lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-2108/28

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2108/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1430
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 33 lg 1, 2Otsuse täitmise nõudmineTsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineAÕS § 76Kaasomandi lõpetamise nõueKrtS § 32 lg 2Korteriomandi võõrandamise nõude esitamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Õigusbüroo Pint OÜ12791449(Kostja)Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu80209429(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-2108

Kohtuasi

Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu hagi Õigusbüroo Pint OÜ vastu korteriomandi võõrandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu (registrikood 80209429), lepinguline esindaja LN Kostja Õigusbüroo Pint OÜ (registrikood 12791449), seaduslikud esindajad OK ja PB

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2022 määrus muutmata.
2.Jätta Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 432 lg 2Menetluse lõpetamise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistu (hageja) esitas 9. veebruaril 2022 Harju Maakohtule hagi Õigusbüroo Pint OÜ (kostja) vastu, nõudes kostjale kuuluva korteriomandi mõttelise osa võõrandamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse (22. aprill 2022) kohaselt kuulub kostjale 2/150 mõtteline osa Tallinn, Pirita tee 26f–78 korteriomandist (registriosa nr 9653801). Korteriomandi eriomandi esemeks on spordiruum. Kaasomanikeks olid korterelamu valmimise ajal kõigi majas olevate korteriomandite, mille eriomandi esemeks on eluruumid, omanikud. Seeläbi oli loodud kord, mis võimaldas korteriomanikel kasutada spordiruumi ning kanda selle kulusid kaasomandi reeglite alusel. Kostja omandas 2018. aastal mõttelise osa pankrotimenetluses. Kostja pole omanikuks olemise ajal kordagi tasunud majandamiskulude eest. Seisuga 31. august 2021 oli kostja võlgnevus hageja ees 414,76 eurot ja viivis 101,96 eurot. Korteriomanike üldkoosolek otsustas 18. oktoobril 2021, et kostja peab oma korteriomandi võõrandama. Kostja korteriomandit ei võõrandanud. Seisuga 31. detsember 2021 oli kostja võlgnevus hageja ees 428,86 eurot ja viivis 112,17 eurot.
2.Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjale ei ole peale korteriomandi mõttelise osa omandamist juurdepääsu korteriomandile võimaldatud. Kostja ei ole korteriomandit kasutanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 30. juuni 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel (määruses ekslikult märgitud TsMS § 432 lg 2 p 2), kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus märkis, et kostja võttis hagi aluseks olevad faktiväited omaks (dtl 162). Kostja on kinnistusraamatu andmetel korteriomandi mõttelise osa omanik alates 17. märtsist 2018. Kostja pole omanikuks olemise ajal tasunud majandamiskulusid ning 30. septembri 2021 seisuga oli majandamiskulude võlgnevuse summa 416,60 eurot ja tasumata viivis 104,45 eurot (dtl 139). 18.oktoobril 2021 otsustas korteriomanike üldkoosolek nõuda kostjalt korteriomandi mõttelise osa võõrandamist (dtl 15). Hageja pole üldkoosoleku otsust täitnud. Hageja poolt esitatud nõue pole aga käesoleval juhul õiguslikult sobiv meede taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kostja on üks paljudest vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikest. Kostjale kuulub 2/150 mõttelist osa korteriomandist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-s 33 sätestatud võimalus korteriomandi võõrandamise nõudmiseks on väga erandlik sekkumine omandiõigusesse, mis on üks põhiõigustest (põhiseaduse § 32). Normi eesmärgiks on lahendada teiste korteriomanike seisukohalt vastuvõetamatuks muutunud olukord selliselt, et oma kohustusi rikkuv korteriomanik sunnitakse korteriomanike koosseisust välja. Seda eesmärki ei saa üldjuhul (kui üldse) saavutada kaasomandiosa võõrandamisega. Eesmärgi saavutamiseks tuleks võõrandada probleemne korteriomand tervikuna, mitte selle mõtteline osa. KrtS § 33 eesmärgiks ei ole sama korteriomandi kaasomanike vaheliste probleemide lahendamine. Maakohus selgitas lisaks, et hageja on hagi põhjendanud majandamiskulude tasumisega viivitamisega. Kuna konkreetsele korteriomandile langeva majandamiskulude osa tasumise eest vastutavad kõik korteriomandi ühised omanikud solidaarselt, ei saa ühistu heita majandamiskulude tasumata jätmist ette ainult kostjale. Sisuliselt on tegemist kaasomanike

vahelise rahalise vaidlusega. Hageja õiguste kaitseks on sobiv meede rahalise nõude esitamine kostja või ka teiste solidaarselt vastutavate korteriomanike vastu juhul, kui vaidlusaluse korteriomandi majandamiskulud pole temale täielikult tasutud. Kui kostjale langev arvestuslik osa majandamiskuludest on teiste kaasomanike poolt tasutud, saavad need isikud nõuda kostjalt hüvitust (võlaõigusseaduse § 69). Kui kostja jätab tema vastu võimalikult tehtava raha väljamõistmise otsuse täitmata, on otsust muuhulgas võimalik täita vaidlusaluse korteriomandi mõttelise osa võõrandamise kaudu täitemenetluses. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna vaidlustamata asjaoludel pole kostja enam kui nelja aasta jooksul tasunud hagejale majandamiskulude eest ega ole asunud oma kohustusi täitma ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal, mistõttu oleks menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on korteriomandi võõrandamise nõude eelduseks korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastu võtmine, millega korteriomanikku, kes on rikkunud oma KrtS §-s 31 sätestatud kohustusi, kohustatakse võõrandama oma korteriomand. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad seda, et korteriomanikud on teinud seadusel ja tõenditel põhineva otsuse. Kostja ei ole alates 23. märtsist 2018 majandamiskulusid tasunud, mistõttu on KrtS § 32 lg 2 p 2 nõuded täidetud.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (määruses ekslikult märgitud TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel), mis sätestab, et kohus võib hagi jätta läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Hageja esitas kostja vastu hagi KrtS § 33 alusel. KrtS § 33 lg 1 järgi otsustab kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel korteriomandi võõrandamise, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole oma korteriomandit hiljemalt kolme kuu möödumisel KrtS §-s 32 sätestatud nõude esitamisest võõrandanud.
10.Hageja leiab määruskaebuses, et kuna kostja on viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu, sest ta ei ole alates 23. märtsist 2018 kordagi majandamiskulusid tasunud, ja korteriomanike üldkoosolek on võtnud vastu otsuse kostja korteriomandi võõrandamise kohustamiseks, on eeldused KrtS § 33 lg 2 p 2, lg 3 ja § 33 lg 1 alusel nõude esitamiseks täidetud.
11.Maakohus tuvastas, et kostja on üks paljudest vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikest, kusjuures kostjale kuulub korteriomandist 2/150 mõttelist osa (dtl 5). Kolleegium nõustub maakohtuga, et KrtS §-d 32 ega 33 ei võimalda nõuda korteriomandi mõttelise osa võõrandamist. Korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07, p 12). Seega on korteriomandi võõrandamise nõude esitamise võimalus piiratud, mida saavad põhjendada üksnes väga kaalukad asjaolud ning hagi esitamise õigust tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada kitsendavalt. Kuna kostjale ei kuulu korteriomandit, vaid üksnes mõtteline osa sellest, ei ole temalt korteriomandi võõrandamist võimalik nõuda. Vaidlusalune korteriomand on mitme isiku kaasomandis, mistõttu võiks kohaseks õiguskaitsevahendiks olla kaasomandi lõpetamise nõue (AÕS § 76), mille saaks esitada korteriomandi kaasomanik. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et hagi tuli jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, ei ole põhjust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole menetluses lepingulist esindajat olnud ning asja materjalidest ei nähtu muid kostja kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
14.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja tasus määruskaebuselt riigilõivu summas 420 eurot (dtl 188). Määruskaebuse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi tasuda riigilõivu 70 eurot, mistõttu on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust enam 350 eurot. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
15.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium