X-le eestkoste seadmine ja eestkostja määramine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.09.2022 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Kadaka üksuse sotsiaaltöötaja teatas 14.06.2022 Harju Maakohtule X-st (puudutatud isik I), kes võib vajada eestkostet. Avalduse kohaselt kasutab puudutatud isik I resotsialiseerimisteenust Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Kadaka üksuses alates 06.01.2022. Ta elas varem koos ema ja vennaga emale kuulunud korteris. Leibkonnast keegi tööl ei käinud ning seetõttu jäid kommunaalmaksed tasumata. Korter müüdi maha ning koliti üüripinnale. Aastaga tekkisid taas võlad ning nüüdseks on isik Sotsiaaltöö Keskuses teenusel. Puudutatud isikule I on määratud osaline töövõime ja raske vaimupuue kuni 19.03.2023. Tema sissetulekuks on osalise töövõime toetus 264 eurot ja sotsiaaltoetus 41,68 eurot. Olemasolevate rahaliste vahenditega ta toime ei tule, sest tal puudub rahaasjade korraldamisest arusaam. Poes käib puudutatud isik I iseseisvalt. Sotsiaaltöötaja ja majandamisnõustaja selgituste tulemusena tasub ta õigeaegselt resotsialiseerimisteenuse osutamise eest. Isik keeldub võlgu tasumast ning osamaksed kohtutäituritele võetakse maha otse töövõimetoetusest. Puudutatud isik I vajab ümbritseva keskkonna ja enesehügieeni eest hoolitsemisel suunamist ja juhendamist. Toitu ta valmistada ei oska. Peab kinni sisekorraeeskirjadest, ei suitseta ega tarbi alkoholi. Läbisaamine nii töötajate kui ka kaaselanikega on hea. Iseloomult on isik heatahtlik, tagasihoidlik, natuke pelglik ja hoiab omaette. Ta oskab lugeda, kirjutab vaid trükitähtedega, olemas on arvuti kasutamise oskus. Puudutatud isik I vajaks eestkostet, sest ta ei ole suuteline ise tehinguid tegema ja asju ajama, ise oma tegudest aru saama ja neid juhtima ega tagajärgesid hindama.
2.Harju Maakohus võttis 04.07.2022 avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning riigi õigusabi korras esindaja.
3.Eeskosteasutuse 22.07.2022 arvamuse kohaselt elas puudutatud isik I varasemalt Haapsalus üürikorteris ja jättis kõik arved tasumata. Üürikorterisse kolisid elama ka tema ema ja vend, kuid vaatamata nende kolme sissetulekutele ei makstud ikkagi eluruumi eest. Puudutatud isik I ei tunne raha väärtust, ei oska planeerida enda rahaasju ja kulutab oma igakuise sissetuleku teadmata asjadele, jättes eluruumi ja muu eluks vajaliku eest tasumata. Kui puudutatud isik I on enda sissetuleku ära kulutanud, siis küsib ta ka venna ja ema sissetulekud endale, mille samuti ära kulutab. Käesoleval ajal on puudutatud isik I suunatud emast ja vennast eraldi elama, et ta ei saaks neilt raha ära võtta. Isikule tuleks seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks, tema esindamiseks ja tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks peaksid olema isiku varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud küsimuste lahendamine. Eestkostja ülesandeid tuleks määrata kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni täitma Tallinna Linnavalitsus.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis oma 24.07.2022 seisukohas, et puudutatud isikule I tuleks määrata eestkostja. Isikul on tuvastatud raske vaimupuue, mille tõttu on tema iseseisev osalemine ühiskonnaelus ja enda huvide kaitsmine oluliselt takistatud. Puudutatud isik I on lihtsameelse olekuga, küsimustele vastab ta otsekoheselt ja ausalt. Jutu järgi on tal tekkinud võlgnevusi üle 11 000 euro ja nendega tegeleb kolm kohtutäiturit. Ta ei tea, kuidas võlad ära maksta, aga ta ei muretse selle pärast. Selgitas, et täitur võtab pangaarvelt raha ja küll ükskord saab võlgadest ka lahti. Puudutatud isik I ei pea endale eestkoste seadmist vajalikuks, sest ta arvab, et saab ise oma eluga hakkama. Ta käib enda sõnul kolm korda nädalas Niitväljal ratsutamas ning kuus maksab see 150 eurot. Vahel aitab teda rahaliselt ka ema. Suurema osa päevast käib ta linnas asju ajamas ning Kadaka üksuses käib põhiliselt ainult ööbimas. 20.07.2022 oli talle ette nähtud
ekspertiisi minek Paldiski mnt haiglasse, aga ta ei läinud sinna, sest ei tahtnud. Uue aja saamisel lubas siiski minna kohale. Puudutatud isiku I ema avaldas esindajale, et puudutatud isik I vajab tema arvamuse kohaselt eestkostjat, kes valvaks tema rahaasjade üle. Ta ei ole suuteline end ise majandama ega mõista raha väärtust ning seda, et saadava rahaga peab ta katma ka elamiskulusid. Puudutatud isik I ostab pensioni saamisel mõttetuid asju ja käib siis ema juures raha palumas. Ema pole nõus poja eestkostjaks hakkama. Esindaja leiab, et puudutatud isik I vajab eestkostet eelkõige oma rahaasjade ajamisel. Samas võiks ta ise teha pisitehinguid väiksemate summade ulatuses (nt kindel summa nädalas), et talle säiliks võimalus ise oma raha üle otsustada, kuid ei oleks võimalik seda korraga kulutada.
5.Kohtule 05.08.2022 esitatud ekspertiisiaktis leiab ekspert, et puudutatud isik I kannatab nõrgamõistuslikkuse (kerge vaimne alaareng, RHK 10 järgi – F70) all, mis avaldub kerges kognitiivsete võimete puudes. Tal ilmnevad skisotüüpse häire (RHK 10 järgi - F21) tunnused, mis avalduvad suhtlemis- ja kohanemisraskustes ning käitumise ja elustiili omapärades. Isik ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. Isik ei ole võimeline langetama otsuseid ja tegema tehinguid (v.a. pisitehingud), kuid on võimeline teostama valimisõigust. Isik on oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus, kuid tema ütlused võivad olla mõjutatud psüühikahäiretest. Kohtuistungil osalemine ei kahjusta tõenäoliselt tema vaimset tervist. Puudutatud isikule I tuleb määrata eestkostja. Isik ise ei ole võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas, kuna ta ei suuda adekvaatselt hinnata enda võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Isik vajab eestkostet kuni viieks aastaks. Eestkostja ülesandeks on tagada puudutatud isiku I huvide ja õiguste kaitse ning tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve.
6.Kohus kuulas 25.08.2022 puudutatud isiku I ära. Puudutatud isik I leidis ärakuulamisel, et tal ei ole eestkostet vaja. Talle laekub panka pension 314 eurot, s.o summa, mis jääb järele peale kohtutäituri võlgnevuste katteks maha võetud rahast. Puudutatud isiku I sõnul on ta kunagi võtnud laene, mida ta tagasi ei maksnud. Laenuks saadud summad on ta ära kulutanud. Ta ei tea, kui suured on tema kohustused täitemenetluses. Pensionist tasub ta iga kuu 50 eurot elamise ning 150 eurot ratsutamise eest. Söögi ostab ta poest ise ning oskab välja arvestada, et söögile kulutamiseks jääb elamise ja ratsutamise eest tasumise järel ca 114 eurot. Armastab süüa praadi, kuid ei osanud öelda, palju lihakilo poes maksab. Hommikuti sööb juustukuklit. Rääkis, et elab Tallinna Sotsiaalkeskuse Kadaka üksuses alates 06.01.2022. Selgitas, et ei ela koos oma emaga, sest ta oli sotsiaaltöötajale ise öelnud, et soovib iseseisvat elu. Tööl ta ei käi, kuid otsib tööd ja on arvel Töötukassas. Viimati töötas Kadaka Selveris kärulükkajana 2006. aastal. Töö oli talle raske. Hetkel sooviks ta kojamehena/puhastustöötajana töötada, kuid ei ole sobivat kohta leidnud. Poliitikast ta väga ei huvitu, kuid on siiski valimas käinud. Ta käib kolm korda nädalas ratsutamas ning pärast aitab hobust hooldada. Ratsutamise eest maksab ta 150 eurot kuus. Varasemalt elas ta oma vanaema juures Õismäel, kus elas ka tema ema. Pärast vanaema surma müüs ema korteri maha, kuid mida ema selle rahaga tegi, ta ei tea, vist on ära kulutanud.
7.Maakohus suhtles ka sotsiaalkeskuse sotsiaaltöötajaga, kes ütles, et puudutatud isik I sõlmib teenuste saamiseks lepinguid, kuid ei asu neid täitma ning sotsiaaltöötaja saab järjekordsetest tasumata lepingutest teada juhuslikult. Näiteks selgus, et tal oli renditud väike laoruum, kuhu saab asju hoiule viia, kuid selle eest ta tasunud ei ole. Samuti olevat tal internetiteenus suletud, sest teenuse eest oli tasumata. Puudutatud isikut I kasutatakse ära sotisaaltöötajatele teadmata inimeste
poolt. Kus ta päeval käib või mida teeb, seda sotsiaaltöötaja ei tea. Ratsutamine on ainus asi, kuhu isik kindlasti kolm korda nädalas kohale läheb.
8.Puudutatud isik II kohtule seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus määras 12.09.2022 määrusega seada puudutatud isikule I tema asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 12.09.2027. Maakohus määras, et puudutatud isikul I on õigus teha tehinguid iseseisvalt igas kuus 60 euro ulatuses ning tal on valimisõigus. Kuivõrd puudutatud isik I ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Tallinna Linnavalitsus on kohustatud puudutatud isiku I seadusliku esindajana tegema eestkostjana tehinguid ja toiminguid, pidades silmas puudutatud isiku I huve; korraldama tema elukohta, hooldust ja ravi; esitama 14.10.2022 kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta; esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Maakohus leidis, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga on tõendatud, et puudutatud isik I kannatab nõrgamõistuslikkuse (kerge vaimne alaareng, RHK 10 järgi – F70) all ning tal ilmnevad skisotüüpse häire (RHK 10 järgi - F21) tunnused. Puudutatud isik I on TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Puudutatud isiku I huve ei saa kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb PKS § 203 lõige 1 alusel seada eestkoste. Kuna puudutatud isiku I ema ei ole soovinud enda määramist poja eestkostjaks, määras maakohus eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse. Isiku õigusi ei ole põhjendatud piirata enam, kui see on vajalik tema huvide tagamiseks. Maakohus asus asja materjalide põhjal seisukohale, et puudutatud isikule I tuleb jätta pisitehingute tegemise võimalus 60 euro ulatuses ühes kuus, mis vastab ca 15 eurole nädalas. Pisitehingute tegemise õiguse säilitamisega säilitab inimene siiski teatava inimväärikuse iseseisvuse näol, seda enam, et siiani on isik saanud kasvõi meelepäraste toiduainete ostmisega poes hakkama. Sel viisil säilib puudutatud isikul I võimalus tunda ennast iseseisvalt. Eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks pisitehinguid ületavas ulatuses. Isik ei saa aru PKS § 203 lg-s 2 nimetatud toimingute olemusest ja nendega kaasnevast vastutusest, mistõttu tuleb isiku teovõimet piirata perekonnaõiguslike tehingute osas. Kuivõrd puudutatud isiku I üle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei ole põhjendatud tema teovõime piiramine valimisõiguse osas. Määruskaebus
10.Puudutatud isik I palub oma määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta eestkoste seadmata. Puudutatud isik I saab oma elu korraldada iseseisvalt või vajadusel muude abiliste kaudu. Ta ei vaja eestkostet. Puudutatud isik I ei ole nõus eestkostja määramisega tervikuna, sh ka sellega, et ta ei saa ise oma rahalisi vahendeid kasutada. Ta tuleb raha kasutamisega hästi toime. Käesoleval aastal pole tal võlgnevusi tekkinud. Tema sooviks oleks saada enda kasutusse kõik talle toetustena ja pensionina makstav raha, et ise otsustada, mida sellega teha.
Menetluse edasine käik
11.Eestkosteasutus palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt ei suuda puudutatud isik enda elamiskulusid ega muid arveid tasuda. Tal puudub arusaam raha väärtusest ning ta kulutab talle jääva raha ära ebavajalikele asjadele. Puudutatud isik I on riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et tal on tekkinud võlgnevusi üle 11 000 euro, kuid võlgade tasumise pärast ta ei muretse (dtl 43). Eestkosteasutus on avaldanud, et puudutatud isik I on jätnud varasemalt kõik oma arved tasumata ning on pärast enda raha kulutamist küsinud ka ema ja venna rahad endale (dtl 37-38). Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Kadaka üksuse sotsiaaltöötaja on kohtule teatanud, et puudutatud isik I sõlmib erinevaid teenuse osutamise lepinguid, mille eest ta tasumata jätab. Lisaks kasutatakse teda teadmata isikute poolt rahaliselt ära (dtl 54). Eeltoodust saab järeldada, et puudutatud isik I ei saa aru erinevate tehingute õiguslikest tagajärgedest, mistõttu ei ole ta võimeline ise tehinguid tegema. Puudutatud isik I vajab eestkostet. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult piiranud puudutatud isiku I pisitehingute tegemise õigust ning määranud pisitehingute summaks 60 eurot kuus. Võttes arvesse puudutatud isiku I senist käitumist, puuduvad summa suurendamiseks alused. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.