(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-09-12029
Kohtuasi
X-le (X) seatud eestkoste jätkumise ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamise vajalikkuse otsustamine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.04.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Eestkostja (eestkosteasutus): Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000447, aadress Tehnika tn 11, Märjamaa alev, Rapla maakond, 78304, epost: [email protected]) Puudutatud isik (eestkostetav/määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 11.04.2022.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a. X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt õigusabi osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
2-09-12029 Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 19.06.2009.a määrusega seati X (eestkostetav) üle eestkoste eestkostetava kõikide asjade ajamiseks ning määrati eestkostjaks Vigala vald (vallavalitsuse kaudu). Pärnu Maakohus pikendas 18.06.2014.a ja 25.05.2017.a määrustega eestkostet selle ulatust ja eestkostja isikut muutmata. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühines Vigala vald Märjamaa vallaga, mille tulemusena on X eestkostjaks Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu).
2.Pärnu Maakohus algatas 17.03.2022.a määrusega hagita menetluse eestkostetavale määratud eestkostja ametiaja lõpetamiseks või pikendamiseks, määras eestkostetavale esindaja ning kohustas eestkostjat ja esindajat esitama kohtule seisukoht selle kohta, kas eestkostetavale määratud eestkoste jätkumine on tema huvide kaitseks vajalik ja kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
3.Arvestades kohtutoimikus olevaid eestkostetava tervislikku seisundit kajastavaid dokumentidest nähtuvaid andmeid ning viimases, so 2020.a ekspertiisis antud hinnangut, ei määranud kohus TsMS § 528 ja § 528 lg 4 alusel eestkostetavale uut kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Eestkostetava suhtes 26.05.2020.a teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 20/2020 kohaselt esineb eestkostetaval krooniline vaimuhaigus püsikululine paranoidne skisofreenia, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Isik ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ja tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, sh pisitehinguid. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Eestkostetava vaimne seisund lubab tal osaleda ärakuulamisel tema tavalises keskkonnas ning osaliselt anda seisukohta eestkoste määramise suhtes ning eestkostja isiku suhtes. Eestkostetava huve saab kaitsta eestkostja määramise kaudu. Eestkostja ülesannete ringi kuuluvad turvalise elukeskkonna, regulaarse ravi, rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse korraldamine ning eestkostetava varalise, isiklike õiguste ning huvide kaitse tagamine vähemalt viieks aastaks. Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse edasine käik
4.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on eestkostetava huvide kaitseks vajalik eestkoste jätkumine ning Märjamaa Vallavalitsus on nõus täitma eestkostja ülesandeid. Eestkostetaval puudub haiguskriitika ja ravisoostumus ning ta ei ole võimeline adekvaatselt hindama oma abivajadust ja toimetulekut. Isikul on eestkostevajadus kõikide asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Ta ei ole psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning vajab järjepidevalt juhendamist iseseisva eluga toimetulekul.
2-09-12029 Eestkostetav ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid sooritama. Tal eksisteerib eestkostevajadus asjaajamistel ametiasutustes, raviteenuste korraldamisel ning vara valitsemisel. Eestkostetava viibimiskoht on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus, Meegomäe küla, Võru vald, Võru maakond. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmete alusel on eestkostetaval tuvastatud raske puue kestusega 01.11.2019.a kuni 22.09.2024.a. Töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel on isikul puuduv töövõime kestusega 23.09.2019.a kuni 22.09.2024.a. Eestkostetaval on aastaid kestnud püsiv kroonilise kuluga psüühikahäire, mis on tekitanud tõsise toimetuleku häire. Teenuseosutaja hinnangu kohaselt on eestkostetava toimetulekuoskused puudulikud, vajab abi oma elu korraldamiseks, haigusteadvus puudub, ravimeid tarvitab vaid kontrollitud keskkonnas, vajab regulaarselt eriarsti kontrolli ja pidevat toetusravi. Käitumises esineb impulsiivsust ja kergesti ärrituvust, ründab verbaalselt kaaskliente ja personali. Isikuomadustelt on ta madala stressitaluvusega, kõrge enesehinnanguga, suhtlemisel paljusõnaline, raskusi on kokkulepetest kinnipidamisega, tahteaktiivsus on madal, väldib nii füüsilist kui vaimset pingutust.
5.Eestkostetavale määratud esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on põhjendatud ja eestkostjana peaks jätkama eestkosteasutus Märjamaa vald. Eestkostetav on haigestunud psüühiliselt aastaid tagasi. Temale on aastaid osutatud hooldusteenust erinevates hoolekandeasutustes. Eestkostetava eestkoste vajadust on täielikult tõendamist leidnud eestkostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Eestkoste jätkamise vajadust ja selle aluseks olevaid asjaolusid kirjeldasid nii sotsiaaltöötaja kui tegevusjuhendaja. Eestkostetav ise eestkoste jätkamise vastu ei vaielnud. Esindajale eestkostetav pretensioone eestkostja vastu ei esitanud ja leidis, et vald võiks tema eestkostjana jätkata. Eestkostetava jutt on loogiline, vaatused küsimustele asjakohased ja adekvaatsed. Kui ei teaks eestkostetavale pandud diagnoosi ja varasemat haiguse kulgu, võiks arvata, et isik eestkostet ei vaja. Samas eestkoste ja selle jätkamise vajadus on ilmselge ja eestkostet tuleks pikendada järgmiseks viie aasta pikkuseks perioodiks, sest isiku haiguspildis ei ole toimunud ega tõenäoliselt toimu olulisi muudatusi.
6.Maakohus kuulas eestkostetava isiklikult ära. Eestkostetav oli ärakuulamisel väga sõnakas ja rääkis järgmist. Selgitas, et tal läheb väga halvasti, sest hooldekodu ei sobi, seal on möll ja kisa, kuid tema on intelligentne inimene. Tahab mõnda Pärnu maakonna või Valga hooldekodusse. Ütles, et teda piinatakse Võrus ja kui ta sinna tagasi peab minema, siis tapab ära hooldekodu juhataja või peksab ta nagu viis kopikat läbi. See aitaks tal vähemalt Tartu Vanglasse minna. Igal juhul lubab psühhiaatriakliinikust vabanedes kohe kuriteo sooritada ja siis põgeneda. Korduvate selgituste peale, et kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist ja Sotsiaalkindlustusameti hinnangust nähtuvalt ei ole temale sobivamat kohta pakkuda kui Võru keskus, eestkostetav veidi rahunes. Viimaks ütles, et eestkoste pikendamisega nõustub. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus tegi 11.04.2022.a määruse, millega tuvastas, et eestkoste jätkumine täisealise isiku X (isikukood XXXXXXXXXX) üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik; pikendas X-le määratud eestkostja Märjamaa valla (vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aastat, s.o kuni 11.04.2027.a; luges, et eestkoste on seatud kõikide tehingute, vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi ning inimväärsete elutingimuste korraldamiseks ja ametiasutustes esindamiseks; luges X kõigi perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks (resolutsiooni punkt 4); luges X valimisõiguse suhtes teovõimetuks; määras, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava kõigi varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eelkõige
2-09-12029 eestkostetava õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine tehingute tegemisel ning inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 1. veebruariks. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus kontrollib hiljemalt 10.04.2027.a, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et on põhjendatud pikendada eestkostetava üle seatud eestkostet eestkostja isikut muutmata. Maakohus tugines TsÜS § 8 lgle 2, PKS) § 203 lg-le 1, TsMS § 528 lg-le 1.
9.Kohus kuulas ära eestkostetava ja veendus isikut ärakuulates, et eestkoste seadmine isiku üle on vajalik. Kohtu hinnangul vajab eestkostetav ilmselgelt igapäevast abi oma elu korraldamisel, otsuste langetamisel, tehingute tegemisel. Isiku toimetulek ilma järelevalveta ja hoolduseta ei ole võimalik. Eestkostetav ei ole iseseisvalt suuteline tagama enda turvalisust, pole võimeline taotlema enesele vajalikke ravi- ja sotsiaalteenuseid, ega saama aru ametlikest asjaajamistest ametiasutustes. Eestkostetav vajab oma varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostjat. Eestkostetava tervislikus seisundis ei ole selliseid muutusi toimunud, mis tingiks eestkoste lõpetamise. Eestkostja asus seisukohale, et tema võiks eestkostjana jätkata. Eestkoste pikendamise vajadust kinnitab samuti esindaja seisukoht. Kohtul puudub alus eestkostevajaduses kahelda.
10.Esindaja arvamuse kohaselt on eestkostetava eestkoste ja selle jätkamise vajadus ilmselge ja eestkostet tuleks pikendada järgmiseks viie aasta pikkuseks perioodiks, sest isiku haiguspildis ei ole toimunud ega tõenäoliselt toimu olulisi muudatusi. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtuvalt vajab eestkostetav eestkostet kõikide tehingute tegemiseks kestvalt, kuna vaimse seisundi tõttu ei ole eestkostetav võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. Isik ei ole võimeline langetama otsuseid ja tegema tehinguid. Samuti ei võimalda tema vaimne seisund tal teostada valimisõigust.
11.Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, leidis kohus, et eestkostetav ei suuda kestvalt ise oma elu igakülgselt korraldada, oma tegudest aru saada või neid juhtida. Ta ei ole iseseisvalt võimeline oma huve kaitsma ega ühiskonnaelus osalema. Asja materjalide põhjal võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et eestkostetava võimetus enda eest hoolitseda ja enda igapäeva elu korraldada ei ole ära langenud. Isiku toimetulek ilma järelevalveta ei ole võimalik. Seega tuleb seatud eestkostet pikendada. Eestkostetava huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et eestkoste on põhjendatud seada eestkostetava üle tema kõigi tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
12.PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest
2-09-12029 tagajärgedest. Kohtu hinnangul ei ole eestkostetav võimeline jätkuvalt saama aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.Eestkostja ülesandeid on täitnud Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu), kes on andnud nõusoleku täita eestkostja kohustusi edasi. Seega määras kohus eestkostjaks PKS § 205 lg 3 alusel Märjamaa valla (vallavalitsuse kaudu). Määruskaebus
14.Eestkostetav esitas isiklikult maakohtule pöördumise, millest nähtuvalt on tal naine, Y, kes elab ja töötab Tartus ning kellega nad ei ela enam ammu koos. Ka on eestkostetaval 22-aastane tütar C. Eestkostetav on adekvaatne ja selge mõistusega, ostab endale ühetoalise korteri, on iseseisev inimene.
15.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse p 4, mille kohaselt loeti X kõigi perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt väitis X vestluses määratud esindajaga, et ta teab mis on abielu, tal on väidetavalt laps, ta soovib võib olla abielluda ja üldse saab aru ja mõistab perekonnaõiguslikke küsimusi ja nende tähendust. Riigi õigusabi korras määratud esindajal puudub juurdepääs rahvastikuregistrile ja märgitust tulenevalt ei saa ta kontrollida X väiteid lastest või lapsest. Vestluses jäi mulje, et X mõistab abielu tähendust ja perekonnasuhetest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Objektiivseid ja vastuvaidlematuid tõendeid, et X jätkuvalt ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest, ei ole kogutud. Menetlusosaliste seisukohad
17.Eestkosteasutuse vastuse kohaselt on eestkostetava arusaam perekonnast lihtsustatud ja lähtub isiklikest huvidest, mõistmata perekonnaõiguslike toimingute sügavamat sisu. Rahvastikuregistri andmetel on eestkostetav vallaline, laste kohta andmed puuduvad. Eestkostjale teadaolevalt ei ole X kunagi abielus olnud ning tema jutud naisest ja lastest on ajas muutuvad ja pole kinnitust leidnud. Pärnu Maakohtule 17.04.2020.a esitatud avalduses palus X lõpetada temale seatud eestkoste või määrata talle uus eestkostja. X soovis uueks eestkostjaks Y, kes on tema lapse ema. Y lükkas selle väite ümber vastates kohtule, et ei ole kunagi olnud X-ga suhtes ja X ei ole tema lapse isa. Y on X-ga kokku puutunud psühhiaatrilisel ravil olles ning ühiste tuttavate kaudu. Eestkostetav põeb kroonilist vaimuhaigust püsikujulise paranoidse skisofreenia kujul, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada ning ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
18.Eestkostetavale määratud esindaja leidis, et alus määruskaebuse esitamiseks puudub. Menetluse edasine käik
19.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-09-12029
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuivõrd maakohtu lõppjäreldused on õiged, kuid TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb täiendada määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, milles maakohus luges X kõigi perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks (vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 4). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
22.Määruskaebuse kohaselt ei ole asjas kogutud objektiivseid tõendeid selle kohta, et eestkostetav ei ole jätkuvalt võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Kuigi määruskaebusest ei selgu konkreetselt, kellelt ja milliseid tõendeid kohus määruskaebuse esitaja hinnangul veel koguma pidi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul uurimisprintsiibi rikkumist maakohtule ette heita võimalik.
23.Praegusel juhul on tegemist eestkostja ametiaja pikendamise vajalikkuse otsustamise asjaga. TsMS § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Eestkostja määramise asjas kohalduva TsMS § 522 lg 1 kohaselt määrab kohus juhul, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud maakohus eestkostetavale uut ekspertiisi määrama. Nimelt tuleb TsMS § 526 lg 3 ja § 528 lg 2 p 2 ning PKS § 203 lg 4 koosmõjust tulenevalt ekspertiis läbi viia siis, kui isiku suhtes teostatud ekspertiis on vanem kui viis aastat. Nimetatud eeldus ei ole hetkel täidetud, arvestades, et viimati viidi eestkostetava suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis läbi alles 26.05.2020.a (I kd, tlk 218).
25.Alternatiivselt on kohtul kohustus ekspertiis läbi viia juhul, kui on andmeid eestkostetava seisukorra oluliste muutuste kohta. Sellise järelduse võimaldab teha TsMS § 528 lg 4, mille kohaselt ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
26.Käesoleval juhul ei ole täidetud ka see eeldus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asusid nii maakohus kui eestkostetavale määratud esindaja eestkostetava ärakuulamise tagajärjel seisukohale, et eestkoste seadmine tema üle on jätkuvalt vajalik. Sealjuures leidis määratud esindaja, et eestkoste vajadus on tõendatud eestkostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning eestkostet tuleks pikendada, kuna eestkostetava haiguspildis ei ole toimunud ega toimu tõenäoliselt olulisi muudatusi (II kd, tlk 17 ja 17 pöördel). Arvamusele, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet, asus ka eestkostja (II kd, tlk 8). Asjas esitatud eestkostetava tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmnevad nii eestkostetava raske puue kui ka sellest johtuv vajadus ööpäevaringse erihooldusteenuse (II kd, tlk 9-10) ja turvalise, ööpäevaringse järelevalvega eluskeskkonna järele (II kd, tlk 14), mis kogumis tõendavad, et eestkostetava eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
2-09-12029
27.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud selles esitatud väited. Määruskaebuse esitaja väited ja temale määratud esindajal tekkinud mulje, et eestkostetav teab mis on abielu, soovib võib olla abielluda ja saab aru ning mõistab perekonnaõiguslikke küsimusi ja nende tähendust, ei lükka ümber asjas esitatud eksperdi järeldusi selle kohta, et eestkostetav ei suuda temal esineva kroonilise vaimuhaiguse, so püsikululise paranoidse skisofreenia tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning oma elu iseseisvalt kontrollida ega ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (I kd, tlk 218). Eksperdi järeldusi vääravat uut eksperdiarvamust, mis olnuks TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt lubatav, ei ole määruskaebusmenetluses esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka väited, et eestkostetaval on laps ja naine. Pealegi nähtub eestkostja poolt esitatud rahvastikuregistri väljatrükist ja käesolevas asjas tehtud Pärnu Maakohtu 19.06.2020.a määrusest (II kd, tlk 54-57), et need väited ei ole tõesed.
28.Ringkonnakohus märgib, et eestkostetavale määratud esindajal tekkinud mulje eestkostetava võimekusest mõista abielu tähendust ja perekonnasuhetest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ei loo eeldust asjas uue ekspertiisi määramiseks. Nagu asja materjalidest nähtub, on tegemist 16 minutilise vestluse (II kd, tlk 49 pöördel) tulemusena tekkinud üldise ettekujutusega. Nimetatud aeg on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt ebapiisav selleks, et välja selgitada, kas isik suudab perekonnaõiguslike toimingute (nagu abielu sõlmimine ja sellega kaasnevad üldised õiguslikud tagajärjed, sh abikaasade vastastikused õigused ja kohustused ning abikaasade varasuhted, aga ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, sh isaduse omaksvõtu õiguslikud tagajärjed, põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ning vanema õigused ja kohustused) õiguslikke tagajärgi mõista. Ringkonnakohus võtab arvesse sedagi, et eestkosteasutuse poolt määruskaebuse vastuseks esitatud väiteid (II kd, tlk 53 ja 53 pöördel) ei ole kaebaja vaidlustanud.
29.Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu lõppjäreldus, et eestkostetav ei ole jätkuvalt võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, kuid selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada järgnevalt (p 3033).
30.PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et erinevad perekonnaõiguslikud tehingud võivad kaasa tuua erinevaid kohustusi teiste isikute ees. Nii on PKS § 15 lg-st 1, § 16 lg-st 1 ja §-st 20 tulenevalt abielu üldisteks õiguslikeks tagajärgedeks see, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama ning peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Isaduse omaksvõtuga kaasneb PKS § 84 lg 1 p-st 2, §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt ülalpidamise andmise kohustus ülalpidamist saama õigustatud isikule. PKS 116 lgst 2 tulenevalt on vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning PKS §-st 157 tulenevalt on kohustus last üleval pidada ka lapse lapsendanud isikul.
31.Asjas on esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt ei ole eestkostetav võimeline aru saama abielu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Selles esitatud järeldusi vaidlustatud ei ole. Arvestades eeltoodut ning olemasolevaid tõendeid, puudub kohtul alus asuda eksperdi arvamusest vastupidisele seisukohale. Eestkostetaval on perekonnast
2-09-12029 lihtsustatud arusaam, mis lähtub isiklikest huvidest, ta ei tule toime enda eest hoolitsemisega ja tal puudub oskus probleeme lahendada ning iseseisvalt hakkama saada, ta ei oska arvestada teise inimese arvamuse/tunnetega ja tal esineb riskikäitumist suhtluses teiste inimestega, ta vajab suhtlemises igakülgset abi, sh nii suhete loomisel kui säilitamisel, ta eelistab üksi olla ja vajab turvalist elukeskkonda, kus on tagatud pidev kõrval abi- ja järelevalve ööpäevaringselt, tema haiguskriitika on puudulik.
32.Kuivõrd eestkostetaval on krooniline vaimuhaigus püsikujuline paranoidne skisofreenia näol, mille tõttu ei suuda ta oma tegudest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt kujundada, ei ole ta oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, mistõttu ei saa tal võimaldada iseseisvalt võtta täiendavaid kohustusi teiste isikute ees ja on põhjendatud eestkostetav lugeda PKS § 203 lg 2 mõttes jätkuvalt kõigi perekondlike toimingute suhtes teovõimetuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
33.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
34.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus 19.05.2022.a määrusega rahuldanud puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks määruskaebusmenetluses. Seega eeldab ringkonnakohus, et kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja võimalikud täiendavad õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega, kui vastav taotlus esitatakse.
35.Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 532 lg-st 1.