X hagi A, B ja Nemo System OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg (e-post [email protected]) Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx) Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx) Kostja III: Nemo System OÜ (registrikood 14321848; aadress Õismäe tee 84-52, Tallinn 13513; e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova (e-post [email protected])
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 16.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja X hagi.
2.Lõpetada kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxx) ühisomand selliselt, et müüa kinnisasi registriosa nr xxxxxxxx avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada järgmiselt: X’ile (isikukood xxxxxxxxxxx) 8/24 (kaheksa kahekümne neljandikku), A’ile (isikukood xxxxxxxxxxx) 5/24 (viis kahekümne neljandikku), B’ile (isikukood xxxxxxxxxxx) 8/24 (kaheksa kahekümne neljandikku) ja Nemo System OÜ’le (registrikood 14321848) 3/24 (kolm kahekümne neljandikku).
Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määrata, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-22-4087 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja X esitas 19.03.2022 Harju Maakohtule hagi kostja I A ja kostja II B vastu ühisomandi lõpetamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ning kostjad I ja II kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxx) ühisomanikud, kelle osad ühisomandis on võrdsed. Korteriomand on omandatud pärimise teel.
3.Hageja selgitab, et kostajad I ja II peavad asotsiaalseid eluviise, ei tasu kommunaalkulusid ja võtavad kohustusi, mis jäävad täitmata. Korteriomand on väga halvas seisukorras ja sinna sisenemine on raskendatud. Kostjad I ja II ei ole kontaktsed ja kahjuks ei ole võimalik omavahel kokkuleppele jõuda. Kostjad I ja II ei võtnud ka pärimismenetlusest osa.
4.Esialgu taotles hageja ühisomandi lõpetamist selliselt, et korter jääb hageja ainuomandisse kostjatele I ja II makstava hüvitise vastu. Kostjad I ja II hagile tähtaegselt ei vastanud ning kohus rahuldas hagi 27.05.2022 tagaseljaotsusega.
5.Nemo System OÜ esitas 11.07.2022 taotluse kaasata Nemo System OÜ käesoleva tsiviilasja menetlusse kostjana III. Ühes eelnimetatud taotlusega esitas Nemo System OÜ kaja Harju Maakohtu 27.05.2022 tagaseljaotsusele. Harju Maakohus jättis 19.07.2022 määrusega Nemo System OÜ taotluse kostjana menetlusse astumiseks rahuldamata ning keeldus kaja menetlemisest. Nemo System OÜ esitas 27.07.2022 Harju Maakohtu 19.07.2022 määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega lubada tal astuda kostjana menetlusse, rahuldada kaja ning taastada tsiviilasja menetlus. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.10.2022 määrusega Nemo System OÜ määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 19.07.2022 määruse ning saatis kaja uuesti lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul läks Nemo System OÜ’le 29.06.2022 enampakkumisel üle kostjale I kuulunud mitte konkreetne vara, vaid pärandvara ühisuse osa, mis on käsitatav üldõigusjärglusena TsMS § 209 lg 1 tähenduses.
6.Lähtuvalt ringkonnakohtu juhistest lubas maakohus 24.10.2022 määrusega Nemo System OÜ-l astuda menetlusse kostjana III.
7.Kohus rahuldas 05.12.2022 määrusega kostja III kaja 27.05.2022 tagaseljaotsusele ja taastas tsiviilasja menetluse ning jätkas menetlust olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist ehk eelmenetluses.
8.Kostja III vaidles hagile vastu. Kostja III ei vaidlustanud kaasomandi lõpetamise vajalikkust, kuid leidis, et hageja nimetatud väärtus ja vastavalt ka omandikaotuse hüvitis on liiga madal. Kostja III avaldas, et ei välista vastuhagi esitamist teises kaasomandi lõpetamise viisis.
9.Hageja muutis 08.02.2023 hagiavaldust ning selgitas, et ei soovi enam ühisomandi lõpetamist korteri jätmisega hageja omandisse hüvitise vastu, vaid taotleb korteri müüki avalikul enampakkumisel ning tulemi jaotamist vastavalt kostjate osadele ühisomandis.
10.Hageja selgitab, et korter oli C ja D kui abikaasade ühisomandis, kuid kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud ainult C. Abikaasade osade suurused ühisomandis jagunesid eelduslikult võrdselt, s.t C 1/2 ja D 1/2. C ja D olid hageja, kostja I ja kostja II vanemad.
2-22-4087
11.C suri 10.01.2015. Tallinna notar Priidu Pärna 11.03.2020 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse nr 1073 kohaselt on 10.01.2015 surnud C pärijateks 1/4 suuruses mõttelises osas abikaasa D, 1/4 suuruses mõttelises osas poeg X (hageja), 1/4 suuruses mõttelises osas poeg A (kostja I) ja 1/4 suuruses mõttelises osas poeg B (kostja II). Nimetatud pärimistunnustuse kohaselt oli pärandaja abielus, tema abikaasa oli D, pärandaja ja tema abikaasa varalistele suhetele kehtis perekonnaseadusest tulenev varaühisus. Seega tekkis C vara pärimise tulemusena olukord, kus osade suurused korteri ühisomandis jagunesid järgmiselt: D 5/8, X 1/8, A 1/8 ja B 1/8.
12.D suri 26.10.2015. Tallinna notar Priidu Pärna 03.12.2020 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse nr 4651 kohaselt on 26.10.2015 surnud D’i pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas poeg B (kostja II), 1/3 suuruses mõttelises osas poeg X (hageja) ja 1/3 suuruses mõttelises osas poeg A (kostja I). Seega tekkis D vara pärimise tulemusena olukord, kus osade suurused korteri ühisomandis jagunesid järgmiselt: X 1/3, A 1/3 ja B 1/3.
13.Seoses A rahaliste võlgnevustega oli sissenõudjate Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ avalduste alusel Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts algatanud vastavalt täiteasjad nr 025/2019/3474 ja 025/2021/2122. A rahaliste võlgnevuste sissenõudmiseks korraldas kohtutäitur enampakkumise, millel müüs Ale (kostjale I) kuuluva 1/4 mõttelise osa C pärandavara ühisusest, sh nõude kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks. Enampakkumise kohta on kohtutäitur koostanud 29.06.2022 vara (kordus)enampakkumise akti, mille kohaselt oli ostjaks Nemo System OÜ (kostja III). Seega kostja III omandas enampakkumise tulemusena nõudeõiguse kostja I osale, mille kostja I oli pärinud Clt ehk 1/8. Korteri ühisomandi lõpetamise korral peaks kostja III saama 1/8 (= 3/24) müügist saadavast rahasummast ja vastavalt väheneb kostja I osa müügist saadavast rahasummast. Kostjal I säilib õigus osale, mis kostja I on pärinud Dlt ja korteri ühisomandi lõpetamise korral peaks kostjale I jääma 5/24 müügist saadavast rahasummast.
14.Kostja I ja II ei ole sageli kontaktsed ja ega lase hagejat korterisse sisse. Hiljuti õnnestus hagejal küll kostjaga I ja II rääkida, kuid nad keeldusid ühisomandi lõpetamisest.
15.Kostjad I ja II ei vastanud algsele hagile ega ilmunud 16.02.2023 kohtuistungile.
16.Kohus lubas 16.02.2023 kohtuistungil hagejal hagi muuta TsMS § 367 lg 2 alusel.
17.Kostja III ei vaidle vastu hageja väitele, et kostjale III langeb 1/8 ehk 12,5% suurune osa ühisomandist ehk kostja III peaks saama 1/8 ehk 12,5% korteri müügist saadavast rahasummast (ajatempel 00:04:20) . Kostja III ei vaidle vastu ka taotletud kaasomandi lõpetamise viisile ning kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi enam vastuhagi esitada (ajatempel 00:03:58).
18.Kohtuistungil taotles hageja, et kohus lahendaks asja sisuliselt (ajatempel 00:05:31).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil. Seega kohus rahuldab hagi.
20.TsMS § 410 kohasekt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel, kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisulist lahendamist.
21.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
21.1.kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxx) on hageja, kostja I ja kostja II ühisomandis, korter on omandatud pärimise teel C ja A surma järgselt;
21.2.kostja III omandas täitemenetluses kohtutäituri enampakkumise raames Ale (kostjale I) kuuluva 1/4 mõttelise osa C pärandavara ühisusest, sh nõude kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks;
2-22-4087
21.3.menetlusosaliste osad ühisomandis on järgmised – hagejale kuulub 8/24, kostjale I kuulub 5/24, kostjale II kuulub 8/24 ja kostjale III kuulub 3/24.
22.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
23.Hageja soovib kinnistu ühisomandi lõpetada selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud tulem jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nende osade suurusele ehk hagejale 8/24, kostjale I 5/24, kostjale II 8/24 ja kostjale III 3/24.
24.Riigikohus on 29.09.2010 tsiviilasja nr 3-2-1-65-10 otsuse p-s 21 leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi lõpetamise viisi valimisel võtab kohus võimalikult suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike huve. Lahendis 2- 17-9749 selgitas Riigikohus, et üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kuna kaasomandi jagamist muudel viisidel ei ole taotletud, ei saa kaasomandi jagamist avaliku enampakkumise teel pidada ebaõiglaseks.
25.Seadus ei võimalda jätta kaasomandit lõpetamata ka seetõttu, et kostjad I ja II kasutavad kinnistut elukohana. Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on tavapärane, et vähemalt üks kaasomanikest kasutab kinnistut oma elukohana. Kuna kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, peab kohus sellise hagi esitamisel lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil.
26.Arvestades kostjate I ja II huvi puudumist käesoleva menetluse vastu, samuti AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kinnist loetelu kaasomandi lõpetamise viisidest, ei näe kohus objektiivselt, et isegi, kui kostjad I ja II oleksid esitanud vastuhagi muul viisil kaasomandi lõpetamiseks, oleks mistahes muu AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisil kaasomandi lõpetamine tegelikkuses teostatav ning teiste kaasomanike suhtes õiglane.
27.Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta kaasomand lõpetamata ainsal kohtu ette toodud viisil, milline on tegelikkuses teostatav, ehk hageja taotletud viisil.
28.Seega kohus rahuldab hagi ning lõpetab ühisomandi korteri müümisega avalikul enampakkumisel ja jagab raha ühisomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
30.Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (vt Riigikohtu 27.09.2010 lahend 3-2-1-70-10 p 14). Kohus on seisukohal, et
2-22-4087 käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
31.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.