Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1083
Kohtuasi
Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.01.2023 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75000064)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 23.01.2023 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud
2-23-1083 isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas 20.01.2023 Pärnu Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X (puudutatud isik, patsient) suhtes isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks. Samuti palus avaldaja puudutatud isikule edastada vaid määruse resolutiivosa, kuna seoses täieliku haigusteadvuse puudumisega ei ole soovitav isikule avaldada ravile paigutamise asjaolusid ning põhjendusi, kuna see võib halvendada loodetavaid ravitulemusi (s.t tema tervist).
2.Puudutatud isik hospitaliseeriti psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda 19.01.2023 kell 17.40 ja samal ajal kohaldati tema suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist haiglaravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1–3.
3.Pärnu Maakohus kohaldas 20.01.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks kuni 4 päevaks alates ravile võtmisest, s.o kuni 23.01.2023 kell 17.40.
4.Taotluse kohaselt saabus patsient haiglaravile kiirabi ja politsei poolt tooduna. Viimase paari kuu jooksul on tema psüühiline seisund halvenenud, käitumine muutunud ebaadekvaatseks. Y (patsiendi poeg) temaga telefonitsi kontakti ei saanud. Luululistel ajenditel tuli töölt ära. Kiirabi töötaja sõnul olid korteri seinad täis joonistatud erinevaid kummalisi märke, vannitoas olid veetud juhtmed ukse ette ja peegel täis maalitud. Kiirabi kutsus poeg, kelle andmetel oli ema juba umbes 4 kuud tagasi hakanud muutuma "imelikuks" – räägib mingitest rituaalidest, kodust välja ei lähe, öösel ei maga. Varem ei ole psüühikahäirele viitavaid tunnuseid esinenud. Patsient avaldab paranoilisi mõtteid, kardab, et poeg on ohus. Kui poeg oli reisil, siis kirjutas messengeris seosetut rituaalselt juttu. Olekult ärritunud, räägib ebaadekvaatset juttu maailmakohtust ja rituaalidest.
5.Haiglasse vastuvõtul 19.01.2023 patsiendiga sisulist kontakti ei saanud, ta oli ärritunud, ravivajadusest aru ei saanud, arutu, seosetu jutuga. Patsiendil esinevad paranoilised luulumõtted, tähendusluulumõtted. Kõne ja olek rahutu, rääkis segamini neljas erinevas keeles (itaalia, inglise, vene ja eesti). Poeg oli olukorrast väga ehmunud. Osakonnas vahetas juhendamisel pikema aja peale riided, süstide tegemise ajal rääkis, et sel aastal võetakse vastu mingid erilised paragrahvid ja tema olevat looduslik, lisaks arvas, et süstid muudavad tema genoomi. Hospitaliseeritud esmakordse psühhootilise episoodi diagnoosiga (F23).
6.Taotluse esitamise ajal 20.01.2023 püsib patsiendil ebaadekvaatne psühhoosist tingitud seisund ja käitumine. Sisulist kontakti temaga ei saa, mõttekäik desorganiseeritud, esineb viiteid paranoilistele luulumõtetele ning nendest tingitud hirmutundele. Käitumine on ettearvamatu ja sihipäratu. Sotsiaalne toimetulek psühhoosi vallandumise tõttu oluliselt alanenud (töölt ära tulnud, elukeskkonda lõhkunud). Haigusteadvus puudub täielikult, haiglaravita jäämisel on oodata psühhootilise sihipäratu käitumise süvenemist, mille käigus isik
2-23-1083 veelgi enam paneb ohtu enda elu ja turvalisuse ning samas võib segasusseisundist tulenevalt ka ümbritsevate suhtes agressiivselt meelestatud olla, kuna tema maailmapilt ei vasta ümbritsevate tajule reaalsusest. Kuna tal täielikult puudub haigusteadvus, siis ta ravi ega muud abi vabatahtlikult valmis vastu võtma ei ole. Ta vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ning turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni psühhoosi leevenemiseni. Kuna olemasolevate andmete alusel on psüühikahäire alanud ja süvenenud vähemalt viimase 4 kuu jooksul ning käitumise ebaadekvaatsus on ajas süvenenud, siis on psühhiaatrilistest eriteadmistest lähtuvalt ilmne, et häire ei möödu 4 päevaga ja seega on ette näha, et patsiendi seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva.
7.Taotlusele on lisatud psühhiaater IT 19.01.2023 otsus tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta ja teise psühhiaatri AP 20.01.2023 arvamus tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatuse kohta, 31.12.2022 ja 19.01.2023 kiirabikaartide väljatrükid.
8.Puudutatud isikule määratud esindaja, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja vestelnud 21.01.2023 kliinikus puudutatud isikuga, toetas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 40 päevani. Kogutud andmed kinnitavad PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu. Puudutatud isik orienteerus isikus ja ruumis, kuid oli desorienteeritud ajas ja situatsioonis. Isik kurtis, et talle tehakse süste, millest ta muutub uniseks ja seda ei peaks tehtama. Arvas, et on täiesti terve. Kinnitas, et mäletab, et ta toodi haiglasse kaks päeva tagasi oma tädi Y õhutamisel. Puudutatud isik elab koos pojaga, kes on tädi mõju all. Kinnitas, et ta joonistas kodus seintele erinevaid rituaale/maagiat puudutavaid märke ja sümboleid, kuid need olid tehtud seetõttu, et tema tädi on tema ja tema poja vastu teatud rituaale läbi viinud. Ta arvas, et tädi tõi surnuaiast liiva tema korterisse, et teda ja tema poega maagia läbi mõjutada. Näitena tõi juhtumi, et detsembris 2022 olid tal jalad paiste läinud ja kehale tekkisid täpid, mis meenutasid väikeste loomade hammustusi. Ta oli kindel, et selle taga on tädi poolne paha maagia. Puudutatud isik saatis pojale erineva rituaalse sisuga sõnumeid poja kaitsmise eesmärgiga. Kinnitas, et ta helistas detsembris 2022 hädaabinumbril 112 ja kurtis oma muret poja osas, kes oli parasjagu Hollandis. Väidetavalt oli poeg Hollandist helistanud ja teatanud, et ta on hädaohus, sest tal on seljas miljonäri riided ja sõidab ringi mingi uhke autoga ja ta ei tea kuidas see on kõik juhtunud. Vestluse lõpus hakkas puudutatud isik rääkima uuest maailmakorrast ja ülemaailmsest seadusest, mis varsti kehtestatakse ja see hakkab mõjutama kõikide inimeste elu.
9.Eestkosteasutus leidis, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Eestkosteasutuse sotsiaalosakonnal on olnud kontakt puudutatud isikuga seoses Politsei- ja Piirivalveameti poolt ajavahemikus 03.10.2022–17.01.2023 edastatud 5 teatega. Puudutatud isik on pöördunud korduvalt politsei poole seoses erinevate probleemidega: ta on kahtlustanud ilma loata andmete allalaadimist ja andmete edastamist, dokumentide võltsimist, isikliku eluruumi kinnistamist, dokumentide varastamist, kommunaalmaksete võltsimist, kaabliühenduste häkkimist, ventilatsioonisüsteemide ümbertegemist majas. Sotsiaaltöötaja on vestelnud nii puudutatud isikuga kui tema pojaga ja tema perearsti õega. Puudutatud isik on andnud sotsiaaltöötajale teada, et ta ei soovi abi, et tal on tervisega kõik korras, kuid edastanud ka ebaadekvaatset infot.
10.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 23.01.2023 psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik arvas, et ei pea haiglas olema ja võib kodus ka ravimeid võtta. Tal on kodus kass. Ta sattus haiglasse tädi soovil, kes kutsus kiirabi. Tädiga ei ole suhted head. Poeg on praegu Eestis. Ta ei saa rohtude tõttu lugeda. Ta palus rohtu mitte anda. Kurtis, et kui advokaat tuli, siis ta ei saanud rääkida. Palus teatada, mis rohud need on. Ta on FIE, juuksur, aga ei saa minna tööle. Poeg koristas kodus ja leidis liiva. Tädi tegeleb igasugu jamaga, kontrollige seda. Puudutatud
2-23-1083 isik elab koos pojaga XXX tänaval. Tädi elab YYY tänaval. Palus tädil mitte nende juurde tulla, kuna tädi mõjutab teda poja kaudu, tegeleb rituaalidega. See ei mõju talle hästi.
11.Maakohus kuulas ära ka psühhiaatri dr AP, kes selgitas, et patsiendil on diagnoositud esmakordne psühhootiline episood. Tegemist on raske psüühikahäirega. Paar nädalat tagasi oli dr AP valves ja kiirabi helistas, kui oli patsiendi juures. Patsient joonistas igale poole sümboleid ja temaga keegi rääkis. Selline seisund oli tal eelmise aasta lõpust. Arst soovitas, et ta tuleks psühhiaatri vastuvõtule, aga ta ei tulnud. Patsient on selgelt psühhootiline ja vajab ravi. Süüdistab poega ja tädi. Ise ta enda raviga ei tegele, ravimata jättes on ta ohtlik. Ta isoleeris ennast, tegi ähvardavaid avaldusi poja ja tädi suhtes. Haiglasse tulles temaga sisulist kontakti ei saanud, ta ei olnud võimeline rääkima. Praegu on väike nihe olemas ja temaga saab rääkida. See on ravi tulemusel. Muu ravi ei ole võimalik, kuna ta ise ei pea ravi vajalikuks. Tahtevastase ravina vajab psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi. Tahtevastast ravi vajab kuni 40 päeva.
12.Puudutatud isiku pojaga kohtul 23.01.2023 seisuga vaatamata korduvatele katsetele telefoni teel kontakti saada ei õnnestunud. Maakohtu määrus
13.Pärnu Maakohus rahuldas 23.01.2023 määrusega avaldaja avalduse ja pikendas Pärnu Maakohtu 20.01.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 27.02.2023 kell
17.40.Maakohus määras, et tahtest olenematu ravina võib puudutatud isikule kohaldada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja vajadusel elekterkonvulsioonravi.
14.Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.
15.Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire – esmakordne psühhootiline episood (RHK-10 järgi diagnoos: F.23), hetkel viibib ta haiglas tahtest olenematul ravil. Psüühiline häire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine on ebaadekvaatne luululise seisundi tõttu, haiguskriitika puudub täielikult, patsient peab end terveks ning seetõttu ka ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isik kinnitas nii talle määratud esindajale 21.01.2023 kohtumisel kui ka kohtunikule 23.01.2023 ärakuulamisel, et ta on terve, ei pea haiglas olema ja soovib koju minna, kuid samas avaldas korduvalt kahtlustusi, et tema tädi mõjutab teda poja kaudu maagiaga.
16.Asjaolu, et puudutatud isik ei saa juba mõnda aega ümbritsevast adekvaatselt aru, on tõendatud mh sellega, et alates oktoobrist 2022 on puudutatud isik pöördunud korduvalt politseisse ja kahtlustanud tema loata andmete allalaadimist ja edastamist, dokumentide võltsimist ja varastamist, kaabliühenduste häkkimist jms, teinud pöördumisi, mille sisu on arusaamatu. Samuti nähtub avaldaja taotlusele lisatud 31.12.2022 kiirabikaardi väljavõttest, et 31.12.2022 öösel sai perearsti nõuandeliin 1220 puudutatud isikult ebaadekvaatse sisuga kõne, kõne suunati edasi häirekeskusesse ja kutsuti kiirabi, kuna on olnud varasemad juhtumid vaimsete häiretega. Samuti 19.01.2023 kiirabikaardi väljavõttest nähtuvalt kutsus poeg kiirabi, kuna ema oli väga närviline ja ajas segast juttu. Poja sõnul on emal 2 kuud süvenenud närviline olek, ta on tulnud töölt ära, kodust välja ei tule, seintele on joonistanud ornamente, ajanud korteri segamini. 19.01.2023 haiglasse saabudes ja ka paar päeva hiljem väitis puudutatud isik
2-23-1083 esindajale, et varsti tuleb uus maailmakord. Kohtule kinnitas korduvalt, et tädi tegeleb rituaalidega, manipuleerib temaga poja kaudu ja see ei mõju hästi.
17.Psühhiaatrite selgituse kohaselt vajab puudutatud isik raske psüühikahäire tõttu pikemalt haiglaravi, kuna võib haiglaravita jäädes olla ohtlik eeskätt endale, kuid ebaadekvaatse käitumise tõttu võib olla ohtlik ka teistele. Puudutatud isik on käitumiselt ebaadekvaatne ja rahutu, mõjutatuna luulumõtetest. Selline seisund on ohtlik eelkõige tema tervisele. Kogutud tõenditest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – esmane psühhootiline episood, mis vajab täpsemat diagnoosimist ja stabiilset ravi. Vajaliku ravita võib seisund süveneda, kuid puudutatud isik ise haigusseisundit ega ravivajadust ei tunnista ning muu ravi kui haiglaravi ei ole seetõttu võimalik. Selline käitumine võib ohtu seada patsiendi elu ja tervise. Psühhiaatrite selgitusel haigusest paranemise prognoos on seda halvem, mida kauem on patsient ravita ning seetõttu muu abinõu rakendamine haiglaravi asemel pole tema suhtes võimalik. Maakohtul pole alust kahelda psühhiaatrite hinnangutes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajaduse suhtes. Määruskaebus
18.Puudutatud isik esitas 05.02.2023 (täpsustus 09.02.2023) riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja lõpetada tema kinnisesse asutusse paigutamine.
19.Puudutatud isik leiab, et talle on pandud vale diagnoos, põhjendamatult on määratud ravi ja tehakse süste ning seda kõike talle arusaamatul põhjusel. Ta ei kujuta mingit ohtu endale ega ka teistele isikutele ning tema tahtest sõltumatu ravi on ebainimlik ja ebavajalik. Puudutatud isik tugineb ravi ebavajalikkuse põhjendamisel enda elukogemusele, teadmistele ja tundmustele. Menetluse edasine käik
20.Avaldaja palus 15.02.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, kuid märkis, et raviarst prognoosib tahtest olenematu ravi lõpetamise taotlemist lähipäevil, kuna patsiendi psüühhilises seisundis on viimase nädala jooksul toimunud positiivsed muutused.
21.Eestkosteasutus palus 15.02.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.
22.Avaldaja esitas 16.02.2023 taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks. Taotlusele oli lisatud psühhiaatri arvamus, mille kohaselt on patsiendi tervislik seisund paranenud, et ta käitub adekvaatselt ja teeb koostööd.
23.Pärnu Maakohtu 16.02.2023 määrusega lõpetati puudutatud isiku suhtes Pärnu Maakohtu 23.01.2023 määruse alusel esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline haiglaravi.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
2-23-1083
26.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik praeguseks raskest psüühikahäirest piisavalt paranenud ja ta kirjutati 16.02.2023 haiglast välja. Seega on tahtevastane ravi määruskaebuse lahendamise ajaks lõppenud. Vaatamata eeltoodule annab ringkonnakohus hinnangu puudutatud isiku vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkusele.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid täidetud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eelduste tuvastamisel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses välja toodud seisukohaga, et puudutatud isik on täiesti terve ega vaja ravi. Asjas esitatud psühhiaatrite arvamused koosmõjus avalduse ning 23.01.2023 puudutatud isiku ja psühhiaatri poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitavad, et puudutatud isikul esines haiglasse saabudes raske psüühikahäire, millest tulenes eelkõige teda ennast ohustav käitumine, seejuures puudus puudutatud isikul toimunu suhtes kriitika ning ta ei olnud võimeline mõistma ravi vajadust. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Kuigi puudutud isik hospitaliseeriti 19.01.2023 esmakordselt, viitavad varasemad korduvad kiirabi väljakutsed ja Politsei- ja Piirivalveameti teated eestkosteasutusele puudutatud isiku ebaadekvaatse psühhootilise käitumise süvenemisele. Ravimite mittevõtmisel oleks mitmeid kuid süvenenud puudutatud isiku haigusseisund halvenenud veelgi. Seega võib järeldada, et asjas esile toodust, sh puudutatud isiku poja kinnitusest, eestkosteasutuse seisukohtadest ja kiirabikaartite väljatrükkidest, nähtuvalt oli puudutatud isiku vaimse tervise seisund viimastel kuudel järjest halvenenud. Psühhiaatrite eriteadmistest lähtuv hinnang oli, et häire ei möödu 4 päevaga ja ravi pikendamise taotluse esitamisel oli ette näha, et patsiendi seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Seda ei lükka ümber puudutatud isiku enda elukogemusest tulenev hinnang oma tervise kohta. Haiglaravita jätmisel ohustanuks puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige enda julgeolekut, elu ja tervist ning võimalik, et segadusseisundist tulenevalt ka ümbritsevaid. Puudutatud isiku ohtlikkus oli maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus seega pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Muu psühhiaatriline abi ei oleks olnud ilmselt küllaldane, kuna isikul puudus arusaam ravi vajalikkusest ning ta ei olnud vabatahtlikult nõus tulema psühhiaatri vastuvõtule, kui talle selleks varem ettepanek tehti. Seega on maakohtu järeldused põhjendatud ning need vastavad tsiviilasjas esitatud tõenditele.
29.TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kuna psühhiaatri arvates vajas puudutatud isiku tervislik seisund esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul selle alusel õigus esialgset õiguskaitset pikendada, hinnates, kas puudutatud isiku tervislik seisund seda vajab. Kuna maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud piisavalt paranenud ja endiselt olid täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada.
2-23-1083
30.Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Määruskaebus ei ole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.
31.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
32.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.