Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Geidi Sile ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-6621
Kohtuasi
Y (Y) hagi Q (Q) ja C (C) vastu õigusvastasest tegevusest hoidumiseks Q ja C vastuhagi Y vastu kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks, tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja rikkumise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane Kostja I (vastuhagis hageja I)
XXXXXXXXXXX)
Kostja II (vastuhagis hageja II)
XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Liivi Tuus
Menetluse liik
Q
(isikukood
C
(isikukood
Kohtuistungil 11.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 11.04.2022 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas vastuhagi vaidlusaluse maatüki omandiõiguse tunnustamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 6 esimene osa). Tühistatud osas jätta vastuhagi läbi vaatamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2-20-6621 1) Jätta Y hagi rahuldamata. 2) Jätta rahuldamata Y taotlus jätta läbi vaatamata vastuhagiavalduse nõue kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks. 3) Jätta Q ja C vastuhagi läbi vaatamata vaidlusaluse maatüki omandiõiguse tunnustamise nõude osas. 4) Rahuldada Q ja C vastuhagi osas, milles see ei jää läbi vaatamata. 5) Määrata Uuekopli kinnistu, registriosa nr 4796450, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 ja Kärdi kinnistu, registriosa nr 237534, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0230 vaheline piir kindlaks järgmiselt: piiripunktist nr 10 (koordinaadid x-6498959,19 ja y-415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid x-6499154,83 ja y-414759,97), piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7 (koordinaadid x-6499341,5 ja y-414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 punasega (I kd lk 47-49). 6) Kohustada Y tegema järgmised tahteavaldused: a) Uuekopli kinnistu, registriosa nr 4796450, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 piiri piiriprotokolliga nr LY1906285177/1 nõustumiseks; b) Uuekopli kinnistu, registriosa nr 4796450, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 ja Kärdi kinnistu, registriosa nr 237534, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0230 vahelise ja piiri kindlaksmääramiseks järgmiselt: piiripunktist nr 10 (koordinaadid x-6498959,19 ja y-415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid x-6499154,83 ja y-414759,97), piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7 (koordinaadid x-6499341,5 ja y414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 punasega; c) Uuekopli kinnistu, registriosa nr 4796450, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 Hadwest OÜ poolt katastripidajale katastrikande menetluses nr 19082818090 esitatud katastrimõõdistamise andmete registreerimiseks ja katastrikande tegemiseks. 7) Nõuda Uuekopli kinnisasja koosseisu kuuluv katastriüksuse nr 40301:001:0176 osa, see on maatükk, mis asub piiriprotokollile nr LY1906285177/1 lisatud selgitaval skeemil 2 mustaga märgitud joone (puitpostidel elektrikarjus) ja samal skeemil punasega märgitud joone (Uuekopli ja Kärdi kinnistu piir, millel asuvad piiripunktid 10, 9, 7 ja 54) vahel, Y valdusest välja Q ja C valdusesse. 8) Kohustada Y 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast eemaldama Uuekopli kinnisasja piiridest tema rajatud piirdeaia postid koos elektrikarjusega. 9) Käesoleva kohtuotsuse osaks on eelpool resolutsioonis viidatud Hadwest OÜ maamõõtja KK koostatud ja 15.08.2019 allkirjastatud piiriprotokoll nr LY1906285177/1 koos lisadega nr 1 ja 2. 10) Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 11) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta Y kanda.
2-20-6621 12) Määrata maakohtumenetlusega seotud kulude hüvitiseks Q-le ja C-le 4695.20 eurot ning mõista nimetatud summa välja Y-lt solidaarselt Q ja C kasuks. 13) Määrata apellatsioonimenetlusega seotud kulude hüvitiseks Q-le ja C-le 715.10 eurot ning mõista nimetatud summa välja Ylt solidaarselt Q ja C kasuks. 14) Kohustada Y tasuma väljamõistetud mõlema kohtuastme menetluskuludelt (kokku 5410.30 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas hagi kostjate vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise nõudes. Esmalt palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal valduse teostamist Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Pammana külas asuval Kärdi kinnistul (registriosa nr 237534, edaspidi Kärdi kinnistu), sh mitte kahjustama (sh muutma või teisaldama) hageja poolt rajatud karjaaeda, mis algab Kärdi kinnistult ning ulatub Läänemere kaldajooneni ning hoiduma ehitustegevusest Kärdi kinnistul. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal valduse teostamist Kärdi kinnistul ja sellega vahetult piirneval alal, mis jääb Kärdi kinnistu ja Läänemere vahele (edaspidi keeluala), sh kohustada kostjaid mitte kahjustama (sh muutma või teisaldama) hageja poolt rajatud karjaaeda, mis algab Kärdi kinnistult ning ulatub Läänemere kaldajooneni ning kohustada kostjaid hoiduma ehitustegevusest sellel alal.
2.Hageja põhiväited on järgmised: -
hagejale kuulub Kärdi kinnistu ja kostjatele kuulub Kärdi kinnistust edelas asuv naaberkinnistu Uuekopli kinnistu;
-
kostjad saatsid hagejale 02.04.2020 kirja, milles kohustavad hagejat eemaldama tema poolt rajatud karjaaia Uuekopli kinnistult hiljemalt 07.05.2020. Kostjad teatasid, et kui hageja nõuet ei täida, rakendavad nad asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 lõiget 3. Lisaks teatasid kostjad, et alustavad 08.05.2020 uue karjatusaia rajamist Uuekopli kinnistu ja Kärdi kinnistu vahelisel piiril, lõpp-punktina Uuekopli kinnistu mereäärse maa-ala rannajooneni, vastavalt kontrollmõõdistusele LY1906285177/1;
-
kostjate tegevus on ajendatud sellest, et nad peavad neile kuuluva Uuekopli kinnistu piire tegelikkuses suuremaks, kui maakatastris ja kinnistusraamatus märgitud. Kärdi
2-20-6621 kinnistu tegelikud piirid on suuremad, kui maakatastris ja kinnistusraamatus märgitud. Hageja on 10 aasta vältel hooldanud Kärdi katastriüksuse ja Läänemere vahelist ala lammaste karjatamisega seal. Kostjad peavad Uuekopli kinnistu koosseisu kuuluvaks osaliselt seda maad, millel hageja on 10 aastat lambaid karjatanud ning mis on hageja rajatud karjaaiaga piiratud; -
hageja rajatud karjaaia teisaldamine ja hageja poolt vallatavale maale uue karjaaia püstitamine rikub hageja õigusi, kuna kõnealune maa kuulub Kärdi kinnistu koosseisu ning seega hageja omandisse. Kostjatel ei ole õigust hageja valdust rikkuda, kuna nad ei ole vaidlusaluse maa omanikud;
-
Kärdi kinnistu piiriprotokolli kohaselt piirneb kinnistu Läänemere kaldajoonega. Piiriprotokolli koostamise ajal 16.12.1996 ulatus Läänemeri toona koostatud piiriprotokollis tähistatud piirimärkideni. Pärast piiriprotokolli koostamist on Läänemeri taandunud ning kaldajoon on piirimärkidest kaugenenud. Olukorras, kus meri on taandunud, ulatub Kärdi kinnistu piir ikkagi kaldajooneni ehk veekogu tavalise piirini. Seetõttu on Kärdi kinnistu piir võrreldes 1996. a koostatud piiriandmetega, muutunud;
-
hageja alustas vaidlusalusele maa-alale karjaaia rajamist juba aastal 2009 ning sellisel kujul nagu see täna eksisteerib, sai aed valmis 2014. a. Kuni aastani 2019 ei ole keegi seadnud hageja valduse õiguspärasust kahtluse alla. Alates aastast 2009 on hageja taotlenud ja saanud Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Ametilt (edaspidi PRIA) põllumajandustoetusi just seetõttu, et PRIA peab Kärdi katastriüksuse ja Läänemere vahelist maad Kärdi kinnistu osaks. PRIA on sellisele seisukohale jõudnud Maa-ametilt saadud seisukoha alusel. Hageja valduse õiguspärasust ei ole enne 2019. a seadnud kahtluse alla ka kostjad, kes on Uuekopli kinnistu omanikud alates 30.06.2016. Seega tuleks vaidluse korral Kärdi ja Uuekopli kinnistute piiri asukoha üle lähtuda senise valduse ulatusest. Lisaks sellele moodustab hageja rajatud karjaaed kõige lühema sirgjoone Uuekopli ja Kärdi kinnistu ühisest nurgast Läänemere kaldajooneni;
-
isegi kui hageja ei ole vaidlusaluse maa-ala omanik, on ta maa-ala valduse omandanud juba 2009. a heauskselt;
-
kostjate ähvarduse taga lõhkuda aed on reaaline oht. Seda kinnitab see, et 20.06.2020 lõhuti aed karjusenööride mitmest kohast läbi lõikamisega.
Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja on esitanud valduse kaitse nõude maa-alale, mis ei ole tema omandis. Ta ei ole ka selle õiguspärane valdaja ning valduse rikkumist ei ole toimunud. Pooltel on vaidlus Uuekopli ja Kärdi kinnistute vahelise piiri asukoha kindlaksmääramises maa-alal, mis asub kinnistute ja merepiiri vahel ning mis on tekkinud mere taganemise tulemusel. Vaidlusalust maa-ala asus hageja kasutama Saare Maavalitsusega sõlmitud maa ajutise kasutuse lepingu alusel 16.11.2015. Maavalitsuste sõlmitud lepingud on lõppenud ning reformimata riigimaa kasutamiseks enam lepinguid sõlmida ei ole võimalik. Hagejal lõppes maa ajutise kasutuse leping 31.12.2017, kuid sellele vaatamata kasutab ta seda maad õigusliku aluseta käesoleva ajani. Hageja rajatud karjatusaed läbib ka Uuekopli katastriüksuse maa-ala 533,2 m2 ulatuses,
2-20-6621 mistõttu pöördusid kostjad õigustatult hageja poole aia eemaldamiseks. 10.03.2019 registreeriti maakatastris Uuekopli katastriüksuse jagamine, kus piir määrati kulgema endisel rannajoonel (ehk selles osas jäi piiri asukoht katastrikaardil samaks, kuigi looduses oli kaldajoone asukoht muutunud). Piir määrati kulgema sirgjooneliselt, kuna muul viisil oleks piirikirjeldus läinud vastuollu loodusega. Maakorraldustööde eesmärgiks ei olnud tol korral viia katastriüksuse piir kokku kaldajoonega.
5.Uuekopli kinnistu on kaldakinnisasi. Juhul, kui vaidlusalune ala kuuluks hageja kinnisasja koosseisu, vähendataks Uuekopli kinnistu piiriprotokollis märgitud tegelikku kaldajoont ligi pooles ulatuses ja ühtlasi ka kogu katastriüksuse suurust. Sisuliselt oleks tegemist kostjate omandiõiguse ebaproportsionaalse kitsendamisega, mille on põhjustanud hageja ebaseaduslik tegevus. Tegelikkuses on hageja see, kes ei arvesta kostjate kui naaberkinnisasja omanike huvidega ja alusetult valdab maa-ala, mille valdamiseks tal õiguslik alus puudub ja mis peaks kuuluma kostjatele kuuluva kinnisasja juurde. Lisaks teeb hageja kõik selleks, et takistada haldusmenetluses katastripidaja haldusotsuse koostamist, milleks on veel vajalik üksnes piiride kindlakstegemise toimingute läbi viimine hagejale kuuluval Kärdi katastriüksusel. Kostjate vastuhagi
6.Kostjad esitasid vastuhagi nõuetega: 1) määrata Uuekopli kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 ja Kärdi kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0230 vaheline piir kindlaks järgmiselt (täpsustatud 17.05.2021; t II kd lk 5jj): piiripunktist nr 10 (koordinaadid x-6498959,19 ja y-415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid x-6499154,83 ja y-414759,97), piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7 (koordinaadid x-6499341,5 ja y-414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 punasega; 2) kohustada hagejat tegema järgmised tahteavaldused: a) Uuekopli kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 piiri piiriprotokolliga nr LY1906285177/1 nõustumiseks; b) Uuekopli kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 ja Kärdi kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0230 vahelise ja piiri kindlaksmääramiseks järgmiselt: piiripunktist nr 10 (koordinaadid x6498959,19 ja y-415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid x-6499154,83 ja y414759,97), piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7 (koordinaadid x-6499341,5 ja y414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 punasega; c) Uuekopli kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 Hadwest OÜ poolt katastripidajale katastrikande menetluses nr 19082818090 esitatud katastrimõõdistamise andmete registreerimiseks ja katastrikande tegemiseks; 3) tunnustada kostjate omandiõigust Uuekopli katastriüksuse nr 40301:001:0176 koosseisu jäävale maatükile, mis asub piiriprotokollile nr LY1906285177/1 lisatud selgitaval skeemil 2 mustaga märgitud joone (puitpostidel elektrikarjus) ja samal skeemil punasega märgitud joone (Uuekopli ja Kärdi kinnistu piir, millel asuvad piiripunktid 10, 9, 7 ja 54) vahel ja nõuda eelkirjeldatud Uuekopli kinnisasja koosseisu kuuluv katastriüksuse nr 40301:001:0176 osa hageja valdusest välja; 4) kohustada hagejat 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama Uuekopli kinnisasja piiridest hageja rajatud piirdeaia postid koos elektrikarjusega.
2-20-6621
7.Mõlema kinnistu puhul on olnud tegemist kaldakinnisasjadega, kus kinnisomand ulatub Läänemere kaldajooneni. Kaldajoone muutus sõltub mere rannajoone muutumisest. Mõlemad kinnistud on merepiiri taganemise tulemusena suurenenud. Tegemist on omandiulatuse muutumisega, mis toimub vahetult seaduse alusel ja mis seetõttu ei sõltu kannetest katastris ja kinnistusraamatus. Kostjad tellisid piiri kindlakstegemise Hadwest OÜ-lt. Hageja teatas 04.08.2019 maamõõdubüroole, et tema on nõus kooskõlastama moodustatava Uuekopli katastriüksuse piiri mööda tema poolt mereäärsele maa-alale aastatel 2005-2009 rajatud karjaaeda. Kostjad sellega ei nõustunud. Piiri kindlakstegemise protokollis puudub hageja allkiri, st puudub hageja nõusolek piiri kindlaksmääramiseks. Külgnevate maatükkide vaheline piir on võimalik teha kindlaks mõõtmisega, mistõttu ei tule lähtuda valdusest. Piiri kindlaksmääramisel ei saa lähtuda hageja poolt maa kasutamisest ka seetõttu, et Saare Maavalitsuse ja hageja vahel 16.11.2015 sõlmitud maa ajutise kasutuse leping lõppes 31.12.2017. Vaidlusalune maatükk ei ole käsitatav reformimata maana, mistõttu oli leping sõlmitud ekslikult ja tühine algusest peale. Hageja rikub kostjate omandiõigust, sest tema rajatud karjaaed läbib Uuekopli katastriüksuse maa-ala 533,2 m2 ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et on omandanud vaidlusaluse 533,2 m2 suuruse maa-ala õiguslikul alusel või et tal on õigus seda vallata ja kasutada. Hageja on kohustatud eemaldama kostjate kinnistult sinna paigaldatud aiapostid ja elektrikarjuse. Selle nõude osas paluvad kostjad määrata kohtul kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja seisukoht vastuhagile
8.Hageja vaidleb vastuhagile vastu.
9.Kinnistute vaheline piir on määratud kindlaks 20.01.2009 Uuekopli kinnistu piiriprotokolliga. Kostjad eksivad, et Läänemere taandumine on mõjutanud piiri muutumist. Piiriprotokollist nähtub, et piiri määravad piirimärgid ja nendevahelised sirgjooned. Ükski osa Uuekopli piirist ei ole määratud Läänemere kaldajoonega. Piiriprotokoll on maakatastris olev teave ja selles leiduvate andmete kohaselt ei ole Uuekopli kinnistu kaldakinnisasi ja rannajoone taandumine ei saa mõjutada Uuekopli piiride asukohta.
10.Kui Uuekopli kinnistu oleks kaldakinnisasi, tuleks piir kindlaks määrata valduse ulatusest lähtuvalt. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse jätta vastuhagi osaliselt läbi vaatamata. Samuti määras kohus otsuse täitmise korra ja viisi ning jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis temalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 4695.20 eurot koos viivisega.
12.Kohus lahendab esmalt vastuhagi ning seejärel põhihagi, sest asjas on keskne küsimus, kas ja millises ulatuses kuulub kummalegi osapoolele Läänemerest juurde tekkinud maatükk. Selle küsimuse lahendab vastuhagis esitatud piiride kindlaksmääramise nõue.
13.Nii Kärdi kinnistu (16.12.1996 piiriprotokoll; t I kd lk 16-18) kui Uuekopli kinnistu (piiriprotokoll nr LY1906285177/1; t I kd lk 48 pöördel) piir on registreerimisel märgitud kulgema osaliselt Läänemere rannajoonel. Ajapikku on Läänemeri taandunud ning selle
2-20-6621 tulemusel on juurde tekkinud maismaad. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas kulgeb piir juurde tekkinud maismaa osas.
14.Piiri kindlaks tegemist reguleerib AÕS § 129 ning selle sätte lõike 2 sõnastusest tuleneb, et kinnisasja piiri kindlakstegemisel tuleb esmalt lähtuda seaduses sätestatud viisidest ning kui need tulemust ei anna, siis valduse ulatusest. AÕS § 128 lõige 1 viitabki, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Maakorraldusseadus (MaaKS) täpsustab, et kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kes teeb piiri kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lõiked 1, 3). Kaldakinnisasja puhul tuleb piiride määramisel arvestada AÕS § 133 lõike 1 regulatsiooniga, mis sätestab, et kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Seega määratakse kinnisasja piirid kindlaks esmajoones plaanide ja piirimärkide alusel ning sellise toimingu puhul peab lähtuma kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kinnistu puhul, mille kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni, peab arvestama sellega, et sellise kinnistu puhul ulatub piir alati avaliku veekogu kaldajooneni olenemata plaanidest ning piirimärkidest ja maakatastris märgitust. Tegemist on olukorraga, kus kinnistu piirid muutuvad vastavalt Läänemere kaldajoone püsivale muutumisele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-11-08, punkt 13; P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 133 kommentaarid, lk 534; Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, punkt 41).
15.Vaidlus puudub, et Kärdi kinnistu Läänemere poolne piir on määratud piiriprotokollis kulgema kaldajooneni. Vastav vaidlus on aga tekkinud Uuekopli kinnistu Läänemere poolse piiri osas. Kuivõrd kaldakinnistu piiri kindlaksmääramise lähtekohad on osaliselt erinevad (kaldajooneks olev piir on ajas muutuv, erinevalt teistest piiridest), võtab kohus esmalt seisukoha selles, kas Uuekopli kinnistu on kaldakinnisasi AÕS § 133 lõike 1 mõttes.
16.Puudub vaidlus, et Uuekopli katastriüksuse piir oli esmasel registreerimisel 2002. a kirjeldatud osaliselt kulgema rannajoonel (piiriprotokoll nr LY1906285177/1 (t I kd I kl 48 pöördel); Maa-ameti Saare katastribüroos korraldatud 24.01.2020 koosoleku protokoll (t I kd I lk 51)). Uuekopli katastriüksuse jagamisel, mis registreeriti katastris 10.03.2009 ja mille kohta on 20.01.2009 koostatud piiriprotokoll (t I kd lk 161) märgiti piir kulgema endisel rannajoonel – piiri asukoht jäi katastrikaardil samaks, kuid looduses oli kaldajoone asukoht muutunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et eelöeldust tulenevalt ei ole Uuekopli kinnisasi enam kaldakinnisasi AÕS § 133 lõike 1 mõttes. Piiriprotokollist nähtub, et kinnisasja piiripunktid nr 10-17 asuvad eelmise mõõdistuse ajal kehtinud rannajoonel. Piiriprotokollis on küll kirjeldatud, et välispiir kulgeb punktide nr 10-17 vahel sirgjooneliselt (muidu oleks piirikirjeldus läinud vastuollu loodusega), kuid protokollile lisatud plaanilt nähtub, et piir ei kulge nende punktide vahel sirgjooneliselt, vaid rannajoonele iseloomulikult. Ka hageja poolt hagiavalduses toodud maainfo kaardirakenduse kaardimaterjali väljavõtetest nähtub, et Uuekopli kinnisasja mere poolne piir kulgeb praegusel juhul eelnevalt kirjeldatud viisil. Järelikult ei saanud katastriüksuse jagamise ning selle raames teostatud maakorraldustööde eesmärk olla kinnisasja moodustamine, mille piir ei ulatu kaldajooneni. Vastasel juhul oleksid need piirid kantud plaanile samuti sirgjooneliselt.
17.Hageja on viidanud, et kui Uuekopli kinnistu oleks 2009. a olnud kaldakinnisasi, tulnuks piiriprotokolli koostamisel vastavalt sel ajal kehtinud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra (edaspidi Kord) § 5 lõike 2 punktist 1 ja § 11 lõikest 4
2-20-6621 tulenevalt teostada kontrollmõõdistamine ning piir määrata kulgema mööda Läänemere rannajoont. Kohus hagejaga käsitlusega ei nõustu, sest viidatud Korra § 5 lõike 2 punkt 1 näeb ette kaks alternatiivi, kuidas piir määrata: aluskaardil oleva rannajoone järgi või § 11 lõikes 4 sätestatud korras määratud rannajoonele. Viimati viidatud säte reguleerib eelkõige olukorda, kus soovitakse kinnistu piir määrata looduses oleva olukorra järgi, mitte aluskaardi järgi. Samas ei tulene Korra § 11 lõikest 4 igakordset kohustust piiri määramisel rannajoont mõõdistada, kui see peaks olema looduses muutunud ega ühti enam aluskaardiga. Kuivõrd 2009. a ei tehtud Korra § 11 lõikes 4 sätestatud toiminguid, on praegusel juhul Uuekopli kinnistu merepoolne piir määratud järelikult aluskaardil oleva rannajoone järgi (vt ka piiriprotokollile lisatud plaani, eelkõige piiripunktide 10-17, kulgemist; t I kd I lk 162). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et mõõdistamise hetkel asus aluskaardil olev rannajoon mujal. Asjaolu, et maakatastrist leitavate andmete kohaselt ei ole Uuekopli kinnistu kaldakinnisasi, ei ole määrav. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole katastriandmetel õiguslikku tähendust ning nende kannete õigsust saab kohtumenetluses ümber lükata (otsus nr 3-2-1-67-12, punktid 23, 25). Praegusel juhul ongi kostjad tuginenud sellele, et katastris toodud andmetest ei saa lähtuda.
18.Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei saanud Uuekopli katastriüksuse jagamisel mõõdistamise tulemusel (sh piiri määramisel aluskaardi rannajoone järgi) tekkida kinnisasjast, mis oli piirnenud rannajoonega (nähtub piiriprotokollist), kinnisasja, millel puudub rannajoon, st mis muutub vahepealse Läänemere veepiiri muutustest tulenevalt, mis omakorda mõjutab aluskaardi rannajoone andmete õigust, rannajooneta kinnisasjaks. See oleks otseses vastuolus AÕS § 133 lõike 1 mõttega tagada kaldakinnisasja piiri muutumine avaliku veekogu muutustest lähtuvalt. Toodud põhjendustele tuginedes on kohus seisukohal, et Uuekopli kinnisasi on kaldakinnisasi AÕS § 133 lõike 1 tähenduses ning selle kinnistu Läänemere poolse piiri määramisel tuleb lähtuda avaliku veekogu kaldajoonest.
19.Asjas puudub vaidlus, et Kärdi kinnistu on kaldakinnisasi AÕS § 133 lõike 1 tähenduses. Vaidlus puudub ka, et mõlema kinnistu merepoolsed piirid on hetkel maakatastrist nähtuvalt kohas, kus oli varasemalt rannajoon, kuid praegu ei vasta enam tegelikkusele, st ei kulge mööda rannajoont, sest Läänemeri on taandunud. Vaidlus on selles, kuidas kulgeb kahe kinnistu vahel piir Läänemerest juurde tekkinud maal.
20.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kinnisasjade merepoolse piiri määramisel lähtuda AÕS § 133 lõikes 1 sätestatust. Selle kohaselt ulatub mõlema kinnisomandi piir Läänemere kaldajooneni. Kohtu hinnangul on sätte mõtteks tagada, et avaliku veekogu taandumisel muutub vähemalt vastavas proportsioonis ka konkreetse kinnisasja piir konstitutiivselt. Muid asjaolusid piiri asukoha määramisel ei arvestata. Vastupidise tõlgenduse korral on võimalik, et osad kinnisasjad kaotaksid aja möödudes piiri kaldajoonega (nagu praegusel juhul juhtuks Kärdi kinnisasjaga) ning see ei ole kooskõlas AÕS § 133 lõikega 1.
21.Uuekopli kinnistu osas on ringmõõdistamine läbi viidud 30.07.2019 maamõõtja KK poolt (t I kd lk 47-50). Mõõdistamise tulemusel on maamõõtja teinud ettepaneku määrata juurde tekkinud maa osas Uuekopli ja Kärdi kinnistu vahel piir selliselt, et Kärdi kinnistul säiliks samas proportsioonis kaldajoon kui seni. Maamõõtja on selle kohta koostanud skeemi piiriprotokolli lisana 1 (t I kd lk 49). Kuivõrd nimetatud skeem on koostatud samast põhimõttest lähtuvalt, millest kohtu hinnangul tuleks piir määrata juurde tekkinud maa osas, on põhjendatud lähtuda piiri määramisel sellest dokumendist.
2-20-6621
22.Kohus ei nõustu hagejaga, et kinnistute vaheline piir tuleks kindlaks määrata AÕS § 129 lõike 2 alusel ka eeldusel, et mõlemad kinnistud on kaldakinnistud, põhjusel, et selle sätte kohaselt on piir võimalik valduse järgi kindlaks määrata üksnes siis, kui see muul viisil võimalik ei ole. Praegusel juhul on piir võimalik kindlaks määrata muul viisil, lähtudes AÕS § 133 lõikes 1 sätestatust. Kohus osundab, et nimetatud sätte järgi muutub kinnistu piir seaduse alusel kohe, kui muutub kaldajoon. Järelikult ulatub kinnistu piir alati avaliku veekogu kaldajooneni olenemata plaanidest ning piirimärkidest ja maakatastris märgitust ning seetõttu ei saa antud juhul lähtuda piiri määramisel valdusest. Asjaolu, et PRIA on ekslikult pidanud merest juurde tekkinud ala (t I kd lk 8) Kärdi kinnistu osaks, ei ole õiguslikult määrav ega too kaasa AÕS § 133 lõike 1 teisiti kohaldamist. PRIA seisukoht õigusnormide tõlgendamise ning rakendamise osas ei ole kohtu jaoks siduv.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kärdi ja Uuekopli kinnisasjade merepoolne piir tuleb määratleda piiriprotokolli nr LY1906285177/1 lisast 1 lähtuvalt selliselt, et kahe kinnisasja vaheline piir kulgeb sirgjooneliselt piiripunktide 10, 9, 7 ja 54 vahel Läänemere kaldajooneni (t I kd I lk 49). Piiri asukoht piiriprotokollile lisatud selgitaval skeemil on märgitud punase joonega.
24.Eeltoodud põhjendustel puudub alus hageja taotluse rahuldamiseks vastuhagi esimese nõude (piiri kindlakstegemise nõue) läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lõike 2 alusel. Kohus märgib, et hageja väide (mis tugineb fotole t II kd lk 39) nagu oleks piirikivi nr 9 on liigutatud ning see muudab valeks kogu skeemi, mille alusel kostjad piiri määrata soovivad, on alusetu ja vastuolus asjas olevate dokumentaalsete tõenditega. Asja materjalidest nähtuvalt on Uuekopli kinnistu ringmõõdistamine läbi viidud 30.07.2019 (t I kd lk 47-50). Piiriprotokollist nähtub, et piirimärk nr 9 (piirikivi) on taastatud eelnevalt mõõdistatud Uuekopli katastriüksuse mõõdistusandmete järgi. Nimetatud piirimärgi asukoha kontrollmõõtmine on teostatud 08.02.2022 maamõõtja Sven-Erik Kobini poolt ning piirimärgi nr 9 asukoha kontroll kinnitab, et see ei ole muutunud ja et piirimärgi nr 9 (piirikivi) plaanilise asendi lubatud erinevus varasemate mõõdistuste mõõdistusandmetest (sh ka 2001. a esmamõõdistuse andmetega) on lubatu piires ja vastab kehtivale katastriüksuste moodustamise korrale (t II kd lk 49-53). Asjaolu, et piiripunkti nr 9 tähiseks ei ole raudpost, vaid piirikivi, tõendab hageja enda poolt esitatud 2009. a piiriprotokoll, millest nähtub, et piiripunkt nr 1 (2019. a piiriprotokollis piiripunkt nr 9) tähiseks on piirikivi ning kinnitab hageja enda väide 08.06.2021 menetlusdokumendis, et 20.01.2009 piiriprotokolliga tõendab ta mh seda, et piiripunkt nr 1 tähiseks on piirikivi. Hageja on märkinud, et sellest järeldub, et 20.01.2009 piiriprotokolli piiripunkt nr 1 on faktiliselt sama, mida on piiriprotokollis nr LY1906285177/1 kajastatud piiripunktina nr 9.
25.Kostjad on palunud vastuhagis määrata Kärdi ja Uuekopli kinnistute vaheline piir kindlaks lähtuvalt piiripunktide koordinaatidest, mis vastavavad Hadwest OÜ maamõõtja koostatud Uuekopli piiriprotokollile nr LY1906285177/1 (t I kd lk 47-49), mõõdistamistoimikule (t II kd lk 12-14) ja piiripunktide koordinaatide teksti failile, millele on lisatud fotod (t II kd lk 15-32, 37-39). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Uuekopli katastrimõõdistamise tulemused oleksid valed ning sellest tulenevalt oleks ebaõiged vaidlusaluste katastriüksuste piiripunktid ja piiripunktide koordinaadid.
26.Vaidlus puudub, et Hadwest OÜ on esitanud katastripidajale Uuekopli mõõdistustoimiku andmetega, mis on katastrikande menetluses nr 19082818090. Märgitud mõõdistustoimiku alusel ei ole veel katastrikannet tehtud, sest piirinaaber (hageja) ei ole nõustunud piiriprotokolliga nr LY1906285177/1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõige 5
2-20-6621 sätestab, et kui isik on kohustatud, aga keeldub tegemast kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb rahuldada ka vastuhagi teine nõue ning kohustada hagejat tegema tahteavaldused Uuekopli piiriprotokolliga nõustumiseks, Uuekopli ja Kärdi kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ning katastripidajale esitatud mõõdistamise andmete registreerimiseks ja katastrikande tegemiseks.
27.Kuivõrd kohus on eelnevalt kindlaks määranud Kärdi ja Uuekopli kinnisasjade merepoolse piiri, on tuvastatud, et hageja kasutab õigusliku aluseta Uuekopli kinnistu koosseisu kuuluvat 533,2 m2 suurust osa, sest hageja poolt rajatud karjaaed (puitpostidel elektrikarjus) läbib Uuekopli kinnistu maa-ala 533,2 m2 ulatuses. Hagejal puudub nimetatud maatüki suhtes omandiõigus. Hageja rikub kostjate omandiõigust.
28.AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lõike 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega tuleb hagejal lõpetada kostjate omandiõiguse rikkumine ning tunnustada kostjate omandiõigust Uuekopli kinnisasja koosseisu jäävale maatükile, mis asub piiriprotokollile nr LY1906285177/1 lisatud selgitaval skeemil 2 (t I kd lk 49 pöördel) mustaga märgitud joone (puitpostidel elektrikarjus) ja samal skeemil punasega märgitud joone (Uuekopli ja Kärdi kinnistu piir, millel asuvad piiripunktid 10, 9, 7 ja 54 – vt ka skeem 1) vahel ja nõuda eelkirjeldatud Uuekopli kinnisasja koosseisu kuuluva katastriüksuse nr 40301:001:0176 osa hageja valdusest välja.
29.AÕS § 68 lõike 1 ja § 89 alusel on hageja kohustatud eemaldama kostjate kinnistult sinna rajatud karjatusaia (puitpostid ja elektrikarjus). Selle nõude osas määrab kohus kostjate taotlusel TsMS § 445 lõike 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab hagejat 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama Uuekopli kinnisasja piiridest hageja rajatud karjaaia postid koos elektrikarjusega.
30.Eeltoodud põhjendustel kuulub vastuhagi rahuldamisele.
31.Hageja on esitanud nõude valduse kaitseks AÕS § 89 alusel või alternatiivselt AÕS § 44 alusel, paludes kohustada kostjaid mitte takistama valduse teostamist Kärdi kinnistul ja sellega vahetult piirneval alal, mis jääb kinnistu ja Läänemere vahele. Kohus on eelnevalt vastavalt kindlaksmääratud piiridele tuvastanud, et hageja ei ole vaidlusaluse maa-ala omanik, see ei kuulu Kärdi kinnistu koosseisu ning seega ei ole alust ka omandiõiguse kaitseks esitatud nõude rahuldamiseks.
32.Samuti puudub alus nõude rahuldamiseks AÕS § 44 alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole vaidlusaluse maatüki õiguspärane valdaja. Kostjad ei ole hageja valdust rikkunud. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
33.TsMS § 162 lõike 1 alusel peab hageja kandma ka kostjate menetluskulud.
34.Menetluskulude nimekirja kohaselt (t II kd lk 63jj, 72jj) on kostjatele menetluses õigusabi osutanud vandeadvokaat Eve Grass ja alates 20.06.2020 Tuus & Tuus Õigusabi jurist Liivi Tuus. Menetluskulu koosneb vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 350 eurot ja õigusabikuludest 31,55 töötunni eest 4345.20 eurot, kokku 4695.20 eurot. Advokaadibüroo Eve Grass OÜ tunnihind on menetluses olnud 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuus & Tuus Õigusabi
2-20-6621 OÜ tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitavad, et arvetel kajastuv kulu on kantud seoses menetlusega ja et nad ei ole käibemaksukohuslased.
35.Hageja kostjate menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud.
36.Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et esindajate poolt menetluses tehtud toimingud olid kostjate õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lõike 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud kostjate esindajate tunnitasu, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjate õigusabikulud 4345.20 eurot hagejalt välja mõista. Samuti vastuhagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot.
37.Vastavalt kostjate taotletule tuleb TsMS § 177 lõike 4 alusel hagejalt kostjate kasuks välja mõista viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Apellatsioonkaebus
38.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja uue otsusega rahuldada hagi ning jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning kohustada neid kulude hüvitamisega viivitamisel tasuma viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hüvitatavate kulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest.
39.Maakohus jättis kohaldamata AÕS § 129 lõike 2 ja MaaKS § 15 lõike 5, mis tingis asja ebaõige lahenduse. Maakohus jättis tähelepanuta, et neil õigusnormidel on erinev reguleerimise ese. AÕS § 133 lõige 1 reguleerib olukorda, mis tagab kalda kinnisasja staatuse säilitamise (kalda kinnisasjana) mere taandumisel, kuid ei reguleeri kahe kinnistu vahelise piiri kindlaks tegemist. Kahe kinnistu vahelise piiri kindlaks tegemisel kohaldatavad reeglid määratlevad MaaKS § 15 lõige 3 ja AÕS § 129.
40.Hageja nõustub maakohtuga, et muude andmete alusel on võimalik teha kindlaks see osa kahe kinnistu vahelisest piirist, mis on täna katastrisse kantud. Maakohus ei ole nimetanud AÕS § 129 lõike 2 tähenduses muud asjaolu, mis võimaldaks kindlaks määrata seda osa kahe kinnistu vahelisest piirist, mis jääb merest juurde tekkinud maale.
41.Vaidluse lahendamisel ei saa käsitleda kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 viidatud piiriprotokolli nr LY1906285177/1 dokumendina MaaKS § 15 lõike 3 tähenduses, mille alusel kinnisasjade vahelist piiri kindlaks teha. Tegemist on käesoleva piirivaidluse käigus koostatud dokumendiga (MaaKS § 15 lõige 3). Piirivaidlus on tõusetunud 2019. a kostjate soovist määrata Kärdi ja Uuekopli vaheline piir, milleks kostjad tellisid maakorraldustööd ja selle tulemusel koostati nende tellimusel piiriprotokoll nr LY1906285177/1. Seega on nimetatud piiriprotokoll sisuliselt kostjate ettepanek kinnistute vahelise piiri asukoha määramiseks. Seetõttu ei saa see dokument olla tõendiks kinnisasjade vahelise piiri varem kindlaksmääratud asukoha kohta. Tegemist on kostjate ettepanekuga ning kuna hageja sellega ei nõustunud, ongi vaidlus jõudnud kohtusse.
42.Maakohtu otsus on vastuoluline. Otsuse põhjendustes (punktis 9.1) asus kohus seisukohale, et AÕS § 133 lõike 1 mõtteks on tagada, et avaliku veekogu taandumisel muutub vähemalt
2-20-6621 vastavas proportsioonis ka konkreetse kinnisasja piir konstitutiivselt ning et muid asjaolusid piiri asukoha määramisel ei arvestata. Vaatamata sellele on kohus määranud kinnistute vahelise piiri merest juurde tekkinud maa osas ebaproportsionaalselt – Uuekopli kinnistu kaldajoone pikkus on suurenenud üle kahe korra, samas kui Kärdi kinnistu kaldajoone pikkus on jäänud samaks. Otsuse resolutsiooni punktis 4 viidatud piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 on näha, et algselt moodustas Uuekopli 2/3 ja Kärdi 1/3 kahe kinnistu summeeritud kaldajoonest. Kohtulahendiga määratud piir on neid proportsioone oluliselt Uuekopli kinnistu omanike kasuks nihutanud selliselt, et kahe kinnistu summeeritud kaldajoonest moodustab Uuekopli kaldajoon 4/5 ja Kärdi kaldajoon 1/5.
43.Selline maakohtu eksimus omaks vaidluse lahendamisel tähtsust siis, kui piiri ei oleks võimalik kindlaks määrata valduse alusel (AÕS § 129 lõike 2 esimene lause) ehk kui merest juurde tekkinud maa tuleks jagada naaberkinnisasjade omanike vahel võrdselt (AÕS § 129 lõike 2 teine lause). Kuna käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, millist osa merest juurde tekkinud maast valdab hageja, siis tuleks piiri kindlaks määramisel lähtuda valdusest.
44.Vastuhagi tulnuks jätta läbi vaatamata põhjusel, et piir Kärdi ja Uuekopli vahel on selge, kuna Uuekopli ei ole kaldakinnisasi ning mere taandumine ei muuda nendevahelist piiri. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et Uuekopli on kaldakinnisasi. Siiski leiab hageja, et vastuhagi tulnuks piiri kindlaks määramise nõude osas jätta läbi vaatamata ka seetõttu, et piiri kindlaks määramine ei ole maakohtu pädevuses. Kostjatel puudub õiguskaitsevajadus, kuna riik on loonud haldusmenetluse piirivaidluste asjatundlikuks ja tõhusaks lahendamiseks. MaaKS § 15 lõike 5 kohaselt määrab kahe kinnistu vahelise piiri kindlaks katastripidaja, kui piirinaabrid ise asukohas kokkuleppele ei jõua. Kuigi hageja sellist väidet maakohtus ei esitanud, olnuks kohtul sõltumata sellest kohustus MaaKS § 15 lõiget 5 kohaldada (TsMS § 436 lõige 7). Vastustajate seisukoht
45.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, milles kohus lahendas vastuhagejate nõude nende omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele maatükile. Selles osas teeb kolleegium ise uue otsustuse ja jätab vastuhagi läbi vaatamata (TsMS § 657 lõige 3). Samuti lisab kolleegium otsusele lahendi selguse huvides lisana maakohtu poolt resolutsioonis korduvalt viidatud piiriprotokolli. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6) ning jätab otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Kolleegium jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. Juhindudes TsMS § 654 lõikest 22, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
47.Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastus- ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel ning kui hageja on niisuguse tuvastusnõude esitanud ja kohus on selle menetlusse võtnud, peab kohus jätma selle
2-20-6621 nõude TsMS § 423 lõike 1 punkti 4 alusel läbi vaatamata (nt lahendid nr 3-2-1-157-12, punkt 14; 2-17-13391, punkt 23). Sama põhimõte kohaldub ka olukorras, kus hageja on esitanud lisaks kujundushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb teha otsustus kujundushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes.
48.Praeguses asjas esitasid kostjad vastuhagiavalduse, milles palusid mh määrata nende ja hageja kinnisasjade vaheline piir kindlaks selliselt, et vaidlusalune mere taandumise tõttu tekkinud maatükk jääks teatud ulatuses nende kinnisasja piiridesse ning samas palusid nad ka iseseisva nõudena tunnustada nende omandiõigust vaidlusalusele maatükile. Kolleegium on seisukohal, et selliselt on tegemist eelmises põhjenduste punktis Riigikohtu poolt kirjeldatud olukorraga, sest kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramisel tuleb kohtul võtta seisukoht vaidlusaluse maatüki omandiõiguse kohta. Selliselt maakohus ka tegi. Seega tuleb omandiõiguse tunnustamise nõue jätta TsMS § 423 lõike 1 punkti 4 alusel läbi vaatamata. Maakohus lahendas hageja taotluse jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 alusel vastuhagi esimene nõude kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Selle taotluse jättis maakohus vaidlustatud lahendi resolutsiooni punktis 2 rahuldamata. Eristamaks tervikresolutsioonis maaja ringkonnakohtute otsustusi, täiendab kolleegium maakohtu otsustust viitega taotluses sisaldunud nõudele.
49.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse põhjenduste punkti 4, kuna selles esitatud seisukohtadest loobus apellandi lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil (ajamärk 01:02:27). Kolleegium märgib, et taotlus oleks tulnud jätta rahuldamata ka TsMS § 631 lõike 3 alusel.
50.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu, et maakohus kohaldas praeguses asjas ekslikult AÕS § 133 lõiget 1. Põhjenduste punktis 6 selgitas maakohus selgelt ja asjakohaselt, et piiri kindlakstegemisel tuleb lähtuda AÕS § 128 lõikest 1 ning § 129 lõigetest 2 ja 3, kuid kuna tegemist on kaldakinnisasjadega tuleb arvestada ka AÕS § 133 lõike 1 regulatsiooni. Apellatsiooniastmes ei ole enam vaidlust selle üle, et mõlemad kinnisasjad on kaldakinnisasjad AÕS § 133 mõttes. Maakohus ei määranud kahe kinnisasja vahelist piiri kindlaks AÕS § 133 alusel. Sel põhjusel ei ole asjakohane ka kaebuse põhjenduste punktis 3.1 esitatud etteheide nagu oleks maakohtu otsus vastuoluline.
51.Ringkonnakohus ei nõustu ka, et maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 129 lõiget 2, kui tuvastas, et kahe kinnisasja vahelist piiri on vaidlusaluses osas võimalik kindlaks määrata nimetatud sätte mõttes „muul viisil“, mistõttu ei ole alust hakata kaaluma kindlaksmääramist valduse kaudu või lisada kummalegi kinnistule vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Kaebaja viidatud MaaKS § 15 lõige 1 sätestab, et kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kelleks vastavalt sama seaduse § 4 lõikele 1 on isik, kellele on maakatastriseaduse kohaselt väljastatud kehtiv maakorraldustööde tegevuslitsents (vt MaaKatS § 161 -162). Kaebaja poolt viidatud MaaKS § 15 lõike 3 kohaselt teeb maakorralduse läbi viija piiri asukoha esmalt kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ja piirimärkide alusel ning seejärel lähtub vajadusel AÕS § 129 lõigetest 2 ja 3. MaaKS § 15 lõike 5 kohaselt kui omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab selle maakatastri pidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Kuna AÕS annab vaidluse korral piiri kindlaksmääramise ka tsiviilkohtu pädevusse (vt Asjaõigusseadus I. Kommentaaritud väljaanne, 2014, lk 528), siis saab kohus maakatastri pidajaga sarnaselt otsustamisel lähtuda maakorralduse läbiviija esitatud dokumentidest. Asjaolu, et kostjad olid tellinud piiri
2-20-6621 kindlaksmääramise ja olid maakorraldaja ettepanekuga nõus, ei tähenda, et tegemist oleks nende ühepoolse või erapooliku dokumendiga. MaaKatS-i kohast litsentsi omav maakorraldaja on kohtu jaoks vastava ala asjatundja ja tema koostatud dokument dokumentaalne tõend (TsMS § 229 lõige 2). Apellatsioonkaebuses ei ole tuginetud sellele, et maakorralduse läbiviija koostatud dokumendid oleks vastuolus maakorralduse põhimõtetega. MaaKS § 5 lõike 2 punkti 6 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise nõudest. Sama sätte punkti 5 kohaselt on oluline kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. Maakohtu ja maakorraldaja lahendus, mille kohaselt pikendatakse kahe kinnisasja vahelist piiri merepiirini, vältides samas Kärdi kinnisasja kiildumist, on nende normidega kooskõlas.
52.Kuna maakohus tuvastas asjakohaselt pooltele kuuluvate kinnisasjade vahelise piiri ja selle, et vaidlusalune merest juurde tekkinud maatükk kuulub kostjate kinnisasja piiridesse, on tõendatud, et kostjad on maatüki omanikud ning neil on õigus nõuda maatükk hageja valdusest välja, kui hageja valdab nende omandit ebaseaduslikult (AÕS § 80 lõige 1). Hageja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid maakohtu lahendile osas, milles kohus tuvastas, et hageja valdusel puudub seaduslik alus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud enda valduse seaduslikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et hageja pidas vaidlusalust maatükki enda omandisse kuuluvaks ja asus seda lammaste karjatamisega kasutama aastast 2009 (väited hagiavalduse põhjenduste punktides 3.4, 3.5, 4.4). Eelpool nõustus kolleegium maakohtuga, et maatükk ei kuulu hageja omandisse. Samuti tõendasid kostjad, et hagejal puudub kehtiv lepinguline või muu õiguslik alus, mis annaks hagejale õiguse vaidlusalust maatükki omanike tahte vastaselt vallata (AÕS § 34). Hageja viidatud valduse heausksus ei anna omanike suhtes seaduslikku alust maatükki vallata, vaid saaks omada tähendust valdaja vastutuse küsimuse lahendamisel AÕS § 84 alusel, kuid kostjad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vastunõuet ei esitanud.
53.Sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest on ringkonnakohus seisukohal, et tulenevalt TsMS § 442 lõike 5 teisest lausest tuleb maakohtu otsuse lisaks lugeda resolutsioonis korduvalt viidatud Hadwest OÜ maamõõtja KK koostatud ja 15.08.2019 allkirjastatud piiriprotokoll nr LY1906285177/1 koos lisadega nr 1 ja 2. Viidatud sätte kohaselt peab resolutsioon olema mh täidetav ka muu otsuse tekstita.
54.Apellatsioonkaebuses ei ole alternatiivselt vaidlustatud menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist juhul, kui maakohtu otsus jääb muutmata. Seega nendes osades kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lõige 1). Menetluskulude jaotus
55.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kostjate menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude jaotusele ei avalda mõju, et kolleegium jättis ühe kostjate vastunõude läbi vaatamata, sest selle nõude menetlemine täiendavaid kulusid pooltele tekitada ei saanud, kuna sama õiguslik asjaolu tuli tuvastada rahuldatud nõude menetlemisel.
56.TsMS § 174 lõike 3 alusel määrab kolleegium kindlaks hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse. Kostjate nimekirja kohaselt koosneb nende kulu tasust lepingulisele esindajale ja esindaja sõidukulust Kuressaarest Tallinna kohtuistungile ning tagasi. Esindaja tegi õigusabi osutamiseks järgmisi toiminguid: tutvus
2-20-6621 maakohtu otsusega 0,8 h, tasu 96 eurot; tutvus kaebusega, analüüsis seda ja selgitas välja klientide seisukohad 1,5 h, tasu 180 eurot; koostas vastuse kaebusele ja esitas kohtule 2,5 h, tasu 300 eurot; valmistus istungiks 1,5 h, tasu 180 eurot. Kokku on (arvestamata istungit) tasu 756 eurot, töötunni hind 120 eurot (lisandub käibemaks). Kulu on kantud seoses praeguse tsiviilasjaga, kostjad ei ole käibemaksukohuslased. Esindaja tasule lisandub sõidukulu Kuressaarest Tallinna ja Tallinnast Kuressaarde summas 19.10 eurot ja 11.01.2023 istungil osalemise eest tasu vastavalt selle tegelikule kestusele.
57.Kolleegium on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu on osaliselt üle paisutatud nii toimingutele kulunud aja kui tunnitasu suuruse osas. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et maakohus nõustus enamuses kostjate seisukohtadega, ei olnud esindajal mõistlik ega vajalik (TsMS § 175 lõike 1) kulutada kaebusele vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele (millele oli juba eelnenud tutvumine otsusega ja kaebusega ning klientide seisukoha välja selgitamine kokku 2,3 h ulatuses) enam kui 1h. Samuti ei olnud mõistlik valmistuda istungiks enam kui 0,5 h, sest hageja ei olnud esitatud ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti, tõendeid vmt. Esindajal tuli vaid asjaolud üldjoontes meelde tuletada. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et vastavalt protokollile kestis ringkonnakohtu istung 2 h, tuleb seega hagejal hüvitada kostjatele esindaja töö 5,8 h ulatuses.
58.Kostja lepinguline esindaja ei oma (vande)advokaadi kutset. Seega peab tema põhjendatud ja vajalik tunnitasu olema väiksem kui Eesti Advokatuuri kuuluva lepingulise esindaja tasu. Praeguses asjas on aga vastaspoolt esindanud advokaatide tunnitasu väiksem kui kostjate lepingulisel esindajal (10.01.2023 nimekirjadest nähtuvalt 115 eurot käibemaksuta). Ringkonnakohus võtab arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaadiks mitteoleva esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristide tunnitasud on pigem erandlikud (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Arvestades, et (vande)advokaadist esindajad osutasid konkreetses asjas teenust tasuga 115 eurot tunnis, on mitteadvokaadist esindaja põhjendatud ja vajalikuks tasuks samas menetluses 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (seega kokku 120 eurot koos käibemaksuga).
59.TsMS § 138 lõike 1 ja § 144 punkti 2 alusel kuulub kostjatele hüvitamisele ka lepingulise esindaja sõidukulu. Kohtuistungit soovis hageja. Seega tuli tal arvestada, et vastaspoole lepingulise esindaja kohtusse ilmumisega võivad kaasneda sõidukulud. Kulu on tõendatud bussipiletitega, mille maksumuseks on 8.95 + 10.15 = 19.10.eurot.
60.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjatele solidaarselt ringkonnakohtu menetluse kulu 5,8 x 120 = 696 + 19.10 = 715.10 eurot.
61.Kostjad esitasid TsMS § 177 lõike 4 alusel taotluse. Seega märgib kolleegium, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
2-20-6621
Otsuse lisa
P I I R I P R O T O K O L L nr LY1906285177/1 Saare maakond Saaremaa vald Murika küla Uuekopli Käesolev piiriprotokoll on koostatud HADWEST OÜ maamõõdubüroo (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 520 MA-k 08. 04 1999 a) maamõõtja KK’i poolt piiri ja piirimärkide maastikul kindlakstegemise ja kättenäitamise kohta.
Puudutatud katastriüksused ja -isikud Katastriüksus
7.EV, Riigivara valitseja Keskkonnaministee- rium volitatud esindaja Maaamet
-
-
01.08.2019 ekiri
2-20-6621
Piirikirjeldus – Uuekopli välispiir Piiripunkti nr
Piiripunkti vorm
Piiri kulgemise viis
Märkus
Paigalduse info
Piir kindlaks tehtud
metalltoru
sirgjooneline
-
paigaldatud
1)
piirikivi
sirgjooneline
-
taastatud
1)
piirikivi
sirgjooneline
-
olemasolev
-
piirikivi
sirgjooneline
-
olemasolev
-
piirikivi
idapoolne teemaa serv*
*piir kulgeb 3m tee teljest
olemasolev
-
piirikivi*
sirgjooneline
*3m tee teljest
olemasolev
-
piirikivi
sirgjooneline
-
olemasolev
-
piirikivi
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
Läänemere rannajoone punkt
Läänemere rannajoon
-
-
-
Läänemere rannajoone punkt
sirgjooneline
-
-
-
Piiripunkti nr
Piiripunkti vorm
Piiri kulgemise viis
Märkus
Paigalduse info
Piir kindlaks tehtud
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
metalltoru
sirgjooneline
-
olemasolev
-
teemaa serva punkt
teemaa serv*
*piir kulgeb 3m tee teljest
-
-
sisepiir
2-20-6621
teemaa serva punkt*
sirgjooneline
*3m tee teljest
-
-
Piiride kindlakstegemine: 1) põhjus: Katastripidaja poolt on väljastatud lähteülesanne märkusega katastriüksusega 40301:001:0230 ühise piiri kulgemine rannajooneni vajalik kindlaks määrata. Uuekopli katastriüksuse 40301:001:0176 ringpiiri mõõdistamisel 30.07.2019 selgus, et kui piir määrata vastavalt eelnevalt moodustatud Uuekopli katastriüksuse 40301:001:0176 ja piirinaaber Kärdi katastriüksuse 40301:001:0230 plaanide ja piiriprotokollides oleva piirikirjelduse alusel, kus on öeldud, et piir kulgeb rannajooneni mööda piirijoone pikendust siis piirinaabri Kärdi 40301:001:0230 katastriüksuse piir ei ulatu enam kehtiva põhikaardi järgse rannajooneni. Selgitus: tulenevalt sellest, leiti mõõdistustööde käigus, et mõistlik on määrata piir nii, et piirinaaber Kärdi katastriüksusele jääks endiselt ühist piiri ka kehtiva põhikaardijärgse rannajoonega. Lähtudes öeldust tegid mõõdistustööde juures viibinud Uuekopli katastriüksuse omanikud X ja C ettepaneku määrata Uuekopli katastriüksuse piir põhikaardijärgsele rannajoonele mitte mööda piirijoone pikendust vaid nii, et ka piirinaaber Kärdi katastriüksusel on võimalus säilitada piir praegu kehtival põhikaardi rannajoonel, ligilähedaselt samas ulatuses, nagu see oli näidatud eelnevalt moodustatud Kärdi katastriüksuse plaanil. Vastavalt Uuekopli katastriüksuse omanike ettepanekule paigaldati maastikule ka piirimärgid, mis mõõdistati ja tähistati tokkidega, et hiljem piiride kindlakstegemisel koos piirinaaber Kärdi katastriüksuse omanikuga X oleks maastikul võimalik Uuekopli katastriüksuse omanike poolt tehtud omavahelise piirikulgemise ettepanekut visuaalselt vaadata. Järgnevalt vormistati Uuekopli katastriüksuse piiripunktide ja piiride skeem ja vastavalt maastikule paigaldatud piirimärkidele koostati piirikirjelduse osa ning kutse piiride ja piiripunktide kättenäitamisele ja kindlakstegemisele saadeti Kärdi katastriüksuse omanikule X tähtkirjaga Kuressaare postkontorist 01.08.2019, ilmumiseks piiride kättenäitamisele ja kindlakstegemisele 12.08.2019 kell 14.00 vastavalt piiripunktide ja piiride skeemil näidatud piiripunkti nr 10 juurde. 02.08.2019 saabus XXX e-posti aadressile X poolt digitaalselt allkirjastatud kiri, et tema on avastanud tema poolt hooldataval mereäärsel maa-alal on mingid tokid ja kuna paigaldamine oli temaga kooskõlastamata siis viskas tema need minema. 04.08.2019 saabus XXX e-posti aadressile uus X poolt digitaalselt allkirjastatud kiri, et tema on nõus kooskõlastama moodustava Uuekopli katastriüksuse piiri mööda tema poolt mereäärsele maa-alale aastatel 2005-2009 rajatud karja aeda. 05.08.2019 saadeti Hadwest OÜ poolt Y-le vastuskiri, et temale on saadetud tähtkirjaga kutse 01.08.2019 piiride kindlaks tegemiseks ja et Uuekopli katastriüksuse piir merest juurdekasvanud alale oli mahamärgitud Uuekopli katastriüksuse omanike ettepanekul, lähtudes sellest, et ka Kärdi katastriüksusel jääks piir kulgema Läänemere rannajoonega ning kinnitati, et lõplikult määratakse Uuekopli ja Kärdi katastriüksuse omavaheline piir Läänemere rannajoonele pärast piiride kindlakstegemist maastikul 12.08.2019 vastavalt katastriüksuste omanike omavahelisele kokkuleppele.
2-20-6621 09.08.2019 saadeti X poolt XXX e-posti aadressile andmed PRIA poolooduslike koosluste hooldamise kohta – nimekiri ja plaanid pdf formaadis, milledelt on näha, et hoolduskohustus on taotletud ka kõnealusel merest juurdekasvanud maaalal kuni tema poolt rajatud karjaaiani. 12.08.2019 kell 14.00 Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste piiride kindlakstegemisel merest juurdekasvanud maa-alal osalesid:
1.Uuekopli katastriüksuse kaasomanik X, kes esindas ka volituse alusel Uuekopli katastriüksuse kaasomanikku C. C poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri oli saadetud eelnevalt 10.08.2019 Hadwest OÜ tegevjuhi e-posti aadressile XXX 2. Kärdi katastriüksuse omanik X, kellega koos oli ka abikaasa F
3.Hadwest OÜ maamõõtja KK ja Hadwest OÜ tegevjuht RP. Hadwest OÜ maamõõtja KK ja tegevjuhi RP poolt selgitati, et kui piir määrata vastavalt eelnevalt moodustatud Kärdi ja Uuekopli katastriüksuste plaanidele ja piirikirjeldustele merest juurde kasvanud maal mööda piirijoone pikendust praegu kehtivale põhikaardi järgsele Läänemere rannajoonele siis Kärdi katastriüksuse piiripikendus põhikaardi rannajooneni ei ulatu ja Kärdi katastriüksus enam Läänemere rannajoonega ei piirneks. Tulenevalt sellest tegid Uuekopli katastriüksuse omanikud juba Uuekopli katastriüksuse mõõdistustööde käigus ettepaneku piiri mitte määrata mööda piirijoone pikendust, vaid määrata nii, et Kärdi katastriüksusel jääks peale Uuekopli katastriüksuse kontrollmõõdistuse teostamist ja uute piiridega Uuekopli katastriüksuse moodustamist piir rannajoonel kulgema ligilähedaselt samas ulatuses, nagu oli näidatud eelnevalt moodustatud Kärdi katastriüksuse plaanil. Kärdi katastriüksuse omanik X kinnitab, et tema jääb varasemalt Uuekopli katastriüksuse omanikele tema poolt tehtud ettepaneku juurde ja see on, et ühine piir merest juurdekasvanud maal tuleb määrata nii, et arvestatakse varem tema poolt rajatud karjaaiaga. Kui sellega arvestatakse ja Uuekopli katastriüksuse piir määratakse mööda karjaaeda, siis annab ta oma nõusoleku ja on nõus kinnitama seda Uuekopli katastriüksuse piiriprotokolli allkirjastamisega. Uuekopli katastriüksuse kaasomanik X, kes esindab ka piiride kindlakstegemisel volituse alusel Uuekopli katastriüksuse kaasomanikku C ütles, et nemad Kärdi katastriüksuse omaniku X piirikulgemise ettepanekuga ei nõustu ja jäävad oma ettepaneku juurde, et Uuekopli ja Kärdi vaheline piir tuleb määrata nii, et Kärdi katastriüksusel jääks peale Uuekopli katastriüksuse kontrollmõõdistuse teostamist ja uute piiridega Uuekopli katastriüksuse moodustamist piir rannajoonel kulgema ligilähedaselt samas ulatuses, nagu oli see näidatud eelnevalt moodustatud Kärdi katastriüksuse plaanil näidatud. Seejärel tegi Kärdi katastriüksuse omanik X kompromissettepaneku, et Uuekopli katastriüksuse omanike poolt tehtud piiriettepaneku ja Kärdi katastriüksuse eelneva piiriettepaneku, kus piir kulgeb mööda karjaaeda vahele jääv maa-ala jagatakse võrdelt pooleks ning uus piir määratakse kompromiss ettepaneku joonele (vt piiride ettepanekuid selgitav skeem 2) ja seda tingimusel, et Uuekopli katastriüksuse omanikud ehitavad ka uue samaväärse aia kompromiss- ettepaneku piirijoonele. Uuekopli katastriüksuse kaasomanik X, (kes esindab ka piiridekindlakstegemisel volituse alusel Uuekopli katastriüksuse kaasomanikku C) ütles, et nemad Kärdi katastriüksuse omaniku X piirikulgemise kompromiss ettepanekuga ei nõustu ja jäävad enda poolt tehtud Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste piirikulgemise ettepaneku juurde.
2-20-6621 Kärdi katastriüksuse omanik X ütles seepeale, et tema ei nõustu Uuekopli katastriüksuse omanike poolt tehtud piiri kulgemise ettepanekuga merest juurdekasvanud maal Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste vahel. Seejärel selgitati veel kord Hadwest OÜ tegevjuhi RP poolt, et kui Teie Uuekopli ja Kärdi katastriüksuse omanikud ei saavuta praegu piiride kindlakstegemisel omavahelise piiri kulgemise kokkulepet Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste vahel merest juurde kasvanud maal siis määrab piiri maakorralduse läbiviija Hadwest OÜ vastavalt Maakorraldusseaduse §5 lõige 3 alusel. Seejärel kinnitas Uuekopli katastriüksuse omanik X, (kes esindab ka piiride kindlakstegemisel volituse alusel Uuekopli katastriüksuse kaasomanikku C), et jäävad enda poolt pakutud piiri kulgemise ettepaneku juurde ja ei nõustu Kärdi katastriüksuse X poolt tehtud piiri kulgemise ettepanekutega. Samas kinnitas ka Kärdi katastriüksuse omanik X, et jääb enda poolt pakutud omavahelise piiri kulgemiste ettepanekute juurde ning ei nõustu Uuekopli katastriüksuse omanike X ja C poolt tehtud piiri kulgemise ettepanekuga. Tulemus: Uuekopli ja Kärdi katastriüksuse omanikud merest juurde kasvanud maal omavahelise piiri kindlakstegemisel 12.08.2019 kokkulepet ei saavutanud. Tulenevalt asjaolust, et kokkulepet omavahelise piiri kindlakstegemisel Uuekopli ja Kärdi katastriüksuse omanikud ei saavutanud, teeb vastavalt Maakorraldusseaduses sätestatule piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija, antud juhul Hadwest OÜ. Piir määratakse maakatastris ja arhiivis leiduvate andmete alusel. Maakatastris eelnevalt registreeritud Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste plaanidel (samuti ajaloolistel taluplaanidel), kulgeb piir Läänemere rannajoonel ja on määratud Läänemere rannajoonele piiriprotokollijärgselt piirijoone pikendusega. Seega lähtudes Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste katastris registreeritud andmetest tuleks piir määrata Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste vahel piirijoone pikendusena. Minu, Hadwest OÜ maamõõtja KK poolt piiri maastikul mahamärkimisel 12.08.2019 selgus, et kui piir maha märkida piirijoone pikendusena, siis piirijoon ei ulatu enam Läänemere rannajooneni, vaid lõikub vahetult enne rannajoont meie poolt kontrollmõõdistusel moodustava Sihi katastriüksuse piirijoonega (vt piiride ettepanekuid selgitav skeem 2). Tulenevalt sellest, et ajalooliselt on Kärdi katastriüksuse piir kulgenud Läänemere rannajooneni, leian et vaatamata sellele, et Uuekopli ja Kärdi katastriüksuse omanikud ei saavutanud piiride kindlakstegemisel kokkulepet, määran Uuekopli ja Kärdi katastriüksuste vahel piiri merest juurdekasvanud maa-alal nii, et ka Kärdi katastriüksusel jääb piir Läänemere rannajoonega ligilähedaselt samas ulatuses, nagu seda oli eelnevalt moodustatud Kärdi katastriüksusel, vt. piiri ja piiripunktide skeem lisa 1, piir piiripunktide 9-7-54 vahel. Asjaosaliste märkused ja taotlused: Piirimärk nr 9 on taastatud eelnevalt mõõdistatud Uuekopli kü mõõdistusandmete järgi.
2-20-6621
2-20-6621
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.