Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-141298
Tsiviilasi
Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu avaldus Oksana Ivanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oksana Ivanova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Oksana Ivanova (puudutatud isik), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Jaanek Pahka Vastustaja: Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu (avaldaja), rk XXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
vastuväite, millega vaidles nõudele vastu. 17.01.2021 määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (RKTKo 3-2-1-50-11 p 10). Seega ei ole ka korteriühistu juhatusel pädevust anda nõusolekut teisele küttesüsteemile üleminekuks. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks olnud kõigi korteriomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks. Eeltoodu alusel tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 631,26 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 32,31 eurot ja alates 02.03.2022 viivis põhinõudelt (631,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud isik on kohustatud küttekulud tasuma korteri üldpinna suuruse alusel. Tasu kaugkütte eest on majandamiskulu ja ka alternatiivküttele üle läinud korteriomanikul on kohustus selle eest tasuma. Korteriomanikul on kohustus tasuda majandamiskulude eest lähtuvalt korteriomandi reaalosa pindalast, kui põhikirjas ei ole ette nähtud erinevat regulatsiooni. Kuna korteriühistu põhikirjas ei ole kütte eest tasumisel ette nähtud erinevat regulatsiooni, on puudutatud isik kohustatud kaugkütte eest tasuma KrtS § 40 lg 1 ja põhikirja p 3.2.7.b alusel kaasomandi osa suurusel põhineval jaotusel, olenemata sellest, et hageja on korterisse paigaldanud gaasikütte. Puudutatud isiku väitel ei saa tulenevalt hea usu põhimõttest korteriomanikult nõuda soojusettevõtte poolt korteriühistule müüdava soojusenergia tasu, kui soojusenergiat ei kasutata korteriomandi kütmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Käesoleval juhul on puudutatud isik korteriomanike kaasomandis olevat keskküttetorustikku muutnud, paigaldades korterisse gaasikütte, ilma kaasomanike kokkuleppeta või üldkoosoleku otsuseta. Teiste korteriomanike nõusoleku puudumise tõttu ei ole puudutatud isiku tegevus õiguspärane ja temalt küttekulude nõudmine ei ole vastuolus TsÜS § 138 toodud hea usu põhimõttega. Küttekulu arvestatakse kõigile korteriomanikele KrtS § 40 lg 1 ja KÜ põhikirja p-i 3.2.7 b alusel lähtuvalt kaasomandi osa suurusest. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Puudutatud isiku määruskaebus jäetakse rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.