Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja 27. oktoober 2022, Tallinn koht Kohtuasja number
2-22-10672
Kohtuasi
X hagi Julianus Inkasso OÜ, kohtutäitur Kaire Põltsi ja Nemo System OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. augusti 2022. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja AK Kostja kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala Kostja Nemo System OÜ (registrikood 14321848), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-10672 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.X määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Rahuldada X taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot arvelduskontole nr EE642200001104989673. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
X (hageja) esitas 21. juulil 2022 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja I, sissenõudja), kohtutäituri Kaire Põlts (kostja II, kohtutäitur) ja Nemo System OÜ (kostja III, ostja) (koos kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2019/3474, 025/2020/920 ja 025/2021/2122. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 13. veebruaril 2022 varaliste nõuete/õiguste arestimise akti, mille kohaselt arestiti võlgniku (C) pärimisõiguse teostamisest tulenevad õigused. Hageja saatis
15.veebruaril 2022 sissenõudjale e-kirja, milles palus täpsustada nõude alust ning avaldas soovi täita nõue otse sissenõudjale. 25. veebruari 2022. a vastusega keeldus sissenõudja andmete avaldamisest ning palus pöörduda kohtutäituri poole.
17.märtsil 2022 saatis kohtutäituri abi hinna määramise akti, kus oli muuhulgas kirjas, et kohtutäituril puudub info pärandvara inventuuri kohta. Kohtutäitur ei pöördunud hageja poole andmete saamiseks, kuigi ta oli kohtutäituriga ühendust võtnud ning oli ka ise sissenõudja.
21.aprillil 2022 edastas kohtutäituri abi enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. 20. mail 2022 edastas kohtutäituri abi vara ümberhindamise akti ja teavituse täitetoimingu (vara enampakkumine) kohta. Pärast seda hakkas hageja vastavalt oma võimalustele võlgnevust kohtutäiturile tasuma. 16. juunil 2022 pöördus hageja kohtutäituri poole sooviga sõlmida maksegraafik. 15. juulil 2022 teatas kohtutäituri abi, et kuivõrd hageja on kolmas isik, siis ei saa ta maksegraafikut sõlmida. Hageja pöördus uuesti kohtutäituri poole, kuid maksegraafikut temaga ei sõlmitud. Hageja hinnangul ei ole kohtutäitur selgitanud talle tema õigusi ja kohustusi. Samas jätkas hageja võlgnevuse tasumist ning 22. juunil 2022 teavitas kohtutäituri abi, et võlgnevuse jääk on 103,78 eurot, mille hageja ka tasus. Hageja arvas, et viimase makse tegemisega olid kõik nõuded rahuldatud ning täiteasjad lõpetatud. 29. juunil 2022 teavitas kohtutäituri abi, et hagejal tuleb tasuda sama päeva kella 12.00-ks 1726,06 eurot ning tasumata jätmise korral võõrandatakse kinnisvara. Hageja on kinnisvara omanik. 27. mai 2022. a kohtuotsusega lõpetati ühisomand Tallinnas Sõpruse pst 208-17 (registriosa nr 9674801) asuvale korteriomandile (tsiviilasi nr 2-22-4087). Hageja luges viidatud kirja alles õhtul ja ta tasus nõutud summa kell 18.00, teavitades sellest ka kohtutäiturit. 30. juunil 2022 teavitas kohtutäituri abi, et vara on müüdud. Enampakkumise võitis kostja III, kes ostis vara alghinnaga, s.o 12 750 eurot. Hageja hinnangul on kinnisvara müümine ebaproportsionaalne meede, sest võlgnevuse suurus oli vaid 1726 eurot. Hageja tegi endast kõik, et venna võlgnevused likvideerida ja vältida kinnisasja müümist enampakkumisel. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 29. augusti 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd hagiavaldus on perspektiivitu. Maakohus märkis, et menetlusosaliseks saab olla hageja, kes pöördub kohtusse oma väidetava õiguse rikkumise tõttu. Samas nähtub hagile lisatud vara enampakkumise aktist, et võlgnik on C ja hageja on võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik. Maakohtu hinnangul on ka kirjeldatud asjaolud ebaselged, millest ei ole võimalik konkreetset etteheidetavat rikkumist välja lugeda. Maakohus viitas, et hagis tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt välja tuua, mida konkreetselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatust rikuti. Etteheited kohtutäituri tegevusele saab esitada kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, mida vaatab esmalt läbi kohtutäitur ja seejärel hindab kohus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tunnistada kehtetuks kohtutäituri poolt ajavahemikul 17. juuni 2022. a kuni 29. juuni 2022. a läbiviidud enampakkumine täiteasjades nr 025/2019/3474, 025/2020/920 ja 025/2021/2122 ja nõuda kostjalt III välja C-le kuuluva 1/4 Q pärandvara ühisus ning jätkata täitemenetlust. Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esile toodud põhjendusi. Hageja leidis, et maakohus ei ole määrust tehes pidanud vajalikuks süveneda asjas tähtust omavatesse asjaoludesse. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et võlgnikuks on C. Hagile lisatud aktist nähtuvalt on hageja võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik ja seega saab hageja pöörduda kohtusse oma õiguse rikkumise tõttu. Hagejale kehtivad samad õigused, mis võlgnikule. 2 (4)
Kohtutäitur ei arvestanud kinnisasja kaasomanike (võlgniku suhtes kohustatud isikute) huvidega. Kohtutäitur ei võtnud arvesse hageja soovi täita nõue võlgnikust venna (C) eest (TMS § 171 lg1 p 1). Ka ei uurinud kohtutäitur hagejalt C pärandvara koosseisu kohta, vaid pani kinnisasja koheselt enampakkumisele. Sellega rikkus kohtutäitur TMS §-s 198 sätestatut. Ka ei kohaldanud kohtutäitur TMS § 46 lg 1 p 4, kuigi hageja palus korduvalt maksetähtaja ajatamist, sest ta oli nõus venna võlgnevuse tasuma. Seega on kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on nõude täitmiseks kasutanud kõige suurema riivega meedet, kaalumata teisi võimalusi. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ka tõendid. Hageja ei saa tsiviilasjas nr 2-22-4087 tehtud otsuse alusel kinnistusraamatusse omaniku kannet teha, sest kohtutäitur ei luba kannet muuta. Kohtutäitur soovib, et muudatus oleks tehtud pärimisõiguse (mille koosseisu kuulub vaidlusalune korteriomand) kostja III kui ostja kasuks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada hageja arvelduskontole määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa hagi menetlusse võtmist otsustada ega asja sisuliselt lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Kolleegium märgib, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-146-10, p 33). Maakohus ei toimetanud määruskaebust kostjatele kätte ega küsinud neilt seisukohta. Ringkonnakohus kõrvaldas TsMS § 664 lg 1 alusel maakohtu puuduse ning andis kostjatele võimaluse esitada seisukoht hageja määruskaebuse osas. Kostjad leiavad, et maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest ning palusid määruskaebuse jätta rahuldamata.
7.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on keeldumise alusena kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses sedastanud, et hagile lisatud vara enampakkumise aktist nähtub, et võlgnik on hoopis C ning hageja on võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik. Maakohtu hinnangul on ka kirjeldatud asjaolud ebaselged, millest ei ole võimalik konkreetset rikkumist välja lugeda.
8.1.Esmalt märgib kolleegium, et kohus ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest üksnes põhjusel, et hagis kirjeldatud asjaolud on ebaselged. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus 3 (4)
tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10 ja selles viidatud kohtupraktika). Teiseks märgib kolleegium, et olukorras, kus maakohtu hinnangul ei vasta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, tuleb kohtul esile tuua, millistele konkreetsetele nõuetele hagi ei vasta, ning võimaldada hagejal ka need hagi menetlemist välistavad puudused kõrvaldada (TsMS § 3401 lg 1). Praegusel juhul maakohus seda teinud ei ole. Maakohus on vaidlustatud määruses hagejale selgitanud, et hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt välja tuua, mida konkreetselt TMS § 223 lg-s 1 sätestatust rikuti. Seega keeldus maakohus puudustega hagi menetlusse võtmisest, andmata seejuures hagejale võimaluse hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
8.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole hagi ka ilmselgelt perspektiivitu. Hagiavalduses toodud asjaoludest võib aru saada nii, et enampakkumisel müüdi võlgniku C pärandvara ühisuse osa, kuhu kuulus ka korteriomand. Hageja on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-22-4087 lõpetati korteriomandi ühisomand ning see jäeti tema ainuomandisse. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Näiteks on Riigikohus varasemalt leidnud, et TMS § 5 lg 1 mõttes on käsitatav täitemenetluse osalisena käendaja, kui täitemenetluses pööratakse sissenõuet kinnisasjale, millele on käendatava kohustuse tagamiseks seatud hüpoteek. Seejuures on käendajal täitemenetluse osalisena õigus nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist (vt tsiviilkolleegiumi
1.veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-15, p 13). Seega võib enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lisaks võlgnikule esitada muu täitemenetluse osaline, s.t isik, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kolleegiumi hinnangul võib hageja olla TsMS § 5 lg 1 mõttes isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt jäeti korteriomand hageja ainuomandisse.
9.Kolleegiumi nõustub maakohtuga selles osas, et hagis toodud asjaolud on ebaselged. Küll aga ei ole hagi ilmselgelt perspektiivitu, samuti ei ole tegemist selliste puudustega, mida ei oleks võimalik kõrvaldada. Seega tuleb maakohtul selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg hagis esinevate puuduse kõrvaldamiseks. Seejärel saab maakohus otsustada hagi menetlusse võtmise.
10.Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõiv 70 eurot. Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.
11.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
12.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.