Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-17822
Tsiviilasi
R.V. hagi A.A. vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2021/8097
lubamatuks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): R.V. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Stella Einla-Khomich Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.G. (endine T.), esindaja advokaat Toomas Metsma riigi õigusabi korras
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. oktoobri apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.V. kanda.
otsus
muutmata
ja
R.V.
3.Välja mõista R.V.lt menetluskuluna 243,60 eurot (riigi õigusabi) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse.
4.Menetluskulu 243,60 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS-s nr EE401700017002872300, AS-s LHV Pank nr EE957700771001523585 unikaalse viitenumbriga 99923700005561. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-21-17822.
5.Kui kohustatud isik kohtuotsust riigituludesse väljamõistetud menetluskulu osas otsuses sätestatud tähtaegadel ei täida, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).
6.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R.V. (hageja) esitas 12. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2020/3839 lubamatuks. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Oksana Kutšmei 26. oktoobril 2019 kostja seadusliku esindaja M.G. avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/8097. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 9. septembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-12679, mille kohaselt kohustub hageja tasuma kolmele lapsele (sh kostjale) elatist 100 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Täitemenetluses nõuab kostja hagejalt perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 31. oktoober 2021 eest elatise võlga 245,80 eurot ja igakuist elatist. Hageja esitas kohtutäiturile vastuväite seoses täitemenetluse alustamisega, sest nõue hageja ees on rahuldatud täies ulatuses. Vastavalt hageja pangakonto väljavõttele on hageja perioodil 1. september 2019 kuni 16. juuli 2020 kandnud kostja seadusliku esindaja pangakontole üle 9655 euro. Seejuures tasus hageja 2019. aasta septembris 300 eurot, 2019. aasta oktoobris 370 eurot, 2019. aasta novembris 845 eurot, 2019. aasta detsembris 6020 eurot, 2020. a jaanuaris 2120 eurot elatist.
Kuivõrd hageja oli tsiviilasja nr 2-19-12679 määruse alusel kohustatud tasuma kolme lapse ülalpidamiseks kokku 300 eurot kuus, katab hageja tasutud 9655 eurot alates 2019. aasta septembrist elatise maksmise kohustuse täitmise 32 kalendrikuu eest (9655÷300). Kehtivad õigusnormid ei keela elatist ette tasuda. Hageja oleks pidanud järgmise elatise makse tegema alles 2022 juunis. Lisaks sai kostja seaduslik esindaja 21. mail 2020 hageja käest 7200 eurot (sularahas) kahe aasta elatisena (kuni 21. maini 2022). Hageja ja kostja seaduslik esindaja vormistasid raha üleandmise kirjalikult tunnistaja A.R. juuresolekul. Tasutud raha katab 24 kalendrikuu elatise. Seega ei ole hageja elatise maksmise kohustust rikkunud. Ei ole tõenäoline ja eluliselt usutav, et hageja täitis ülalpidamiskohustust kahe lapse ees ning kostja ees mitte.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja on kostja usaldust kuritarvitanud märkides elatise maksmisel ülekande selgitusse ebaõiged andmed. Hageja ei ole tasunud elatist korrektselt ega korrapäraselt kindlaks kuupäevadeks. Hageja maksis ühe korra 100 eurot tingimusel, et kostja seaduslik esindaja annab allkirja, millega kinnitab, et hageja on elatist kahe aasta eest ette maksnud. Hageja andis 21. mai 2020 võlakirjale allkirja lootuses ja kokkuleppel, et hageja nõustub probleemideta ja kohtutäituri osaluseta tasuma 7200 eurot ettemaksuna 21. maiks 2022. Nimetatud kokkuleppe hageja ka täitis, kuid maist 2022 maksed juunikuu eest katkesid. Kostja on saanud hagejalt 21. mai 2020 seisuga kahe aasta elatise ette, st kuni 21. maini 2022. Hageja poolt perioodil 15. oktoober 2020-18. oktoober 2021 makstud elatis on makstud perioodi 21. mai 2020-21. mai 2022 eest. Hageja väitel elatise maksmise eesmärgil tehtud maksete selgitus ei anna alust asuda seisukohale, et elatist on makstud ette perioodi eest alates maikuust 2022. Hageja ei ole peale 21. maid 2022 lastele rohkem elatist maksnud. Seega on täitemenetlus läbiviimine hageja suhtes põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2021/8097 lubamatuks kohtutäitur Oksana Kutšmei 26. jaanuari 2021 täitmisteate esimese nõude osas, milleks on elatise võlg perioodil 1. jaanuar -31. oktoober 2021 summas 245,80 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata täitmisteate teise nõude osas, milleks on igakuine elatis 100 eurot perioodil 1. august 2019 kuni 2. aprill 2035. Elatise võlgnevus on hagejal alates 1. juunist 2022. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 084/2021/8097 on täitemenetlus algatatud elatise võla perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 31. oktoober 2021 kokku 245,80 eurot sissenõudmiseks ning igakuise elatise 100 eurot perioodil 1. august 2019 kuni 2. aprill 2035 sissenõudmiseks. Maakohus leidis, et elatise võla kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks kuidas ja millal võlg on tekkinud. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on hageja kandnud kostja seaduslikule esindajale ajavahemikul 3. jaanuar 2021-18. oktoober 2021 kokku 2289,58 eurot. Selgitusena on märgitud „elatise ja alimentide ettemaks mai kuuks 2022.a“. „ülekanne“ ja „alimentide ettemaks 2022.a. mai kuust.“ Kostja väitis, et võlg tekkis 23. mail 2022. Täitemenetlus on aga algatatud 26. oktoobril 2021. Täitemenetlust ei saanud alustada enne võla tekkimist. Kostja lisas, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja seaduslik esindaja on saanud hagejalt 21. mail 2020 laste kahe aasta elatise ette s.o kuni 21. maini 2022. Kostja leidis, et hageja poolt perioodil 15. oktoober 2020-18. oktoober 2021 makstud elatis on makstud perioodi 21. mai 2020 -21. mai 2022 eest.
Maakohus asus seisukohale, et menetluse käigus on kostja tunnistanud, et täitemenetluse algatamisel 26. oktoobril 2021 ei olnud hagejal elatise võlga. Seega ei olnud täitemenetluse algatamine perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 31. oktoober 2021 tekkinud võla osas põhjendatud. Kuivõrd pooled ei vaidle elatise tasumise üle 21. maini 2022, siis tuleb hinnata, kas peale nimetatud kuupäeva on hageja tasunud elatist. Maakohus leidis, et hageja väide elatise ettemaksu kohta peale 2022 maid ei ole usaldusväärselt tõendatud. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtuvad ülekanded selgitusega „alimendid 2022. maikuuks“. Ainult 27. märtsi 2021 ülekande juures on selgitus „alimentide ettemaks 2022.a. mai kuust“. Maakohus leidis, et nimetatud ülekandeid ei saa lugeda elatise ettemakseteks alates 2022 juunikuust. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tasunud kostjale elatist alates 2022 juunist. Järelikult on elatisenõude sundtäitmine põhjendatud alates sellest ajast.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud elatise maksmist alates 23. maist 2022 on ebaõige. Vaidlust ei ole selles, et 21. mail 2020 on hageja tasunud kostja seaduslikule esindajale laste (sh kostja) kahe aasta elatise ette kuni 2022. a juunikuuni (järgmine makse tuli teha 2022 juunis). Hageja on lisaks eelnevale 15. oktoobrist 2021 kuni 18. oktoobrini 2021 maksnud kolmele lapsele elatist kokku 2666,58 eurot, mis teeb ühe lapse kohta 888,86 eurot, s.o liigikaudu 9 (täpsemalt 8,89) kuu eest. Seega ei saa hagejal tekkida elatise maksmise kohustust varem kui jaanuaris-veebruaris 2023. Põhjendamatu ja ebaõiglane on maakohtu järeldus, et pangakonto väljavõte ei tõenda, et elatist on makstud ette perioodi 23. mai 2022 - 23. jaanuar 2023 eest, sest ülekande selgitustesse ei ole märgitud, millise perioodi eest on elatist makstud. Hageja tasus elatise 23. maini 2022 juba
21.mail 2020. Seega saavad pärast 21. maid 2020 tehtud ülekanded olla ettemaksed ainult hilisemate perioodide eest. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et tegemist on elatisega, mida kostja maksis alates 15. oktoobrist 2020 ehk peale 21. maid 2020. Ülekandele märgitud (ekslik) selgitus on ebaoluline. Raha on üle kantud. Seega ei saa hagejal tekkida elatise võlga ka alates 22. maist 2022 kuni 23. jaanuarini 2023, sest elatis selle perioodi eest on tasutud. Kostja väited on paljasõnalised. Hageja palub arvestada ka asjaoluga, et kostjal tekkis võimalus nõuda täitemenetluse jätkamist 2022. a juuni võla osas vaid seetõttu, et menetlus esimese astme kohtus kestis liiga kaua.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb enda 28. septembri 2022 seisukoha juurde. Hageja ei ole väidetud elatise ettemakseid teinud. Hageja rikkus elatise maksmise kohustust, jättes alates 2022 juunikuust elatise tasumata. Seega on täitemenetlus jätkuvalt põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis õigesti, et hageja väide elatise ettemaksu kohta peale maid 2022 ei ole usaldusväärselt tõendatud. Hageja pangakonto väljavõte ei tõenda ettemaksu tegemist ja sellest ei nähtu, et väidetavad ettemaksud olid tehtud elatise perioodi 2022 juuni – 2023 jaanuar/veebruar eest. Hageja ja kostja seaduslik esindaja ei ole kokku leppinud elatise ettemaksmises alates juunist 2022. Samuti pole kokkulepet maksete tasumises viisil, nagu hageja on seda teinud. Hageja on sihilikult tasunud elatist võimalikult keeruliselt jälgitaval viisil ning teinud korduvalt ülekandeid selgitusega, mis ei vasta tehingu sisule. Kostja ei saa mõjutada hageja poolt
ülekannete selgitustesse märgitut. Kostja hinnangul ei ole mõistlik tagastada hagejale vale selgitusega ülekandeid, kuid kostja seaduslik esindaja on seda korduvalt teinud. Maksed, mis ei ole kohtulahendi alusel väljamõistetud elatisemaksed, on vaadeldavad hageja vabatahtlike maksetena hageja ja kostja seadusliku esindaja kolme ühise lapse igapäevaste vajalike kulutuste katteks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda.
7.Maakohus tuvastas, et hageja peab tasuma kostjale elatist Tartu Maakohtu 9. septembri 2019 määruse (tsiviilasi nr 2-19-12679) alusel alates 1. septembrist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 2. aprillil 2035 iga kuu 22. kuupäevaks. Kostja esitas 25. oktoobril 2021 kohtutäiturile avalduse kohtumääruse täitmiseks täitemenetluse läbiviimiseks ja kohtutäitur algatas 26. oktoobril 2021 täitemenetluse nr 084/2021/8097. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja tuvastas, et hagejal on elatise võlgnevus alates 1. juunist 2022, millises osas on sundtäitmine lubatav. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus hindas hageja ülekandeid kostja seadusliku esindaja pangakontole perioodil
15.oktoobrist 2020 kuni 18. oktoobrini 2021 summas 2666,58 eurot, leides põhjendatult, et hageja poolt kostja emale ülekantud raha ei saa lugeda elatise maksmiseks kostjale perioodil juuni 2022- jaanuar/veebruar 2023. Hageja tehtud rahaülekannete selgitused (tl 237) makse eesmärgi osas on ebaselged (näiteks „alimendid ette maks 2022 mai kuuks“) ja viitab elatise tasumisele kuni maikuuni 2022 (ja mitte hilisema perioodi eest). Hageja maksed perioodil 19. september 2019 – 14. jaanuar 2020 (lk 143) eelnevad kostja esindaja poolt 21. mail 2020 antud võlakirjale ja ei oma seetõttu tähtsust otsustamaks hageja kohustuste täitmise üle alates juunist 2022. Hageja peab elatist tasuma 1. septembri 2019 kohtumääruse alusel kolmele lapsele (sh kostjale) igakuuliselt 22. kuupäevaks kokku 300 eurot. Kui hageja soovis tasuda elatist erinevalt kohtulahendis määratust, pidanuks hageja vähemalt selgelt määratlema, milliste perioodide eest ja millisele lapsele ta kostja seadusliku esindaja pangakontole elatise ettemaksuna raha kannab. Praegusel juhul on selgitused ebaselged. Kuivõrd hageja tegi väidetavaid ettemakseid kostja seadusliku esindaja pangakontole väga erinevates summades (vahemikus 15-5000 eurot), siis ei ole neid ülekandeid võimalik seostada kohtulahendi alusel tasumisele kuuluva elatise maksmisega. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-119-07, p 13; 9. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuivõrd laps vajab oma vajaduste katmiseks ülalpidamist igapäevaselt, tagab tema vajaduste katmise parimal viisil just elatise maksmise regulaarsus.
9.Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust kaebust rahuldada. Kaebuse väited 21. mai 2020 võlakirja osas ei puutu asjasse, kuna pooled ei vaidle selles, et kuni maini 2022 on hageja kohustus maksta kostjale elatist, täidetud. Kaebaja viide PKS § 100 lg-le 3 ei ole praegusel juhul asjakohane. Nimetatud säte võimaldab vanematel omavahelisel kokkuleppel oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist täpsustada ja määrata kindlaks missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostja seadusliku esindajaga kokkulepe täita kohtulahendist tulenevat kohustust kostjale elatise maksmisel viisil nagu hageja seda enda väitel tegi. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli mõjuv põhjus PKS § 100 lg 1 teise lause mõttes nõuda, et tal võimaldataks täita kohtulahendit kostjale elatise maksmisel pikaajalise ettemaksuna ebareeglipärastes summades. Hageja ei ole andnud kohtumenetluses ka mõistlikku selgitust, miks ta täitis elatise maksmise kohustust tema poolt väidetud viisil.
10.Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjat esindas ringkonnakohtus advokaat riigi õigusabi korras. Ringkonnakohus rahuldas advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks ning mõistis 23. veebruari 2023 määrusega riigilt advokaadi tasuks välja 243,60 eurot. Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, tuleb kostjale osutatud riigiõigusabi kulud 243,60 eurot TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 5 teise lause alusel välja mõista hagejalt riigituludesse.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.