Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-12977
Kohtuasi
X hagi Y AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise ja saamata jäänud töötasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
16 425 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
X (apellant) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Kerstin Rjabov ja Marko Jaani Y AS (vastustaja) (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 7. veebruari 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-12977 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, töötaja) esitas 7. septembril 2020 Harju Maakohtule Y AS-i (kostja, tööandja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et töölepingu 17. aprilli 2020. a erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine, ja lõpetada töölepingu alates 18. aprillist 2020, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 4892 eurot 49 senti ja saamata jäänud töötasu 11 533 eurot 40 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane C OÜ 14. märtsil 2008 tähtajalise töölepingu, mille p 2.1 järgi asus hageja tööle kaubalugeja-liikluskorraldaja ametikohal, 21. jaanuaril 2009 lepingu muudatuse nr 2, mille kohaselt asus hageja alates 2. veebruarist 2009 tööle määramata tähtajaga, 30. aprillil 2012 lepingu muudatuse nr 8, mille kohaselt viidi hageja üle stividori ametikohale, ning 20. märtsil 2014 lepingu muudatuse nr 9, mille kohaselt oli hageja tunnitasu alates 1. aprillist 2014 4 eurot 80 senti, millele lisandus tunnitasu 1 euro 60 senti korrektse ja tõrgeteta ning klientide kaebusteta tehtud töö eest. Kostja õiguseellasega sõlmitud tööleping on läinud kostjale üle. Kostja tegi 17. aprillil 2020 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata alates 18. aprillist 2020 üles.
1.2.Töövaidluskomisjon (TVK) jättis 7. augusti 2020. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1298/20 rahuldamata hageja avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks, kuid rahuldas hageja saamata jäänud töötasunõude 2176 euro ulatuses.
1.3.Töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus seaduse ja hea usu põhimõttega ning ei ole proportsionaalne. Kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda Eckerö Line ́i laeva Finbo Cargo (laev) laadimisel aset leidnud juhtumi tõttu. Juhtum leidis aset olukorras, kus tuli tööd kiiresti ära teha ning nappis töötajaid. 7. aprillil 2020 leidis aset juhtum, kus laeva laadimisel sai kliendile kuuluv veoauto Scania (veduk) kahjustada. Hageja laadis kahjustada saanud veokit laevale ning hagejal ei olnud selle juhtimiseks vastava kategooria juhiluba. Laev pidi saabuma kai juurde kell 22.30, kuid hilines ja saabus alles kell 0.50. Kuna järgmine laev pidi tulema kai juurde kell 2.00, oli töödega kiire. Sel ajal oli vahetuses tööl kolm töötajat (hageja ja kaks dokkerit) ning laevale tuli laadida veduk ja kaks treilerit. Dokkerid kinnitasid treilerid oma vedukitele ja jäid tüürimehe korraldusi ootama. Hageja käivitas veduki ja sõitis sellega laevavööri rambi ette, jäi tüürimehe korraldusi ootama ning korralduse järel sõitis laeva ülemisele tekile. Kitsal rambil said kriimustada veduki parempoolne külg ja peegel. Tüürimees tegi veduki kahjustustest fotod, kuid kuna järgmiste töödega oli ajagraafiku nihke tõttu kiire, siis kohapeal dokumente ei vormistatud ning hagejal jäi juhtumist vanemstividorile koheselt teatamata. Hageja saatis Eckerö Line ́ile e-kirja teel ülevaatuse akti ning koopia sellest enda vahetule juhile.
2-20-12977 Kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda ka seetõttu, et hageja ei pidanud töötajaid tööle kutsudes kinni stividoride ja dokkerite muudetud töögraafikust, mistõttu tulid töötajad hageja korraldusel 8. aprillil 2020 varem tööle. Kuigi hageja eksis töögraafiku muudatuse kuupäevas, sai olukord lahendud – hageja vestles töötajatega ja keegi ei nõudnud varem tööle tuldud aja eest kostjalt töötasu. Hageja kutsus ekslikult stividor D ning dokkerid A ja V 8. aprillil 2020 tööle kell 8.00, kuigi sel päeval algas nende vahetus kell 9.30, st nad tulid tööle 1,5 tundi, mitte üks päev varem. Ülesütlemisavalduses esile toodud rikkumised ei ole sellised, mis annaksid alust tööleping erakorraliselt üles öelda. Tegemist ei olnud oluliste rikkumistega, mis välistaks töösuhte jätkumise. Hagejal oleks olnud võimalik oma käitumist parandada, mistõttu pidanuks kostja hagejat esmalt hoiatama. Hagejale varem tehtud hoiatustel ei olnud sisulise ja ajalise seose puudumise tõttu tähtsust. Rikkumist hinnates tuleb arvestada seda, et hagejal lasusid vastandlikud kohustused ning kui hageja ei oleks vedukit laevale laadinud, oleks ta rikkunud teisi kohustusi (efektiivne viivituseta laadimine, pidades kinni normatiivsest ajast ja jälgides laadimistöödele planeeritud aega). Hageja pidi valima, millist kohustust ta rikub. Kostjale oli laevade graafikust kinnipidamine ääretult oluline, mistõttu oli hageja sunnitud tarvitusele võtma meetmed graafikute järgimiseks olukorras, kus selleks ei olnud piisavalt tööjõudu. Laadimise käigus saavad sõidukid või kaup sageli kahjustada. Kostja käitumine kinnitab, et kostja ei pidanud rikkumist sedavõrd oluliseks, et hageja kohe töölt kõrvaldada. Kostja sai juhtunust teada 8. aprillil 2020 ja ütles töölepingu erakorraliselt üles alles 18. aprillil 2020. Pärast juhtumit töötas hageja veel 12. ja 13. aprillil 2020 kaks pikka vahetust.
1.4.Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, peab kostja tasuma hagejale töölepinguseaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitist. Hageja keskmine töötasu oli 1630 eurot 83 senti kuus ning hagejal on õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 4892 eurot 49 senti.
1.5.Lisaks on kostja jätnud hagejale kokkulepitud töötasu osaliselt maksmata. Töövaidluskomisjon tunnistas hageja nõuet 2176 euro ulatuses ja kostja tasus hagejale 27. juulil 2020 selle summa. Täiendavalt on hagejal alates 2020. a märtsist kuni töölepingu lõpetamiseni ületunnitöö eest TLS § 44 lg 1 alusel, arvestades tööajagraafikus märgitud igakuist summeeritud tööaega ja tunnitasu 6 eurot 40 senti (bruto), saamata töötasu 11 533 eurot 40 senti, sh 2020. a märtsi eest 528 eurot (bruto), 2020. a veebruari eest 352 eurot (bruto), 2020. a jaanuari eest 515 eurot 60 senti (bruto), 2019. a detsembri eest 549 eurot (bruto), 2019. a novembri eest 387 eurot 20 senti (bruto), 2019. a oktoobri eest 249 eurot 60 senti (bruto), 2019. a septembri eest 370 eurot 40 senti (bruto), 2019. a augusti eest 165 eurot (bruto), 2019. a juuni eest 452 eurot 80 senti (bruto), 2019. a mai eest 270 eurot 40 senti (bruto), 2019. a aprilli eest 387 eurot 20 senti (bruto), 2019. a märtsi eest 566 eurot 60 senti (bruto), 2019. a veebruari eest 54 eurot 60 senti (bruto), 2019. a jaanuari eest 528 eurot (bruto), 2018. a detsembri eest 669 eurot 40 senti (bruto), 2018. a novembri eest 312 eurot 60 senti (bruto), 2018. a oktoobri eest 240 eurot 60 senti (bruto), 2018. a septembri eest 409 eurot 80 senti (bruto), 2018. a augusti eest 160 eurot 20 senti (bruto), 2018. a juuli eest 192 eurot 20 senti (bruto), 2018. a juuni eest 313 eurot 80 senti (bruto), 2018. a mai eest 326 eurot 40 senti (bruto), 2018. a aprilli eest
2-20-12977 397 eurot (bruto), 2018. a märtsi eest 544 eurot 40 senti (bruto), 2018. a veebruari eest 259 eurot 20 senti (bruto), 2018. a jaanuari eest 300 eurot 20 senti (bruto), 2017. a detsembri eest 607 eurot 20 senti (bruto), 2017. a novembri eest 287 eurot 20 senti (bruto), 2017. a oktoobri eest 448 eurot 80 senti (bruto), 2017. a septembri eest 257 eurot 60 senti (bruto), 2017. a juuli eest 153 eurot 60 senti ning 2017. a mai eest 276 eurot 80 senti (bruto). Hageja tehtud töötunde kinnitavad vanemstividori W koostatud tööajagraafikud, mille ta edastas stividoridele, sh hagejale, kes esitasid need omakorda dokkeritele. Neist nähtuvad hageja töötunnid ei ole kooskõlas kostja kinnitatud tööajaarvestusega. Kõige täpsemini kajastab tööaega tööaja arvestuse žurnaal, mille alusel arvestas raamatupidaja ületunde. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ütles kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 ja lg 3 alusel õiguspäraselt üles. Töölepingu kehtivuse ajal tuvastas kostja mitmeid olulisi korduvaid töökohustuste rikkumisi ning kostja tegi hagejale korduvalt suulisi ja kirjalikke hoiatusi, sh hoiatas, et järgnevad rikkumised võivad kaasa tuua töölepingu ülesütlemise. Kostja tegi hagejale 24. septembril 2014 hoiatuse töökohustuste rikkumise (laadimistööde ajal laadimistsoonist puudumise) tõttu,
10.augustil 2015 hoiatuse töökohustuste rikkumise ja ebakorrektse täitmise tõttu, 13. oktoobril 2015 hoiatuse kliendiga viisakalt ja korrektselt suhtlemise kohustuse rikkumise tõttu ning
28.mail 2018 hoiatuse töödistsipliini rikkumise tõttu. Lisaks tegi kostja hagejale 3. septembril 2018 käskkirja ametiauto rikkumise tõttu ja kahjuhüvitise töötasust kinnipidamise kohta. Need ilmestavad hageja käitumist ja suhtumist tööülesannete täitmisse. Hageja kutsus 9. aprilli 2020. a töögraafikus olnud töötajad päev varem (8. aprillil 2020) tööle, mis tekitas töötajates pahameelt ja pettumust. Samal päeval sai kostja teada, et hageja kasutas
7.aprillil 2020 laadimisel rasketehnikat (vedukit), kuigi tal ei olnud selle juhtimise õigust ning ta ei olnud läbinud dokkeri koolitust sadama rasketehnika juhtimiseks. Töökohustuste rikkumise tõttu sai kahjustada kostja võtmekliendi veduk ning kliendil tekkis kahtlus kostja usaldusväärsuses ja töötajate pädevuses. Kostjal kadus hageja suhtes igasugune usaldus, sest lisaks kohustuste rikkumisele varjas hageja juhtunut pahatahtlikult kostja eest ja jättis juhtumi vormistamata. Hageja rikkus oluliselt töökohustusi ja ohutusnõudeid. Stividori ametijuhendi kohaselt oli hageja töö eesmärgiks veoste ohutu, efektiivne, viivitusteta, kahjustusteta käitlemine (lastimine, lossimine, ümberlaadimine, ümberpaigutamine, sisetransport, ladustamine, sorteerimine, grupeerimine, ümberpakkimine, markeerimine, kinnitamine jms) ning hageja vastutas veoste säästliku ja rikkumata ümberlaadimise korraldamise eest. Hageja töökohustuste hulka kuulus ka tööülesannete jagamine dokkeritele, töökäskude koostamine ja kontroll nende korrektse täitmise üle. Kostja sisekorraeeskirja p 2.2.7 järgi pidi töötaja hoidma tööandja vara heaperemehelikult ja heas korras ning hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist, vara või ümbritsevat keskkonda. Sisekorraeeskirja p 2.2.11 järgi pidi töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu, ja 2.2.14 järgi pidi töötaja kasutama üksnes neid töövahendeid ja seadmeid, mille käsitlemiseks on luba ning vajalikud teadmised ja oskused.
2-20-12977 Hageja oli hooletu, kui kutsus töötajad päev varem tööle ning rikkus tahtlikult töölepingus, ametijuhendis, sisekorraeeskirjas ja seaduses sätestatud kohustusi, kui juhtis vedukit, mille juhtimiseks tal ei olnud õigust, ning tekitas sellega kliendi ja kostja varale kahju. Hageja rikkumised olid sedavõrd rasked, et tooksid kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise ka eelnevate hoiatusteta. Olukorras, kus kostja andis hagejale korduvalt võimaluse käitumist parandada, oleks täiendava hoiatuse nõue vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja oli kostja silmis oma usaldusväärsuse minetanud. Hageja väidetel töö kiireloomulisuse ja tööjõu puuduse kohta ei ole tähtsust, sest hageja ei võinud liiklusseaduse (LS) § 88 lg 1 ja 990 lg 1 p 1 järgi juhiloata sõita.
2.2.Kuna kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, ei pea kostja maksma hagejale TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist.
2.3.Kostja ei ole jätnud hagejale ületundide eest tasumata. Kostja tasus iga kuu ületundide eest, kuid tegi seda ekslikult koefitsiendiga 1,0 (mitte 1,5). Kostja on rikkumise heastanud ja tasus töövaidluskomisjoni otsuse järel hagejale 2176 eurot. Hageja väited selle kohta, et kostja jättis ületunnid korrektselt arvestamata, ei ole põhjendatud. Hageja esitas TVK-le kinnitamata tööajagraafikud, millest ei nähtu töötajate tegelik tööajagraafik ega vahtuste maht ja pikkus. Tööaja arvestuse aluseks tuleb võtta kostja kinnitatud tööajagraafikud. Menetluse käik
3.Hageja esitas hagiavalduses taotluse, milles palus kuulata tunnistajatena üle kostja töötajad B ja D ning nõuda kostjalt välja käsitsi täidetud tööaja arvestuse žurnaalid alates 2017. a maist kuni 2020. a märtsini, ning täpsustas 24. novembri 2020. a menetlusdokumendis tunnistajate ülekuulamise taotlust ja palus võtta hagejalt vande all seletuse.
4.Kostja vaidles hageja taotlustele vastu.
5.Harju Maakohus jättis 31. jaanuari 2022. a kohtuistungil hageja taotlused rahuldamata. Žurnaalide väljanõudmise taotlus ei ole asjakohane, sest tööaja arvestust peab tööandja, mitte töötaja, ning tööandja kinnitusel tal seda tõendit enam ei ole. Tunnistajate ütlused ei ole asjakohased, sest tunnistajate ütlustega ei saa tõendada tööajagraafikus olevaid andmeid, žurnaal ei ole tööaja arvestamise aluseks ja tunnistajad ei saa anda ütlusi selle sisu kohta ning teiste töötajate rikkumised ei vabanda hageja rikkumisi. Hageja vande all ülekuulamine ei ole põhjendatud, sest kostja vaidles hageja vande all ülekuulamisele vastu. Hageja esitas istungil vastuväite, mille maakohus jättis rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 28. veebruari 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
6.1.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
hageja töötas kostja juures alates 14. märtsist 2008 stividori ametikohal tunnitasuga 4 eurot 80 senti, millele lisandus lisatasu 1 eurot 60 senti tunnis korrektse ja töötajapoolse tõrgeteta ning klientide poolsete kaebuseta töö eest;
2-20-12977 -
-
kostja ütles 17. aprillil 2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7, § 88 lg 3 ja § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata alates 18. aprillist 2020 üles; töölepingu ülesütlemise avalduses toodud rikkumised on toimunud; kostja on hagejale pärast TVK otsust väljamaksnud töötasu 1678 eurot 13 senti.
6.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu olulise rikkumise tõttu ilma hoiatamata põhjendatud ja tõendatud ning järelikult kehtiv. Töölepingu ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7, § 88 lg 3 ja § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata põhjustel, et tööandja sai 8. aprillil 2020 Eckerö Line agendilt pildid ja küsimuse kahjujuhtumi raporti kohta. Asja uurimisel selgitas hageja, et 7. aprillil 2020 umbes kell 1.00 öösel juhtus „Finbo Cargo“ laadimisel õnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada kliendi veduk, mida juhtis hageja. Kuna hagejal puudus sõiduki juhtimiseks vastava kategooria juhiluba ning ta ei olnud läbinud dokkeri koolitust sadama rasketehnika juhtimisel, siis rikkus ta sellega töökorra reeglite p 2.2.7. (töötaja hoiab tööandja vara heaperemehelikult ja heas korras ning hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist, vara või ümbritsevat keskkonda) ja p 2.2.14. (töötaja kasutab üksnes neid töövahendeid ja seadmeid, mille käsitlemiseks on luba ning vajalikud teadmised ja oskused). Ülesütlemisavalduses on välja toodud, et hageja püüdis antud juhtumit varjata tööandja eest, jättes kahjujuhtumi vormistamata, ega teavitanud sellest oma vahetut juhti. Hageja vabandas end sellega, et unustas juhtumi. Antud käitumine läheb vastuollu töökorra reeglite p-ga 2.2.11, mille järgi hoidub töötaja tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide ja partnerite usaldamatust tööandja vastu. Teise rikkumisena on ülesütlemisavalduses esile toodud, et hageja ajas segamini 8. aprilli 2020 stividoride ja dokkerite töögraafiku, mida tööandja oli muutnud, ja kutsus töötajad varem (7. aprillil 2020) tööle. Kuna stividori töökohustuste hulka kuulub tööülesannete jagamine dokkeritele, töökäskude koostamine ja kontroll nende korrektse täitmise üle, siis ei täitnud hageja teadlikult ja nõuetekohaselt enda töökohustusi. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et tööandja on töötajat pidanud korduvalt hoiatama, et sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise ning välja toonud, et töötajal on eelnevalt esinenud töökohustuste rikkumisi, millele on tööandja pidanud reageerima hoiatuste või käskkirjaga: 3. septembri 2018. a käskkiri nr 1-01/57 ametiauto rikkumine, tööandjale tekitatud kahju ehk omavastutuse kinnipidamine töötasust; 28. mai 2018. a hoiatus seoses töökohustuste mittetäitmisega; 13. oktoobri 2015. a hoiatus nr 1-01/ES13 seoses kliendi kaebuse ja töökohustuste ebakorrektse täitmisega; 24. septembri 2014. a hoiatus nr 1-01/ES-11 seoses töökohustuste mittetäitmisega. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tööandja on ülesütlemist põhjendanud, st täidetud on TLS § 95 nõuded. Hageja rikkus VÕS § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult TLS § 15 lg 2 p-des 1, 2, 5 ja 9 sätestatud kohustusi ning töökorra reeglite p 2.2.7 ja 2.2.14, kui asus vedukit laevale laadima, sest ta oli teadlik, et tal ei ole selle juhtimiseks juhiluba ning ta ei ole läbinud vastavat koolitust. Samuti jättis hageja kostja juhtunust teavitamata. Asjaolu, et töötajad olid laeva hilinemise tõttu ajahädas, ei vabanda hageja rikkumist, sest hagejal tulnuks korraldada töö vastavuses seaduse ja töökorraldusega. Samuti ei ole usutav ega vabandatav, et hageja unustas veduki kahjustamisest teatada. Seda, et hageja ajas töögraafiku segi ja kutsus töötajad 8. aprilli 2020. a asemel tööle 7. aprillil 2020, saab pidada raskeks hooletuseks VÕS § 104 lg 4 tähenduses.
2-20-12977 Töölepingu ülesütlemise avaldusega on tõendatud, et kostja on viimastel aastatel enne töölepingu ülesütlemist hagejat korduvalt erinevate töökohustuste rikkumise tõttu hoiatanud ja hageja töötasust kinni pidanud ametiautole tekitatud kahju. Seega andis tööandja korduvalt töötajale võimaluse oma käitumist parandada ja on selgelt väljendanud oma tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Vedukiga laevale sõitmine ilma juhiluba omamata ja vastavat koolitust läbimata on raske rikkumine, mille toimepanemisel ei saa eeldada, et tööandja hoiatab töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Lisaks töölepingu rikkumisele oli tegemist ka liiklusseaduse rikkumisega, mis seadis ohtu lisaks varale ka ümbritsevad inimesed. Ka on töötaja tahtlikult toimepandud rikkumine tööandjale kaasa toonud varakahju ja mainekahju suhetes olulise kliendiga. Töölepingu lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta oli põhjendatud ka seetõttu, et hageja ei ole varasematest hoiatustest teinud järeldusi ega asunud töökohustusi hoolikalt ja täpselt täitma, mistõttu ei saa tööandja huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
6.3.Kuna kostja ütles töölepingu õiguspäraselt üles, ei ole hagejal õigust nõuda kohtult töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.
6.4.Saamata jäänud töötasu nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on kohtuotsuse avaldamise ajaks maksnud hagejale välja kõik tõendatud ületundide tasud ja muus osas on hageja nõue tõendamata. Kostja hüvitas 27. juulil 2020 hagejale 2176 eurot ja kohtuistungi järel 153 eurot 60 senti. Summad on vastavuses kostja peetud tööajagraafikuga. Hageja esitatud tööajagraafikus esineb võrreldes kostja esitatud tööajagraafikuga ebatäpsusi (nt 2020. a märtsi tööajagraafiku järgi töötas hageja 231 tundi, sh ajavahemikul 13.–20. märts, kuid palgalehe kohaselt oli hageja sel ajal puhkusel ja töötas 128 tundi, mis olid normtunnid). Tööandja allkirjaga kinnitamata töögraafikud ei ole usaldusväärsed ega kohased tõendid, sest TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööaja arvestuse pidamine tööandja kohustus.
6.5.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus lahendab ise vaidluse, palus hageja kuulata tunnistajatena üle B ja D ning võimaldada hagejal anda vande all seletus.
7.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sh viis läbi puuduliku eelmenetluse, jättes täitmata selgitamiskohustuse ja välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, ning kohtles pooli ebavõrdselt, võttes hagejalt võimaluse oma väiteid tõendada, samuti hindamata asjas esitatud tõendid. Sellest tulenevalt on kohtuotsus olulises osas põhjendamata.
7.2.Hageja esitas taotluse kostjalt tõendi väljanõudmiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja viimaks ka hageja vande all ülekuulamiseks, kuid maakohus jättis kõik taotlused rahuldamata, võttes hagejalt võimaluse oma väiteid tõendada.
2-20-12977
7.3.Hageja esitas vastuväited tema varasemate väidetavate rikkumiste kohta, kuid maakohus jättis need arvestamata ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Mh väitis hageja, et väidetavatele varasematele rikkumistele ei olnud alust tugineda, kuna neil puudus ajaline ja sisuline seos töölepingu ülesütlemise aluseks olnud väidetava rikkumisega.
7.4.Maakohus asus vääralt seisukohale, et 7. aprillil 2020 toimunud juhtum laeva laadimisel oli sedavõrd tõsine, et see andis alust öelda tööleping erakorraliselt ette hoiatamata üles. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja vastuväited selle kohta, et rikkumine ei saanud kostja jaoks olla sedavõrd tõsine, kuna kostja lasi hagejal kuni 18. aprillini edasi töötada, samuti selle kohta, et hagejal lasusid laeva hilinemise tõttu vastandlikud ülesanded. Arvestades laeva hilinemisest tingitud olukorda saab olla eluliselt usutav, et töötaja unustas koheselt tööandjat juhtunust teavitada.
7.5.Maakohus jättis töötajate varem tööle kutsumist hinnates põhjendamatult kõrvale hageja väited ja tõendid ega ole põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Samuti võttis maakohus võimaluse tõendada toimunut tunnistaja ütlustega. See, et hageja kutsus töötajad 1,5 tundi varem tööle, ei ole mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
7.6.Hageja saamata jäänud töötasu nõuet lahendades jättis maakohus põhjendamatult hageja võimaluseta tõendada tööajaarvestust puudutavaid väiteid ja luges vääralt hageja esitatud tööajagraafikud ebausaldusväärseks.
7.7.Maakohus jaotas vääralt menetluskulud ja jättis arvestamata, et kostja tasus hagejale saamata jäänud töötasust 153 eurot 60 senti alles pärast kohtuistungit. Vastustaja seisukoht
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei rikkunud maakohus vaidlust lahendades menetlusõiguse norme ning jättis õigesti hagi rahuldamata. Mh palus kostja jätta tähelepanuta hageja väiteid selle kohta, millised olnuks tööülesannete täitmise mõjud kostjale, kuna need on esitatud esmakordselt ringkonnakohtus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, hageja väited arvestamata, asjas esitatud tõendid hindamata ning ühes sellega otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt ilma eelneva hoiatuseta üles, ning kui ei olnud, siis kas hagejal on õigus saada töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja jättis hagejale alates 2017. a maist kuni 2020. a märtsini tehtud ületunnitöö eest osaliselt tasumata.
2-20-12977
11.Ringkonnakohus märgib, et maakohus juhindus töölepingu ülesütlemise õiguspärasust hinnates õigesti TLS § 88 lg-test 1 ja 3 ning viitas otsuses asjakohasele Riigikohtu praktikale, kuid jättis need vaidlust lahendades sisuliselt arvestamata ning vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud eelmenetluses välja selgitamata ja kohtuotsuses nõuetekohaselt tuvastamata.
11.1.Riigikohus on selgitanud, et TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seejuures peab tööandja hoiatuses selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17, p 18). Eeltoodut arvestades tuli maakohtul esmalt välja selgitada, kas kostjal oli mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja oli hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud TLS § 88 lg 3 I lause tähenduses või ei saanud hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel oodata kostjalt hoiatust TLS § 88 lg 3 II lause tähenduses. Arvestades asjas esile toodud asjaolusid, tuli maakohtul seega esmalt välja selgitada ja tuvastada, milliste hageja rikkumiste tõttu ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles ning kas hageja pani talle etteheidetavad teod toime. Juhul, kui hageja pani talle etteheidetavad teod toime ning need on käsitatavad töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena, tuli maakohtul hinnata, kas tegemist oli selliste rikkumistega, mille puhul ei saanud mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, st tegemist oli mõjuva põhjusega. Kui hageja rikkumised olid sellise iseloomuga, tuli maakohtul tuvastada, kas kostja oli hagejat eelnevalt hoiatanud, ning kui ei olnud, siis kas asjaolusid arvestades võis hageja kostjalt eelnevat hoiatamist oodata.
11.2.Praegusel juhul ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks selgitanud välja ja tuvastanud nõuetekohaselt ülalnimetatud asjaolusid. Maakohus ei ole tuvastanud, millistel asjaoludel ja millised konkreetsed teod hageja toime pani. Maakohtu otsusest võib aru saada, et maakohus on tuvastanud hageja rikkumised üksnes kostja ülesütlemisavalduse alusel. Seejuures on maakohus üldsõnaliselt leidnud, et pooled ei vaidle selle üle, et ülesütlemisavalduses märgitud rikkumised toimusid, kuigi hageja on esitanud rikkumiste kohta menetluses erinevaid vastuväiteid, sh esitanud rikkumist puudutavaid faktiväiteid, mille maakohus on jätnud tähelepanuta. Maakohtu põhjenduste alusel võib oletada, et maakohus pidas hagejale etteheidetavateks tegudeks juhiloata ja vastavat koolitust läbimata vedukiga laevale sõitmist ning stividoride ja dokkerite töögraafiku segamini ajamist ja töötajate tööle kutsumist 8. aprilli asemel 7. aprillil. Samas ei nähtu maakoht otsusest, et maakohus oleks hageja rikkumised asjas esitatud tõendite alusel tuvastanud ning sedavõrd üldsõnaliselt tuvastatud rikkumiste puhul ei olnud maakohtul võimalik adekvaatselt hinnata nende iseloomu, raskust ja tähendust tööandjale. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja täpsustavad faktiväited juhtunu kohta, mistõttu on vaidluse lahendamiseks esmatähtsad asjaolud jäänud eelmenetluses nõuetekohaselt välja selgitamata.
2-20-12977 Maakohtu otsusest ei nähtu ka põhjendused, miks saab hageja tegusid pidada mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist TLS § 88 lg 1 tähenduses, seejuures ei ole maakohus viidanud ka ühelegi selle lõike punktile. Seetõttu ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel leidis maakohus, et hageja rikkumisi sai käsitada TLS § 88 lg 1 tähenduses sellisena, et need andsid alust öelda tööleping erakorraliselt üles. Arvestades seda, et maakohus jättis täpselt tuvastamata, milles seisnesid hagejale etteheidetavad rikkumised, ei olnud maakohtul võimalik ka adekvaatselt hinnata, kas sellised rikkumised andsid alust öelda tööleping erakorraliselt üles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et rikkumisi puudutavate asjaolude ammendava tuvastamise korral võib kohus poolte huve kaaludes asuda teistsugusele järeldusele. Samuti ei ole välistatud, et rikkumiste iseloomu arvestades võis olla vajalik hagejat eelnevalt hoiatada. Maakohus on küll põhjendanud, miks ta peab hageja rikkumisi selliseks, et eelnev hoiatus ei olnud TsMS § 88 lg 3 II lause järgi vajalik, kuid põhjendused ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel. Seejuures on maakohus paljasõnaliselt, ilma ühelegi tõendile viitamata leidnud, et hageja ei ole varasematest hoiatustest teinud järeldusi ning rikkumine on toonud tööandjale kaasa varalise kahju ja mainekahju. Maakohus ei saanud otsuses tugineda oletustele või kostja väidetele ning pidi asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades tuvastama asjaolud, mis annavad alust järeldada, et kostja ei pidanud hagejat eelnevalt hoiatama. Juhul, kui eelnev hoiatamine oli nõutav, ei pruugi kostja esile toodud hoiatused olla hagejale etteheidetud rikkumiste puhul asjakohased, kui neil puudus piisav sisuline ja ajaline seos töölepingu ülesütlemise aluseks olevate rikkumistega.
11.3.Ringkonnakohus märgib, et kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitama eelmenetluses mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, sh juhtima tähelepanu asjakohaste tõendite esitamise vajadusele ning selgitama vajadusel pooltele tõendamiskoormist. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasust kontrollides nende nõuete vastu eksinud ning ei ole välistatud, et asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise ja tuvastamise ning tuvastatud asjaoludele kohase hinnangu andmisel võib töölepingu erakorraline ülesütlemine olla tühine.
12.Hageja saamata jäänud töötasunõuet lahendades ei ole maakohus hagejale nõuetekohaselt selgitanud alates 2017. a maist kuni 2020. a märtsini tehtud ületunnitöö tõendamise vajadust ning on jätnud hageja põhjendamatult ilma võimalusest tõendada, et kostja väidetud töötundide arv kuus ei vasta tegelikkusele.
12.1.Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustatud pidama tööaja arvestust, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et tööandja koostatud ja kinnitatud tööajagraafik saab olla ainuke tõend, mis kinnitab töötaja töötatud tundide arvu kuus, ning muid tõendeid selle kohta esitada ei saa. Olukorras, kus hageja väitel ei vastanud kostja kinnitatud tööajagraafik tegelikkusele ning tegelikult töötas hageja vaidlusalusel ajavahemikul rohkem, tuli maakohtul hagejale selgitada, et tal tuleb selgelt välja tuua, millises osas ei ole tööandaja kinnitatud tööajagraafik õige, st millised töötunnid on jäänud selles kajastamata, ning tõendada tööandja tööajagraafikus puuduvas ulatuses töö tegemist. Toimiku materjalidest, sh kohtuistungiprotokollist ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud.
2-20-12977
12.2.Hageja taotles tööajaarvestust puudutavate asjaolude väljaselgitamiseks kostjalt žurnaalide väljanõudmist, tunnistajate ülekuulamist ja enda vande all ülekuulamist, kuid maakohus jättis kõik kostja taotlused istungil rahuldamata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et olukorras, kus kostja kinnitusel ei ole tal sedavõrd vanad žurnaalid säilinud, ei ole võimalik hageja tõendi väljanõudmise taotlust rahuldada. Küll aga asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja taotletud ülejäänud tõendid ei ole asjakohased. Ringkonnakohus selgitab, et kohus korraldab TsMS § 238 lg 1 järgi ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust, ning tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune, ning kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Siinsel juhul soovis hageja tõendada tunnistajate ütlustega ületöötundide mahtu ning täpsemalt seda, kuidas toimus tööaja arvestus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et neil asjaoludel ei oleks ületunnitööd puudutava nõude lahendamisel tähtsust olukorras, kus vaidluse all on sisuliselt kostja koostatud tööajagraafiku õigsus. Seda arvestades on maakohus jätnud ekslikult ja ennatlikult hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Lisaks, olukorras, kus maakohus jättis hageja tunnistate ülekuulamise taotluse rahuldamata, st asetas hageja olukorda, kus tal ei olnud võimalik oma väidetud asjaolusid tõendada, tuli maakohtul viimase abinõuna kaaluda TsMS § 2681 alusel hageja vande all ülekuulamist omal algatusel. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud.
12.3.Ülaltoodut arvestades on maakohus jätnud ka hageja saamata jäänud töötasu nõuet lahendades eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata ning keeldunud põhjendamatult hageja väidete kinnituseks tõendeid kogumast, mis võis ka selles osas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
13.Viimaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule edastatud toimikus ei sisaldu töövaidluskomisjoni materjale. Kuigi toimikust nähtub, et maakohus palus 9. septembril 2020 TVK-l edastada kohtule töövaidlusasja nr 4-1/1298/20 materjalid (tl 21) ja kohtute infosüsteemi kohaselt on TVK need 10. septembril 2020 kohtule edastanud, ei ole maakohus nimetatud materjale toimikusse vastavalt TsMS § 56 lg-le 1 lisanud ega võtnud töövaidluskomisjoni toimikut ka eraldi toimiku juurde. Samuti ei nähtu toimikust, kas ja millised töövaidluskomisjoni edastatud materjalide hulgas olnud tõendeid on maakohus kohtuasjas vastu võtnud. Koosmõjus sellega, et maakohus ei ole vaidlust lahendades viidanud ühelegi tõendile, ei ole ringkonnakohtul võimalik aru saada, kas maakohus on töövaidluskomisjonile poolte esitatud tõendid vaidlust lahendades aluseks võtnud või mitte.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei lahenda ringkonnakohus hageja alternatiivset tunnistajate ülekuulamise ja hageja vande all ülekuulamise taotlust. Hageja taotlused saab lahendada maakohus asja uuel läbivaatamisel. Samuti ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Reena Nieländer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.