Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

punktis 4.2. lepiti kokku, et kinkijal on õigus saada kinnistult küttepuid omaks otstarbeks kasutamiseks. Kinkelepingu sõlmimise järgselt on tekkinud olukord, kus samaaegselt hageja kui omanikuga on hageja vend H. Kukk (kostja) asunud XXXXXX kinnistut kasutama justkui iseenda oma. Elamu hõivatakse kostja poolt suvalistel hetkedel teadmata ajaks ning seda kasutatakse kui iseenda vara. Muu hulgas langetab kostja metsast puid ning kinnistul käivad sageli kostja külalised, kes ka kohapeal ööbivad. Selle tulemusel on hageja omanikuõigused oluliselt määral riivatud, kuivõrd tal puudub talle kuuluva kinnistu vaba kasutamise võimalus. Kinkeleping, mille alusel hageja XXXXXX kinnistu omandas, on kehtiv. Kinkija S. Kukk pöördus küll kohtu poole hagiga kinnistu omandi üleandmiseks, tuginedes kinkelepingust taganemisele jämeda tänamatuse tõttu kingisaaja poolt, kuid Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-8075 jäeti S. Kuke hagi hageja vastu rahuldamata (kohtuotsus on jõustunud). Tulenevalt kinkelepingu punktidest 4.1 ja 4.2 on S. Kukel küll õigus kasutada elamiseks kinnistul asuvat vanemat elumaja koos vanema kõrvalhoone kasutamise õigusega ja saada kinnistult küttepuid omaks otstarbeks kasutamiseks. Samas ei ole hageja nõus, et kostja (kui S. Kuke poja) viibimine ja tegevus XXXXXX kinnistul on olnud seotud ema eest hoolitsemisega. Kostja kasutab kinnistut talle sobival ajal lihtsalt enda suvilana. Tuvastada saab vaid kaks korda (22. juunil 2019 ja

saaks teha ka hageja ise, kuid hageja praegu seda paraku ei tee. Samas on selge, et kinkelepingust tulenevate õiguste realiseerimiseks vajab S. Kukk igakülgset abi. S. Kukk on vanaduspensionär, kes vajab abi oma igapäevatoimetustes. Kostja on määratud S. Kuke hooldajaks ning on ainuke isik, kes S. Kukke igapäevaselt abistab. Kinnistul oleva vana elumaja kütmiseks on vaja aga teha küttepuid, mis vastavalt kinkelepingu p-le 4.2 on lubatud. Ei ole mõeldav, et S. Kukk ise teeks küttepuid ja niidaks muru, samuti ei ole seda teinud hageja. Kostja soovib oma ema abistada ka tulevikus. Arvestades asjaolusid, on kostjal õigus kinnistut kasutada, ema seal külastada ja abistada ning hageja ei saa seda keelata. Hageja ei ole tõendanud väidet, et kostja käiks XXXXXX kinnistul külalisi vastu võtmas. Hageja on esitanud tõendina hulgaliselt kuvatõmmiseid turvakaamera vaadetest, kuid ühelgi neist ei ole näha kostja sõpru või külaliste seltskondi. Kostjaga on mõnel korral olnud kaasas tema enda perekond, kes siis samuti kinnisasjal viibivad, kuid nende tegevust ei saa pidada hageja omandiõiguse selliseks riiveks, mis annaks aluse hagiavalduse rahuldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

▪ ▪ ▪

kostjal (ja temaga seotud isikutel) XXXXXX kinnistul viibimise ja tegutsemise ilma kinkija S. Kuke kohalolekuta (otsuse resolutsiooni p 2 (a)); kostjal (ja temaga seotud isikutel) XXXXXX kinnistul viibimise ja seal tegutsemise ilma hageja kooskõlastuse ja nõusolekuta, kui kostja ei ole eelnevalt tõendanud kinkelepingu p-dest 4.1 ja 4.2 tulenevate õiguste teostamist S. Kuke huvides ja vajadusteks (otsuse resolutsiooni p 2 (b)); kostjal (ja temaga seotud isikutel) XXXXXX kinnistul asuva vanema elumaja ja vanema kõrvalhoone kasutamise ilma S. Kuke kohalolekuta (otsuse resolutsiooni p 2 (c)); kostjal sissepääsu takistamise ja piiramise XXXXXX kinnistu vanemasse elumajja ja vanemasse kõrvalhoonesse; kohus kohustas kostjat tagama sissepääs nimetatud hoonetesse (otsuse resolutsiooni p 2 (d)); kostjal (ja temaga seotud isikutel) XXXXXX kinnistult S. Kukele küttepuude hankimise kinkelepingu p 4.2. alusel ilma hageja poolt selleks vastava metsaala kindlaksmääramiseta ning vajalike tööde teostamise aja kooskõlastamiseta (otsuse resolutsiooni p 2 (e)).

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning määras kindlaks hageja menetluskulud summas 5440 eurot 40 senti, sh hagilt tasutud riigilõiv 300 eurot ja hageja lepinguliste esindajate tasu koos käibemaksuga 5140 eurot 40 senti, ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus märkis, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: ▪ ▪ ▪

augustil 2017 sõlmisid hageja ja S. Kukk kinkelepingu, millega S. Kukk kinkis XXXXXX kinnistu hagejale;

▪ ▪

kinkelepingu punktis 4.2. lepiti kokku, et kinkijal on õigus saada kinnistult küttepuid omaks otstarbeks kasutamiseks. kinkija S. Kukk on hageja ja kostja ema. Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2021. a otsusega jäeti rahuldamata S. Kuke poolt hageja vastu esitatud hagi XXXXXX kinnistu omandi üleandmiseks kohustamiseks. Ringkonnakohtu otsus jõustus 14. veebruaril 2022.

Hageja nõue on kvalifitseeritav asjaõigusliku omandiõiguse kaitse nõudena, mis on suunatud omandiõiguse, sh valduse rikkumise lõpetamisele ja rikkumisest hoidumisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 näeb ette, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks on esmalt asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust, ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub kolmanda eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (vt Riigikohus 17. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1104-12, p 10). Seega peab hageja hagi rahuldamise eeldusena tõendama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1), et kostja rikub tema omandiõigust ja esineb oht, et rikkumine võib korduda. Kostja peab tõendama hageja talumiskohustuse olemasolu. Asja omaniku talumiskohustus saab tekkida tehingu või seaduse alusel. Vastava tehingu olemasolu või asjaolu esinemist, millest tuleneb hageja talumiskohustus seaduse alusel, tõendamiskoormis on kostjal. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja on viibinud hageja XXXXXX kinnistul ja kasutanud kinnistul asuvat vanemat elumaja ning kõrvalhoonet, samuti teinud hageja kinnistult metsa. Hageja on esitanud kronoloogilise kokkuvõtte kostja poolt kinnistul viibimise ja kinnistu kasutamise kohta enne hagi esitamist, ajavahemikul 22. aprillist 2018 kuni 11. märtsini 2020. Hageja kokkuvõtte kohaselt on kostja sel perioodil korduvalt üksi või koos oma pereliikmete või külalistega käinud hageja kinnistul, viibinud seal pikemalt päevade või nädalate kaupa, vedanud sealt ära küttepuid. Tõendamaks kostja poolt kinnistu kasutamist kokkuvõttes toodud aegadel ja viisil on hageja esitanud turvakaamera salvestiste väljavõtted/fotod. Lisaks on hageja esitanud Eesti Energia AS-i arved XXXXXX kinnistul elektritarbimise kohta. Arvetest nähtuvalt on kostja kinnistul viibimise ajal olnud elektritarbimine tavapärasest tarbimisest suurem. Samuti on hageja esitanud kronoloogilise kokkuvõtte kostja poolt kinnistul viibimise ja kinnistu kasutamise kohta pärast hagi esitamist ajavahemikul 5. jaanuaril 2021 kuni

lg 1, mis näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. S. Kukk vajab abi kinkelepingu punktidest 4.1. ja 4.2. tulenevate õiguste realiseerimisel, sh XXXXXX kinnistul asuva vanema elumaja ja kõrvalhoone kasutamisel ning oma tarbeks kinnistult küttepuude tegemisel ja äraveol. Kostja on S. Kuke poeg ja määratud tema hooldajaks. Samuti tunnistab hageja oma talumiskohustust kostja poolt XXXXXX kinnistul viibimise ja kinnistu kasutamise osas, mis on seotud S. Kuke abistamisega kinkelepingust tulenevate õiguste realiseerimisel. Hageja on nõus lubama kostja viibida kinnistul koos S. Kukega ja kinkelepingu punktidest 4.1 ja 4.2 tulenevate S. Kuke õiguste teostamise huvides ning vajadusteks. Kostja ei olnud kohtu hinnangul esitanud asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi rahuldamata. Kohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et kõik need korrad, kui ta hageja kinnistul on viibinud, on olnud seotud S. Kuke kinkelepingust tulenevate õiguste realiseerimisega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal ei ole tehingust ega seadusest tulenevat õigust hageja kinnistut kasutada. Kinnistu kasutamise õigus on kinkelepingu alusel kinkijal S. Kukel. Vaidlust ei ole, et S. Kuke kasuks ei ole seatud AÕS § 227 lg 1 mõttes isiklikku kasutusõigust kinnistul asuva elamu kasutamiseks, mis AÕS § 227 lg 2 kohaselt võiks anda õiguse majutada elamusse oma perekonnaliikmeid. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut kinnistul viibimiseks ja kinnistu kasutamiseks muul eesmärgil, kui S. Kuke kinkelepingust tulenevate õiguste teostamiseks. Kostja ei ole ka vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et ta on võtnud enda valdusesse kinnistul asuva vanema kõrvalhoone võtme, mis takistab hagejal kui omanikul hoonesse pääsemist ja selle kasutamist. Neid asjaolusid arvestades võib järeldada, et kostja on hageja omandiõigust rikkunud. Kostja on hageja nõusolekuta viibinud kinnistul ja kasutanud kinnistut, omata selleks õigust. Kohus leiab, et kuna kostja rikkumist ei tunnista ja on jätkanud hageja nõusolekuta kinnistu kasutamist ka pärast hagi esitamist, siis esineb oht, et kostja rikkumine võib korduda. Kohus märkis, et kuna kohus hagi rahuldab, jääb 9. juuni 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamine kehtima. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6(13)

Resolutsiooni p 2 (c) näeb vastuoluliselt ette elumaja ja vanema kõrvalhoone kasutamise keelu ilma S. Kuke kohalolekuta ning punktis pole tõendamiskohustuse reservatsiooni. Seega on elukohas viibimise keeld karmim, kui kogu kinnistul viibimise keeld, mida ei leevenda isegi "tõendamiskohustuse" täitmine. Selliselt pole otsuse resolutsioon üheselt mõistetav. Otsuse resolutsiooni punkt 2 (d) on samuti ebaselge, kuna jääb arusaamatuks, kelle juurdepääsu ei tohi kostja takistada. S. Kukk pole kohtusse pöördunud ega kostjapoolseid juurdepääsutakistusi kurtnud. Hagejal pole seevastu juurdepääsuõigust, kuna tegemist on kohtu poolt tuvastatud kinkelepingu kohaselt S. Kuke elukohaga. Mõistetamatu on ka kostja kohustamine tagada juurdepääs elumajja. Kohus eitas kostja viibimisõigust kinnistul ilma kinkija sealviibimiseta. Kuidas saab kostja eraldiseisvalt sellist kohustust täita, on selgusetu. Liiatigi jääb arusaamatuks, kelle juurdepääsu peab kostja tagama. Hageja juurdepääsu tagamine kujutaks kinkija kodu puutumatuse rikkumistele kaasaaitamist. Tõendite hindamisel on maakohus eksinud TsMS § 436 lg 1 p-des 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatu vastu ning tuvastanud seetõttu otsuse tegemisel asjaolusid valesti ja see on viinud ebaõige lahendini. Maakohus on otsuses tuvastanud, et hageja on korduvalt käinud XXXXXX kinnistul üksi või koos oma pereliikmete või külalistega, viibinud seal pikemalt päevade või nädalate kaupa ning vedanud kinnistul ära küttepuid. Kohus on tuginenud hageja enda poolt koostatud kokkuvõttele ning hageja poolt esitatud turvakaamera salvestustele ajavahemiku 22. aprill 2018 kuni 22. märts 2020 kohta. Viidatud hageja kokkuvõte pole hagimenetluses tõend (TsMS § 229 lg 2). Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Samuti pole otsuses TsMS § 436 lg 1 p-de 1 ja 2, § 438 lg 1 ning § 442 lg 8 nõudeid rikkudes kajastatud, kirjeldatud ega analüüsitud ühtegi tõendit, mis annaks tunnistust sellest, et kostja oleks viibinud hageja kinnistul nädalate kaupa. Kostja on menetluses korduvalt vastu vaielnud asjaolule, nagu oleks kostja käinud hageja kinnistul külalistega või muul eesmärgil kui kinkelepingu punktide 4.1 ja 4.2 eesmärkide tagamiseks. TsMS § 230 lg 1 alusel lasus oma väidete tõendamise koormis hagejal. Kohus pidanuks tuvastama asjaolud konkreetsete tõendite alusel ning neid otsuses analüüsima. Ebaõiged on kohtu järeldused, nagu ei oleks kostja vaidlustanud seda, et ta on viibinud kinnistul koos oma pereliikmete ja kolmandate isikutega ning võtnud enda valdusesse kinnistul asuva vanema kõrvalhoone võtme. Kostja on need asjaolud menetluses korduvalt vaidlustanud. Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks mingi tehingust tulenev õigus hageja kinnistut kasutada. Kostja on korduvalt rõhutanud, et tema õigus hageja kinnisasjal viibida tuleb hageja ja S. Kuke vahel sõlmitud kinkelepingust, seega tehingust tulenevast hageja talumiskohustusest. Ka hageja ise on menetluses jaatanud kostja õigust viibida kinnisajal, kui see viibimine on seotud kinkelepingu punktidega 4.1 ja 4.2. Eelnevast tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas on maakohus tuvastanud, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud tema õigust kinnistut kasutada. Otsus on ka vastuoluline, kuna kohus osaliselt tunnistab kostja õigust kinnistul viibimiseks. Otsuse resolutsiooni punktid 2 (d) ja (e) on vastuolus asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning ka seadusega. Kinkelepingu p-des 4.1 ja 4.2 on kokku lepitud, et S. Kukk võib elamiseks tasuta ja tähtajatult kasutada kinnistul asuvat vanemat eluhoonet. Kuna kohus tuvastas, et kinkelepingus märgitud hooneid võib kasutada kinkija eluruumina, siis ei tohiks hagejal olla ligipääsu võõrasse eluruumi. Selline ligipääs oleks S. Kuke kodu puutumatuse rikkumine (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 26 ja 33). Otsuse 7(13)

resolutsiooni kohaselt sõltub kostja kinnistul viibimise lubatavus ilma kinkija vahetu kohaloluta sisuliselt hageja suvast. Resolutsiooni p 2 (e) ei ole täidetav. See resolutsiooni punkt viitab kinkelepingu p-le 4.2, mille sisu ei ole kohtutäitur pädev hindama. Otsus peab olema täidetav ka lepingu esitamiseta. Lisaks on resolutsiooni p 2 (e) vastuolus küttepuude varumisõigust ettenägeva lepingupunktiga. Kinkelepingust ei tulene, et küttepuude hankimine sõltub sellekohastest kingisaaja nõusolekutest. Kostja möönab, et küttepuude tegemine peab lähtuma mõistlikkuse põhimõttest, kuid hageja pole ka tõendanud kostja poolt piiramatus mahus raie tegemist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 89. Kohus tuvastas küll õigesti kinkelepingu kehtivuse ja selle, et hagejal on talumiskohustus, kuid otsuse liiga piiratud resolutsioon ei taga eesmärgipärast eluruumi kasutust, sest kostjal võib olla vajadus kinnistul viibida ilma, et kinkija seal viibiks. Eluruumi kasutamine ei hõlma ainult seal ööbimist või söömist, vaid ka külaliste kutsumist, pereliikmete vastuvõtmist jms. Kuna kohus tuvastas hageja talumiskohustuse, oleks kohus pidanud põhjalikumalt analüüsima, mida selline talumiskohustus endas hõlmab, võttes arvesse nii poolte poolt vaidluses esitatud seisukohti kui ka kinkelepingu p-de 4.1 ja 4.2 sisu. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada, kuna kohus on otsuse tegemisel rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõiguse sätteid. Isegi kui maakohtu otsus oleks kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega sätetega (millega kostja ei nõustu), siis polnud põhjendatud jätta hageja menetluskulusid kostja kanda, kui hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks viibinud kinnistul muudel eesmärkidel, kui kinkelepingu p-de 4.1 ja 4.2 täitmise tagamiseks.

Kohus ei ole kaevatavat otsust tehes ega menetlust juhtides rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus on otsuses (p-s 4.3) viidanud küll hageja koostatud kronoloogilisele kokkuvõttele, kuid samas selgitanud, et see kinnitab hageja poolt teistes tõendites kajastatud fakte. Seega on tegemist teistes tõendites kajastatud faktide kokkuvõttega. Seetõttu on põhjendamatu kostja käsitlus sellest seletusest kui tõendist. Kohus on tuginenud tõendite kogumile – turvakaamera salvestiste materjalidele ning Eesti Energia AS-i arvetele. Kostja ei ole menetluses varem enda ega kõrvaliste isikute XXXXXX kinnistul viibimist ka vaidlustanud, vaid leidnud, et tal ja teistel isikutel on õiguslik alus kinnistul viibimiseks. Maakohtu järeldused on õiged ja kooskõlas nii kostja enda seisukohtade kui ka hageja poolt esitatud tõenditega. Seonduvalt otsuse resolutsiooni p-ga 2 (d) esitab kostja menetluse seisukohalt uue väite, mille kohaselt kujutab hageja poolt XXXXXX kinnistu kõrvalhoonetesse sisenemine endast kodu puutumatuse rikkumist (PS § 26 ja 33). Tegemist on täiesti uue seisukohaga, mida pole eelnevas menetluses käsitletud ja see tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks on kohus asja menetlemisel mõlema poole seisukohti nii hageja omandiõiguse kui ka kinkija kinkelepingust tulenevate õiguste alusel analüüsinud ja hinnanud ning esitanud oma õiguslikud järeldused teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt. Otsuse resolutsiooni p-s 2 (e) ei ole selliseid viiteid, mis nõuaksid täitmismenetluses tutvumist täiendavate dokumentidega. Muudele dokumentidele viitamine kohtulahendi resolutsioonis ei muuda seda tingimata ebaselgeks ja mittetäidetavaks. Samuti ei sea see resolutsiooni punkt küttepuude hankimist sõltuvusse hageja suvast. Hageja on kohustatud kohtuotsust täitma kooskõlas kinkelepingu ja hea usu põhimõttega ning kinkija peab tööde teostamiseks arvestama kinnistu omaniku õiguste ja huvidega. Apellatsioonkaebuses väljendab kostja esmakordselt seisukohta, et kaevatav otsus ei võimalda S. Kukel kasutada XXXXXX kinnistul asuvat vanemat eluhoonet "elamiseks", mille all peab kostja silmas mh töövõtjate ja külaliste kinnistule kutsumist ning kostja ja kolmandate isikute kinnistul viibimist. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei saa kinkelepingu p-de 4.1 ja 4.2 alusel asuda kutsuma kinnistule külalisi ilma S. Kuke kohalolekuta ning põhjendada seda kinkija kinkelepingust tuleneva õiguse teostamisega. Samuti ei tulene kinkelepingust kinkija ega ka apellandi õigust asuda hageja kui omaniku kinnistul teostama eluhoone remonditöid jms. Kostja väited menetluskulude jaotamise osas on samuti põhjendamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

• •

õigusega. Kinkelepingu punktis 4.2 lepiti kokku, et kinkijal on õigus saada kinnistult küttepuid omaks otstarbeks kasutamiseks. Kinkija S. Kukk on hageja ja kostja ema. S. Kukk esitas 3. juunil 2020 kohtusse hagiavalduse hageja (A. Ehte) vastu XXXXXX kinnistu omandi üleandmiseks kohustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu

Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ning lahendamisel.

lähtudes ning juhul kui seda ei õnnestu kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 kohaselt lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik samadel asjaoludel oleks lepingut mõistnud, arvestades mh lepingueelsetel läbirääkimistel lubatut, lepingu olemust ja eesmärki, lepingupoolte käitumist ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.

lubatud, seda saab käsitleda enda elamisvajaduste rahuldamisena. Puuduvad tõendid, et nende tegevustega oleks kinnistul tegeletud ebamõistlikus mahus.

jõustumisel tühistada maakohtu 9. juuni 2022. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja

(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.