T. A.i (A., isikukood xxxx, elukoht xxxx) hagi M. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) ja G. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks
Hagihind
7000 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lõpetada T. A.i ning M. K. ja G. K. kaasomand kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa numbri xxxx all, selle kinnistu jagamise teel kaheks eraldiseisvaks kinnistuks järgmiselt:
2.1.eraldada punktis 2 nimetatud jagatavast kinnisasjast reaalosa suurusega 1831 m2, katastritunnusega xxxx (asukohaga Xxxx) vastavalt lisaks olevale tõendile („lisa 1“, kiirpäring maakatastrist) ning jätta see T. A.i ainuomandisse;
2.2.eraldada punktis nimetatud jagatavast kinnisasjast reaalosa suurusega 1831 m2, katastritunnusega xxxx (asukohaga Xxxx) vastavalt lisaks olevale tõendile („lisa 2“, kiirpäring maakatastrist) ning jätta see M. K. ja G. K. kaasomandisse.
Kohustada M. K.t ja G. K.t andma tahteavaldused Tartu kinnistusosakonnale järgmise sisuga kinnistamisavalduse esitamiseks:
Maakohtu
3.1.sulgeda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx ja avada kinnistu jagamise tulemusel tekkivatele kahele uuele kinnisasjale uued registriosad.
3.2.Uutesse registriosadesse teha järgmised kanded:
3.2.1.Esimene avatav registriosa. Kinnisturegistriosa I jakku „Kinnistu koosseis“ kanda järgmised maakatastri andmed: katastritunnus xxxx; kinnistu sihtotstarve ja asukoht: elamumaa 100%, Xxxx;
pindala 1831 m2. Kinnistusregistri II jakku „Omanik“ kanda järgmised andmed: T. A. (isikukood xxxx). Kinnistusregistri III jakku „Koormatised ja kitsendused“ kandeid mitte teha. Kinnistusregistri IV jakku „Hüpoteegid“ kandeid mitte teha.
3.2.2.Teine jagatav registriosa. Kinnisturegistriosa I jakku „Kinnistu koosseis“ kanda järgmised maakatastri andmed: katastritunnus xxxx; kinnistu sihtotstarve ja asukoht: elamumaa 100%, Xxxx; pindala 1831 m2. Kinnistusregistri II jakku „Omanik“ kanda järgmised andmed: M. K. (isikukood xxxx) – 1⁄2 kaasomandist; G. K. (isikukood xxxx) – 1⁄2 kaasomandist. Kinnistusregistri III jakku „Koormatised ja kitsendused“ kandeid mitte teha. Kinnistusregistri IV jakku „Hüpoteegid“ kandeid mitte teha.
4.Punktis 3 nimetatud M. K. ja G. K. tahteavaldusi asendab jõustunud kohtulahend.
5.Kohtuotsuse juurde kuuluvad lisana failid „lisa 1“ ja „lisa 2“ s.o maakatrastri väljavõtted vastavalt katastriüksuste xxxx ja xxxx kohta. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud võrdselt M. K. ja G. K. kanda.
7.Määrata rahaliselt kindlaks T. A.i põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 950 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 500 eurot), millest:
7.1.475 eurot mõista välja M. K.lt T. A.i kasuks;
7.2.475 eurot mõista välja G. K.lt T. A.i kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.29.10.2021 hagi täpsustuse kohaselt palub hageja lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale (registriosa nr xxxx), jagades kinnistu kaheks võrdse suurusega reaalosaks, millest üks jääb hageja ainuomandisse ja teine kostjate kaasomandisse. Samuti palub hageja kohustada kostjaid andma tahteavaldused kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse esitamiseks (sulgeda registriosa nr xxxx ja avada kahele uuele kinnisasjale uued registriosad; teha kanded uutesse registriosadesse).
2.Hageja ühelt poolt ning kostjad teiselt poolt on kaasomanikud kinnistule registriosa numbriga xxxx all (edaspidi nimetatud ka kinnistuks). Kaasomandi suurused jagunevad järgmiselt: hagejale
kuulub 2/4, kostjale 1 kuulub 1⁄4 ning kostjale 2 kuulub 1⁄4. Seega sisuliselt kuulub hagejale pool kinnistust ning kostjatele kokku teine pool.
3.20.01.2020 esitasid hageja ja kostjad ühise taotluse G OÜ-le, et viimane teostaks kaasomandis oleva kinnistu katastriüksuste omavahelise piiri ümbermõõtmise selliselt, et uued katastriüksused oleksid võrdse suurusega 1830,5 m2. Veebruaris 2020 allkirjastasid hageja ning kostjad kruntide piiri muutmise plaani, millega määrasid muuhulgas kindlaks jagamise tulemusel tekkivate uute kinnistute vahelise piiri. Märtsis 2021 allkirjastasid hageja ja kostjad piiriprotokolli, millega nõustusid kahe tulevase kinnisasja vahelise piiri paiknemisega. 11.05.2021 tehti Maakatastris uued kanded vastavuses läbi viidud uute katastrite mõõdistamistele. Selle tulemusel koosneb hageja ja kostjate kaasomandis olev kinnistu katastriüksustest xxxx aadressiga Xxxx (mis asub kostjate ainuvalduses ja -kasutuses) ning xxxx aadressiga Xxxx (mis asub hageja ainuvalduses ja kasutuses). Vastavad katastriüksused nähtuvad ka kinnistusraamatu väljavõttelt.
4.Ülalkirjeldatud asjaoludest nähtub, et pooled on juba jaanuarist 2020 asunud tegema ettevalmistusi kaasomandi lõpetamiseks ning määranud ära ka tekkivate kinnistute vahelise piiri seoses läbi viidud uute katastriüksuste moodudustamisega. Uute katastriüksuste piir näitab ühtlasi ära kinnistu jagamise tulemusel tekkivate reaalosade piiri ja selle piiri paiknemise reaalosade suhtes. Sellest tulenevalt soovib hageja, et kaasomandi lõpetamisel tekkiva reaalosa piir oleks vastavuses Maakatastrist nähtuvate andmetega, mis kanti Maakatastrisse 11.05.2021 otsuse alusel, kuivõrd eeltoodu oli ka poolte ühiseks tahteks. Kaasomandi jagamine on pidurdunud põhjusel, et kostjad väldivad notari aegade ühiselt kokku leppimist ning on hakanud esitama nõudmisi, mis kaasomandi jagamisse õiguslikult ega faktiliselt ei puutu ning millel puudub ka faktiline ja õiguslik alus. Näiteks on kostjad edastanud hagejale 03.07.2021 e-kirja, mille sisus on kostjad mh nõudnud juurdepääsu oma kinnistule üle hageja kinnistu, ehkki faktiliselt omavad kostjad juurdepääsu läbi Xxxx tn (sisuliselt kostjate kinnistu Xxxx tänavaga külgnebki). Kostjad omavad takistamatut juurdepääsu avalikule teele. Seega on kujunenud olukord, kus ühelt poolt on kostjad väljendanud valmisolekut kaasomand jagada ning osalenud isegi uute katastriüksuste loomise protsessis, teiselt poolt aga takistavad kaasomandi jagamise protsessi läbiviimist ning selle lõpetamist, esitades põhjendamatuid ning asjasse puutumatuid nõudmisi. Selline olukord on sisuliselt käsitletav situatsioonina, kus kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi jagamise tingimuste osas, kuivõrd kostjad on seadnud tingimuseks juurdepääsu saamise üle hageja (tulevase) kinnistu, millega hageja nõus ei ole.
5.Asjaolusid arvestades on ainumõeldav jagada kaasomand selliselt, et asi jagatakse reaalosadeks ning kinnistust eraldatakse hagejale reaalosa, mis vastab hageja omandi suurusele. Sellise jagamisviisi kasuks räägib asjaolu, et hetkel kasutatakse kinnisasja kaasomanike poolt sarnaselt sellele, nagu näeks kinnistu kasutamine välja tulevikus tekkivate reaalosade puhul: kumbki kaasomanik on „oma“ poolele ehitanud elumaja, tulevikus tekkivate reaosade vahelt jookseb läbi piirirajatis ning iga kaasomaniku elukorraldus toimub kinnisasja „oma“ osal. Selguse mõttes (ehkki see ei puuduta otseselt kaasomandi jagamist) märgib hageja seda, et piirirajatis on siiski olulises ulatuses rajatud hageja poolele, mistõttu piirirajatise paiknemine on vastuolus kaasomandi suurusega. Selle küsimuse aga lahendab hageja eraldi (kohtu)menetluses.
6.Hageja esitab kostjate vastu nõude ka seoses kinnistusraamatusse vajalike kandemuudatuste tegemisega, kuivõrd kostjate poolt loodud takistused kaasomandi jagamisega edasiliikumisel
annavad alust eeldada, et kostjad võivad takistada ka kinnistusraamatusse kannete tegemise protsessi. Kostjate vastus hagiavaldusele
7.Kostjad võtavad hagi õigeks osas kaasomandi lõpetamise osas, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa numbri xxxx all, selle kinnistu jagamise teel kaheks eraldiseisvaks kinnistuks tulenevalt hagiavalduses märgitule.
8.Kostjad annavad tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosa nr xxxx sulgemiseks ning kinnistu jagamise tulemusel tekkivatele kahele uuele kinnisasjale uute registriosade avamiseks vastavalt hagiavalduses märgitule, juhul kui on võimalik sõlmida osapoolte vaheline kompromiss juurdepääsutee kasutamise ning piirirajatise säilimise osas.
9.Kostjad ei nõustu hageja väidetega, et kostjad on pahatahtlikult kaasomandi lõpetamist takistanud. Kostjad on osalenud aktiivselt kaasomandi lõpetamise protsessis juba pea 10 aastat. Kostjad on järjepidevalt avaldanud soovi kaasomandi lõpetamiseks, kuid soovisid esmalt hagejaga kokku leppida Xxxx tn juurdepääsutee kasutuskorra ning piirirajatise kindla säilimise, kuna hageja on ähvardanud nii juurdepääsutee Xxxx tn xxxx kinnistule sulgeda kui ka piirirajatise, milleks on metall-kiviaed, lammutada ning asendada võrkaiaga uute katastriüksuste piiride paiknemise kohaselt.
10.Xxxx tn juurdepääsutee osas soovivad kostjad märkida järgmist. Xxxx tn kaudu ligipääsetavat juurdepääsuteed Xxxx tn xxxx kinnistule on kasutatud juba alates 1997.a saati. Hageja on avaldanud soovi kaasomandi lõpetamise järgselt juurdepääsutee kostjatele sulgeda ja asunud selleks ka ettevalmistusi tegema, täpsemate selgituste andmisest on hageja keeldunud. Kuna juurdepääsutee planeeriti algusest peale nii kostja kui hageja ühiskasutusse, siis on kostjad teinud juurdepääsutee parendamiseks olulisi kulutusi, näiteks organiseerinud tee täies mahus asfalteerimise (ca 2001.a) ning selle eest ka tasunud. Lisaks on kostjad paigaldanud Xxxx tn poolsele Xxxx tn xxxx kinnistu sissepääsule tiibvärava automaatika (ca 2005.a). Hageja ei ole eelmainitud toimingute ajal esitanud ühtegi vastuväidet, vastasel juhul ei oleks kostjad teed asfalteerinud või värava automaatikat paigaldanud, teades, et juurdepääsutee kasutamine ei ole tulevikus neile võimalik. Hagejale oli teada juba kinnistut ostes, et ka tulevikus kaasomandi lõpetamise korral, soovivad kostjad Xxxx tn juurdepääsuteed edasi kasutada. Omandireformi tulemusel tehtud muudatustega katastriplaanidele jäi teekasutuse kohta kinnistusregistrisse märge kandmata (kuna omandireformi tingimustes mõõdeti omaaegsed teed maatükkide sisse), samuti jäid maatükkide lihtsustatud jagamisel servituudid seadmata, sest sellele ei pööratud varasemalt tähelepanu. Siiski on vaidlusaluse tee loomise eesmärgiks olnud olla juurdepääsuna kasutatav nii Xxxx kui ka Xxxx omanike poolt, mistõttu on väga kahetsusväärne, et see on jäänud kinnistusraamatusse kandmata. Seetõttu on hetkel juurdepääsutee olemasolu ja selle kasutamine õiguslikult tagamata. Kostjate mure Xxxx tn poolt ligipääsu osas peale kaasomandi lõpetamist on põhjendatud, kuna hageja on juba varasemalt takistanud kostjatel juurdepääsuteed kasutada sihiotstarbeliselt, kuigi tegemist on veel ühise kaasomandiga. Hagiavalduses välja toodud kostjate valduses oleva takistusteta juurepääsutee, ehk Xxxx kinnistu tagumise tee, eesmärgiks on olnud detailplaneeringust saati funktsioneerida kui “majandustee”, st
oli kasutusel ehitusperioodil, hetkel on kasutusel jalgteena jm. Seetõttu ei ole kostjad sellele teinud ka olulisi parendusi ega investeeringuid. Eelnevast tulenevalt soovivad kostjad esitada vastuhagi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks Xxxx kinnistult Xxxx tänavale, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et servituudi seadmise küsimus on võimalik lahendada ka käesoleva hagi raames, samuti TsMS § 475 lg 1 p 131 järgi hagita menetluses. Kostjad soovivad, et kohtuotsusega asendataks hageja tahteavaldused, mis on vajalikud tema maa kasutamiseks vajalike servituutide seadmiseks. Lisaks soovivad kostjad, et vastav märge Xxxx tn juurdepääsutee teekasutuskorra kohta lisataks ka hageja kinnistu (katastritunnus xxxx) kinnistusregistriosa I jakku “Kinnistu koosseis”. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et Xxxx tn olemasolevat juurdepääsuteed ei ole võimalik jätta solidaarselt hageja ja kostjate kasutusse, soovivad kostjad Xxxx tn juurdepääsutee parendamist viisil, mis on sarnane olemasolevale Xxxx tn juurdepääsuteele, st Xxxx tn kinnistu tagumisele sissepääsule tiibväravate automaatika paigaldust; või olemasoleva automaatika ümbertõstmist eesmistelt väravatelt; ning tee asfalteerimise tasumist hageja poolt Xxxx tn juurdepääsuteele tehtud parenduste tasaarveldusena eeldatavalt vähemalt summas 5000 eurot. Varasema kohtupraktika kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisel on muuhulgas oluline arvestada ka juurdepääsutee kasutamise varasemaid tavasid ning asjaolu, et ostja pidi juba kinnistu soetamisel mõistma, et ostetavat kinnistut läbib juurdepääsutee (millest sõltus ka kinnistu soodne müügihind).
11.Piirirajatise osas soovivad kostjad märkida järgmist. Kahe krundi piirile loodi piirirajatis, mis ehitati mõttelise joone alusel, mida kasutati läbivalt kruntide eralduspiirina juba 1996. aastast loodud dokumentidel, sh ka hageja detailplaneeringus. Piirirajatis on asunud samas kohas juba vähemalt 2001.a ning hageja ei ole varasemalt selle paiknemise osas esitanud vastuväiteid. Kuna 2019.a avastasid kostjad ja hageja, et krundid ei ole võrdse suurusega (müügilepingu kohaselt pidanuks krundid olema võrdsed), siis teostati uus piiride mõõtmine. Kuna mõõtmist teostanud ettevõtte G OÜ esindaja ei leidnud üles varasemat piiripunkti ning uueks piiripunktiks valiti teine koht, siis paratamatult nihkus kruntide piir. Kuna piirirajatise näol on tegemist kvaliteetse metall-kiviaiaga, mida on ka hageja kasutanud enda maatükil krundipiiri eraldajana juba üle 20 aasta, ilmutamata varasemaid vastuväiteid, siis on piirirajatisega seonduva kohtumenetlusega ähvardamine ning selle lammutamise nõudmine pahatahtlik, eelkõige, kuna kaasomanikud peavad üksteise suhtes tegutsema hea usu põhimõtet järgides. Seetõttu on kostjad nõus hageja poolt väljapakutud piiridega reaalosadeks jagamisega juhul, kui hageja annab nõusoleku olemasoleva piirirajatise säilitamiseks. Kohtu põhjendused
12.Poolte esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:
1.Hageja ja kostjad on kinnistu registriosa numbriga xxxx kaasomanikud (07.07.2021 hagi lisa 1, 10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 1), hagejale kuulub 2/4 kaasomandist ning kummalegi kostjale 1/4 kaasomandist.
2.Pooled on kohtuväliselt arutanud kaasomandi jagamist (07.07.2021 hagi lisa 2; 10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 8).
3.Pooled on 20.01.2020 esitanud taotluse G OÜ-le, et viimane teostaks kaasomandis oleva kinnistu katastriüksuste omavahelise piiri ümbermõõtmise selliselt, et uued katastriüksused oleksid võrdse suurusega (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 2).
4.2020.a veebruaris allkirjastasid pooled kruntide piiri muutmise plaani (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 3).
5.Märtsis 2021 allkirjastasid pooled piiriprotokolli, millega nõustusid kahe tulevase kinnisasja vahelise piiri paiknemisega (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 4).
6.11.05.2021 tehti Maakatastris uued kanded (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 5), mille kohaselt koosneb poolte kaasomandis olev kinnistu katastriüksustest xxxx aadressiga Xxxx ning xxxx aadressiga Xxxx (katastriüksuste piirid 10.09.2021 hagi täpsustuse lisad 6-7).
7.Kinnisasja kasutatakse kaasomanike poolt sarnaselt sellele, nagu näeks kinnistu kasutamine välja tulevikus tekkivate reaalosade puhul.
13.Hageja soovib kaasomandi jagada selliselt, et kaasomandi lõpetamisel tekkiva reaalosa piir oleks vastavuses Maakatastrist nähtuvate andmetega. Kostjad on nõus hageja poolt taotletud viisil kaasomandi jagamisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohtule ei ole teada, et kaasomanikel on kokkulepe, millega on kaasomandi lõpetamise nõudeõigus välistatud (AÕS § 76 lg 2). AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Lõige 2 sätestab: „kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.“
14.Samas on kostjad andnud tingliku nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks – tingimus on see, et kui on võimalik sõlmida osapoolte vaheline kompromiss juurdepääsutee kasutamise ning piirirajatise säilimise osas. Menetlusväliselt võiksid pooled koos kaasomandi jagamisega kokku leppida ka muid asju, nt juurdepääsu või piirirajatisega seonduvaid küsimusi. Antud juhul lahendab kohus aga hageja poolt esitatud nõudeid (kaasomandi jagamine ja tahteavalduste andmiseks kohustamine). Kaasomandi lõpetamist võib nõuda igal ajal ning kohtumenetluses jagatakse see ühel neist viisidest, mida on menetluses nõutud (vt nt Riigikohtu lahend asjas 2-17-9749, p 11). Samas Riigikohtu lahendis on ka selgitatud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Antud juhul ei ole vaidlust kaasomandi lõpetamise viisi osas. Juurdepääsu ja piirirajatisega seonduvad küsimused võivad küll olla kostjatele olulised, kuid nende küsimuste lahendamise viisist ei sõltu kaasomandi jagamise võimalus või viis. Kaasomandit ei saa jätta lõpetamata põhjusel, et muudes küsimustes on pooled eriarvamusel. Kostjate poolt tõstatatud küsimused tuleb lahendada pooltel omavahel või kui see ei ole võimalik, siis pöörduda vastavate nõuetega kohtu poole.
15.Kostjad märkisid vastuses hagile, et kostjad soovivad esitada vastuhagi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks Xxxx kinnistult Xxxx tänavale, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et servituudi seadmise küsimus on võimalik lahendada ka käesoleva hagi raames. Kohus selgitab, et kostjatel on võimalik esitada nõue eraldi hagina. Ka juhul, kui juurdepääsu määramise nõue oleks esitatud vastuhagina käesolevas menetluses, siis eraldaks kohus selle tõenäoliselt uueks tsiviilasjaks. TsMS § 373 lg 1 sätestab: „Kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi
tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.“ Juurdepääsu määramise nõue ei välista kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamist ega mõjuta kuidagi selle lahendamist. Nende nõuete ühine läbivaatamine ei lihtsustaks ka menetlust, mh põhjusel, et juurdepääsu määramise nõue lahendatakse üldjuhul hagita menetluses, menetluse kulg on teistsugune, menetlusse võidakse kaasata ka teised puudutatud isikud ning vajadusel ka valla- või linnavalitsus.
16.Kuivõrd kohus ei lahenda käesolevas menetluses juurdepääsu ja piirirajatisega seonduvat, siis ei käsitle kohus kostjate sellekohaseid seisukohti ning tõendeid.
17.Kuna kostjad on nõus hageja poolt taotletud viisil kaasomandi jagamisega, siis kuulub kaasomand sellisel viisil jagamisele.
18.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd kostjatel puudub alus keelduda kaasomandi jagamisega seonduvate kannete tegemiseks, siis rahuldab kohus hagi ka tahteavalduste tegemise kohustamiseks.
19.Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele. Käesoleva otsuse juurde kuuluvad resolutsioonis nimetatud lisa 1 ja lisa 2 (10.09.2021 menetlusdokumendiga hageja poolt esitatud kiirpäringud maakatastrist, mis hageja esitatuna olid lisad 6-7).
20.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud võrdses ulatuses kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus arvestab seejuures sellega, et kaasomandi jagamise saanuks pooled lahendada kokkuleppel - kuna kaasomandi lõpetamise viisi osas on pooled ühel meelel - ning sel juhul puudunuks vajadus hagejal selle nõudega kohtusse pöörduda.
21.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 7000 eurot (kaks mittevaralist nõuet) ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on 08.12.2021 menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva
menetlusega on olnud 5 tundi (3 tundi hagiavaldusega seotud toimingud, 2 tundi kostjate vastuse läbitöötamine ja selle hindamine koos kliendiga). Menetluskulude nimekirjast saab ka järeldada, et tunnitasu on 100 eurot. Ajakulu 5 tundi tehtud toimingutele ei ole ebamõistlikult suur, samuti ei ole ebamõistlik esindaja tunnitasu. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 500 eurot (ei lisandu käibemaksu). Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 950 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 500 eurot) ning mõistab menetluskulud välja kostjatelt võrdselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.04.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.