Eesistuja Liis Arrak, liikmed Ahti Kuuseväli ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-5892
Kohtuasi
X hagi Y tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
vastu
sundtäitmise
lubamatuks
Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Menetluse liik
Asja läbivaatamine 7. märtsi 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X ja Y kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Q loobub Y nimel 15. juunil 2022 esitatud apellatsioonkaebusest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2);
1.2.menetluskulud, sh maakohtu menetluses kantud kulud jäävad poolte enda kanda;
1.3.Q-l ei ole õigust nõuda W-lt määruse p-s 4 tagastatud riigilõivu üleandmist endale.
2.Võtta vastu apellatsioonkaebusest osaline loobumine ja lõpetada apellatsioonimenetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2).
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 8. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-5892 menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus kompromissiga.
4.Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool (245 eurot) ja kanda see W pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
5.Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/2243 kuni siinses tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
6.1.rahuldada X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/2243;
6.2.tunnistada Y 7. aprilli 2022. a täitmisavalduse alusel Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/2243 lubamatuks;
6.3.jätta menetluskulud poolte enda kanda;
6.4.tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 245 eurot, ja kanda see W pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Q-l ei ole õigust nõuda - selle summa üleandmist endale;
6.5.tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/2243 kuni siinses tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Edasikaebamise kord Hagi tagamise abinõu tühistamise (resolutsiooni p 5) osas võib määruse peale esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja, isa) esitas 20. aprillil 2022 Harju Maakohtule Y (kostja, laps) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks alates 12. veebruarist 2020 kuni 5. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud elatisevõla (6086 eurot 29 senti) sundtäitmise täiteasjas nr 022/2022/2243. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus rahuldas 8. juuni 2022. a otsusega hagi ning tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2145 eurot.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus tunnistas sundtäitmise 4435 euro 37 sendi osas lubamatuks ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta sundtäitmine 4435 euro 37 sendi osas
2-22-5892 lubamatuks tunnistamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2023. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissikokkuleppe, millega kostja loobus apellatsioonkaebusest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas ning pooled leppisid kokku, et menetluskulud, sh maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kuid kostja hüvitab hagejale osaliselt apellatsioonimenetluse kulud ning palub seetõttu tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole hageja nimetatud isiku pangakontole. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja lõpetada kohtuasja menetluse. Pooled loobusid kompromissimääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada ning apellatsioonkaebusest osaline loobumine vastu võtta. Apellatsioonimenetlus tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas apellatsioonkaebusest osalise loobumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg 1 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel kompromissi tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus selles osas kompromissiga lõpetada.
8.Kolleegium märgib, et hagimenetluses määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu. Mh võib apellant kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni apellatsioonkaebusest TsMS § 644 lg 1 järgi loobuda. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud Ringkonnakohus teeb TsMS § 644 lg 4 järgi apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu apellandi seadusliku esindaja avaldatud apellatsioonkaebusest loobumist, kui loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Lisaks võivad pooled hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel TsMS § 432 järgi samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-22-5892
9.Siinses asjas soovib alaealise lapse ema loobuda lapse nimel esitatud apellatsioonkaebusest lapse elatisenõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet puudutavas osas tingimusel, et kogu kohtuvaidluse menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda ning kostja hüvitab hagejale apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole ulatuses. Hageja on sellega nõus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta apellatsioonkaebusest loobumist vastu võtmata ega kompromissi kinnitamata. Arvestades seda, et vaidlus on alaealise lapse elatisenõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle (alates 12. veebruarist 2020 kuni 5. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud elatise 4435 euro 37 sendi sundtäitmise üle) olukorras, kus hageja tasus alguses elatist ning seejärel asusid vanemad taas ühises eluruumis koos elama ja laps oli sel ajavahemikul ülal peetud, ei pruugi väljakujunenud kohtupraktika valguses olla apellatsioonkaebus kohtuasjas tuvastatud asjaolude valguses kostjale sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas edukas. Samas vabaneb kostja kompromissikokkuleppe alusel kohustusest hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud (2145 eurot) ning kostja peab hüvitama hageja apellatsioonimenetluse kulud üksnes osaliselt (245 euro ulatuses). Seda arvestades on poolte sõlmitud kompromiss kolleegiumi hinnangul mõistlik ja täidetav ning see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete ega alaealise lapse huvidega.
10.Poolte kokkuleppe alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.
11.Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ning lg-te 3 ja 4 alusel tagastada kostjale kostja taotluse alusel pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kostja tasus
15.juunil 2022 apellatsioonkaebuselt riigilõivu 490 eurot. Seega tuleb talle tagastada tasutud riigilõivust 245 eurot. Kostja korraldusel tuleb riigilõiv tagastada hageja nimetatud isiku, s.o hageja ema W pangakontole ning kostjal ei ole õigust nõuda W-lt selle endale tagastamist.
12.Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tõttu ei ole täitemenetluse peatamine enam vajalik. Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 järgi kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Siinsel juhul rahuldas maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja jättis kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamise) lahendi täitmise tagamiseks jõusse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tõttu hagi tagamise abinõu tühistada, et kohtutäitur saaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendada ning TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
13.Poolte kokkuleppe alusel ei saa määruskaebuse peale määruskaebust esitada, v.a hagi tagamise abinõu tühistamise osas (TsMS § 390 lg 1).