Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 29. detsembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29. detsembri 2022 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 26. detsembril 2022 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle nelja päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik oli erihoolekandeteenusel AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Kopli kodus (edaspidi: Kopli kodu), kus põhihaiguse ägenemisest mõjutatuna käitus ohtlikult kaaselanike ja töötajate suhtes ning hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu ravi korras vältimatu psühhiaatrilise abi osutamiseks 25. detsembril 2022 kell 11.10.
3.Psühhiaatrite HMS ja KE arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine.
3.1.Puudutatud isik toodi kiirabiga psühhiaatriakliinikusse Kopli kodust, sest tema käitumine oli viimastel päevadel muutunud agressiivseks. Tegevusjuhendaja sõnul olevat puudutatud isik avaldanud agressiivseid mõtteid ja tahtnud kallale minna teisele kliendile. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik jutukas, avaldas suurustusmõtteid, kuidas valmistub sõjaks ja soovib saada komandöriks, peab plaani, kuidas tappa P. Ta ei orienteerunud situatsioonis.
3.2.Puudutatud isik viibib avaldaja juures psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esmakordselt. Viimati viibis haiglaravil 2017. aastal Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, kus on viibinud mitmeid kordi statsionaarsel ravil. Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire (hebefreenne skisofreenia F20.10). Seisundi stabiilsena hoidmiseks saab patsient igakuiselt depooravi antipsühhootilise preparaadi risperidooniga.
3.3.Puudutatud isiku mõttekäik on laialivalguv, ta vastab küsimustele paljusõnaliselt ja mitte alati teemakohaselt. Öösel tundis jalavalu ja määris mõlemad sääred hambapastaga kokku, lisaks veenis palatikaaslast sama tegema. Ta avaldab jätkuvalt suurustusmõtteid: soovib hooldekoju luua staabi, kuhu kutsuda sakslased, kellega oodata Venemaa ründamist ja koheselt reageerida. Räägib, kuidas tema pärisisa oli KGB agent, ema tappis hambaarstina vene sõdureid, soovis, et ukraina rahvale edasi öeldaks, et nad ei pea kartma ja väljendab suurt soovi minna Ukrainat üles ehitama. Väidab, et haiglas teeb patsientidele toitu venelasest kosmonaut, kuid tema motiivist pole veel aru saanud. Pisendab konflikte Kopli kodus, öeldes, et töötajatele ei meeldinud tema jutud venelastest ning seetõttu saadeti ta „hullumajja“.
3.4.Puudutatud isiku käitumine on psüühikahäire ägenemisest mõjutatud, ettearvamatu ja ebaadekvaatne, mistõttu on ta ohtlik eelkõige Kopli kodu teistele klientidele ja töötajatele. Oma psüühikahäirest tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut.
4.Ärakuulamisel oli puudutatud isik joviaalne, kiitis, et haigla on tema jaoks sanatoorium, toit on hea. Kiievist ei jää kivi-kivi peale, sest venelasi on nii palju. Ta on valmis oma toa staabi jaoks andma, sest inglased ja sakslased tulevad siia, et venelastega võidelda, keegi teine seda ei tee. Kellelegi kallale pole ta läinud, ähvardanud ka mitte, aga P võiks ära tappa.
5.Puudutatud isiku esindaja leidis, et tahtevastane ravi on vajalik.
6.Maakohus rakendas 27. detsembri 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 25. detsembri 2022 kella 11.10 kuni 29. detsembrini 2022 või mõne eelneva päevani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2 (4)
7.Puudutatud isiku raviarst teavitas 28. detsembril 2022 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus pikendas 29. detsembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 2. veebruarini 2023 või mõne eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
8.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
8.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
8.3.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldub, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tal on psüühikahäire, käitumine on täiel määral mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ta ei saa selles seisundis oma elu organiseerida ega korraldada elementaarsel määral. Samuti ei ole väljaspool haiglat tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine ja seeläbi terviseseisundi paranemine. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht eelkõige isikule endale. Tema seisundit arvesse võttes vajab ta hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides.
8.4.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik esitas ise ja ka esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik avaldas kohtule, et soovib minna viinaravile ja lubas edaspidi olla kuulekas ja aus. Esindajale avaldas ta, et läheks viinaravile, aga tal ei ole raha, see kulub suitsudele. On igati nõus raviga ja ravib ka. Saab süste ja nüüd ka tablette. Haiglas pole viga, aga tahab Kopli koju tagasi. Ta ei ole kellelegi ohtlik, endale ka mitte. Tal on vale diagnoos, õige on deliirium. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud, samuti suudab ta end ravida ambulatoorselt.
3 (4)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
16.jaanuaril 2023. Avaldaja teatas 30. jaanuaril 2023, et seoses psüühilise seisundi paranemisega lõpetati puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 25. jaanuaril 2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (hebefreenne skisofreenia F20.10). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
13.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik eelkõige endale.
14.Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite pandud diagnoosiga ning leiab, et tal on deliirium ning vajalik viinaravi. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
15.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
16.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
17.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.