OÜ Edu24 Invest hagi D. K.i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kohtuotsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Edu24 Invest (registrikood: 10691850 asukoht: Vaksali 19, Narva 20308, Ida-Viru maakond) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige E. S.(isikukood XXX, e-post XXX) Lepinguline esindaja: T. R., e-post: XXX Kostja: D. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Lepinguline esindaja: O. V., e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi nõue mõista D. K.ilt OÜ Edu24 Invest kasuks välja põhivõlg summas 105 655,29 eurot – jätta rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt.
4.Rahuldada kostja D. K.i taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista OÜ-lt Edu24 Invest D. K.i kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 550 (viissada viiskümmend) eurot.
5.OÜ-l Edu24 Invest tuleb tasuda kostjale D. K.ile menetluskulude hüvitise summalt 550 eurolt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I MENETLUSE
SEISUKOHAD
KÄIK,
HAGEJA
NÕUDED
JA
POOLTE
1.Hageja märgib hagiavalduses järgmist: Kostja, D. K., töötas MTÜ-s X xxx alates 01.06.2011 (t 5-6 MTÜ X ja D. K. vahel sõlmitud tööleping).
2.MTÜ X ütles 14.10.2019 aastast ülesse D. K.’iga sõlmitud töölepingu, seda 18.10.2019 avaldusega (t 6- MTÜ X 18.10.2019 avaldus).
3.MTÜ X ja D. K. sõlmisid Töövaidluskomisjoni menetletavas töövaidlusasjas 4-1/2400/19 06.11.2019 kompromissi (t 7 – 06.11.2020 töövaidluses sõlmitud kompromiss), millega loeti MTÜ X ja D. K. vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 18.10.2019 seisuga.
4.D. K. oli volitatud tööandja MTÜ X, nimelt võtma vastu sularahas MTÜle X tasumisele kuuluvaid tasusid, mida MTÜ lepingupartnerid soovisid tasuda sularahas.
5.MTÜ X tegevusalaks on lastega seoses erinevate haridusteenuste pakkumine (erakooli ja lasteaia pidamine jms), mida tõendab väljatrükk MTÜ X interneti kodulehelt www.eraharidus.ee (t 8-9 - MTÜ X kodulehe väljatrükk). MTÜ X lepinguparteriteks olevad lapsevanemad tasusid oma lastele seoses MTÜ-le X osutatava teenuse eest.
6.MTÜ X teostas 2019 aastalõpu seisuga ehk 31.12.2019 päeva lõpu seisuga oma sulakassa inventuuri, mille käigus selgus, et MTÜ X kassasse laekus perioodil 01.01.2019-31.12.2019 esitatud arvete tasumiseks 114 969,63 EUR (t 10-15 – MTÜ X kassa sissekannete žurnaal 01.01.2019-31.12.2019 kohta). Kassa saldo 01.01.2019 seisuga oli 17 836,24 EUR.
7.Vastavalt MTÜ X kassaraamatu väljavõttele perioodi 01.01.201912.10.2019 kohta, mil D. K. teostas MTÜ X nimelt sularahas tasumiste vastu võtmist, laekus MTÜ X kassasse 105 655,29 EUR ( t 12-14 – MTÜ X kassaraamatu väljavõte 01.01.2019-12.10.2019 kohta).
8.31.12.2019 seisuga on teostatud MTÜ X sularaha kassa inventuur ning selle kohta koostatud aktiga on tuvastatud MTÜ X kassas sularaha puudujääk summas 105 655,29 EUR (t 15 - MTÜ X kassa inventuuri akt 31.12.2019 seisuga).
9.Hageja märgib hagiavalduses, et kuna sularaha saamise eest vastutas kostja, D. K., on kostja nimetatud summas rahalised vahendid MTÜ X kassast omastanud, põhjustades sellega tööandjale kahju, mis on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 2 tähenduses. MTÜ X ja D. K. on pidanud omavahelisi läbirääkimisi rahalise nõue osas, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. Nõude loovutamine
10.MTÜ X loovutas nimetatud nõude D. K.i vastu hagejale kõigi võlausaldaja õigustega (t 16 – MTÜ X nõude loovutamise teatis) ning käesolevaga esitab hageja hagi kostja vastu põhivõla väljamõistmiseks. Kostja vastus hagile
11.Hagi on põhjendamatu. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevate väidetega.
12.Vaidlus puudub, et kostja, D. K., töötas MTÜ-s X juhataja abina alates 01.06.2011.a.
13.Vaidlus puudub, et MTÜ X ütles üles 14.10.2019 aastal tööleping usalduse kaotamise tõttu. Töövaidluse raames hageja ja kostja sõlmisid kompromissi koondamise peale, kuna hageja ei suutnud töövaidlus komisjonis tõendada, et kostja kaotas usalduse MTÜ X ́i poolt.
14.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et D. K. oli volitatud tööandja MTÜ X, nimelt võtma vastu sularahas MTÜ-le X tasumisele kuuluvaid tasusid, mida MTÜ lepingupartnerid soovisid tasuda sularahas.
15.Kostja leiab, et hageja pole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitavad ülaltoodud hageja väidet ehk siis hageja ei ole selgitanud kohtule ega pole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et kostja on tekitanud hagejale kahju summas 105 655,29 EUR. Riigikohus 06.02.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 p 13 sätestas, et vastavalt TsMS § 230 lg-ga 1 esmalt lasub hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui aga hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostja TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
16.Hageja esitas kohtule dokumendid, millest kostjale jääb arumaatuks, millistest dokumentidest võib järeldada, et kostja võttis raha vastu nagu hageja väidab.
17.Kostja jaoks jääb arusaamatuks, millisest inventeerimise aktist või võlakirjast on jutt, inventeerimisaktil ei ole kostja allkirja, kostja arvates koostas selle akti hageja kiirkorras, kust ei nähtu - ei ole selge, millised dokumendid esitati inventuuri teostamiseks. Kostja jaoks jääb arusaamatuks hageja esitatud kassaleht, millest kostjale jääb arusaamatuks, kas see tõendab, et kostja sai sularaha.
18.Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et seoses MTÜ X on Maksu- ja Tolliametis käimas rahapesu uurimine ja kostja arvates üritab hageja maksuameti uurimisest kõrvale kalduda, suunates osalise nõude kostjale.
19.Eeltoodust nähtuvalt puuduvad kostja ja hageja vahel rahalised kohustused. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused. Kirjalikud tõendid, mille hageja kostja arvates esitas, on alusetud ja absurdsed, kuna hageja teab, et kostjal ei olnud mingit pistmist sularaha kättesaamisega ning kogu kassa oli ainuüksi MTÜ Xi raamatupidaja ja juhatuse liikme O. F. käsutuses, kelle osas on käimas antud ajal rahapesu maksualane uurimismenetlus. Kostja ei oma võlakohustusi hageja ees. KarS §-de 344 ja 345 mõttes ega kelmus KarS § 209 mõttes. Siinkohal palub kostja kohtul kaaluda võimalust esitada TsMS § 45 lg 6 alusel hageja suhtes kuriteoteade prokuratuurile või politseile.
20.Kostja ei näe antud menetluses võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kuna kostja ei tunnista hagi ja arvab, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja pole dokumentidega kinnitatud, et on tekitanud hagejale kahju summas 105
655,29 EUR.
II KOHTU PÕHJENDUSED
21.Vaidlus puudub, et kostja D. K.i ja MTÜ X vahel oli alates 01.06.2011 a sõlmitud tähtajatu tööleping.
22.Vaidlus puudub, et kostja töötas MTÜ-s X juhataja abina.
23.Vaidlust pole et poolte vahel lõppes töösuhe st poolte vahel sõlmitud tööleping öeldi üles 18.10.2019.
24.Vaidlus puudub, et D. K. koos mitme teise MTÜ X töötajaga olid õigustatud ja reaalselt võtsid läbivalt pikema aja jooksul st kõigi töötatud aastate jooksul vastu lepingupartneritelt st lapsevanematelt haridusteenuste osutamise eest igakuiseid tasusid muuhulgas ka sularahas sularahamaksetena.
25.Vaidlust pole et MTÜ X juhtkond pole kehtestanud ega tutvustanud töötajatele ettevõttes sularaha vastuvõtmise ning sularaha (kassa) hoidmise korda.
26.Vaidlus puudub, et MTÜ X ja kostja D. K.i vahel pole sõlmitud varalise vastutuse lepingut. Seega tuleb hageja nõue lahendada VÕS 7. ptk alusel, arvestades TLS § 72 ja 74 sätestatud piiranguid (TLS § 1 lg 3).
27.Kuna poolte vahel oli sõlmitud tööleping tuleb käesolevat vaidlust käsitleda võimaliku kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Töölepingu sõlmimisega on poolte vahel loodud võlasuhe. Lepingulisest suhtest tuleneva kahju nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1. Kohus on menetluse käigus korduvalt selgitanud pooltele et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-12 , 3-2-1173-12): - kostja/töötaja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1) - kostja/töötaja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1) st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav - MTÜ-le on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128) - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) - kahju on rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a. kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
28.Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TSMS § 230 lg 1 lause mõtte järgi tõendama hageja. VÕS § 103 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Võistlevas hagi menetluses kehtib üldreegel tõend lükatakse ümber vastu tõendiga. Tõendamata väide lükatakse ümber vastu väitega.
29.Kohus leiab, et hageja peab tõendama asjaolusid millede esinemine on MTÜ kontrolli all. Raamatupidamise korraldamine MTÜ – s sh kõik sularaha tehingutega seonduv sh sularaha vastuvõtmise ja hoidmise kord (sularaha kassa pidamise kord) on tööandja kontrolli all ja vastava korra kehtestamine on tööandja - ühingu mõjuvõimu all. Vaidlus puudub, et tööandja aktsepteeris aastaid erinevate töötajate sh kostja tehinguid sularahaga MTÜ nimel, ühingus puudusid kirjutatud või muulmoel fikseeritud reeglid ja kord sularaha üleandmise ja hoidmise korra kohta ühingus.
30.Kuna käesoleval juhul on tegemist töölepingust tuleneva võlaõigussuhtega tuleb kohaldamisele ka töölepinguseaduse nn erisätted TLS
§ 72 – 75. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja
TLS § 72
kohaselt kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).
31.Eelnevast tuleb teha järeldus, et TLS § 72 esimese lause kohaselt saab tööandja kasutada töötaja vastu töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja töötaja on kohustuse rikkumises süüdi. Töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise korda täpsustab TLS § 74 millede lõigete 1 ja 2 järgi sõltub töötaja vastutuse ulatus muu hulgas tema tööülesannetest, süü astmest ja töötasust. Kuna käesoleval juhul töölepingu poolte vahel polnud sõlmitud kehtivat varalise vastutuse kokkulepet ei saa laiendada töötaja vastutust võrreldes TLS § 74 lg 2 sisalduva vastutuse määraga. Töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine
32.Kohus leiab, et hageja pole tõendanud (ei nimetanud hagiavalduses TsMS § 363 lg 1 p 3 ega menetluse käigus tõendeid), et töötaja/kostja D. K. oleks rikkunud mõnda töölepingust tulenevat sh sularaha tehingutega ega sularaha kassa hoidmisega seonduvat kohustust. Kohus on menetluse käigus tuvastanud, et kostja on kõigi MTÜ-s töötatud aastate jooksul ( 2011-2019) muude tööülesannete hulgas aegajalt vajadusel vastu võtnud lapsevanematelt ka sularahas makseid aga alati need edastanud MTÜ X juhatajale O. F.. Kuidas O.F. sularahaga edasi toimetab pole kostjale teada. Kostjale pole tutvustatud mistahes muid reegleid sularaha hoidmise korra kohta, hageja pole vastupidist ka tõendanud. Kohus leiab, et eelnevat tegevust ja pikaajalisust silmas pidades on tegemist väljakujunenud tavaga (TSÜS § 2 mõttes). Hageja pole tõendanud, et sularahaga tehingutega tegelemise tõttu oleks kostja mõnda töölepingust tulenevat kohustust rikkunud. Hageja pole esitanud kohtule tõendit, et kostja andes sularaha edasi MTÜ juhatajale O.F.le oleks kostja töölepingust tulenevat mõnda kohustust rikkunud. Kohus on tuvastanud, et ühingus puudus sularaha vastuvõtmist ja selle hoidmist puudutavad mistahes muud reeglid või korrad. Tavaks oli et sularaha vastuvõtmisel MTÜ töötajate poolt (siis nii kostja kui ka teiste töötajate poolt) anti sularaha üle MTÜ juhatajale O.F.le ja seda korda/tava kostja alati järgis. Hageja pole esitanud mistahes tõendit et kostja oleks jätnud mingil konkreetsel korral konkreetse summa juhile üle andmata. Kostja väljastas igakordselt lapsevanematele sularahas tasu vastuvõtmise kohta order-kviitungi. Tunnistaja kes oli MTÜ ainuke raamatupidaja ütlustega on kinnitatud, et mingit konkreetset sularaha
tehingute ja sularaha kassa pidamise korda MTÜ ei eksisteerinud ega tea kas ja kus võis asuda ka nt sularahahoidmiseks sularaha kassa (karp, kapp, seif) jne. Samuti ei tea raamatupidaja kui tunnistaja kes oli ettevõtte ainuke raamatupidaja et oleks tehtud varasemalt kordagi sularaha inventuuri või muud sularaha säilitamise kontrolli või vastuvõetud juhtkonnas otsuseid sularaha säilimise tagamiseks ühingus. Kohtu arvates ei oma sh tähendust asjaolu et raamatupidaja töötas osa ajast kaugtööna kodus, teadmine sellistest otsustest ja kehtivast korrast oleksid tal igal juhul kui ainukesel raamatupidajal olnud. Ettevõtte ainuke raamatupidaja pidanuks teadma, kui eelpool nimetatud asjaolud siiski esinesid ka siis kui ta töötas osaliselt kaugtööna kodust. Seega pole kohtule esitatud mistahes tõendeid, et sularaha tehingute kohta MTÜ-s oleks kehtestatud kord, seda tutvustatud töötajatele sh kostjale, et oli juhtkonna poolt tagatud sularaha säilimiseks ja hoidmiseks vastavad loodud tingimused (karp, kapp, seif jne). Usutav on ja vaidlus puudub et sularaha tehinguid lapsevanematega tehti pikemate perioodide jooksul, vaidlust pole , et orderid/kviitungid sularaha vastuvõtja poolt lapsevanematele väljastati ja sularaha kupüürid anti seejärel üle MTÜ X juhatajale O. F.le. Kohus leiab, et kostja järgides sellist kirjeldatud väljakujunenud korda pole oma tegevusega käitumisega rikkunud töölepingust tulenevat mistahes kohustust. Kohtule esitatud tõendeid kostja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise ega võimaliku süü vormi tuvastamise asjaolude kohta. Kohus tuvastas lisaks eeltoodule, et MTÜ võtsid lapsevanematel sularahas makseid vastu mitmed töötajad, seega kui sularaha kassas tekkis puudujääk siis ei saa seda automaatselt omistada vaieldamatult kostja tegevuse tagajärjeks. Kohus on tuvastanud et igakuist regulaarset sularaha inventuuri ei tehtud seega pole võimalik tuvastada millisel ajavahemikul ja selle kaudu millise ringi töötajate tegevuse või tegevusetuse tõttu võimalik sularaha puudujääk tekkis. Ainus sularaha inventuur mille käigus väidetav sularaha puudujääk tuvastati teostati lisaks kõigele eeltoodule - 2,5 kuud pärast seda kui kostja oli töösuhte tööandjaga lõpetanud ega olnud pärast seda MTÜ enam päevagi töötanud (viimane kostja tööpäev oli 18.10.2019 ja sularaha inventuur teostati 01.02.2020). Samuti ei kutsutud juurde ega osalenud kostja sularaha inventuuri läbiviimise juures seda ka pärast töösuhte lõppemist. Seega võis sularaha kassast sularaha puudujääk tekkida mõne teise töötaja tegevuse või sündmuse tulemusena või mingil muul põhjusel (nt MTÜ ei taganud sularaha säilimist nõuetekohaselt ja keegi kolmas omastas sularaha, juhtkond ei registreerinud sularaha kassas sularaha liikumist tegelikkusele vastavalt jne). Kohus leiab, et sularaha inventuuri oleks pidanud läbi viima regulaarselt või vähemalt kostja tööl oleku viimasel päeval, kuid ka see asjaolu ei seo tõsikindlalt kostjat sularaha puudujäägiga kuna vastav kord siiski puudus, sularaha kassa inventuure varem pikema ajajooksul korraldatud polnud, sularaha tehingutega tegelesid mitmed töötajad. Sularaha kassa puudujäägi kohta koostatud aktil puudub kostja allkiri seega ei saa seda pidada ka nn võlatunnistuseks ega omaksvõtuks
puudujäägi tekitamise kohta. Kui tööandja soovib töötajale ette heita töölepingust tuleneva kohustuse või reegli rikkumist, tuleb tööandjal eelnevalt seda kohustust töötaja tutvustada ja reegel luua. Kostja ei saa rikkuda kohustust või reeglit milles pole tööandjaga kokku lepitud, läbi räägitud või muul moel selgelt kehtestatud. Eelnevat silmas pidades ei saa esineda ka põhjusliku seost väidetava kahju tekkimise ja kostja väidetava rikkumise vahel, kuna kohus kostja rikkumist ega süüd selles menetluses tuvastanud pole.
33.Kuna hageja pole tõendanud: ei kostja kohustuse rikkumist ega kostja süüd ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut ka VÕS § 115 muude eelduste esinemise kohta ja kahju hüvitamise hagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. III Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
36.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.Kostja esitas 03.08.2022 menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu 550 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
38.Hageja leiab, et sellises summas menetluskulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Arvestades kahe kohtuistungi kestvust, samuti kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu ja asjaoluga, et õigusabi on kostjale osutatud hinnaga 100 eur/t, siis kostja põhjendatud menetluskulu osutatud õigusabile saab olla 300 eurot.
39.Kohus tutvudes menetluskulude nimekirjaga leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi kirjete osas: andmete kogumine, tõendite analüüs, e-kirjavahetus kliendiga 1,5 tundi; vastuse koostamine hagile 2 tundi; ettevalmistus 12.05.2022 kohtuistungiks 0,5 tundi; osalemine kohtuistungil 12.05.2022 kl. 11.00 - 12.00 1,0 tund; 02.08.2022 kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine 0,5 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit, millest kaks toimusid 12.05.2022 ja 02.08.2022. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna ning toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid.
40.Kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot (ei sisalda käibemaksu), on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Ajaliselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 5,5 tundi. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kostja õigusabikulu kokku 5,5 tunni eest kogusummas 550 eurot.
41.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 550 eurot.
42.Kostja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
43.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.