Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10507
Kohtuasi
Osaühingu S.A.CITO kaebus kohtutäituri Kristiina Feinmani 7. juuli 2022. a otsuse peale täiteasjades nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu S.A.CITO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Puudutatud isik kohtutäitur Kristiina Feinman Puudutatud isikud Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Tühistada Harju Maakohtu 5. augusti 2022. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada Osaühingu S.A.CITO kaebus osaliselt, tühistada kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. juuli 2022. a otsus ja 9. juuni 2022. a lisatasu otsus 480 eurot (käibemaksuga) ületava lisatasu väljamõistmise osas, ning jätta Osaühingu S.A.CITO menetluskulud kohtutäitur Kristiina Feinmani kanda ja teiste menetlusosaliste kulud nende enda kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.2.Tühistada kohtutäitur Kristiina Feinmani 7. juuli 2022. a otsus täiteasjades nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061 ning kohtutäitur Kristina Feinmani 9. juuni 2022. a lisatasu otsus täiteasjades nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061 480 eurot (käibemaksuga) ületava lisatasu väljamõistmise osas.
3.3.Jätta Osaühingu S.A.CITO menetluskulud kohtutäitur Kristiina Feinmani kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
2-22-10507
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Osaühingu S.A.CITO menetluskulud kohtutäituri Kristiina Feinmani kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing S.A.CITO (avaldaja) esitas 19. juulil 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri Kristiina Feinmani (puudutatud isik I, kohtutäitur) 9. juuni 2022. a lisatasu otsuse ja 7. juuli 2022. a otsuse avaldaja 17. juuni 2022. a kaebuse kohta või tühistada need otsused 1000 eurot ületava lisatasu määramise osas.
1.1.Kaebuse kohaselt alustas kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse alusel Y (puudutatud isik II) ja X (puudutatud isik III) suhtes täitemenetlust vastavalt täiteasjades nr 034/2022/1060 ja nr 034/2022/1061. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 218-19590, mis näeb ette avaldaja ning puudutatud isikute II ja III kaasomandisse kuuluva Harku vallas Türisalu külas Kuldkannikese tee 22 asuva kinnisasja (kinnistu) kaasomandi lõpetamise selle müümisega avalikul enampakkumisel. Täitmisel oleva nõude sisuks on kinnistu avaliku enampakkumise korraldamine. Kinnistu enampakkumine lõppes 8. juunil 2022 pakkumise parimaks tunnistamisega. Kohtutäitur koostas 9. juunil 2022 lisatasu otsuse, millega nõudis avaldajalt ning puudutatud isikutelt I ja II lisatasu 3600 eurot (käibemaksuga).
1.2.Avaldaja esitas 17. juunil 2022 kohtutäituri 9. juuni 2022. a lisatasu otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 7. juuli 2022. a otsusega rahuldamata. Avaldaja tugines kaebuses sellele, et kohtutäituri tasu peab olema kulupõhine. Kui kohtutäituril kulus enampakkumise korraldamisele 25 töötundi, siis saab lisatasu olla maksimaalselt 1000 eurot (25 tundi × 40 eurot/tund). Kohtutäitur ei pidanud määrama enampakkumise alghinda, sest see oli määratud täitedokumendiga. Avaldaja pakkus 11. mai 2022. a e-kirjas kohtutäiturile kinnistu hindamisakte, milles on kirjeldatud kinnistu seisukorda ja on fotod kinnistust, kuid kohtutäitur ei palunud neid endale edastada. Kui kohtutäitur oleks hindamisakte palunud, saanuks ta edastada ostuhuvilistele teabe, et 19. novembri 2021. a seisuga oli kinnistu hinnatud 79 000 eurole, ning ostuhuvilised saanuks omakorda arvestada, et kinnistu on kinnisvarahindade tõusust tingituna väärt rohkem. Kohtutäitur ei avaldanud müügikuulutust vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis, mis vähendas ostuhuviliste arvu ja võis vähendada kinnistu müügihinda.
2-22-10507
1.3.Kohtule esitatud kaebuse väidete kohaselt ei olnud kinnistu enampakkumine tavapärasest keerulisem ega ajamahukam, mis on aga Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 järgi lisatasu nõudmise eelduseks. Kordusenampakkumiste korraldamine ei olnud vajalik ning enampakkumise korraldamise peale ei esitatud kaebusi. Kohtutäitur ei pidanud määrama enampakkumise alghinda. Kohtutäituri suhtlemine kinnistu omanike ja ostuhuvilistega ei ole kontrollitav. 20 ostuhuvilise olemasolu, kinnistu ettenäitamine, tagatisrahade tagasimaksmine, täitemenetluse osaliste vahelised kehvad suhted ja kinnistust fotode tegemine on tavapärased asjaolud ja toimingud ega anna alust nõuda lisatasu. Kohtutäitur ei tundnud huvi avaldaja pakutud kinnistu hindamisakti vastu. Kohtutäitur ei ole põhjendanud maksimaalses määras lisatasu nõudmist. Kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks. Seetõttu saab kohtutäituri lisatasu puhul analoogia korras lähtuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 47 lg-s 1 märgitud tunnitasu suurusest, mis on 40 eurot tunnis. Kui praegu oleks kontrollitav, et kohtutäitur tegi 25 tundi tööd, saaks seega nõutav lisatasu olla maksimaalselt 1000 eurot. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, jäädes oma 7. juuli 2022. a otsuse juurde.
2.1.Kohtutäitur nõudis lisatasu tuginedes sellele, et enampakkumise vastu oli suur huvi ja osalejatega suhtlemisele kulus väga palju aega. Kohtutäitur suhtles kinnistu omanikega ja enam kui 20 ostuhuvilisega ning andis kinnistu kohta kirjalikke ja suulisi selgitusi, millele kulus enam kui 21 tundi. Kohtutäituril kulus kinnistu näitamisele 1 tund ning kinnistu asukohta ja sealt tagasi sõitmisele 1 tund 30 minutit (vahemaa ligi 62,50 km). Kohtutäitur tegi kinnistust fotosid. Koostöö kinnistu omanike vahel oli keeruline ja kohtutäitur pidi neile selgitustööd tegema. Kohtutäitur pidi ise välja selgitama kinnistu seisukorra, sh kinnistu liitumised elektri ja veega. Kohtutäitur tagastas tagatisraha 17 oksjonil osalenule, millele kulus 1 tund. Eelnevat arvestades on lisatasu 3600 eurot (käibemaksuga) mõistlik. Ka avaldaja pidas kohtutäiturile esitatud kaebuses kohtutäituri toimingute mahuks 25 tundi.
2.2.Kinnistu omanikud pidanuks ise viivitamatult esitama kõik asjasse puutuvad dokumendid. Avaldajal ei olnud kinnistu valdust ega ligipääsu kinnistule ning kohtutäitur pidi välja selgitama, kelle valduses kinnistu on ning kuidas saab korraldada kinnistu näitamist ja sellest fotode tegemist. Kohtutäitur pidi mitmeid kordi kinnistul käima, et täitmisteadet kätte toimetada, kinnistust pilte teha ja kinnistut ostuhuvilistele näidata. Kinnistu omanikud saatsid kohtutäiturile e-kirju ning kohtutäitur vastas neile kõigile. Samuti käisid kinnistu omanikud mitmel korral kohtutäituri vastuvõtul ning neile selgitati kõike asjaga seonduvat. Enampakkumisele registreerus 17 isikut, kuid e-posti ja telefoni teel ühendust võtnud ostuhuvilisi oli rohkem. Kui arvestada, et ühe ostuhuvilise küsimustele vastamiseks kulus keskmiselt 15 minutit, oli vaid ostuhuvilistele vastamise aeg kokku 5 tundi. Avaldaja ei ole täitetoimikuga tutvunud ega oma seetõttu täielikku ülevaadet kohtutäituri toimingute mahust.
2.3.Avaldaja viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole enam asjakohased, sest kohtutäituri seadust on oluliselt muudetud nii põhi- kui ka lisatasu osas. Muu hulgas kehtestati KTS § 36 lg 1 p 41, mis näeb ette kindlas suuruses põhitasu avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, ning muudeti KTS § 43 lg-s 1 sätestatud lisatasu nõudmise eeldusi. Lisatasu nõudmiseks ei pea enam täitetoiming olema tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Muudatust põhjendati sellega, et kohtutäitur peab oma tasust saama kaetud kõik täitemenetlusega seonduvad kulud ja saama ka mõistlikku tasu.
2-22-10507
2.4.Kohtutäituri põhitasu avaliku enampakkumise korraldamisel, millega lõpetataks kaasomand, on 278 eurot. On ilmne, et see ei kata kõiki kohtutäituri enampakkumise edukaks läbiviimiseks tehtud toiminguid. Kohtutäiturid võisid varem hüpoteegiga tagatud nõude täitmisel eriti keeruka enampakkumise korraldamise eest maksimaalset põhi- ja lisatasu arvestades saada 7000 eurot. Selle eelnõu seletuskirjas, millega tehti ettepanek suurendada lisatasu määra 5%-ni vara müügihinnast ja kehtestada lisatasu ülempiiriks 2000 euro asemel 3000 eurot, leiti, et kehtiv tasu ülempiir 7000 eurot ei kata hüpoteegiga tagatud nõude täitmise kohtus vaidlustamisel isegi kohtutäituri menetluskulusid, rääkimata võimaliku kahju hüvitamisest. Seejuures arvestati sellega, et advokaadi osutatava õigusteenuse tunnihind on keskmiselt 130 eurot ning lisanduva 1000 euro eest saab õigusteenust 6–7 lisatundi. Kohtutäituri arvates saab analoogia korras lähtuda ka maakleritasu määrast, mis on üldjuhul 3–5 % tehingusummast. Kohtutäituri nõutud lisatasu ei saa seega pidada ebamõistlikult suureks. Seejuures ei koostanud kohtutäitur eraldi sõidukulu väljamõistmise otsust kohtutäiturimäärustiku § 63 alusel, vaid arvestas kõiki kulusid lisatasus.
2.5.Avaldaja arvestus, mille järgi saab lisatasu olla maksimaalselt 1000 eurot, ei vasta seadusele ega kohtupraktikale ja on ebaõige. KTS § 47 lg-st 1 lähtumine ei ole põhjendatud olukorras, kus kohtutäituri seaduse muutmist puudutavas seletuskirjas on kohtutäituri lisatasu võrreldud advokaadi keskmise tunnihinnaga 130 eurot. Lisatasu lõplik suurus sõltub kohtutäituri töömahust ja töö keerukusest ning peab katma ka võimalike kaebuste lahendamise kulud. Kohtutäituril kulus talle esitatud kaebuse lahendamisele täiendavalt 8 tundi, millele lisandub veel kohtumenetluses seisukoha koostamine.
2.6.Kohtutäitur avaldas enampakkumise kuulutuse väljaandes Ametlikud Teaadaanded ja enampakkumise korraldamise portaalis www.oksjonikeskus.ee. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetluse osaliste sellekohase tahteavalduseta avaldama kuulutust muudes kinnisvara müügipakkumiste portaalides. Enampakkumise korraldamise portaalis vaadati kuulutust üle 2380 korra ning enampakkumisele registreerus 17 osalejat, sellel tehti üle 150 pakkumise ja see lõppes edukalt vara müügiga. Leides, et kinnistu saanuks müüa kõrgema hinnaga, lähtub avaldaja vääralt kinnistu väärtusest tsiviilkäibes ja jätab arvestamata, et vara müümisel täitemenetluses on mitmeid erisusi.
3.Puudutatud isikud II ja III vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikud II ja III on teadlikud täitemenetluse käigust ning kohtutäitur on lisatasu otsuses lahti kirjutanud kõik enampakkumise läbiviimisega seonduva. Kohtutäitur tegi oma tööd vaatamata kinnistu omanike erimeelsustele professionaalselt ja tegi kõik endast sõltuva, et viia enampakkumine läbi õigesti ja tulemuslikult. Puudutatud isikud II ja III pöördusid korduvalt kohtutäituri poole nii telefoni kui ka e-posti teel ja käisid kohtutäituri vastuvõtul. Kohtutäitur korraldas kinnistu näitamise ja pildistamise. Kohtutäituri nõutav lisatasu vastab tehtud tööle. Kohtutäitur saavutas kinnistu omanike soovitud tulemuse, st müüs kinnistu enampakkumisel maksimaalselt kõrge hinnaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 5. augusti 2022. a määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
2-22-10507 Kohtutäitur ei ole lisatasu nõudmisel kaalumispiire ületanud, mistõttu ei ole kohtul alust lisatasu nõudmise otsusesse sekkuda. Kohtutäitur on lisatasu nõudmist piisavalt põhjendanud ja avaldaja ei ole kohtutäituri põhjendusi ümber lükanud. Avaldaja viited Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole KTS § 45 muudatusi arvestades asjakohased. Kuivõrd kohtutäituri lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest reguleerib erinormina KTS § 45, ei ole alust analoogia korras lähtuda KTS § 47 lg-s 1 märgitud tunnitasu suurusest. Kui aga lähtuda kohtutäituri lisatasu kulupõhisuse loogikast, on õige, et kohtutäituri põhitasu 278 eurot ei kata kõiki kohtutäituri tehtud toiminguid enampakkumise edukaks läbiviimiseks, ning analoogia korras tuleks lähtuda sarnases olukorras tegutseva advokaadi või kinnisvaramaakleri tasudest. Arvestades, et advokaadi mõistlikuks tunnitasuks saab pidada 130 eurot ja maakleritasu on 3–5% tehingu summast, on kohtutäituri lisatasu 3000 eurot seega ka kulupõhisuse loogikast lähtudes mõistliku suurusega. Kohtutäitur suhtles enampakkumise läbiviimisel suure hulga huviliste ja osalistega, korraldas vara näitamise ja pildistamise ning tegi muid toiminguid. Ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks kohtutäituri tasu olema madalam sarnases olukorras tegutseva kinnisvaramaakleri tasust. Põhjendamatu on avaldaja etteheide, et kohtutäituri ajakulu ei ole kontrollitav. Kohtutäitur on ajakulu piisavalt põhistanud. Täiteasja nr 034/2022/1060 toimiku sisukord kinnitab kohtutäituri esitatud ülevaadet tehtud toimingute mahust. Avaldaja oletuslikud kahtlused kohtutäituri töö mahu osas ei anna alust hinnata töömahtu kohtutäituri märgitust erinevalt. Kohtutäituri seisukohta tehtud töö ja lisatasu mõistlikkuse kohta kinnitab ka puudutatud isiku III arvamus.
4.2.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel menetlusosaliste enda kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 jätkuvalt asjakohased. Lisatasu saab nüüd küll nõuda ka muudel alustel kui tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus, kuid ka need alused peavad olema erandlikud ja tavapäratud ning kohtutäitur peab need lisatasu otsuses kohtulikult kontrollitavalt ära näitama. Seejuures on kohtutäitur siinsel juhul lisatasu nõudmist põhjendanud just ajakulu ja tehnilise keerukusega. Kohtutäituri lisatasu otsus ei ole kontrollitav. Kohtutäitur esitas küll täiteasja nr 034/2022/1060 toimiku sisukorra, kuid maakohus ei kontrollinud, kas selles märgitud tegevused vastavad lisatasu otsuses toodule. Sisukord kinnitab, et kohtutäitur ei teinud enampakkumise läbiviimisel toiminguid, mis tingiksid tavapärasest erineva ajakulu. Enamik sisukorras märgitud toiminguid on seaduses ette nähtud dokumentide vormistamine ja nende edastamine asjaosalistele ning märge on ainult kuue ostuhuvilise kohta. Kohtutäitur peab suutma tõendada, et tal kulus ostuhuvilistega suhtlemisele 21 tundi, esitades nt telefonikõnede või e-kirjade väljavõtted. Kohtutäitur ei ole seda teinud. Avaldaja jääb selle juurde, et lisatasu peab olema kulupõhine ja analoogia korras saab lähtuda KTS § 47 lg-s 1 märgitud tunnitasust. Analoogia advokaadi või kinnisvaramaakleri tunnitasuga ei ole asjakohane. Kohtutäitureid on kindel arv ja neil on kindlad tööpiirkonnad, mis tagab neile kindla töö, ning nad konkureerivad üksteisega ainult oma tööpiirkonna piires. Advokaadile ja
2-22-10507 kohtutäiturile esitatud haridusnõue on erinev. Riigi õigusabi osutamisel on tunnitasu 54 eurot. Kinnisvaramaaklerid töötavad ainult tulemustasu põhimõttel ning neil ei ole üldjuhul põhitasu ega muid hüvitatavaid kulusid.
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, kuid lisab, et ta on lisatasu nõudmist üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud ning tema põhjendustes ja täitetoimingute mahukuses ei ole alust kahelda. Lisatasu määramisel on võrdlus advokaadi ja kinnisvaramaakleri tasuga asjakohane. Seejuures on kohtutäituril magistrikraad õigusteaduses ning kohustus läbida perioodiliselt erialast täiendusõpet. Kohtutäitur ei või enda ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl ning vastutab iga enda toimingu eest kogu enda varaga. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse läbiviimisest keelduda. Kohtutäituritel on ka n-ö sotsiaalseid menetlusi, mille tegelikud kulud peavad katma teised täitemenetlused, mistõttu ei ole võrdlus riigi õigusabi osutamisega asjakohane.
7.Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes maakohtus esitatud seisukoha juurde. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, tühistab kohtutäituri 7. juuli 2022. a otsuse ja 9. juuni 2022. a lisatasu otsuse 480 eurot (käibemaksuga) ületava lisatasu väljamõistmise osas ning jätab avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
10.Kolleegium on seisukohal, et kohtutäituril on ka pärast KTS § 43 muutmist õigus nõuda KTS §-s 45 sätestatud täitetoimingu, s.o enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest lisatasu juhul, kui selle tegemine erineb mingil moel tavapärasest ja tingib kohtutäiturile lisakulusid. Samuti on jätkuvalt asjakohane Riigikohtu praktika, mille järgi peab kohtutäitur näitama kohtulikult kontrollitavalt ära lisatasu nõudmise aluseks olevad asjaolud.
10.1.Kolleegium selgitab, et KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 p-des 1 ja 2 sätestatud kindla suurusega ning sõltub sellest, mil viisil toimetatakse võlgnikule kätte täitmisteade. Selle eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused. Kohtutäituri põhitasu näeb kohtutäituri seadus ette kas kindla summana või protsendina rahalise nõude suurusest lähtuvalt (KTS § 35) või kindlaksmääratud summana täitetoimingu sisust lähtudes (KTS § 36 jj). Kohtutäituri põhitasu avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, nagu siinsel juhul, on KTS § 36 lg 31 järgi 278 eurot. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest. Lisaks kohtutäituri tasule on
2-22-10507 kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 22). Lisatasu on kohtutäituril KTS § 43 järgi õigus nõuda KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest, seejuures peab lisatasu otsus olema põhjendatud. Kui varem oli kohtutäituril õigus nõuda lisatasu vaid juhul, kui täitetoiming oli tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, siis 19. aprillil 2021 jõustunud KTS § 43 muudatusega need kriteeriumid kaotati. Seadusandja on muudatust põhjendanud sellega, et varasem regulatsioon oli liialt kitsendav ja praktikas puudus vajadus piirata lisatasu nõudmise võimalust üksnes juhtudega, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas (vt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 291SE seletuskiri, lk 15; kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c36e20-4381-a5f2-5671d744281b).
10.2.Kolleegiumi hinnangul ei muutunud lisatasu nõudmise kindlate kriteeriumite kaotamisega üldine põhimõte, et igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Samuti ei muutunud põhimõte, et kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2007. a kohtuotsus asjas nr 3-4-1-9-07, p 24; 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 23 ja 27; 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19). Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu kogu senise arusaamaga kohtutäituri põhitasu ja lisatasu eesmärkidest. Kui näiteks KTS §-s 45 nimetatud täitetoimingu eest lisatasu nõudmiseks oleks piisav ainuüksi enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine kui selline, st lisatasu nõudmise õigus ei sõltuks üldse täitmisele esitatud nõude täitmise eripärast, tähendaks see kohtutäiturile sisuliselt võimalust nõuda täiendavat põhitasu ka igapäevase täitetoimingu eest, mille sooritamise kulud ei erine kuidagi tavapärasest. Samuti tekib sellisel juhul küsimus, et millega saab kohtutäitur üldse lisatasu nõudmist põhjendada ja mida seega kohus lisatasu otsuse vaidlustamise korral kontrollima peaks. Täitemenetluse osalise jaoks, kes peab kandma täitekulud (milleks on TMS § 37 lg 1 järgi ka kohtutäituri tasu) ja kelleks on TMS § 38 lg 1 järgi reeglina võlgnik, võib see aga tähendada ebaproportsionaalset omandipõhiõiguse riivet.
10.3.Kolleegium leiab seega, et kuigi lisatasu nõudmiseks ei anna enam alust ainuüksi täitetoimingu tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus, tuleb selle nõudmisel siiski lähtuda konkreetse nõude täitmise eripärast ja selle täitmisega seotud kulust, arvestades ka seda, et nõude tavapärase täitmisega seotud kulu on mõeldud katma põhitasu. Seejuures ei ole lisatasu mõeldud kompenseerima seadusandja poolt kunstlikult madalal hoitavat põhitasu. Seadusandja saab põhitasu kehtestamisel arvestada ka mõistliku ristsubsideerimise võimalusega. Sellega otsustab seadusandja, et osa täitemenetluste või -toimingutega seotud kulusid kaetakse muude täitemenetluste või -toimingute eest saadavast tulust, mis tagab lõppastmes kohtutäituritele piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse. Kui on aga ilmne, et teatud nõude puhul ei kata põhitasu kaugeltki selle nõude täitmisega seotud kulusid, siis on seadusandja ülesanne viia põhitasu tegelike kuludega enam kooskõlla, kuid see ei tekita iseenesest õigust lisatasule.
10.4.Kolleegium on ka seisukohal, et kuivõrd KTS § 43 II lause järgi peab lisatasu otsus olema põhjendatud, on jätkuvalt asjakohane Riigikohtu seisukoht, mille järgi peab kohtutäitur lisatasu otsuses näitama kohtulikult kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse nõuda lisatasu (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 25).
2-22-10507
11.Kolleegiumi arvates oli täitemenetlus vaidlusalustes täiteasjades tavapärasest töömahukam ja kohtutäituril oli õigus nõuda täitemenetluse osalistelt lisatasu, kuid täiendav töömaht ei olnud sedavõrd suur, et see õigustanuks maksimaalses määras lisatasu nõudmist.
11.1.Kolleegium selgitab esmalt, et kaasomandi lõpetamise ja selleks kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kohta tehtud jõustunud kohtulahendi täitmiseks alustatud täitemenetluses on kõik kaasomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Seetõttu näeb KTS § 36 lg 3 II lause ette, et sellise täitemenetluse täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Ka siinsel juhul on kohtutäitur mõistnud lisatasu välja kõigilt kaasomanikest täitemenetluse osalistelt, kuid kohtutäituri otsusest ei nähtu, kas kohtutäitur nõudis neilt lisatasu solidaarselt või osavastutuse põhimõttel. Kuna kohtutäitur otsustas nõuda kaasomanikelt lisatasu 3600 eurot, määramata kindlaks iga kaasomaniku lisatasu osa, kontrollib ringkonnakohus kohtutäituri otsuse õiguspärasust tervikuna.
11.2.Kohtutäitur on lisatasu nõudmist KTS §-s 45 nimetatud täitetoimingu eest põhjendanud täitemenetluse osalistele selgitustöö tegemise ja nendega suhtlemisega, suure hulga ostuhuviliste ja nendega suhtlemisega, kinnistu valdaja ja kinnistu seisukorra väljaselgitamisega, mitmeid kordi kinnistul käimisega täitmisteate kätte toimetamiseks, piltide tegemiseks ja kinnistu ostuhuvilistele näitamiseks ja enampakkumisel osalenutele tagatisraha tagastamisega. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule 2. veebruaril 2023 ka ülevaate täiteasjade menetlemisel tehtud toimingutest ja neile kulunud ajast, ning selle järgi on nende toimingute ajakulu kokku 26 tundi 55 minutit. Sellele lisanduvad veel avaldaja kaebuse läbivaatamise ja siinses kohtumenetluses osalemisega seotud tegevused, mille ajakulu on kokku 15 tundi.
11.3.Eeltoodut arvestades on kohtutäitur lisatasu nõudmist põhjendanud suure ajakuluga. Seetõttu tuli kohtutäituril kohtule kontrollitavalt ära näidata ja maakohtul hinnata, kas kohtutäitur on ära näidanud vaidlusalustes täiteasjades tavapärasest ajamahukamate toimingute tegemise. Kuivõrd lisatasu otsuse tegemise aluseks said olla üksnes sellised toimingud, mille kohtutäitur on teinud enne lisatasu otsuse tegemist, saab hindamisel arvestada üksnes enne
9.juunit 2022 tehtud toiminguid. Siinsel juhul ei ole kohtutäitur lisatasu otsuse tegemisel võimaliku hilisema kaebe- ja kohtumenetlusega ka arvestanud. Selle lisatasu hulka arvestamine ei oleks ka põhjendatud. Maakohus on kohtutäituri toimingute ajamahu hindamisel lähtunud vaid kohtutäituri võrdlemisi üldistest põhjendustest ja ühe täitetoimiku sisukorrast, jättes seega kohtutäituri töömahu välja selgitamata ja sisuliselt hindamata. Kolleegium kõrvaldab selle vea.
11.4.Kolleegiumi hinnangul on kohtutäituri vaidlusaluste täiteasjadega seotud ajakulu olnud tavapärasest ligikaudu 10 tundi suurem.
11.4.1.Kolleegium märgib, et kohtutäitur on täite- ja kohtumenetluses esitanud tehtud toimingute ja nende ajakulu kohta kohati vastuolulisi andmeid. Kui lisatasu otsuse järgi kulus kohtutäituril täitemenetluse osaliste ning ostuhuvilistega suhtlemisele ja neile selgituste jagamisele rohkem kui 21 tundi, siis kohtutäituri 2. veebruari 2023. a ülevaate järgi on kohtutäituril enne lisatasu otsuse koostamist kulunud nimetatud toimingutele kokku vähem kui 7 tundi 45 minutit (avaldajaga suhtlemine ja tema nõustamine seoses täitemenetluse algatamisega, avaldaja päringutele vastamine, kinnistu näitamise aja kooskõlastamine täitemenetluse osalistega, suhtlus menetlusosalistega seoses ostuhuviliste küsimustega ning kirjalikud ja suulised selgitused), arvestades, et ülevaate esimene toiming sisaldab ka täitedokumendi kontrolli. Lisatasu otsuses ei ole kohtutäitur märkinud, et ta oleks kinnistul käinud rohkem kui ühe korra, s.o 31. mail 2022 kinnistu näitamiseks ja sellest fotode
2-22-10507 tegemiseks. 7. juuli 2022. a otsuses kaebuse kohta on aga kohtutäitur märkinud, et ta on vara näitamisele jõudmiseks ja tagasi sõitmiseks läbinud iga kord ligikaudu 62,50 km. Kohtule esitatud 3. augusti 2022. a seisukohas on kohtutäitur väitnud, et ta pidi kinnistul korduvalt kohal käima, et toimetada kätte täitmisteadet, teha varast pilte ning näidata vara ostuhuvilistele.
2.veebruari 2023. a ülevaate järgi on aga kohtutäitur käinud kinnistul kahel korral, s.o 6. aprillil 2022 naabritega suhtlemiseks ja menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks, ning
31.mail 2022 kinnistu ostuhuvilistele näitamiseks ja sellest fotode tegemiseks. Lisaks, kuigi kohtutäitur on lisatasu otsuses küll tuginenud täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega mh suulise suhtlemise suurele ajakulule, ei ole ta selles märkinud, et täitemenetluse osalised või ostuhuvilised oleksid käinud kohtutäituri büroos vastuvõtul. 7. juuli 2022. a otsuses kaebuse kohta ja 3. augusti 2022. a seisukohas on kohtutäitur märkinud, et täitemenetluse osalised on käinud korduvalt kohtutäituri vastuvõtul. 2. veebruari 2023. a ülevaate järgi on aga enne
9.juunit 2022 käinud kohtutäituri vastuvõtul hoopis ostuhuvilised ning hiljem üksnes puudutatud isik III.
11.4.2.Arvestades seda, et lisatasu otsus on täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega suhtlemist puudutavas osas väga üldine, on põhjendatud selles osas lähtuda kohtutäituri
2.veebruari 2023. a ülevaatest, arvestades kirjaliku suhtluse puhul ka täitetoimikute väljavõtteid. Täitetoimikutest ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaldajat seoses täitemenetluse alustamisega ajavahemikul 10.–28. märts 2022 e-kirja teel nõustanud. Küll aga nähtub täitetoimikutest kirjalik suhtlus avaldajaga 7. ja 20. aprillil 2022 ning 10. ja 11. mail 2022 (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 43, 46–47, 64–67, 78; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 46, 49–50, 75–81, 91), puudutatud isikuga III 13., 16., 19. ja 20. mail 2022 (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 78, 81–83, 85–88; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 91, 93, 96–98, 100–103) ning 12 ostuhuvilisega ajavahemikul 13. mai kuni 7. juuni 2022 (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 77, 79, 80, 84, 89–98; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 90, 94, 95, 99, 104–113). Samas tuleb märkida, et kohtutäituri e-kirjavahetus täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega on olnud vähemahukas ning piirdunud ühe või mõne lihtsama küsimusega. Samas on suurem osa ostuhuvilisi tundnud huvi üksnes selle vastu, millal saab kinnistut näha. Kohtutäitur ei pea täitetoimikus dokumenteerima suulist suhtlust täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega ning seetõttu ei saa kohtutäiturilt ka oodata, et tal oleks esitada tõendeid suulise suhtluse toimumise kohta. Avaldaja on leidnud, et kohtutäitur saaks telefoni teel suhtlemist tõendada telefonikõnede eristusega, kuid sellest ei nähtuks, millise täiteasjaga seoses on kohtutäiturile helistatud ja see ei annaks seega teavet konkreetses täiteasjas aset leidnud suulise suhtluse kohta. Kolleegium peab aga usutavaks, et nii täitemenetluse osalised kui ka ostuhuvilised pöördusid kohtutäituri poole ka suuliselt. Arvestades kohtutäituriga kirjalikul teel ühendust võtnud ostuhuviliste arvu ning enampakkumisel osalejate arvu (17 isikut; vt täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 113– 119 ja täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 130–136), on usutav, et kokku suhtles kohtutäitur enam kui 20 ostuhuvilisega. Küll aga on kohtutäitur andnud vastuolulist teavet täitemenetluse osaliste ja ostuhuviliste vastuvõtmise kohta enda büroos enne 9. juunit 2022, seejuures ei ole kohtutäitur toonud esile ühtegi konkreetset päeva, mil mõni täitemenetluse osaline või ostuhuviline oleks enne 9. juunit 2022 tema vastuvõtul käinud. Ka puudutatud isiku III 2. augusti 2022. a seisukohast, milles ta on märkinud, et puudutatud isikud II ja III käisid kohtutäituri vastuvõtul, ei nähtu kohtutäituri vastuvõtul käimise aeg. Seetõttu lähtub kolleegium sellest, et enne 9. juunit 2022 vaidlusaluste täiteasjadega seoses kohtutäituri vastuvõtul ei käidud. Eelnevat kogumis arvestades lähtub kolleegium sellest, et kohtutäituril kulus täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega suhtlemisele kokku viis tundi (see ei hõlma aega, mis on kohtutäituril kulunud täitemenetluse osalistele enampakkumisega seotud dokumentide saatmisele, kuivõrd vastav ajakulu on kohtutäituril iga sarnase täitetoimingu
2-22-10507 tegemisel). Kolleegiumi hinnangul võib kohtutäituril selleks sarnases täiteasjas tavapäraselt kuluda tund aega, mistõttu on siinsel juhul olnud täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega suhtlemise ajakulu tavapärasest suurem. Kinnistul käimise osas on samuti põhjendatud lähtuda kohtutäituri 2. veebruari 2023. a ülevaatest, mille järgi on kohtutäitur käinud kinnistul 6. aprillil 2022 naabritega suhtlemiseks ja menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning 31. mail 2022 kinnistu ostuhuvilistele näitamiseks ja sellest fotode tegemiseks. Kohtutäitur ei ole küll lisatasu otsuses eraldi märkinud, et ta käis kinnistul ka 6. aprillil 2022, kuid ta on lisatasu otsuses tuginenud sellele, et ta pidi välja selgitama kinnistu seisukorra, ning 7. juuni 2022. a otsuses kaebuse kohta sellele, et ta pidi välja selgitama, kelle käes on kinnistu valdus. Viimast kinnitab ka kohtutäituri ekirjavahetus avaldajaga (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 64–67; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 75–81). Asjaolu, et kohtutäitur käis kinnistut 31. mail 2022 ostuhuvilistele näitamas, kinnitavad nii e-kirjavahetus puudutatud isikuga III ja ostuhuvilistega (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 78–84, 89–95; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 91, 94–99, 104–110) kui ka kinnistust tehtud fotod (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 281–304; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 289– 312), seejuures soovis kohtutäituri poolt kinnistust fotode tegemist ka avaldaja (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk 77). Arvestades kohtutäituri büroo ja kinnistu vahemaad (edasitagasi 62–70 km) ning kinnistul käimiste põhjuseid, on usutav, et kokku kulus kohtutäituril kinnistul käimistele 5 tundi 15 minutit. Kinnistul käimine on olnud täitemenetluse edukaks läbiviimiseks vajalik ja seega täitemenetluse osaliste huvides, kuid ei kuulu samas tavapärase sarnase täitemenetluse toimingute hulka, sest avaliku enampakkumise saab läbi viia ka kinnistul käimata ja seda ostuhuvilistele näitamata. Kolleegium märgib lisaks, et täitetoimikutest nähtub, et kohtutäitur on täitmisteadete isiklikuks kättetoimetamiseks kasutanud Omniva teenuseid (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 44–45; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 47–48), kuid täitetoimikutest ei nähtu, et kohtutäitur oleks käinud ise kinnistul täitmisteateid kätte toimetamas. Kolleegium nõustub kohtutäituriga, et ka enampakkumisel osalejate arv (17 isikut) on olnud tavapärasest suurem ning tinginud tavapärasest suurema ajakulu tagatisrahade kontrollimisel ja tagastamisel. Arvestades kohtutäituri 2. veebruari 2023. a arvestust ja ka varasemaid selgitusi, on sellega seotud täiendav ajakulu üks tund. Ülejäänud kohtutäituri toimingud ja nende ajakulu on aga sarnase täitetoimingu puhul tavapärased. Kuivõrd kohtutäituri väitel on ta lisatasus arvestanud ka sõidukulu, märgib kolleegium, et lisatasu ei ole mõeldud katma selliseid kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda TMS § 37 jj alusel täitemenetluse kuludena, tehes selleks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokumendiks oleva täitekulude väljamõistmise otsuse (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 24). Lisaks ei nõustu kolleegium kohtutäituriga, et avaldaja on võtnud omaks, et kohtutäituri ajakulu oli kokku 25 tundi, sest avaldaja on vaidlustanud lisatasu otsust ja kohtutäituri 7. juuli 2022. a otsust kaebuse kohta tervikuna ning on väljendanud seisukohta, milline võiks olla lisatasu suurus juhul, kui oleks kontrollitav, et kohtutäitur tegi 25 tundi tööd.
11.5.Kolleegiumi hinnangul ei saa täiendavat ajakulu 10 tundi pidada sedavõrd suureks, et see andnuks kohtutäiturile alust nõuda lisatasu maksimaalses määras. Mõistlikuks lisatasuks saab siinsel juhul pidada 480 eurot (käibemaksuga). Täitetoimikutest nähtuvalt müüdi kinnistu enampakkumisel hinnaga 78 600 eurot (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk-d 113–119 ja täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk-d 130–136). KTS § 45 lg 1 I lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot (käibemaksuta). Praegusel juhul on 5% vara müügihinnast 3930 eurot ning kohtutäitur on nõudnud lisatasu 3000 eurot (käibemaksuga 3600 eurot), seega maksimaalses määras.
2-22-10507 Kuigi KTS § 45 lg 1 ei seo lisatasu suurust tunnitasuga, on siiski olukorras, kus kohtutäitur on lisatasu nõudmist põhjendanud suure ajakuluga, põhjendatud hinnata, milline tunnitasu vastab kohtutäituri täiendava ajakulu tinginud toimingutele, arvestades mh ka toimingute keerukust ja nendega kaasnevat kohtutäituri vastutuse määra. Samuti tuleb arvestada sellega, et KTS § 47 lg 1 I lause järgi on kohtutäituril mh KTS §-s 36 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood õigus nõuda alates teisest pooltunnist lisatasu, mille suurus on 40 eurot, ning KTS §-s 36 nimetatud toiminguks on selle lg 31 järgi ka avaliku enampakkumise korraldamine, millega lõpetatakse kaasomand. Märkida tuleb, et seadusandja ei ole notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#An52Eqdq) võrrelnud kohtutäituri tunnitasu advokaadi tunnitasuga, vaid on leidnud, et kui kohtutäitur vajaks advokaadi teenust kohtumenetluses, milles vaidlustatakse hüpoteegiga tagatud nõude täitmist, saaks ta 2000 euro eest advokaadi osutatava õigusteenuse keskmist tunnitasu 130 eurot arvestades teenust 15 tundi. Küll aga on selles kohtutäituri tunnitasu võrreldud riigi poolt finantseeritava esmatasandi õigusabi teenuse hinnaga (vt lk-d 15 ja 16). Siinsel juhul ei ole kohtutäituri täiendava ajakulu tinginud toimingud – täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega suhtlemine, kinnistul käimine ning tagatisrahade kontroll ja tagastamine – olnud keerukad ega suure vastutuse määraga. Seejuures on täitemenetluse osaliste ja ostuhuvilistega kirjalikult suhelnud põhiliselt kohtutäituri assistent ning arvatavasti ei ole ka suuline suhtlus toimunud vaid kohtutäituriga. Poole täiendavast ajakulust on tinginud väljaspool kohtutäituri bürood tehtud toimingud. Arvestades toimingute sisu ja seda, et osaliselt on neid teinud assistent, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda kõigi nende puhul keskmisest tunnitasust 40 eurot, mis teeb kohtutäituri põhjendatud lisatasu suuruseks 400 eurot (40 eurot × 10 tundi), millele lisandub KTS § 32 lg 3 alusel käibemaks 80 eurot.
12.Ülaltoodut arvestades on kohtutäitur lähtunud lisatasu suuruse määramisel liiga suurest ajakulust ja ületanud sellega kaalumispiire, mis on omakorda viinud põhjendamatult suure lisatasu väljamõistmiseni. Riigikohtu praktika järgi tuleb kohtul lisatasu väljamõistmine või välja mõistmata jätmine lahendada lõplikult ja asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Seetõttu rahuldab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu määruse avaldaja kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise osas, ning teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäituri 7. juuli 2022. a otsuse ja kohtutäituri lisatasu otsuse 480 eurot ületava lisatasu väljamõistmise osas.
13.Kolleegium märgib lisaks järgmist. Arvestades seda, et avaldajale väljamaksmisele kuuluv kinnistu müügi tulemi osa oli 1⁄3 (täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1060, lk 178; täitetoimik täiteasjas nr 034/2022/1061, lk 189) ning avaldaja kanda jääb ka sama proportsioon lisatasust, on kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt lisatasu 160 euro ulatuses ning KTS § 53 järgi peab kohtutäitur tagastama avaldajale alusetult saadud lisatasu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, peab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 I lausest tulenevalt vajadusel muutma ka menetluskulude jaotust. Arvestades avaldaja kaebuse rahuldamise ulatust, asjaolu, et kohtutäitur on lisatasu otsuse põhjendusi menetluses täiendanud ja esitanud ka vastuolulisi põhjendusi ning puudutatud isikud II ja III on toetanud kohtutäituri positsiooni, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja menetluskulud kõigis kohtuastmetes kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
2-22-10507
15.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.