Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-4268
Kohtuasi
CF konsultatsioonid OÜ hagi AS-i LHV Pank, C ja X vastu asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. septembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CF konsultatsioonid OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
AS-i LHV Pank vastu 3500 eurot C ja X vastu 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja CF konsultatsioonid OÜ (registrikood 14667179), seaduslik esindaja LCF Kostja AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate C ja X lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 27. jaanuari 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2022. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-224268 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta CF konsultatsioonid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud CF konsultatsioonid OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista CF konsultatsioonid OÜ-lt AS-i LHV Pank kasuks välja apellatsiooniastmes kantud
menetluskulud 1800 eurot. Kohustada CF konsultatsioonid OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.C-l ja X-l rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid apellatsiooniastmes ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CF konsultatsioonid OÜ (hageja) esitas 22. märtsil 2022 Harju Maakohtule AS-i LHV Pank (kostja I, laenuandja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat I andma tahteavaldus XXX korteriomandile (korteriomand I) seatud hüpoteegi summas 1 757 000 krooni hagejale üleandmiseks ning kohustada andma nõusolek vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Hageja esitas 18. mail 2022 ja 25. mail 2022 hagi täpsustuse, milles esitas nõude C (kostja II) ja X (kostja III) vastu, samuti palus hageja alternatiivselt kohustada kostjat I andma tahteavaldus osahüpoteegi summas 107 535,82 eurot hagejale üleandmiseks ning kohustada kostjaid andma nõusolek vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 5. septembril 2019 kohtutäituri läbiviidud enampakkumisel VVV korteriomandi (korteriomand II). Korteriomand kuulus Y-le (võlgnik) ja oli koormatud ühishüpoteegiga summas 112 292,77 eurot (1 757 000 krooni) AS-i Sampo Pank kasuks. Ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi I omanikuks on kostja II. Ühishüpoteek tagas võlgniku ja AS-i Sampo Pank vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi summas 105 454,22 eurot. AS Sampo Pank (praeguse ärinimega Danske Bank A/S Eesti filiaal) andis oma lepingud üle kostjale I ning kostjast I sai uus hüpoteegipidaja. Ühishüpoteek jäi korteriomandit II koormama ka pärast hagejapoolset omandamist. Danske Bank A/S Eesti filiaal ütles 3. jaanuaril 2019 laenulepingu erakorraliselt üles, kohtutäitur arestis
2.aprillil 2020 korteriomandi II ning pani selle 17. aprillil 2020 sundenampakkumisele. Hageja müüs korteriomandi II kohtutäituri kontrolli all 85 000 euroga, millest 78 573,87 eurot kandis notar kohtutäituri arveldusarvele, rahuldades sellega kostja I hüpoteegiga tagatud nõude võlgniku vastu. Korteriomandilt II ühishüpoteek kustutati, kaaskoormatud korteriomandilt I mitte. Harju Maakohtu 23. augusti 2021. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-6928 mõistis kohus võlgnikult hageja kasuks välja 79 349,05 eurot ning põhinõudelt 74 124,44 eurot viivise seadusjärgses määras alates 30. aprillist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja I nõue võlgniku vastu läks üle hagejale ning üle lähevad ka nõuet tagavad tagatised. Kostja I on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, et lasi korteriomandi II võõrandada enampakkumisel koos seda koormava ühishüpoteegiga.
Kostjate vastuväited
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei saa hagejale ühishüpoteeki üle anda, sest selleks puudub korteriomandi I omanike nõusolek. Lisaks tagas korteriomandile I seatud hüpoteek AS-i Sampo Pank ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet. Nõue, mida korteriomandile I seatud hüpoteek tagas, on täidetud. Seega ei saanud kaaskoormatud korteriomandile seatud hüpoteek tagada hageja nõuet võlgniku vastu. Praegusel juhul ei ole tegu asjaõigusseaduse (AÕS) § 361 lg 2 kohaldamise olukorraga. Hageja omandas enampakkumisel hüpoteegiga koormatud korteriomandi. Seejuures kujuneski koormatud korteriomandi hind enampakkumisel arvestusega, et korteriomandit jääb koormama kostja I kasuks seatud hüpoteek. Ka on hageja nõue välistatud seetõttu, et hageja on võlgniku eriõigusjärglane. Hageja omandas korteriomandi, mis kuulus võlgnikule ja oli koormatud ühishüpoteegiga. Omandiõiguse üleminekuga sai hageja eriõigusjärglase positsiooni ja kuna tema õiguseellasel puudus ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi I omanike vastu tagasinõudeõigus, siis puudub see ka hagejal.
3.Kostjad II ja III palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. AÕS § 361 lg 1 esimese ja teise lause koosmõjust tuleneb, et kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, tuleb ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel kustutada. Kostja II on nõudnud kostjalt I ühishüpoteegi kustutamiseks nõusolekut. Nõue, mida ühishüpoteek tagas, on täidetud. Hagejal puudub õigus nõuda ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi I omanikelt hüvitist, sest korteriomand I tagas kindlat nõuet. Korteriomandi II võõrandamisega seoses ei tekkinud hagejal õigust nõuda ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi I omanikelt hüvitist AÕS § 361 lg 2 mõttes ning selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 23. septembri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb AÕS § 361 lg-st 2 tulenevalt praeguses asjas tuvastada, kas hageja võib nõuda kostjatelt II ja III hüvitist. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik, et hagejal tekkis kaaskoormatud korteriomandi omanikelt võimalus hüvitist saada. Korteriomandi II omandamisel omandas hageja võlgniku eriõigusjärglase positsiooni. Praeguses õigussuhtes tagas võlgnik korteriomandile II seatud hüpoteegiga omaenda kohustust ning lisaks tagas kohustust võlgnikuks mitteolevate isikute korteriomand I. Kostjatel II ja III, kes ei olnud laenuvõtjad, ei olnud seaduse alusel kostja I kui hüpoteegipidaja ees kohustust tagatud nõuet täita. Hüpoteegist tulenevalt oli hüpoteegipidajal üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue koormatud kinnisasja realiseerimiseks tagatud nõude täitmiseks, kuid mitte isiklik nõue kostjate II ja III kui kinnisasja omanike vastu. Seega olukorras, kus kostjad II ja III ei olnud laenusuhtest tulenevalt hüpoteegipidaja ees kohustatud isikuteks, ei saanud võlgnikul tekkida kostjate II ja III vastu mistahes hüvitise nõuet pärast seda, kui ta oleks täitnud temale kuuluva korteriomandi arvelt oma kohustuse hüpoteegipidaja ees. Seega ei saanud samast õigussuhtest vastavat hüvitise nõuet kostjate II ja III vastu tekkida ka võlgniku eriõigusjärglasena hagejal. Maakohus asus seisukohale, et hagejale sai AÕS § 349 lg 3 alusel üle minna nõue võlgniku vastu, kuid AÕS § 349 alusel ei saanud hagejal tekkida mistahes nõuet kostjate II ja III vastu.
Hagejal ei ole tekkinud ka AÕS § 361 lg 2 alusel õigust nõuda korteriomandit I koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Hüvitise nõue kaaskoormatud kinnisasja omanike vastu saab tekkida ainult siis, kui kinnisasja omanike omavahelises suhtes oleks hagejal tekkinud tagasinõudeõigus isiklikeks võlgnikeks mitteolevate kostjate II ja III vastu. Sellist nõuet ei saa tuleneda VÕS § 69 lg-st 7, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad II ja III ei vastuta omavahelises suhtes võlgnikuga tema kohustuse täitmise eest, vaid nende vastutus on üksnes asjaõiguslik. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et võla tasunud kinnisasja omanikule ühishüpoteegi üleandmisega ei pea nõustuma kinnisasja omanik, kelle kinnisasja ühishüpoteek koormab. Erinevalt AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud absoluutsest alusest, mille kohaselt võib nõude rahuldanud kinnisasja omanik nõuda temale kuuluvat kinnisasja koormava hüpoteegi enda nimele kandmist, on AÕS § 361 lg-s 2 sätestatud ühishüpoteegi üleandmise kohustuslik eeldus – nõude rahuldanud kaaskoormatud kinnisasja omanik võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist. Vastavat nõuet ei pruugi tekkida, kui kaaskoormatud kinnisasja omanik ei ole isiklik võlgnik ja AÕS § 349 lg 3 ei kohaldu. Kui kaaskoormatud kinnisasja omaniku nõusolek ei oleks vajalik, oleks see vastuolus hea usu põhimõttega ning tooks endaga kaasa kaaskoormatud kinnisasja omanike ulatusliku õiguste riive. Maakohus asus seisukohale, et AÕS § 361 lg 2 kujutab endast erinormi AÕS § 338 lg 2 suhtes. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Maakohus on õigesti lähtunud üldreeglist, et kui kohustust tagab ühishüpoteek mitmele kinnisasjale ja kui mõni tagatise andja on täitnud tagatud nõude suuremas ulatuses, kui talle sisesuhtes langev osa, saab ta ülejäänud tagatise andjatelt nõuda regressi. Maakohus leidis aga ebaõigesti, et üldreegel ei kohaldu olukorras, kus kinnisasja omanik on omandanud kinnisasja võlgnikult. Hageja hinnangul on üldreegli selline kitsendus selges vastuolus seadusega, eelkõige VÕS § 69 lg-ga 2. VÕS § 69 lg-st 2 ega ühestki teisest normist ei tulene, et üldreegel ei kehti, kui kohustust tagab kinnisasi, mis on omandatud võlgnikult endalt. Ka on ekslik maakohtu arusaam, et üldreegel ei kohaldu, kuna hageja on võlgniku eriõigusjärglane. Maakohus ei ole selgitanud, mille suhtes ja kuidas väidetav eriõigusjärglus tekkis. Selline maakohtu käsitlus oli hagejale üllatuslik. Maakohtu käsitlus viib majanduslikult väga ebaõiglase olukorrani, sest ilma solidaarvõlgniku tagasinõudeta oleksid tagatise andjad hüpoteegipidaja meelevallas. Ka leiab hageja, et kostja I tuginemine eriõigusjärgluse piirangule on hea usu põhimõtte järgi välistatud. Hageja hinnangul on kostja I (ja tema õiguseellane Danske Bank A/S Eesti filiaal) käitunud võlgnikule ja hagejale kahju tekitaval viisil. Danske Bank A/S Eesti filiaal pidi hiljemalt 3. jaanuaril 2019 teada saama, et korteriomandile II pööratakse täitemenetluses sissenõue võlgniku erinevate võlgade katteks, sest sel hetkel ütles ta laenulepingu üles. Kuigi laenulepingust tulenev võlgnevus muutus sissenõutavaks, ei ühinenud Danske Bank A/S Eesti filiaal täitemenetlusega ega realiseerinud hüpoteeki. Kostja I lasi korteriomandi müüa koos hüpoteegiga septembris 2019 ning veebruaris 2020 (vaid viis kuud hiljem) esitas avalduse hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja I pidi mõistma, et kui ta ei ühine täitemenetlusega septembris 2019, tekib õiguslik ebaselgus ja korteriomand võidakse võõrandada võlgnikule vähem kasu tooval viisil. Hageja leiab, et kostja I ei saa tugineda käsitlusele, et hagejal ei ole solidaarvõlgniku tagasinõuet kostjate II ja III vastu, sest sellele tuginemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
Hageja tõstis korteriomandi II väärtust vähemalt 35 000 euro võrra. Hageja ostis korteri 25 200 euro eest, tegi kulutusi 20 000 eurot ning sai müügist vaid 3672,13 eurot. Kui hageja ei oleks korteriomandit renoveerinud, oleks võlausaldaja pidanud sissenõude pöörama ka kostjate II ja III korteriomandile. Vastustajate seisukoht
6.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostjad II ja III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.
9.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • •
• • • •
•
14.detsembril 2007 sõlmisid laenuandja ja võlgnik laenulepingu 105 454,22 euro (1 650 000 krooni) laenamiseks; laenulepingu järgi tagasid laenulepingust tulenevaid nõudeid lisaks võlgniku korteriomandile II seatud hüpoteegile veel kostjate II ja III ühisomandis olevale korteriomandile I seatud hüpoteek (ühishüpoteek summaga 1 757 000 krooni);
6.septembril 2019 omandas hageja korteriomandi II kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel; ühishüpoteek jäi korteriomandit II koormama ka pärast hagejapoolset omandamist;
2.aprillil 2020 arestis kohtutäitur korteriomandi II ning pani selle sundenampakkumisele; hageja müüs korteriomandi II kohtutäituri kontrolli all 85 000 euroga, millest 78 573,87 eurot kandis notar kohtutäituri ametikontole, rahuldades sellega kostja I hüpoteegiga tagatud nõude võlgniku vastu; korteriomandilt II ühishüpoteek kustutati.
10.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hageja, kes täitis võlgniku kohustuse laenuandja ees, võib nõuda teistelt tagatise andjatelt (ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi I omanikud) hüvitist ning nõuda ka hüvitise ulatuses korteriomandit I koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Maakohus vastas sellele küsimusele eitavalt ning jättis seetõttu hageja nõude kostjate vastu tahteavalduse andmisele kohustamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuid muudab osaliselt otsuse põhjendusi.
11.Esmalt märgib kolleegium, et nõustub maakohtuga selles, et hagi on õigesti esitatud ka kostjate II ja III vastu (vt maakohtu otsuse p 48). Kuigi hüpoteegi üleminekul ei saa kinnisasja omanikule tulenev koormatis suureneda, saab AÕS § 361 lg-st 2 siiski järeldada, et hüpoteegi üleandmisega võla tasunud kinnisasja omanikule peab nõustuma ka kinnisasja omanik, kelle kinnisasja hüpoteek koormama jääb, kuna just tema on see, kes saab vaidlustada võimalikku tagasinõuet ja selle ulatust.
12.AÕS § 361 kohaldatakse juhul, kui ühishüpoteek oli seatud mitme isiku kinnisasjadele ja üks kinnisasja omanik nõude rahuldas. AÕS § 361 lg 1 teine lause näeb ette, et kui
ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, siis ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel tuleb kustutada. Nimetatud säte on kohaldatav ka juhul, kui ühishüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetluses müüakse üksnes ühe omaniku kinnisasi ja saadud rahast jätkub tagatud nõude tervikuna rahuldamiseks. Sama sätte lõike 2 järgi on ette nähtud, et muule isikule kuuluvatelt kaaskoormatud kinnisasjadelt ühishüpoteek siiski ei lõpe, vaid tagatud võla tasunud kinnisasja omanik, kelle kinnisasja arvel nõue rahuldati, võib nõuda kaaskoormatud kinnisasjade omanikelt nende kinnisasjade koormavate hüpoteekide ühishüpoteegina enda nimele kandmist. Praegusel juhul on tegemist lg-s 2 kirjeldatud olukorraga.
13.Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta hageja kui eriõigusjärglase kohta (vt maakohtu otsuse p 31). Hageja, olles korteriomandi II omanik, ei olnud võlgnik, ning laenulepingust tuleneva nõude tasumisel läks talle laenuandja nõue rahuldatud ulatuses üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid (AÕS § 349 lg 3). Seetõttu ei ole asjas kohaldatav AÕS § 361 lg 1 teine lause (ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel tuleb kustutada) ega õige ka maakohtu käsitlus, et kui võlgnikul ei saanud tekkida nõuet kostjate II ja III vastu, siis ei saanud seda tekkida ka hagejal kui tema eriõigusjärglasel. Kuna ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellekohase käsitlusega, siis puudub vajadus hinnata hageja apellatsioonkaebuses esitatutud väidet eriõigusjärglase piirangu hea usu põhimõtte vastasuse kohta. Lisaks märgib kolleegium, et tahteavalduse asendamise nõude rahuldamiseks ei anna alust ka hageja väited, et ta tõstis remonditöödega korteriomandi II väärtust ning et kostja I on tema ja võlgniku suhtes käitunud pahatahtlikult ja kahju tekitaval viisil. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohus saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel asendada tahteavalduse kohtulahendiga üksnes juhul, kui isikul on kohustus vastav tahteavaldus anda. Tahteavalduse andmise kohustus saab tuleneda kas tehingust või seadusest (vt maakohtu otsuse p 50). Praegusel juhul saab hageja nõude aluseks olla AÕS § 361 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg 3, kust tuleneb hüpoteegipidaja ja kaaskoormatud kinnisasja omanike kohustus vastavad tahteavaldused teha.
14.AÕS § 361 lg 2 kohaldamine tuleb seaduse järgi kõne alla juhul, kui hüpoteegipidaja nõude rahuldanud kinnisasja omanik „võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist“. See tähendab, et kinnisasja omanike omavahelises suhtes on tal tagasinõudeõigus teiste koormatud kinnisasja omanike vastu. Hageja rahuldas laenuandja nõude ja kuna tema näol ei olnud tegemist samaaegselt tagatud nõude isikliku võlgnikuga, on tal isikliku võlgniku vastu tagasinõue AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 alusel.
15.Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, millised nõuded tagatiste andjate (hageja, kostjad II ja III) vahelisest sisesuhtest tekivad. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas on ka hageja näol tegemist kolmandast isikust pantijaga. Tagatise andjate omavahelistes suhetes saab VÕS § 173 lg 2 kaudu kohaldada ka VÕS § 167 lg-t 1, mille kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos nõudega võlgniku vastu üldjuhul üle ka nõuet tagavad tagatised. Lisaks saab see tuleneda aga VÕS § 69 lg-st 7, millest järeldub, et mitu kolmandast isikust pantijat vastutavad kohustuse täitmise eest omavahelises suhtes ja saavad seda ületavas osas esitada tagasinõude. VÕS § 167 lg-st 1 järeldub samuti hüpoteegi üleandmise kohustus.
15.1.VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2−6 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 69 lg-tes 2−6 reguleeritakse solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad (sh mitu kolmandast isikust pantijat) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Tavalisest solidaarsuhtest ei saa aga oma kinnisasjaga teise isiku võlga tagava isiku korral rääkida seetõttu, et tema vastutus ei ole piiramatu, vaid on piiratud kinnisasja väärtusega (hüpoteegisummaga). Riigikohus on nt 2. aprillil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13
tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et kui võlgniku suhtes alustati täitemenetlust mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, vaid kinnisasjadele seatud hüpoteekide realiseerimiseks, siis ei ole hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga.
15.2.VÕS § 69 lg 7 eesmärk on jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 20). Eelkõige seisneb vastutuse jaotamine VÕS § 69 lg 2 järgi selle isiku tagasinõudes, kelle antud tagatise arvel on võlausaldaja nõue rahuldatud. Tagasinõue on suunatud teiste tagatiste andjate vastu ning selle väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes.
15.3.Kolleegium leiab, et hageja kui võlgniku kohustuse täitnud tagatise andja regressinõude esitamise esmane eeldus on täidetud. Hageja on omandanud võlausaldaja nõude võlgniku vastu – hageja müüs kohtutäituri kontrolli all korteriomandi II ning saadu arvel tasuti laenuandjale 67 649,72 eurot põhiosa ja 7444,15 eurot viivist. Hageja saab võlgnikult nõuda VÕS § 173 lg 4 järgi regressi kogu tema poolt kohustuse täitmiseks laenuandjale makstud summa ulatuses, sest nõude omandanud tagatise andja ja võlgniku vahelises suhtes langeb kohustus täies ulatuses isiklikule võlgnikule. Kostjate II ja III kui kaaskoormatud kinnisasja omanike vastu saab hageja nõude maksma panna ulatuses, milles neile langeb kohustus tagatise andjate vahelises sisesuhtes. Seega võib hageja nõuda korteriomandit I koormava ühishüpoteegi või sellest osa enda nimele kandmist juhul, kui ta võib nõuda korteriomandi I omanikelt hüvitist (AÕS § 361 lg 2). Seda eeldust kolleegiumi arvates praeguses asjas ei esine.
16.Vastutuse jagunemisel tagatise andjate vahelises suhtes tuleb VÕS § 69 lg 7 järgi lähtuda VÕS § 69 lg-s 1 sätestatust. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus andis 30. jaanuari 2023. a kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad selle kohta, kuidas peab nende hinnangul kaaskoormatud kinnisasjade omanike vahel vastutus jagunema. Hageja leidis, et tema ja teiste tagatiste andjate vastutus on võrdne. Kostjad oma seisukohta ei esitanud.
17.Praeguses asjas omab tähtsust, kas hageja on välises suhtes laenuandjale täitnud viimase kohustuse suuremas ulatuses, kui ta oleks olnud selleks kohustatud solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Hageja tõi esile, et talle on üle läinud 81 568,59 euro suurune nõue võlgniku vastu. Arvestades ka kõrvalnõudeid (sh lisanduv viivis ja täitekulud) on hageja arvates kostjatele II ja III sisesuhtes langev osa 78 300 eurot. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
17.1.Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt põhimõtteliselt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa (vt Riigikohtu 21. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-13, p 11). See tähendab, et solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhetes solidaarvõlgnikega (VÕS § 69 lg 2).
17.2.Kolleegium leiab, et tagatise andjate vahelises suhtes ei ole hageja täitnud solidaarkohustust suuremas ulatuses, kui on tema enda osa suhetes teiste tagatise andjatega (kostjad II ja III). Praegusel juhul on tegemist nõudega mitteseotud tagatisega (hüpoteek), mille puhul tekib kohustuse täitnud tagatise andjal võlausaldaja vastu nõudeõigus tagatise üleandmiseks. Hageja saab aga AÕS § 361 lg-st 2 tulenevalt nõuda hüpoteegi üleandmist „hüvitise ulatuses“, st tal on nõudeõigus hüpoteegile üksnes ulatuses, milles see peaks tagama tema tagasinõuet ja võimalikke tagatud kõrvalnõudeid (eelkõige viivis) ja menetluskulusid teiste koormatud kinnisasja omanike vastu. Seaduses puuduvad reeglid selle kohta, kuidas määrata igale tagatise andjale sisesuhtes langetava osa suurus. Kuna puudub ka tagatise andjate
vaheline kokkulepe, siis VÕS § 69 lg 1 järgi tuleb neile langetava osa suuruse määramisel lähtuda kohustuse olemusest.
17.3.Kohtupraktika kohaselt tuleks tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 20). Õiguskirjanduses on leitud, et tagatiste puhul, mille suurus on summaarselt piiratud (nt hüpoteek hüpoteegisumma näol, käendus käendaja vastutuse maksimumsumma kokkuleppimise korral, garantii garandi vastutuse maksimumsumma kokkuleppimise korral), on tagatise väärtus üldjuhul võrdne vastava maksimumsummaga (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. § 69 kommentaar, p 4.7.3). Praegusel juhul on tagatiste koguväärtus 1 757 000 krooni (s.o 112 292,77 eurot). Kuna tegemist on ühishüpoteegiga, siis AÕS § 359 lg 1 teise lause ja § 360 lg 1 järgi vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.
18.Võlgniku kohustus laenuandja ees täideti ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi II võõrandamisest saadud 85 000 euro arvelt. Kolleegiumi arvates ei ole ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikevahelise võlasuhte olemusest tulenevalt põhjendatud jagada tagatise andjate vahelisest suhtest tulenevat vastutust koormatud kinnisasjade arvuga. Seega ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et talle sisesuhtes langev osa on 1/2 talle üle läinud võlausaldaja nõudest võlgniku vastu. Hageja ei ole täitnud tagatud nõude suuremas ulatuses kui talle sisesuhtes langev osa. Kuna tagatise andjate vahel sisesuhtes tulenevaid regressinõudeid tekkida ei saa, siis on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Ka ei ole hageja väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
20.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostjate menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulud.
22.Apellatsioonimenetluses on kostja I palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 2322 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale I osutanud õigusabi vandeadvokaat 12,9 tundi tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kostja I on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et kostja I apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka
esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).
24.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I lepingulisel esindajal maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kaebusele vastuse koostamisele kokku 8,3 tundi (toimingud perioodil 23. september 2022. a kuni 16. november 2022. a), kohtuistungiks ettevalmistusele ja osalemisele 2,6 tundi, apellandi seisukohtade analüüsile 1,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi.
25.Kolleegium võtab arvesse, et kostja I lepinguline esindaja on kostjat I esindanud alates maakohtumenetlusest ning menetlusdokumentides korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et vastuses apellatsioonkaebusele korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 6,5 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistusele ja osalemisele peab kolleegium põhjendatuks 1,5 tundi (kohtuistungi kestus sellest on 32 minutit). Kolleegium peab apellandi seisukohaga tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud õigusabi mahtu vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja I lepingulise esindaja 27. veebruari 2023. a toimingut (apellandi seisukohtade analüüs) ei saa lugeda põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et sellele toimingule ei järgnenud menetluslikku väljundit. Kolleegium märgib, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asjas esitatud dokumentidega. Ilma vastaspoole seisukohaga tutvumata ei saa esindaja otsustada, kas sellele on vaja omakorda vastata või mitte. Seega on hageja seisukohaga tutvumine ja selle analüüs põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel.
26.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Praegusel juhul on hagejat esindanud vandeadvokaat tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Arvestades asja mahtu ja keerukust on õigusabi tunnihind vajalik ja põhjendatud.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1800 eurot (= 10 tundi x 180 eurot). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja I taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
28.Kostjatel II ja III rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
29.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.