ütles, et on saatnud oma failid ja nõudis õpetajalt, et ta ütleks "aitäh" stuudios saadetud failide eest. Ta ütles, et oli mulle, direktor R. B.le ja G. S.le neid dokumente eelmisel päeval meelde tuletanud. Kahjuks muutus proua S. emotsionaalseks ja tõstis tema peale häält ning ei tahtnud kuulda minu sõnu, öeldes, et ta on vale. S. hakkas nutma. Pärast 10-15 minutit võttis ta end kokku ja läks õppetööle“. 4) M. F. 04.05.2022 seletuskiri (tlk 49 venekeelne ja eestikeelne tõlge tlk 58) „ 03. mail 2022 umbes kell 8.30 nägin mööda koridori kõndides, et mu kolleeg S. S. oli ärritunud ja pisarates“. 5) 05.05.2022 S. S. teade „Palun teil kaitsta mind kolleegi G. S. kõrgendatud tooni ja minu väärikuse alandamise eest.“ (tlk 50 venekeelne, tlk 50 pöördel eestikeelne); 6) 25.07.2022 K. S. seletuskiri (tlk 54 venekeelne ja tlk 60 eestikeelne) „26. mail 2022 kirjutasin ettekande 24. mail 2022 tekkinud olukorrast. Selle dokumendi kirjutamise ajal olin juhtunust šokeeritud ja emotsionaalselt rabatud. Selles seisundis tegin vea toimumise aja osas, olukord tekkis pärast teist tundi, mitte viienda ajal, nagu ettekandes märkisin“. 7) 26.05.2022 K. S. esitis (tlk 51 venekeelne, tlk 56 eestikeelne) „Erakooli Intellekt direktorile Esitis. Juhin teie tähelepanu olukorrale, mis tekkis 24. mail 2022. Viienda tunni ajal toimus teise korruse koridoris proov lõppukella puhul. Proovist võtsime osa õpetajad S. S. ja mina, samuti algklasside õpilased. Algklasside õpilased esitasid laule muusika fonogrammi saatel, sel ajal tuli kabinetist välja vanemate klasside humanitaarainete õpetaja G. S. ja palus laste juuresolekul ebaviisakalt proovi katkestada. G. S. sõnadele vastasin rahulikult, et oleme juba lõpetamas ja palusin 5 minutit, mille peale meile öeldi: “peatage kohe”. Mõne minuti hiljem G. S. lahkus uuesti kabinetist ja hakkas kõrgel toonil käskima S.l S. muusika välja lülitada. Proov tuli katkestada ebasobiva suhtumise tõttu S.sse. Kahjuks läks G. S. emotsionaalseks, tõstes häält S. peale ega tahtnud tema palvet kuulda võtta. Selles situatsioonis oli G. S. S. suhtes väga agressiivne. Kogu selle olukorra tunnistajad olid algklasside õpilased. Usun, et selline vestlusvorm ei tohiks üldse toimuda õppeasutuses. Selline olukord on vastuvõetamatu, kuna see on inimväärikuse alandamine töökohal“.
8) 26.05.2022 S.S. ettekanne (tlk 52 venekeelne, tlk 61 eestikeelne) „Teatan Teile, et 24. mail 2022 toimus 2. korruse koridoris "Viimase koolikella kõne" proov. Proovis osalesid õpilased ja kaks õpetajat: K.S. ja S. S. Algas 3. tund, lapsed laulsid laulu, G. S. tuli kabinetist nr 8 välja ja väga ebaviisakalt ja teravalt nõudis proovi katkestamist. Vastasime, et lapsed lõpetavad laulu ja meie lõpetame. Laulu lõpetada meil ei õnnestunud, kuna lühikese aja möödudes korrati sama ebaviisakas vormis nõudmisi proov katkestada. Palun seda olukorda uurida, kuna alandati õpetajate väärikust ja lapsi hirmutati“. 9) 27.05.2022 G. S. seletuskiri (tlk 53 venekeelne tõlge, eestikeelne tõlge 26.01.2023 protokollis tlk 136). Hageja tõlge: „Tõlke avaldaja S. seletuskiri 1 p - 24.05 kell 10:25 kirjutas 9. klass Haridusministeeriumi loodusvaldkonna õpipädevuse hindamise testi katsetust. M. A. testide korraldamise spetsialist Haridus-ja Noorte Ametist. S. viis tunni ajal läbi laulu ja kõlaritega proovi. Talle oli pakutud proovi aeg edasi lükata, põhjust selgitati. S. tegi ettepaneku oodata laulude lõppu ja siis alustada testiga. 24.05 õpilased õppeprotsessi asemel kuulasid S.i valju häält ja karjumisi kogu õppepäeva“. 10) 26.01.2023 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja S. S. järgmised ütlused: „Töökoht: Erakool Intellekt, elukutse: huvijuht ja vene keele kirjanduse õpetaja (tlk 131). 03.05.2022 episoodi osas. 03.05.2022 asus enne esimest tundi 1. korrusel, koridoris söökla kõrval (lapsed läksid koridoris klassidesse), Erakooli Intellekt hoones. Viibis koos O. R.ga (kooli asedirektor) ning rohkem õpetajaid koos S. S.ga ei olnud. Kohtuti G. S.ga 1. korruse koridoris, tervitati üksteist neutraalsel toonil. G. S. küsis, kas S. S. nägi, et ta saatis talle kellegi lapse ema nõusoleku individuaalõppe programmis õppimiseks, millele S. S. vastas, et milleks ta need talle saatis, kui need olid S. S.l juba õppeaasta alguses olemas. Sellest alates tõstis G. S. häält ja kõrgendatud toonil ütles, et miks siis S. S. ütles, et tal neid ei ole. S. S. vastas, et kuidas ei olnud, kui viimane näitas neid nõusolekuid direktori juuresolekul Stuudiumis. G. S. vastas karjudes, et te peate ütlema talle aitäh, et neid dokumente teil ei olnud. Sellisel kõrgendatud toonil ütles G. S. veel midagi, mida S. S. ei mäleta täpselt. Peale seda viis O. R. S. S.i teise kabinetti, lapsed nägid seda pealt ja pärast S. S.i klassi lapsed küsisid, et mis juhtus, mis toimus. S. S. üritas öelda, et ta näitas eile kõike, aga talle ei antud võimalust midagi selgitada. Pärast juhtunud hakkas S. S. nutma ja seda seetõttu, et ta ei oodanud, et hommik algab selliselt, et talle esitatakse selliseid pretensioone, et ta ei täida oma tööülesandeid, kuigi ta on neid täitnud. Ja see fraas, et ta pidanuks ütlema aitähh. S. S. ei oodanud sellist käitumist, kuna tema tööülesanded olid täidetud. S. S. ei oodanud, et tema peale hakatakse karjuma ja laste juuresolekul, kes möödusid ja kõike kuulsid. S. S.i meelest ei olnud selline käitumine kolleegide vahel õige. Lapsi oli sel hetkel kusagil 10 last, kes läksid vooludena tundidesse ning 7 ja 9 klassist lapsed küsisid situatsiooni kohta. Lastele S. S. midagi ei rääkinud, kirjutas direktorile esildise ja palus juhtumisse selgust tuua (tlk 131 ja tlk 131 pöördel). Hageja esindaja küsimustele vastas tunnistaja S. S. järgnevat: S. S. ei mäletanud, mis kuupäeval avalduse kirjutas, aga kui direktor tuli, siis kirjutas selle avalduse. 03.05.2022 toimunud juhtumi ajal oli kooli juhtkonnast kohal asedirektor O. R. (tlk 132 pöördel). 24.05.2022 episood. 24.05.2022 viibis õppehoone teisel korrusel, so peale teist tundi kolmanda tunni alguses. Kuna koolil ei ole aktuse saali, siis sellised üritused/aktused viiakse läbi 2. korrusel või õues, oleneb ilmast. 24.05.2022 pandi 2. korruse koridoris üles helitehnikat, et hakata lastega tegema lõpukella proovi. Hologramm pandi tööle, et lapsed saaksid laulda laulu, mida pidid esitama. G. S. tuli kabinetist välja ja hakkas karjuma, et lõpetage proov ära. S. S. vastas, et lauldakse laul ära ja rohkem nad ei sega ning selle peale ütles G. S., et läheb praegu alla ja kui tagasi tuleb, siis peab see olema lõppenud. S. S. vaatas laulu ja see oli 2:49 pikk ning see ei lõppenud veel ära, kui G. S. tagasi jõudis ning tagasi tulles ei läinud ta klassi, vaid jäi sinna karjuma, et lõpetage see proov ära. S. S.i kõrval oli ka muusikaõpetaja K. S. Mõned lapsed lõpetasid laulmise, kuna nad ei saanud aru, mida sellises situatsioonis tegema peavad. K. S. lülitas muusika välja ja lõpetas proovi ära ning lasi lapsed vabaks. Päeva pärast kirjutas S. S. juhtumist ka direktorile. Kohtu küsimustele vastates: 24.05.2022 peaproovi organisaatoriks oli S. S. (määrati administraatori poolt) ja proovi juures oli K. S. Konkreetset proovi
aega ei määratud, tööpäev oli kolmeni ja terve päev käisid erinevad proovid, siis kui võimalik oli, seal oli 9. klassi õpilased, kes võtsid osa ja neid oli vaja tunnist ära võtta ning midagi täpsemalt ei saanud kokku leppida. Lauluproovi ajal oli ca 12 õpilast. S. S. oli teadlik, et hageja teeb oma klassiga riiklikku testi lauluproovi ajal, sest G. S. tuli klassist välja ütles, et 9. klass kirjutab tööd, midagi täpsemalt ei rääkinud. Õpetajatele ei räägitud eelnevalt testi tegemise ajast. Riikliku testi osas avalikku infot ei antud, võib olla kuskil administratsioonil oli, aga S. S.le ei antud infot selle kohta (tlk 132). Hageja esindaja küsimustele 24.05.2022 episoodi osas vastas S. S. järgnevat: Lõpuproovi läbiviimise loa sai S. S. administratsioonilt. S. S. märkis, et enne proovi, so 1 ja 2 tunni alguses viisid ka 9. klassi õpilased läbi seal proovi ja G. S.l ei olnud pretensioone ning ka kolmanda tunni alguses ei tulnud keegi juurde ega öelnud, et vajatakse vaikust ning proov tuleb lõpetada. S. S. nägi 1 ja 2 tunni ajal, kui korraldati proovi nägi ta G. S.t, kes tuli ja väljus klassist. S. S.i arvates ei olnud probleemi tulla proovitegijate juurde ning öelda, et on vaja vaikust. O. R. ega keegi teine ei öelnud S. S.le, et kolmanda tunni ajal toimub test (tlk 132 pöördel).
20.Hageja on 03.05.2022 ja 24.05.2022 vaidluse all olevate juhtumite osas esitanud omakorda järgmised dokumentaalsed ja isikulised (26.01.2023 toimunud kohtuistungil tunnistajate M. G. ja J. B. ütlused) tõendid: 1) 22.06.2022 seletuskirjas (tlk 30 venekeelne seletuskiri, tlk 64 eestikeelne) on J. B. väljendanud järgmist: „03.05.22 mina andsin õppetunde vastavalt tunniplaanile. Kabinet asub esimesel korrusel kooli sissepääsu juures. Kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Ei esimese ega teise korruse koridoris ei olnud 03.mai õppepäeval kuulda õpetajate S., S., R. valju häälega rääkimist. Kui koridoris räägivad valju häälega õpilased või õpetajad, siis minu kabinetis on kuulda ka vestluse teemat. Kooli klassides ja koridoris on paigaldatud videokaamerad. Minu poolt edastatud info on objektiivne ja vastab tõele“. 2) 22.06.2022 M. G. seletuskiri (tlk 28-29), milles on kajastatud järgnevad asjaolud: „24.05.2022 kolmanda tunni ajal algusega 10.25 9.kl (olen klassijuhataja) G. S. kõrvalkabinetis tegi HTM plaanilist testi. Vahetunnis 10.10-10.25 9.kl õpilased minu juuresolekul tegid ukse taga koridoris lõpukella proovi koos huvijuhi S.S.ga. 10.25 kell käis tundi ja saatsin lapsed klassi haridusministeeriumi testi tegema. Ise läksin kõrvalkabinetti 7.kl tundi läbi viima. S.S. jäi koridori mõnede 7.kl õpilaste- ja muusikaõpetaja K.S.ga lõpukella proovi tegema. 4-5 min peale tunni algust G.S. läks minu poolavatud uksest mööda esimesele korrusele. Klassi ust ei ole võimalik kinni panna kehva ventilatsiooni tõttu. Uks on mul aastaringselt avatud. Mõne aja pärast (umbes 10 min) tuli G.S. tagasi esimeselt korruselt paberlehed käes ja oli kuulda, et pöördus koridoris K.S. poole palvega proov edasi lükata, sest 9.kl on hetkel Haridusministeeriumi test. Väga hea kuuldavuse tõttu ei olnud võimalik testi ettenähtud õpperuumis teha. K.S. vastust ei olnud kuulda, kuid koridoris olev S.S. vastas, et kõigepealt lauldakse lõpuni laulu, seejärel kirjutatakse testi. Seejärel oli kuulda, et klassi uks sulgus. Prooviga jätkati edasi. Viienda 12.25. – 13.10 ja kuuenda 13.25-14.10 tunni ajal G.S.t koridoris liikumas ei olnud näha“. 3) 26.01.2023 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja J. B. järgmised ütlused 03.05.2022 episoodi osas: elukutse inglise keele õpetaja, töökoht XXX. Töötas OÜ-s Õppekeskus Intellekt ja tema kabinet asus 1. korrusel sissepääsu juures, trepi kõrval, mis viib teisele korrusele, mh sekretäri kabineti kõrval. 03.05.2022 tuli J. B. kooli 8.15, läks sekretäri kabinetist mööda koridori ning umbes 8:20 läks õpetajate stendist mööda oma kabinetti. 03.05.2022 nägi G. S.t ja S. S.i koos veel mõne õpetajaga, kes olid tunniplaani alla arutasid rahuliku häälega, täpsemalt, millest vesteldi ei kuulnud. Seal olid S. S., O. R. ja G. S. ja mõned õpetajad veel, kes suhtlesid omavahel. Kui H. B. möödus ja hiljem juba kabinetis oli, siis ei kuulnud ta kõvema häälega karjumist. Nad olid täiesti rahulikud, naeratasid, rääkisid, oli tavaline töömeeleolu (tlk 133). 03.05.2022 eraldi S. S.i, O. R.t ja G. S.t eraldi päeva jooksul vestlemas ei näinud (tlk 133; tlk 133 pöördel). Hageja esindaja küsimustele: J. B. kabineti uks on õhuke ja hääled on hästi kuulda, kui miskit oleks koridoris toimunud, siis oleks ta seda kuulnud. Trepp asub tema kabineti kõrval ja teise korruse uks on lahti, Kõik mis toimub 1 või 2 korrusel kõvema häälega on tema kabinetti kuulda (tlk 133 pöördel).
4) 26.01.2023 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja M. G. järgmised ütlused (tlk 134 kuni 135 pöördel): töötas 24.05.2022 OÜ-s Õppekeskus Intellekt eesti keele õpetajana. M. G. kabinet oli G. S. kabineti kõrval. 24.05.2022 toimus M. G.l 3 tunni ajal kabinetis õppetöö. 24.05.2022 toimus seal viimase koolikella proov ja see algas juba vahetunnis ning M. G. oli ka seal, kuna tema klass oli seal. Kui kell käis tundi, siis saatis ta oma lapsed tundi, kõrvalklassi Haridusministeeriumi testi tegema, tema lapsed peale selle proovis ei esinenud, sinna jäid teised lapsed, kellega õpetajad jätkasid tunni ajal seda proovi. Laulud toimusid muusika saatel. M. G. nägi ja kuulis seda, et kui G. S. väljus klassist, möödus tema kabineti uksest ning tuli mõne aja pärast tagasi, siis olid G. S.l mingid paberid käes ja lastel oli vist laulude ajal mingi katkestus, muusika sel hetkel ei mänginud. M. G. kuulis, kuidas G. S. pöördus õpetaja K. S. poole ettepanekuga, et tal on tasemetöö ja proov tuleb katkestada. K. S. vastust ei kuulnud. Kuulis, et S, S. ütles, et teeme nii, et laulame laulu lõpuni ja siis jätkate testiga. M. G. ütles, et ei kuulnud seda, et keegi nendest oleks rääkinud valju häälega (so ei G. ega teised). Muusika ja laulmine, see segas. M. G. ei ole kuulnud, et G. S. oleks S. S.ga või kellegi teisega kõrgendatud toonil rääkinud. Hageja esindaja küsimustele: kolmanda tunni alguses, kui kell juba käis, siis ta ütles S. S.le, et tema (M. G.) lastel on Haridusministeeriumi katsetus test, et ta saadab lapsed klassi, avas klassiukse ning ütles lastele „kivi kotti ja õnn kaasa“ ja saatis kõik ruumi sisse. S. S. kuulis M. G. sõnu. S. S. ütles, et las kirjutavad. Pärast seda aga lauluproov jätkus ja M. G. läks oma klassi õpilaste juurde. Lauluproov toimus kolmanda tunni ajal ja see kestis terve tunni aja, neil oli erinevaid laule seal harjutada, lauluproov ei kestnud paar minutit. Kohtu küsimustele vastas M. G. järgnevat: M. G.le ei olnud eelnevalt teada, et 24.05.2022 koridoris toimub lauluproov. M. G. märkis, et see tuli kiirest tempost otsustatult, et järgmine päev on lõpukell, see lõpukell oli ju väljas, miks siis hakati proovi koridoris tegema, ei osanud M. G. öelda. M. G. kinnitas, et on olemas muusikakabinet, kus võib proove teha. Riikliku testi toimumise info oli teada ca poolteist kuud enne. Sellistest asjadest (testide toimumised) räägitakse alati hommikul õpetajate nõupidamisel, sekretär saab koodid, läbi juhtkonna avatakse pärast juurdepääs, õpilased saavad registreeruda ning kooli tuleb ametlik info kooli meilile. Juhtkond jagab infot kõikidele õpetajatele, kes hommikuti kogunevad, st mis päeval, mis toimub ning kes, mille eest sel päeval vastutab ning mida tuleb ette võtta. M. G. märkis, et lauluproov mingil määral segas, ta ei saa ju füüsiliselt ust kinni panna. Kostja esindaja küsimustele: õpetajate koosolekud toimuvad kord nädalas, vajadusel ka sagedamini, kui juhtkond kokku kutsub. Enne 24.05.2022, so eelnevalt nädalal toimus koosolek (so 18.05.2022), kuid seal lõpukella proovide küsimust ei arutatud. M. G. võttis kõikidest koosolekutest osa (va, kui oli arsti juurde minek või mehe matus, siis jäi vahele), sh ka viimasest, koosolekud toimusid kolmapäeviti, esialgu teisipäeviti, siis lükati kolmapäevale. Koosolekul arutati, mitte proove, vaid millal tuleb lõpukell ja lõpuaktus, kas väljas või sees, kas on piiratud inimeste arv. Koosolekul osales juhtkond, kui see kohal oli, siis S. S., kes avaldas alati oma arvamust, O. R., see oli fakti konstanteerimine, et toimub see ja see.
21.Kohus märgib, et 05.05.2022 K. K. seletuskirjast ei nähtu, kellega G. S. suhtles (kelle peale väidetavalt karjuti). Antud tõend ei tõenda hoiatuses toodud rikkumist (ebaväärikat käitumist). M. F. 04.05.2022 seletuskiri ei kajasta ega tõenda hoiatuses toodud asjaolusid, mis puudutab 03.05.2022 G. S. ebakohast käitumist. 05.05.2022 S. S.i teates ei ole esile toodud, millal ning millises kontekstis G. S. väidetavalt kõrgendatud tooni kasutas ja mil viisil G. S. S. S.i väärikust alandas. Kohus osundab, et 03.05.2022 toimunud sündmuse osas on hageja O. R. 05.05.2022 seletuskirjas ja tunnistaja S. S.i ütlustena esitatud asjaolud ümber lükanud, mis puudutab hoiatuses märgitult G. S. väidetavat ebaviisakat käitumist (lubamatul viisil suhtlemine, hääle tõstmine) S. S.i suhtes. G. S. 06.05.2022 seletuskirjast, J. B. 22.06.2022 seletuskirjast ning 26.01.2023 toimunud kohtuistungil tunnistaja J. B. ütlustest nähtuvalt on kogumis tõendatud, et 03.05.2022 vestlesid S. S., G. S., O. R. kooli esimesel korrusel enne esimest tundi omavahel, kuid J. B. kinnitusel mingit kõvema või valju häälega suhtlemist/karjumist G. S. poolt ei toimunud. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et 09.05.2022 nr 22/0026 hoiatuses hagejale etteheidetud töökohustuste rikkumisi ei esinenud ning hoiatuse tegemine oli alusetu. TLS § 88 lg 1 p 3 tulenevalt ei olnud põhjendamatust hoiatusest tingituna töölepingu
erakorraline ülesütlemine (so ilma hoiatuseta) seega õiguspärane.
22.30.05.2022 töölepingu erakorralises ülesütlemise avalduses on kostja tuginenud ülesütlemisel asjaoludele, et 24.05.2022 9. klassi viimase koolikella peaproov, mida korraldasid õpetajad S. S. ja K. S. G. S. tõstis häält ja rääkis eelviidatud õpetajatega laste juuresolekul lubamatul ja ebaviisakal toonil. Karjumine kaastöötajate peale oli lubamatu käitumine, mis oli kaastöötajaid solvav ja lastele ebameeldiv. Kostja leidis, et G. S. ebaväärikast käitumisest tingituna oli TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamine põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et täitmata on 30.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused. Hageja ja kostja tõenditest nähtub kogumis, et 24.05.2022 toimus kooli II korruse koridoris kolmanda tunni alguses Lõpukella lauluproov (lapsed esitasid laule muusika fonogrammi saatel), mille korraldajateks olid õpetajad S. S. ja K. S. ning proovis osalesid lapsed. 26.01.2023 toimunud kohtuistungil M. G. ütlustega ja 22.06.2022 seletuskirjaga on tõendatud, et G. S. tegi 24.05.2022 kolmanda tunni ajal klassiruumis HTM riiklikku testi. M. G. klassiruum asetses G. S. klassiruumi kõrval ning ukse taga koridoris korraldati lauluproovi (seda juba vahetunnis). M. G. kinnitusel pöördus G. S. K. S. poole proov edasi lükata, sest tol hetkel käis test. S. S. vastas aga, et kõigepealt lauldakse laul lõpuni ja seejärel kirjutatakse testi (jätkatakse testiga), prooviga jätkati. M. G. kinnitusel ei kuulnud ta, et keegi oleks õpetajatest, sh G. S. oleks rääkinud valju häälega või et G. S. oleks rääkinud kõrgendatud toonil. Tunnistaja osundas, et muusika ja laulmine segas õppetööd. Tunnistaja kinnitas, et kolmanda tunni alguses, kui kell käis ütles ta S. S.le, et tema lastel on HTM test ja ta saadab lapsed klassi, mida nägi ka S. S. Lauluproov toimus kolmanda tunni ajal ja see kestis terve tunni aja (st oli erinevaid laule harjutada ja see ei kestnud paar minutit). Lõpukella lauluproov toimus päev enne üritust, mis toimus väljas. M. G. märkis, et on olemas ka muusikakabinet ja miks proovi tehti koridoris ei osanud ta öelda. Riikliku testi toimumise info oli aga teada poolteist kuud enne ning koolis toimuvat infot jagatakse kord nädalas õpetajate nõupidamisel. Arvestades M. G. poolt antud ütlusi, mille kohaselt G. S. ega ükski õpetajatest ei rääkinud kõrgendatud toonil/valju häälega, siis ei saa kohus kostja tõenditele tuginevalt tõsikindlalt tõendatuks lugeda, et hageja oleks 30.05.2022 ülesütlemisavalduses toodud viisil ebaväärikalt ja lubamatul viisil käitunud, mis oleks andnud aluse töölepingu lõpetamiseks.
23.24.05.2022 toimunud juhtumi osas on oluline siinkohal märkida, et samaaegselt riikliku testi tegemine ja lauluproovi koridoris korraldamine näitab kostja, kui tööandja korraldamatust. Lauluproovi saanuks kohtu hinnangul korraldada klassiruumis, mitte koridoris. M. G. kinnituse kohaselt oli selleks olemas muusikaklass, kuid selle kasutamist vajalikuks ei peetud. Kohtu hinnangul on M. G. ütlustest ja G. S. käitumisest (G. S. palus testi tegemise ajal lauluproovi lõpetamist) usutavalt järeldatav, et lauluproovi läbiviimine (muusika saatel laulmine koridoris) oli õppetööd häiriv ning testi teinud õpilaste jaoks oli tegemist ilmselgelt segava faktoriga. Täheldavalt oli S. S. testi tegemisest M. G. ütlustest nähtuvalt teadlik, kuid ei pidanud vajalikuks eelnevalt lauluproovi toimumist G. S.ga kooskõlastada ega lauluproovi ära jätta või lõpetada, seevastu jätkati proovi tegemist teadvalt kogu tunni vältel. Kohus leiab, et 24.05.2022 juhtum oleks jäänud toimumata, kui kostja (tööandja) oleks täitnud oma töökorralduslikke ülesandeid paremini (st suunama lauluproovi läbiviimise vastavasse klassi, et see ei häiriks õpilaste ja õpetajate õppetööd ja teavitama õigeaegselt töötajaid testi/lauluproovi toimumise ajast, kõik eelnev on tööandja pädevuses) ning juhtumi keskmes pidanuks tööandja leidma lahenduse olukorra parandamiseks ning tagama normaalse töökeskkonna, kuid seda ei tehtud. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel ei ole kostja tõendanud 24.05.2022 juhtumipõhiselt hageja ebaväärikat käitumist, mis oleks olnud aluseks töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ning hageja ei ole talle etteheidetud töökohustuste rikkumist toime pannud ning seeläbi töölepingut rikkunud. Kohtu
hinnangul oli 30.05.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendamatu ja alusetu. Tuginevalt TLS § 104 lg 1 on 30.05.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine.
24.Hageja taotles OÜ Õppekeskus ja G. S. vahel 01.09.2015 sõlmitud töölepingu nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamist. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus töölepingu sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul, töötaja taotlusel ja alates ajast, kui tööleping oleks ülesütlemise kehtivuse korral. Arvestades, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tähtajatu tööleping nr 01.09.2015, oli hageja tööstaaž töölepingu ülesütlemise seisuga TLS § 97 lg 2 p-s 3 sätestatud vahemikus viis kuni kümme tööaastat. Seetõttu pidi kostja tööandjana järgima etteteatamise tähtaega vähemalt 60 kalendripäeva. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse sai hageja kätte 30.05.2022 (tlk 27), seega pidanuks töölepingu viimane tööpäev olema 29.07.2022. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud ning kohus rahuldab selle töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel ning lõpetab töölepingu 29.07.2022.
25.Hageja nõuab kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel rahalist hüvitist summas 4250,52 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja keskmiseks töötasuks oli 2125,26 eurot (tlk 130 pöördel). TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue 4250,52 euro ulatuses on põhjendatud ja õiglane. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine ning kohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning sellest tulenevalt on TLS § 109 lg 1 hüvitise väljamõistmise eeldused täidetud. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et kostja tegevuse tõttu lõppes alusetult tööleping ning hageja kaotas seeläbi töökoha ja sissetuleku ehk tulu sissetuleku näol. Samuti tuleb arvestada, et töötaja töötas tööandja juures rohkem kui 6. aastat. Ka seda, et 24.05.2022 juhtum oli tingitud eeskätt tööandja puudulikust töökorraldusest ja tööandja ei taganud juhtumikeskselt toimivat töökeskkonda. Kohtu ette ei ole käesoleva asjaga seonduvalt toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus kaaluda hüvitise määra vähendamist. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja hüvitise summas 4250,52 eurot (brutos). Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hüvitis oleks ülepaisutatud, ebaproportsionaalne ja hüvitist tuleks vähendada.
26.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus lõpetas eelmärgitust tulenevalt töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 29.07.2022, mil muutusid töösuhtes tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja on palunud kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast väljamõistetud rahaliselt hüvitiselt kuni hüvitise täitmiseni (tlk 19). Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 30.07.2022 VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras 4250,52 eurolt kuni hüvitise 4250,52 euro täitmiseni.
27.Töötamise registrikannete muutmise taotlus. Hageja on palunud parandada kanded G. S. töötamise
kohta töötamise registris (TvLS § 63) (tlk 19). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 256 lg 2 sätestab, et kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Taotlus esitatakse vastutavale töötlejale 14 päeva jooksul muutmise vajadusest teadasaamisest arvates. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja töötamise registri kande muutmise taotlus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev vastavat taotlust lahendama. Kohus selgitab hagejale, et pärast kohtulahendi jõustumist tuleb hagejal esitada töötamise registri kande muutmiseks Maksu- ja Tolliametile vastav taotlus.
28.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi tuvastades, et OÜ Õppekeskus Intellekt ja G. S. vahel 01.09.2015 sõlmitud töölepingu nr xxx ülesütlemine on tühine. Kohus lõpetab OÜ Õppekeskus Intellekt ja G. S. vahel 01.09.2015 sõlmitud töölepingu nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel 29.07.2022. Kohus mõistab OÜ-lt Õppekeskus Intellekt G. S. kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 4250,52 eurot (bruto), viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.07.2022 4250,52 eurolt kuni hüvitise 4250,52 euro täitmiseni.
29.Kohus ei arvesta kostja poolt 09.02.2023 kohtukõne teesidele lisatud 25.04.2022 e-kirja (8 ja 9. klasside loodusvaldkonna õpipädevuse hindamise testi katsetus), kuivõrd tõend on esitatud hilinenult, so peale kohtuliku arutamise lõppemist. Kohus lisab ka, et esitatud tõend ei muuda kohtu otsustust.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.