X hagi Y ja C vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja C
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sulev Tammemäe Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. aprilli 2022. a otsus osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud võrdselt Y ja C kanda ning määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu otsuse resolutsiooni p-id 6 ja 7). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Lõpetada X ning Y ja C kaasomand kinnisasjale, registriosa nr XXXXXX, kinnistu jagamise teel kaheks eraldiseisvaks kinnistuks järgmiselt:
2.2.1.eraldada kinnistust registriosa nr XXXXXX reaalosa suurusega 1831 m2, katastritunnusega XXX (asukohaga XXX) vastavalt otsuse lisale 1 („lisa 1“ kiirpäring maakatastrist) ning jätta see X ainuomandisse;
2-21-10685
2.2.2.eraldada p-is 2.2 nimetatud jagatavast kinnistust reaalosa suurusega 1831 m2, katastritunnusega YYY (asukohaga AAA) vastavalt otsuse lisale 2 („lisa 2“, kiirpäring maakatastrist) ning jätta see Y ja C kaasomandisse.
2.3.Kohustada Y ja Ctandma tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale järgmise sisuga kinnistamisavalduse esitamiseks:
2.3.1.sulgeda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX ja avada kinnistu jagamise tulemusel tekkivatele kahele uuele kinnisasjale uued registriosad.
2.3.2.Uutesse registriosadesse teha järgmised kanded: 2.3.2.1.Esimene avatav registriosa. Kinnisturegistriosa I jakku „Kinnistu koosseis“ kanda järgmised maakatastri andmed: katastritunnus XXX; kinnistu sihtotstarve ja asukoht: elamumaa 100%, XXX; pindala 1831 m2. Kinnistusregistri II jakku „Omanik“ kanda järgmised andmed: X (isikukood XXXXXXXXXXX). Kinnistusregistri III jakku „Koormatised ja kitsendused“ kandeid mitte teha. Kinnistusregistri IV jakku „Hüpoteegid“ kandeid mitte teha. 2.3.2.2.Teine jagatav registriosa. Kinnisturegistriosa I jakku „Kinnistu koosseis“ kanda järgmised maakatastri andmed: katastritunnus YYY; kinnistu sihtotstarve ja asukoht: elamumaa 100%, AAA; pindala 1831 m2. Kinnistusregistri II jakku „Omanik“ kanda järgmised andmed: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) – 1⁄2 kaasomandist; C (isikukood XXXXXXXXXXX) – 1⁄2 kaasomandist. Kinnistusregistri III jakku „Koormatised ja kitsendused“ kandeid mitte teha. Kinnistusregistri IV jakku „Hüpoteegid“ kandeid mitte teha.
2.4.Punktis 2.3. nimetatud Y ja C tahteavaldusi asendab jõustunud kohtuotsus.
2.5.Kohtuotsuse lahutamatuteks lisadeks on failid „lisa 1“ ja „lisa 2“ s.o maakatrastri väljavõtted katastriüksuste XXX ja YYY kohta. Menetluskulude jaotus
2.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt Y ja C kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-21-10685
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 7. juulil 2021 Harju Maakohtule Y ja C (kostjad) vastu hagi ning 21. oktoobril ja 29. oktoobril 2021 hagi täpsustused, milles palus: 1) lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale (kinnisasi, registriosa nr XXXXXX), kinnisasja jagamise teel kaheks eraldiseisvaks kinnistuks; 2) kohustada kostjaid andma tahteavaldused kaasomandi lõpetamiseks kinnisasjale (registriosa nr XXXXXX) ja kinnistusosakonnale kinnistamisavalduste esitamiseks selliselt, et registriosa nr XXXXXX suletakse ning kinnisasja jagamise tulemusena avatakse jagamise tulemusena tekkivate kahe uue kinnisasja kohta uued registriosad. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hageja ja kostjate kaasomandisse kinnisasi, millest hagejale kuulub 2/4 mõttelisest osast ning kummalegi kostjale 1⁄4 mõttelisest osast.
20.jaanuaril 2020 esitasid hageja ja kostjad Q OÜ-le ühise taotluse kinnistu katastriüksuse ümbermõõdistamiseks selliselt, et moodustuvad uued võrdse pindalaga katastriüksused (1830,5 m2). 2020. a veebruaris allkirjastasid pooled kruntide piiri muutmise plaani, millega määrati muuhulgas kindlaks jagamise tulemusel tekkivate uute kinnistute vaheline piir. 2021. a märtsis allkirjastasid pooled piiriprotokolli, millega leppisid kokku kahe tulevase kinnisasja vahelise piiri paiknemises. 11. mail 2021 tehti maakatastrisse uued kanded vastavalt tehtud mõõdistamistele. Kaasomandi jagamine viibis, kuna kostjad vältisid notari aja kokkuleppimist. Lisaks esitasid kostjad 3. juulil 2021 hagejale nõude saada juurdepääs oma kinnistule hageja kinnistu kaudu. Faktiliselt on kostjatel juurdepääs oma kinnistule AAA tänavalt. Kostjad seadsid kaasomandi jagamise tingimuseks juurdepääsu saamise hageja kinnisasja kaudu (XXX). Kuna pooled ei saavutanud kaasomandi jagamise osas kokkulepet, pöördus hageja kaasomandi jagamiseks kohtusse. Kostjate vastuväited
3.Kostjad võtsid hagi õigeks. Kostjad ei nõustunud hageja väidetega, et nad on pahatahtlikult kaasomandi lõpetamist takistanud. Kostjad osalesid juba kümme aastat aktiivselt kaasomandi lõpetamise protsessis. Kuna hageja ähvardas juurdepääsutee AAA kinnistule sulgeda, piirirajatise (metall-kiviaed) lammutada ning asendada selle võrkaiaga, soovisid kostjad leppida enne kaasomandi lõpetamist kokku Jaama tn juurdepääsutee kasutuskorra ning piirirajatiste säilimise. Jaama tn kaudu AAA kinnistule viivat juurdepääsuteed on kasutatud juba alates 1997. aastast, kui kostjate isa koos F-ga vaidlusaluse maatüki kaasomandisse ostis. F müüs XXX kinnistu hagejale 1999. aastal. Juba 1997. a detailplaneeringu eskiisilt on näha, et juurdepääsutee on mõeldud mõlema kinnistu poolt kasutamiseks. Kuna juurdepääsutee planeeriti ühiskasutusse, on kostjad teinud juurdepääsutee parendamiseks kulutusi, nt lasknud tee täies mahus asfalteerida ning on selle eest tasunud. Samuti paigaldasid kostjad Jaama tn poolsele AAA kinnistu sissepääsule tiibvärava automaatika. Hageja ei esitanud nende tegevuste suhtes ühtegi vastuväidet. Hageja teadis juba kinnistut ostes, et ka kaasomandi lõpetamise korral soovivad kostjad Jaama tn juurdepääsuteed edasi kasutada. Omandireformi käigus katastriplaanidele tehtud muudatustega jäi teekasutuse kohta märge kinnistusregistrisse kandmata, samuti jäid servituudid seadmata. Seetõttu on juurdepääsutee olemasolu ja kasutamine õiguslikult tagamata. Hageja on takistanud kostjatel juurdepääsutee sihtotstarbelist kasutamist, kuigi tegemist on veel kaasomandis kinnisasjaga. AAA tn kaudu kinnistule viiv tee on olnud kasutusel ehitusperioodil ning on hetkel kasutusel jalgteena. Seetõttu ei ole kostjad sellele teele olulisi parendusi ega investeeringuid teinud. Ka piirirajatist (metall-kiviaed) on
2-21-10685 hageja ilma vastuväiteid esitamata kasutanud oma maatükil krundipiiri eraldajana juba üle 20 aasta. Neid asjaolusid arvestades on kostjad nõus hageja väljapakutud piiridega kaasomandi reaalosadeks jagama juhul, kui hageja nõustub piirirajatise säilitamisega. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 4. aprilli 2022. a otsusega hagi ning lõpetas hageja ja kostjate kaasomandi kinnisasjale, jagades kinnisasja kaheks eraldiseisvaks kinnistuks, millest üks jäi hageja ainuomandisse ning teine kostjate kaasomandisse. Maakohus kohustas kostjaid andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX sulgemiseks ning kinnisasja jagamise tulemusena tekkivatele uutele kinnisasjadele uute registriosade avamiseks, kandes kinnisasja asukohaga XXX kinnistusregistri II jakku ainuomanikuna sisse hageja ning kinnisasja asukohaga AAA kinnistusregistri II jakku kaasomanikena sisse kostjad. Maakohus asendas kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud jättis maakohus võrdselt kostjate kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot ning kostjalt II hageja kasuks samuti välja menetluskulud 475 eurot.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostjad nõus hageja taotletud viisil kaasomandi jagamisega. Kostjad nõustuvad kinnistusraamatu kannete muudatusega tingimusel, et pooled sõlmivad kokkuleppe olemasoleva juurdepääsutee kasutamise ning piirirajatise säilimise kohta. Maakohus leidis, et kuigi juurdepääsu ja piirirajatise küsimus on kostjatele olulised, ei sõltu nende küsimuste lahendamise viisist kaasomandi jagamise võimalus või viis. Kaasomandit ei saa jätta lõpetamata põhjusel, et pooltel on mingites muudes küsimustes eriarvamused. Vaidlusalused küsimused tuleb lahendada kohtuväliselt või kui see ei ole võimalik, pöörduda vastavate nõuetega kohtu poole.
4.2.Maakohus selgitas, et kuna praeguses asjas ei lahendata juurdepääsu ja piirirajatisega seotud vaidlust, siis ei käsitle maakohus sellega seotud seisukohti ja tõendeid.
4.3.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Menetluskulude jaotuse määramisel arvestas maakohus sellega, et kaasomandi jagamise oleksid pooled saanud lahendada kokkuleppel, kuna nad olid kaasomandi lõpetamise viisi osas ühel meelel. Sellisel juhul ei oleks hageja pidanud kohtusse pöörduma. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv 450 eurot on tervikuna põhjendatud ja vajalik menetluskulu, samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi ning tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 500 euro ulatuses ning koos riigilõivuga tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 950 eurot (500+450). Apellatsioonkaebus
5.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad leidsid, et kuna nad nõustusid hageja soovitud viisil kaasomandi lõpetamisega ning leidsid, et menetluse saab lõpetada kompromissiga, siis oleks menetluskulud tulnud jätta poolte endi kanda. Selline menetluskulude jaotus oleks kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga kaasomandi jagamise vaidlustes. Kuna kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda sellest, et lahend tehti ühe poole kahjuks. Seega ei oleks maakohus pidanud praegusel juhul kohaldama TsMS § 162 lg-t 1. Menetluskulud oleks tulnud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda.
2-21-10685 Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud selliselt, et need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
8.Maakohus põhjendas menetluskulude kostjate kanda jätmist sellega, et kuna pooled oleksid saanud kaasomandi jagamise lahendada kokkuleppel, ei oleks pidanud hageja kohtusse pöörduma.
9.Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Kirjeldatud vaidlustes on Riigikohtu arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud kommenteeritava TsMS 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kaasomandit ei lõpetata võrdselt mõlema poole huvides olukorras, kus kostja palub jätta hagi rahuldamata, st kaasomandi lõpetamata. Kui kostja pelgalt märgib, et mõni teine kaasomandi lõpetamise viis võiks olla tulusam, aga ei esita sellekohast vastuhagi, võivad menetluskulud jääda tema kanda. (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 163 kommentaarid p 3.3.4.2).
10.Praegusel juhul ei nõustunud kostja hageja soovitud viisil kaasomandi jagamisega seetõttu, et ta soovis tagada asjaõiguslikult juurdepääsu üle hageja omandisse jääva kinnisasja. Maakohus selgitas kostjatele ekslikult, et kaasomandi jagamise menetluses kostjate soovitud servituuti menetlusõiguslikult seada ei ole võimalik. Tegelikkuses oleks saanud sellise servituudi seada samaaegselt kaasomandi jagamisega asjaõigusseaduse § 77 lg 3 alusel. Seega esitasid kostjad õiguslikult igati asjakohase vastuväite, kuid neist sõltumatul põhjusel ei leidnud see vastuväide teed menetlusse. Kolleegiumi hinnangul on ka praegusel juhul tegemist TsMS § 163 lg 1 järgi olukorraga, kus kaasomand lõpetati võrdselt mõlema poole huvides. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud maakohus poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostjad esindasid nii maa- kui ringkonnakohtus ennast ise, mistõttu nende ainukeseks menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Kuna sisulises osas ei lahenda ringkonnakohus asja maakohtust erinevalt ning menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu ei ole maakohtu menetluskulusid vaja uuesti rahaliselt kindlaks määrata, siis määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt rahaliselt kindlaks ning mõistab kostjate apellatsioonimenetluse menetluskulu 70 eurot hagejalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.