Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9554
Kohtuasi
X (rahvastikuregistrisse kantud nimi X) avaldus kohustada Tallinna notarit Egle Uri ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Irina Bušujeva Puudutatud isik Tallinna notar Egle Uri (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.12.2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
X (avaldaja) esitas 28.06.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinna notarit Egle Uri (puudutatud isik, notar) uuesti läbi vaatama ametitoimingu tegemise taotlust. Avalduse asjaoludel väljastas notar 02.11.2021 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on 26.11.2020 surnud Y (pärandaja) pärijateks võrdsetes osades tema lapsed C ja Q (pärijad). Avaldaja oli pärandajaga abielus alates 22.11.1985 kuni abielu lahutamiseni Venemaal 18.04.1994. Abielulahutuse kanne tehti Venemaal 21.05.1998 ja Tallinna perekonnaseisuametis 18.07.2011. Pärandaja erastas (ostis) 26.01.1996 Tallinnas, XXX korteriomandi, so abielu kestel, st vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 25 kuulub korteriomand avaldaja ja pärandaja ühisvara hulka. Kuna pooled peale abielu lõppemist ühisvara ei jaganud, mistõttu kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist avaldajale. Avaldaja pöördus peale pärijatele pärimisõiguse tunnistuse väljastamist notari poole taotlustega järgmiste ametitoimingute tegemiseks: − tunnistada pärimisõiguse tunnistus kehtetuks; − väljastada avaldajale Tallinnas, XXX korteriomandist 1⁄2 mõttelise osa kohta omandiõiguse tunnistus; − tõestada Tallinnas, XXX korteriomandist 1⁄2 mõttelise osa suhtes avaldaja kohta kinnistusraamatusse omanikukande tegemiseks vajalik kinnistamisavaldus; − viia läbi uus pärimismenetlus üksnes 1⁄2 mõttelise osa ülalnimetatud korteriomandi suhtes. Notar keeldus tehinguaja määramisest ja selgitas, et avaldaja ei ole isikuks, kes taolist avaldust esitada saaks.
2.Avaldaja esitas 03.03.2022 ja 25.03.2022 kaebused Notarite Kojale notari tegevuse peale seoses ametitoimingu tegemata jätmisega. Notarite Koja vastuse kohaselt on pärimismenetluse eesmärgiks eelkõige pärijate väljaselgitamine ja kuna antud juhul ei ilmnenud pärimistunnistuses toodud andmete ebaõigsust, st eksimusi väljaselgitatud pärijate ja nende pärandiosade suuruse osas, siis puudus alus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Notarite Koda ei tuvastanud rikkumisi notari ametipidamise reeglite järgimisel. Notarite Koda selgitas, et tema pädevusse ei kuulu isikutevaheliste vaidluste lahendamine. Vajadusel on pärijate ja pärandaja endise abikaasa vahelise vaidluse lahendamiseks võimalik pöörduda kohtu poole. (t.lk 13p) Puudutatud isiku (notari) seisukoht
3.Notar palus jätta avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avalduse sisulisel läbivaatamisel palus notar jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus notar jätta avaldaja kanda. Avaldaja esitas notarile 08.02.2022 avalduse pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Notar selgitas 09.02.2022 e-kirjas, et pärimismenetluses selgitatakse välja pärijad, kelleks lahutatud abikaasa (avaldaja) olla ei saa. Juhul, kui pärandvara hulgas on ühisvara, tuleb tõestamisseaduse (TõS) § 37 lg 2 järgi pärijatel ja endisel abikaasal esitada omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks vastavasisuline ühine avaldus. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 65 lg 1 alusel parandatakse kinnistusraamatu kanne pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse alusel.
Avaldaja pöördus notari poole sooviga esitada avaldus pärandaja pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning ei avaldanud soovi teiste ametitoimingute tegemiseks. Seega esines TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel koostoimes notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg-ga 5 alus jätta taotlus läbi vaatamata. Samuti esines alus jätta läbi vaatamata taotlus seoses pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise toiminguga. Notar selgitas, et avaldajal ei esine õigustatud huvi soovitud ametitoimingu tegemiseks, kuid ta ka ei keeldunud ametitoimingu tegemisest. Kui notar keelduks soovitud ametitoimingute tegemisest, oleks see õiguslikult põhjendatud. Avaldaja ei ole pärija ja seetõttu ei ole tal õiguslikku huvi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Notari poole pöördumise eesmärgiks oli saavutada omandiõigus 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist ja et tehtaks vastav kanne kinnistusraamatusse. Avaldaja leidis ekslikult, et selleks on vajalik tunnistada pärimistunnistus kehtetuks ja viia läbi uus pärimismenetlus. Pärimistunnistuse eesmärgiks ei ole pärandavara koosseisu kindlaks määramine ja see ei mõjuta avaldaja soovitud võimalikku õigust 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist. Ühtlasi vastas pärimistunnistus õigusaktides sätestatud nõuetele ning ei olnud ebaõige. Seega puudus alus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja saab nõuda omandiõiguse tunnistuse väljastamist XXX korteriomandi 1⁄2 mõttelisele osale tingimusel, et tegemist oleks olnud pärandaja ja avaldaja ühisvaraga, kuid selle jaoks tuli esitada avaldus omandiõiguse tunnistuse väljastamiseks pärijatel ja avaldajal ühiselt. Juhul, kui pärijad avalduse tegemisest keelduvad, on avaldajal võimalik nõuda hagimenetluse korras neilt selleks nõusoleku andmist ja vastava tahteavalduse asendamist kohtulahendiga. Kinnistusraamatu kande parandamise avaldus eeldab pärijatega ühise avalduse alusel väljastatud omandiõiguse tunnistuse esitamist. Seega oli notaril õigus TõS § 4 alusel keelduda omandiõiguse tunnistuse väljastamise ametitoimingu tegemisest. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus lahendas avalduse TsMS § 475 lg 1 p 152 alusel hagita menetluses. Kohus ei välistanud, et vaidlusalune korteriomand võis kuuluda avaldaja ja pärandaja ühisvara hulka. Avaldajal ei ole võimalik saavutada enda kandmine omanikuna kinnistusraamatusse pärandvara jagamiseta, sest ühe abikaasa surma korral tekib üleelanud abikaasa ja pärijate pärandvara ühisuse vaheline ühisomand. Pärandvara jagamine saab toimuda avaldaja ja pärijate kokkuleppel või kohtuotsusega, kui avaldaja või pärijad esitavad kohtule hagiavalduse pärandvara jagamiseks. Kohus leidis, et avaldaja taotletud tõestamistoimingud ei ole sobivad vahendid avaldaja eesmärgi saavutamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 tulenevalt esines alus jätta avaldus läbi vaatamata, kuid kohus otsustas lahendada avaldus sisuliselt. 18.01.2021 avaldusest, 08.02.2022 e-kirjast ja 03.03.2022 kaebusest selgus, et avaldaja soovis esitada pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise avaldus ning broneerida selle tõestamiseks tõestamistoimingu aeg. 09.02.2022 e-kirjast nähtuvalt ei keeldunud notar ametitoimingu tegemisest. Notari poolt aja broneerimata jätmine, e-kirjas avaldajale selgituste andmine ja asjaolu, et toiming oli tegemata, näitasid notari tahet avaldaja soovitud ametitoiminguid mitte teha. Sellest järeldas kohus, et notar keeldus tõestamistoimingu tegemisest, milleks on pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise avalduse tõestamine. Pärimisseadus (PärS) § 175 lg 1 sätestab asjast huvitatud isiku õiguse esitada avaldus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Kui pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise avaldust soovib esitada isik, kes ei ole PärS § 175 lg 1 kohaselt huvitatud isikuks, kohustub notar vastavalt TõS § 4 järgi tõestamistoimingu tegemisest keelduma. Avaldaja saaks olla PärS § 175 lg 1 alusel huvitatud isikuks ning saaks taotleda pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui pärimistunnistusel andmete märkimine või märkimata jätmine mõjutaks avaldaja
õiguslikku positsiooni. Notar saab isiku huvi esinemist kontrollida asjaolude ja tunnistuse põhjal, mille kehtetuks tunnistamist isik taotleb. Praegu ei põhjendanud avaldaja enda huvi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja see ei nähtunud tõenditest. Seega keeldus notar põhjendatult ametitoimingu tegemisest. Kohus jättis rahuldamata avalduse kohustada notarit uuesti läbi vaatama taotlust pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise avalduse tõestamiseks ja uue pärimismenetluse läbiviimiseks. Kohus leidis, et Notarite Kojale kaebuse esitamist ei saa lugeda notari poole pöördumiseks ametitoimingute tegemiseks. Kuigi esines alus TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätta avaldus läbi vaatamata, otsustas kohus lahendada avaldus sisuliselt ja jätta see rahuldamata. Kohus leidis, et notaril oli õigus omandiõiguse tunnistuse ja kinnistamisavalduse tõestamisest keelduda. Kohus tõlgendas TõS 372 lg-t 1 selliselt, et omandiõiguse tunnistuse tõestamine on võimalik ka siis, kui abielu lõppes enne pärandi avanemist, kuid abikaasade ühisvara ei olnud jagatud. Tulenevalt üldõigusjärglusest ning TõS § 372 lg-st 3 saavad pärijad asuda surnud abikaasa asemele ning taotleda ühiselt koos pärandajaga abielus olnud isikuga notarilt KRS § 611 lg 3 järgse omandiõiguse tunnistuse tõestamist. Praegusel juhul ei taotlenud avaldaja ja pärijad ühiselt ametitoimingu tegemist, milleks on omandiõiguse tunnistuse tõestamine ja seega ei saanud notar soovitud ametitoimingut teha. Kuivõrd omandiõiguse tunnistuse tõestamine ei olnud võimalik, oli notaril kohustus keelduda ka kinnistamisavalduse notariaalsest tõestamisest. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 korras. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada notarit ametitoimingu tegemise avaldust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta notari kanda. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. TõS 372 lg-st 1 ei tulene kohustust esitada avaldus omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks endisel abikaasal ja pärijatel ühiselt. Pärimistunnistusel olev teave mõjutas avaldaja õiguslikku positsiooni, sest pärimistunnistuse kohaselt oli terve vaidlusalune korteriomand loetud pärandvaraks, kuid tegelikkuses kuulus avaldajale 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist. Seega arvas notar pärandvara hulka vara, mis tegelikkuses pärandvara hulka ei kuulunud ja notar ületas sellega oma volitusi. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks. Notar vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kaebaja kanda.
9.Asja materjalidest nähtuvalt oli avaldajal notari poole pöördumisel kaks eesmärki: ta soovis pärandaja pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist ja avaldaja omandiõiguse tunnustamist Tallinnas, XXX korteriomandist 1⁄2 mõttelise osa suhtes ning kinnistusraamatukande
tegemiseks vajaliku kinnistamisavalduse tõestamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ülalnimetatud taotlustega ei ole avaldajal võimalik enda eesmärke saavutada.
10.Avaldaja hinnangul mõjutas tema õigusi pärimistunnistuses esitatud teave, mille kohaselt notar arvas pärandvara hulka vara, mis väidetavalt pärandvara hulka ei kuulu (st korteriomand tervikuna). Maakohus on põhjendatult viidatud justiitsministri 18.12.2008 määrusele nr 53, mille kohaselt määruse § 19 lg 1 sisaldab loetelu andmetest, mis kantakse pärimistunnistusele ning pärandvara koosseisu selle hulgas ei ole. Pärimistunnistuses ei ole määratud, et pärandvaraks on ülalmärgitud korteriomand. Avaldaja jaoks ei oma tähtsust, kes ja millistes mõttelistes osades on pärimistunnistuse järgi Y pärijateks. Avaldaja ei põhjendanud oma huvi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks asjaoludega, millest nähtub avaldaja õigusliku positsiooni sõltumine pärimistunnistuses märgitud teabest. Puudus vaidlus selles, et avaldaja ei ole pärija. Seega ei mõjuta avaldaja õiguslikku positsiooni see, kes on märgitud pärimistunnistusel pärijateks ega kaaspärijate pärandiosade suurus. Ekslik on kaebaja väide, mille kohaselt ületas notar oma volitusi, kuivõrd pärimistunnistuse väljaandmise tõttu ei olnud notaril võimalik väljastada avaldajale omandiõiguse tunnistust. Pärimistunnistus ei oma seost omandiõiguse tunnistuse väljastamata jätmiseks. Asjakohatu on väide, mille kohaselt tulnuks pärimistunnistus väljastada üksnes mõttelisele osale korteriomandist.
11.Avaldaja väitis, et puudub vajadus tõendada huvi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise vastu, sest esitatud tahteavaldus on selleks piisav. Tulenevalt PärS § 175 lg 1 on notaril kohustus kontrollida, kas pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks esineb õiguslik alus. Ringkonnakohus nõustub, et pärimistunnistus ei ole ebaõige, mis on PärS § 175 lg 1 kohaselt pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise eelduseks ja seega puudub materiaalõiguslik alus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja ei põhjendanud oma huvi sellega, et ta on pärijaks ega tuginenud seadusjärgsele ega testamendijärgsele pärimisõigusele. Seega ei mõjuta pärimistunnistusel märgitud teave avaldaja õiguslikku positsiooni. Ringkonnakohus nõustub, et notaril esines TõS § 4 kohaselt alus keelduda pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise avalduse tõestamisest ja uue pärimismenetluse läbiviimisest.
12.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et omandiõiguse tunnistuse väljastamine ja kinnistamisavalduse esitamine kande muutmiseks eeldasid avaldaja ja pärijate ühise avalduse esitamist. Maakohus ei kohaldanud seejuures ebaõigesti materiaalõigust. TõS § 372 lg 1 kohaselt tuleb avaldus omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks teha abikaasadel ühiselt. TõS § 372 lg 1 kohaldatakse ka juhul, kui abielu on lõppenud, kuid abikaasade ühisvara ei ole jagatud. Antud toimingu tegemiseks tuleks teha avaldus ühiselt koos endise abikaasaga.
13.Käesoleval juhul on avaldaja endine abikaasa surnud ning tema õigused ja kohustused pärijatele üle läinud. Seega tuleb avaldus omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks teha ühiselt avaldajal ja pärijatel. Olukorras, kus pärijad ühise avalduse tegemisest keelduvad, on avaldajal võimalik nõuda hagimenetluse korras pärijatelt nõusoleku andmist ja vastava tahteavalduse asendamist kohtulahendiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegustel asjaoludel oli notaril TõS § 372 lg 3 alusel õigus keelduda avaldaja soovitud toimingu (omandiõiguse tunnistuse tõestamise) tegemisest põhjusel, et ametitoimingu tegemise eelduseks saaks olla avaldaja ja pärijate ühine avaldus.
14.Arvestades eeltoodut, puuduvad alused määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis puudub vajadus maakohtu menetluskulude muutmiseks.
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka
ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.