Andrus Solna hagi Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni vastu omandi rikkumisest hoidumiseks Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni avaldus kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. novembri 2021 otsus
Hagihind
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marje Kliimanni, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni ja Maria Silla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid:
esindajad
avaldaja I/kostja I: Marje Kliimann, ik XXXXXXXXXXXX, avaldaja III/kostja
XXXXXXXXXXXX,
III:
Veroonika
Kliimann,
ik
avaldaja IV/kostja IV: Terje Kliimann, ik XXXXXXXXXXXX, avaldaja V/kostja V: Maria Sild, ik XXXXXXXXXXXX,
Kaasapellandid: avaldaja II/kostja II: Monika Tolga, ik XXXXXXXXXXXX avaldaja VI/kostja
apellantide esindaja advokaat Ardi Rebane Vastustajad: puudutatud isik I/hageja: Andrus Solna, ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo puudutatud isik II: Taissa Tombu, ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Rene Toompuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni kanda.
4.Mõista Marje Kliimannilt, Monika Tolgalt, Veroonika Kliimannilt, Terje Kliimannilt, Maria Sillalt ja Ragnar Kliimannilt solidaarselt välja Andrus Solna kasuks menetluskulud 1008 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista Marje Kliimannilt, Monika Tolgalt, Veroonika Kliimannilt, Terje Kliimannilt, Maria Sillalt ja Ragnar Kliimannilt solidaarselt välja Taissa Tombu kasuks menetluskulud 630 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Andrus Solna (hageja) esitas 07.10.2020 hagiavalduse Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni (kostjad) vastu, milles
palus, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma hagejale kuuluval kinnistul Põlva maakonnas Räpina vallas Meerapalu külas (X kinnistu, registriosa nr XXXXXXX) kõndimisest ja ülesõitmisest ning sellel asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millele puudub hageja nõusolek. Hageja paigaldas enda kinnistule värava, kuid vaatamata sellele kasutasid kostjad hageja kinnistut. Sellega on kostjad rikkunud hageja omandiõigust. Kostjad on hagejale teatanud, et nad kavatsevad oma tegevust hageja kinnistul jätkata, sh kinnistul liikuda ja sinna paigaldatud esemeid lõhkuda.
2.Marje Kliimann, Monika Tolga, Veroonika Kliimann, Terje Kliimann, Maria Sild ja Ragnar Kliimann (kostjad) vaidlesid hagile vastu. Kostjatele kuulub hageja kinnistu naaberkinnistu registriosa numbriga XXXXXXX. Kostjate ainus juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavat teelt on läbi hageja kinnisasja. Juurdepääsuteed läbi hageja kinnistu on kasutatud juba üle 60 aasta. Tegemist on ajaloolise juurdepääsuteega, mida on võimalik aastaringselt kasutada juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukiga. Poolte konflikt on tingitud sellest, et hageja on takistanud kostjatele seni vabas kasutuses olnud juurdepääsu oma kinnistule.
3.16.11.2020 esitasid Marje Kliimann, Monika Tolga, Veroonika Kliimann, Terje Kliimann, Maria Sild ja Ragnar Kliimann (avaldajad) kohtule avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Avaldajad palusid kohtul määrata juurdepääsu avalikule teele nendele kuuluvalt K. kinnistult (reg osa nr XXXXXXX) läbi Andrus Solnale (puudutatud isik) kuuluva X kinnistu ja läbi Taissa Tombule (puudutatud isik) kuuluva XX kinnistu. Avaldajad palusid kohtul kohustada Andrus Solnat ja Taissa Tombut andma tahteavaldused, millega antakse nõusolek taotletud juurdepääsu kohta märkuste kandmiseks nende kinnistute registriosadesse. Avalduse kohaselt on avaldajatele kuuluva kinnistu puhul tegemist avaldajate esivanemate koduga, mille avaldajad on omandanud pärandvarana ja kasutavad seda maakoduna. Avaldajad ei pääse enda kinnisasjale muul viisil, kui läbides Taissa Tombule kuuluvat XX kinnistut ja Andrus Solnale kuuluvat X kinnistut. Avaldajad ja nende esivanemad on oma kinnisasjale pääsemiseks üle 60 aasta kasutanud kinnistute põhjapoolsest osas kulgevat olemasolevat teed, mis on avaldusele lisatud plaanil punase joonega tähistatud. Tegemist on ajaloolise teega, mis on läbitav aastaringselt nii jalgsi kui ka sõidukiga. Lisaks kinnistute põhjapoolses osas asuvale ajaloolisele teele on Taissa Tombu ja Andrus Solna kinnistute lõunapoolsesse ossa rajatud veel üks tee, mis kulgeb avaldajate kinnistu lõunapoolse piirini ja sealt edasi A. kinnistuni. A. kinnistu omaniku kasuks on seatud ka servituut selle lõunapoolse tee kasutamiseks. Selle juurdepääsutee kasutamist ei ole puudutatud isikud avaldajatel keelanud, aga avaldajad soovivad saada oma kinnistule juurdepääsu just mööda puudutatud isikute kinnistute põhjapoolset osa kulgevat ajaloolist teed. Seda põhjusel, et lõunapoolne tee ei vasta tee nõuetele ja ei ole aastaringselt läbitav. Lõunapoolne tee on rajatud pehmele pinnasele, mis on kaetud õhukese savi või liiva kihiga. Kevadel ei ole tee läbitav. Nõuetele vastava tee rajamine on kallis, see maksaks 17 852 eurot. Uue tee rajamine oleks ebaproportsionaalne kohustus. Juurdepääsu eest tasu määramisel paluvad avaldajad kohtul lähtuda kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasudest, arvestades sealjuures sellega, et ka puudutatud isikud ise kasutavad nende kinnistutel olevat erateed vähemalt oma hooneteni sõitmiseks, samas avaldajad kasutavad oma
kinnistut väga harva, peamiselt maakoduna, viibides seal peamiselt nädalavahetustel. Avaldajad leiavad, et seetõttu oleks õiglane jagada nii teehoolduse kulud ning hüvitised juurdepääsutee aluse maamaksu eest kui omandiõiguse riive eest (vastav osa koormatud kinnistu kasutuseelistest) selliselt, et avaldajad tasuvad puudutatud isikutele 50 % tee korrashoiu kuludest ning samas proportsioonis juurdepääsu tee alla jääva maatüki arvestuslikust maamaksust ja kasutuseelistest.
4.Puudutatud isik Andrus Solna vaidles avaldusele vastu. Andrus Solna märkis, et AÕS § 156 lg 1 alusel järgi juurdepääsu määramise eeldused ei ole täidetud, kuna avaldajate kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avadajate kinnistule on olemas ööpäevaringselt nii jalgsi kui mootorsõidukitega juurdepääs avalikult kasutatavale teele mööda Andrus Solnale kuuluva X kinnistu lõunapoolsest osast rajatud teed. Asjaolu, et avaldajatele nimetatud lõunapoolne juurdepääs ei meeldi, ei saa olla aluseks avalduse rahuldamiseks. Samuti ei saa omanda õiguslikku tähendust avaldajate väited selle kohta, et rajatud tee ei vasta käesoleval ajal teele kui rajatisele kehtestatud nõuetele. Igati sobilikuks ja kõige vähem koormavam on juurdepääsu tagamine avaldajate kinnistule just läbi X kinnistu kulgeva lõunapoolse tee. Nimetatud tee on ehitatud geotekstiili kruusast ja saanud liivatäite. Samuti on paigaldatud truup, mis võimaldab pääseda avaldajate kinnistule ööpäevaringselt nii jalgsi kui mootorsõidukitega. Vastava tee laiuseks on ca 3m. Tegemist on igati korraliku juurdepääsuteega, mida avaldajad saavad igal ajal piiranguteta ja puudutatud isikut kõige vähem koormaval viisil kasutada. Andrus Solna õigused, privaatsus ja nende riive kaaluvad ülesse avaldajate huvi saada juurdepääs just nendele enam meeldivas kohas. Olemasolev lõunapoolne tee koormab teda kui kinnistu omanikku tunduvalt vähemal määral, kui avaldajate soovitud juurdepääs, mis kulgeb tema kinnistu hoovist seal asuvate hoonete vahel (põhjapoolne tee). Avaldajate taotletud põhjapoolne juurdepääs läbib Andrus Solna kinnistu õueala.
5.Taissa Tombu avaldas, et ei ole nõus K. kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisega läbi temale kuuluva XX kinnistu avaldajate taotletud ja avaldusele lisatud kaardil tähistatud asukohast. Taotletavast kohast juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud, kuna see viib läbi XX kinnistu elumaja hoovi, samas kui avaldajatel on võimalik oma kinnistule pääseda ka mööda teist teed, mis kulgeb XX kinnistu ja X kinnistu lõunapoolsest osast, mis jääb eluhoonetest kaugemale. Lõunapoolne tee on kasutatav ja sobib juurdepääsuks.
MAAKOHTU OTSUS
6.Tartu Maakohus rahuldas 16. novembri 2021 otsusega osaliselt Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni avalduse juurdepääsu saamiseks ning määras K.kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle X kinnistu ja üle XX kinnistu mööda kohtuotsuse lisaks oleval Maa-ameti ortofotol helesinise joonega tähistatud juurdepääsuteed alljärgnevatel tingimustel: •
•
juurdepääs on määratud tähtajatult K. kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega; X kinnistu ja XX kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama K. kinnistu omanikel viia juurdepääsutee vastavusse selle kasutamise nõuetega ja teha selleks vajalikke teetöid;
• •
X kinnistu ja XX kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama K.kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada, sh teha teel lumekoristustöid; K. kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud maksma X kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu talumise eest tasu 30 eurot aastas ja XX kinnistu igakordsele omanikule 28 eurot aastas. Maakohus mõistis K. kinnistu igakordsetelt omanikelt solidaarselt välja X kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsu talumise eest tasu 30 eurot aastas. Maakohus mõistis K. kinnistu igakordsetelt omanikelt solidaarselt välja XX kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsu talumise eest tasu 28 eurot aastas. Maakohus määras, et juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta 15. jaanuariks. Maakohus kohustas Andrus Solnat ja Taissa Tombut andma nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, millega tehakse nähtavaks juurdepääsuõigus. Maakohus rahuldas 16. novembri 2021 otsusega Andrus Solna hagi. Maakohus kohustas Marje Kliimanni, Monika Tolgat, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silda ja Ragnar Kliimanni hoiduma Andrus Solna kinnistu, nimetusega X, registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga Põlva maakonnas Räpina vallas Meerapalu külas X, ja sellel kinnistul asuvate esemete omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest ja kahjustamisest. Maakohus kohustas Marje Kliimanni, Monika Tolgat, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silda ja Ragnar Kliimanni hoiduma X kinnistul kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja –sõitmisest ning sellele asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millel puudub Andrus Solna nõusolek. Andres Solna hagiga seotud menetluskulud jäeti solidaarselt Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni kanda. Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni avaldusega seotud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Maakohus mõistis Marje Kliimannilt, Monika Tolgalt, Veroonika Kliimannilt, Terje Kliimannilt, Maria Sillalt ja Ragnar Kliimannilt Andrus Solna kasuks välja menetluskulud summas 2396 eurot. Maakohus märkis, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
6.1.Juurdepääsu nõude õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 156 lg 1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et K. kinnistult on võimalik avalikult kasutatavale teele pääseda üle X ja XX kinnistute. Vaidlust ei ole ka selle üle, et avaldajate kasuks ei ole juurdepääsuteed määratud ja seda kinnistusraamatusse kantud. Menetlusosaliste esitatust nähtub, et nad ei ole saavutanud kokkulepet juurdepääsu kasutamise tingimustes. Seega on AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude eeldused täidetud ja avaldajatel on õigus juurdepääsu määramist nõuda. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Maakohus sedastas, et puudutatud isikud ei vaidle iseenesest vastu K. kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisele üle nende kinnistute, kuid nad ei ole nõus juurdepääsu määramisega avaldajate taotletud asukohast. Puudutatud isikute väitel on K. kinnistult üle X ja XX kinnistute avalikult kasutatavale teele pääsemiseks olemas alternatiivne juurdepääsutee, mis on nende kui koormatavate kinnistute omanike huve vähem piirav.
6.2.Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest Maainfo (GIS-X 2)1 ortofotolt nähtub, et avalikult kasutatavale riigiteele (Mehikoorma-Meerapalu kõrvalmaanteele) viivalt erateelt nr 4540006 kulgeb XX kinnistu läänepoolselt piirilt üle X kinnistu K. kinnistu poole kaks paralleelset teed.
Üks tee kulgeb XX ja X kinnistute põhjapoolsest osast (edaspidi põhjapoolne juurdepääsutee) ja teine tee XX ja X kinnistute lõunapoolsest osast (edaspidi lõunapoolne juurdepääsutee). Põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb XX kinnistu läänepoolsest piirist X kinnistule ja lõppeb X kinnistul enne seal asuvaid hooneid. Teelõigu pikkus on ca 145 m. Sealt edasi on K. kinnistu läänepoolse piirini rohtunud ala ca 55 m ulatuses. Lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb paralleelselt XX kinnistu läänepoolsest piirist üle X kinnistu K. kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi K. kinnistust ida pool asuva A. kinnistuni. Alates XX kinnistu läänepoolsest piirist kuni K.kinnistu lõunapoolse nurgani on teelõigu pikkus ca 185 m, sh XX kinnistul ca 90 m ja X kinnistul ca 95 m. Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et X kinnistu registriosa III jakku on kantud teeservituut kinnistu nr XXXXXXX igakordse omaniku kasuks vastavalt 11.02.2020 lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile.
6.3.21.01.2022 paikvaatlusel (protokoll I kd, tl 154-159) nähtus, et põhjapoolse juurdepääsutee sissesõidul on XX kinnistule paigaldatud tõkkepuu. XX kinnistul kulgeb põhjapoolne juurdepääsutee läbi õueala, hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone. Edasi X kinnistu poole minnes on X kinnistul paigaldatud juurdepääsuteele värav. Väravast edasi minnes pääseb X kinnistult otse K. kinnistuni. Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv ja kõrvalhoone. Enne Kliimanni kinnistut on X kinnistule paigaldatud tõkkepuu. K. kinnistu on ümbritsetud aiaga, põhja ja lääne poolt puitaiaga ja ida ning lõuna poolt võrkaiaga. Sissesõiduks on aed avatud X kinnistu poole põhjapoolse sissesõidutee juures kohe pärast X kinnistule paigaldatud tõkkepuud. Paikvaatluse ajal oli maas paks lumi ja põhjapoolse juurdepääsutee pinnas ei olnud lume alt näha. Fotodelt (I kd, tl 11-13) nähtub, et tegemist on kruusakattega osaliselt rohtunud teega. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasemalt on kasutatud K.kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks just põhjapoolset juurdepääsuteed. Paikvaatlusel nähtus, et lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb avalikult kasutatavale teele viivalt erateelt XX kinnistu läänepoolsest piirist üle X kinnistu kuni K. kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi. Tegemist on metsavaheteega. Paikvaatluse ajal oli teelt lumi lükatud. Tee pinnas oli külmunud ja teel olid kohati lumised rööpad, kuid tee oli sõiduautoga läbitav. Lumest lahti lükatud tee laius oli ca 3 m. Mõnes kohas oli tee peal lume alt näha liivane/kruusane pinnas ja välja tulnud geotekstiil. Mõlemal pool tee ääres olid kraavid. K. kinnistu lõunapoolsel nurgal oli kraav täidetud ja rajatud teelt ülesõit K. kinnistu aiani. Ülesõidu laius oli ca 3 m. Puudutatud isiku I seletuste kohaselt rajas ta sinna 2020. aasta lõpus teetruubi, paigaldas kraavi toru ja täitis selle pinnasega. Paikvaatluse ajal oli maapind lumega kaetud ja kraavi paigaldatud toru näha ei olnud. Oli aga näha, et lõunapoolselt teel on võimalik üle kraavi K. kinnistu aia taha sõidukiga sõita. Lõunapoolset juurdepääsuteed iseloomustavad ka puudutatud isiku I esitatud õhust tehtud fotod (I kd, tl 122, 123, 124). Fotodelt on muu hulgas näha, et lõunapoolselt juurdepääsuteelt on rajatud üle kraavi sissesõit K. kinnistu aia taha (I kd, tl 124).
6.4.Maakohus leidis, et Hardi Kuimetsa e-kiri annab kinnitust sellest, et lõunapoolsel juurdepääsuteel esineb ka pärast 2020. aasta detsembri tehtud parendusi puudusi, mis mõjutavad tee kandevõimet ja läbitavust sõidukitega. Avaldajate esitatud hinnapakkumised tõendavad, et lõunapoolse juurdepääsutee asukohas nõuetekohase tee rajamise maksumus võib olla vähemalt 17
852,90 eurot nagu on AS TREV-2 Grupp antud hinnapakkumine. Maakohus leidis, et juurdepääsu määramise asja lahendamisel ei oma need asjaolud tähtsust. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusega nr 101. Määruse § 1 näeb ette, et määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee ehitamise kvaliteedi nõudeid. Avalikkusele ligipääsetava eratee ehitamise kvaliteedi nõuded määrab aga tee omanik. Antud juhul ei ole vaidlust, et XX ja X kinnistutel kulgev lõunapoolne juurdepääsutee ei ole avalikult kasutatav tee. Tegemist on erateega, mille ehitamise kvaliteedi nõuded määrab kinnistu omanik. Arvestades asjas kogutud tõendeid on usutav avaldajate väide, et lõunapoolne juurdepääsutee ei ole aastaringselt sõidukitega läbitav. Paikvaatluse ajal oli tee läbitav, kuid paikvaatlus toimus talvel, kui maapind oli külmunud ja lumega kaetud. Lume alt oli mõnes kohas näha teepinnase alt välja tulnud geotekstiili, milles võib järeldada, et geotekstiilile paigaldatud pinnase kiht on suhteliselt õhuke ning eluliselt on usutav, et soojemal aastaajal, märjemate ilmastikuoludega, on teepinnas pehme ning sealt sõidukiga läbisõitmine raskendatud. Maakohus leidis, et tee kvaliteet ei saa olla kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisel määrav. Juurdepääsu taotlejad ei saa koormatavate kinnistute omanikelt nõuda tee ehitamise kvaliteedi nõuetele vastava tee rajamist. Põlvamaa päästepiirkonna juhataja toob oma kiri tõendid tõendab, et lõunapoolne juurdepääsutee ei vasta Päästeameti tuleohutusnõuete kokkuvõttes ettenähtud juurdepääsutee nõuetele. Lõunapoolne juurdepääsutee ja sellelt K. kinnistule ülesõidu pööramisraadius ei ole nii laiad, kui nõutud. Ainuüksi see asjaolu aga ei välista kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist lõunapoolse juurdepääsutee asukohast. Ka Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 selgitanud, et kui tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada TsÜS § 141 lg 1 järgi hädaseisund ja päästesõidukitele on tagatud juurdepääs kinnistule päästeseaduse kohaselt.
6.5.Arvestades kõiki asjaolusid on maakohtu hinnangul põhjendatud määrata K.kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääs üle X ja XX kinnistute lõunapoolse juurdepääsutee asukohast. Maakohtu hinnangul koormaks lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine K. kinnistult X kinnistu ja XX kinnistu omanikke oluliselt vähem kui põhjapoolse juurdepääsutee kasutamine. Tõenditest nähtuvalt läbib põhjapoolne juurdepääsutee X ja XX kinnistu õueala ning selle vahetusse lähedusse jäävad kinnistute elu- ja kõrvalhooned. Vaidlust ei ole küll, et avaldajad ei ela püsivalt K. kinnistul ja kasutavad seda maakoduna. Arvestades aga, et kinnistul on kuus kaasomanikku, on eluliselt usutav, et puhkuseperioodidel ja suvel kasutatakse XX ja X kinnistuid juurdepääsuks intensiivselt nii jalgsi kui sõidukitega sealt ülesõitmiseks. Kuna põhjapoolne juurdepääsutee läbib puudutatud isikute kinnistute õueala, siis on eluliselt usutav, et see häirib oluliselt puudutatud isikute privaatsust. Juurdepääsu määramiseks põhjapoolse juurdepääsutee asukohast ei õigusta ka see, et varasemalt, nö ajalooliselt, on seda K. kinnistule juurdepääsuks kasutatud. Olukorras, kus lõunapoolselt juurdepääsuteelt on olemas alternatiivne juurdepääs, mis puudutatud isikute privaatsust ei häiri ja mille kasutamisega ka puudutatud isikud on nõus, siis ei ole põhjendatud määrata K. kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu põhjapoolselt juurdepääsuteelt. Tõendist võib järeldada, et teatud ilmastikutingimuste korral võib olla lõunapoolne juurdepääsutee sõidukitega raskesti läbitav ja kestva juurdepääsu tagamiseks võib olla vajalik teha tee parendamiseks kulutusi ning ka ümberkorraldusi K.kinnistul.
6.6.Mõistlik tasu juurdepääsu talumise piirangu eest on XX kinnistu igakordsele omanikule 28 eurot aastas ja X kinnistu omanikule 30 eurot aastas, mis tuleb valitseva kinnistu igakordsetelt omanikelt solidaarselt koormatud kinnistute igakordsete omanike kasuks välja mõista.
6.7.Põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub Andrus Solna hagi Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni (edaspidi kostjad) vastu omandi rikkumisest hoidumise nõudes. Hageja nõue on kvalifitseeritav omandi kaitse nõudena, mis ei ole seotud valduse kaotusega. Nõude õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Maakohus leidis, et nõude eeldused on täidetud ja kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi rahuldamata. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on kasutanud hageja X kinnistut enda K. kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks, sh on kostjad X kinnistult üle kõndinud ja sõidukitega üle sõitnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjatel puudub X kinnistu kasutamiseks hageja nõusolek. Arvestades, et kostjad ei ole sellisest asukohast juurdepääsu määramisega nõustunud ning hoolimata hageja keelust on seni kasutanud põhjapoolset juurdepääsuteed, sh lõhkunud hageja kinnistu värava, siis on kohtu hinnangul alust eeldada kostjate poolt hageja omandiõiguse rikkumise kordumist. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu nende rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks.
6.8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda, kuna hagi rahuldati. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid hoiduma sama sisuga rikkumistest. Arvestades asjaolusid, sh seda, et kostjatele pandav kohustus ei ole jagatav, leiab kohus, et põhjendatud on TsMS § 165 lg 3 alusel jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Avaldajate nõude avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks rahuldab kohus osaliselt. Kohus määrab avaldajate kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle puudutatud isikute kinnistu, kuid ei määra seda avaldajate taotletud asukohast.
Õiglane on jätta avaldusega seotud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuna avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avaldusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis hüvitatavaid menetluskulusid selle nõudega seoses ei teki. Kohus määrab kindlaks hagiga seotud hüvitatavad hageja menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 101-103) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 13 894 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 13 494 eurot. Maakohus luges põhjendatuks hagiga seotud hageja menetluskulud kokku summas 2396 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2016 eurot ning rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagiga seotud hageja menetluskulud hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Marje Kliimann, Terje Kliimann, Veroonika Kliimann ja Maria Sild (avaldajad, kostjad, apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas: 1) milles kohus rahuldas hageja hagiavalduse kostjate vastu omandi rikkumisest hoidumiseks ning osas, milles maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda; 2) millega osas, millega maakohus määras K. kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle X ja üle XX kinnistu mööda kohtuotsuse lisaks oleval Maa-ameti ortofotol helesinise joonega tähistatud juurdepääsuteed. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsus, millega määrata K.kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle X kinnistu ja üle XX kinnistu avaldajate 16.11.2020 avalduse lisa 5 ja 6 tähistatud asukohas; 3) millega maakohus määras tee rajamise, korrashoiu ja tasukohustuse üksnes apellanditele. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsuse viisil, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks; 4) millega menetluskulud jäeti apellantide kanda. Apellandid paluvad jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et väidetavate rikkumiste toimumise ning ka hagiavalduse esitamise ajal oli niinimetatud põhjapoolne tee ainukeseks juurdepääsuteeks ja kostjatel puudus igasugune muu võimalus oma kinnisasjale saamiseks. Maakohus ei arvestanud kostjate vastuväidetega selle kohta, et hagejal oli tegelikult kohustus kostjate liikumist hageja kinnisasjal asuval teel K. kinnistule pääsemiseks taluda. AÕS § 89 kohaldamise eeldused olid täitmata. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8) ja määras ebaõigesti juurepääsu tee mööda lõunapoolset teed ja rikkus sellega kohtu kaalutlusõigust, mida tuleb sisustada läbi haldusõiguse praktika. Maakohus ei arvestanud, et X kinnistu omanik enda kinnistul alaliselt ei ela ja käib seal harva. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus TsMS § 232 lõiget 1. Maakohus jõudis tõendeid valesti hinnates ekslikule seisukohale, et põhjapoolne juurdepääsutee läbiks X ja XX kinnistute
õuealasid. Paikvaatlusest ja teistest tõenditest nähtub, et juurdepääsutee läbiks kinnistut majadest piisavalt kaugelt ja vaadet teele piiraks laut ja kuur. Apellandid leiavad, et põhjapoolse tee kasutamisel ei ole puudutatud isikute omandiõiguse (sh privaatsuse) riive niivõrd suur, mis kaaluks üles koormuse tee rajamisel;
8.Andrus Solna (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et apellantidel on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt läbi X kinnistu lõunapoolse tee kaudu. Asjaolu, et see tee apellantidele ei meeldi, ei anna neile õigust nõuda muud teed. Nimetatud tee on ehitatud geotekstiilile kruusast ja saanud liivatäite, samuti on olemas truup. Tee on sobiv ööpäevaringseks kasutuseks; Maakohus leidis õigesti, et vastustaja õigused kaaluvad üles apellantide huvi saada juurdepääs apellantidele meeldivas kohas. XX kinnistul kulgeb põhjapoolne juurdepääsutee läbi õueala, hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone. Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv ja kõrvalhoone.
9.Ringkonnakohus tegi 8. novembri 2022 määrusega menetlusosalistele ettepaneku sõlmida kompromiss ja esitas küsimused juhuks, kui menetlusosalised kompromissile ei jõua. Ringkonnakohus luges Monika Tolga ja Ragnar Kliimanni, kes ei esitanud apellatsioonkaebust, vältimatuteks kaasapellantideks.
10.Vastustaja avaldas, et kompromissi ei ole võimalik sõlmida, kuna teised menetlusosalised ei ole selle vastu huvi üles näidanud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsusele lisatud plaan on piisav ja arusaadav. Vastustaja ei ole valmis panustama lõunapoolse tee rajamisse veel omapoolseid täiendavaid vahendeid. Tee on piisavas korras.
11.Apellandid leiavad, et kompromissile ei ole võimalik jõuda, kuna vastustaja nõuab selleks ebamõistlikke tingimusi. Maakohtu otsusele lisatud plaan ei ole piisav, tee ei ulatu kinnistu piirini. Tee kordategemisele kuluks vähemalt aasta. Apellandid loobusid juurdepääsutee tasu suuruse vaidlustamisest.
12.Taissa Tombu leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Taissa Tombu märkis, et pikemalt aega on lõunapoolset teed juurdepääsuks kasutanud ka X ja A. kinnistute omanikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega juurdepääsu määramise osas ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse põhjendusi. Vastusena apellatsioonkaebuses ja menetlusosaliste seisukohtades esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramise osas (I), seejärel hindab negatoorhagi rahuldamise õiguspärasust (II) ning lõpuks jaotab menetluskulud ning määrab need kindlaks (III).
I
14.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kuna K. kinnistul ei olnud juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, leidis maakohus tuginedes AÕS § 156 lõikele 1 õigesti, et juurdepääsu määramise eeldused on täidetud.
15.Juurdepääsu tingimuste määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui eelmise astme kohus on ületanud kaalutluspiire või on rikkunud lahendi tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldajate kui ka puudutatud isikute huve ega ületanud kaalutluspiire. Maakohus võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive, tegi paikvaatluse ning leidis, et juurdepääsu määramine kasutades lõunapoolset juurdepääsuteed riivab oluliselt vähem X ja XX kinnistute omanike omandiõigust, kuid samas tagab piisava juurdepääsu K. kinnistule. Maakohus on seda järeldust TsMS § 436 lõikes 1 ja TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele vastavalt põhjendanud. Seega ei sekku ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse ning ei hinda uuesti seda, kas juurdepääs oleks tulnud määrata üle lõuna- või põhjapoolse juurdepääsutee.
16.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus rikkus tõendeid hinnates TsMS § 232 lõiget 1 ning jõudis ekslikule seisukohale, et põhjapoolne juurdepääsutee läbiks X ja XX kinnistute õuealasid. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus tuvastas paikvaatlusel, et põhjapoolne juurdepääsutee läbib õueala hoonete vahelt ning ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone. Vaatlusel (TsMS § 290) nähtu on kohtu jaoks vahetu tõend, kohus on nähtut otsuses kirjeldanud ning järeldanud, et põhjapoolne juurdepääsutee läbib õuealasid. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
17.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et lõunapoolse tee kasutamine nõuab suuri kulutusi. Eraomandisse jääv mitte avalikuks kasutamiseks mõeldud juurdepääsutee ei pea vastama kõikidele tee nõuetele. Ehitusseadustik (EhS) § 91 lg 1 sätestab, et teele seadusest tulenevaid nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele.
18.Kuna apellandid loobusid 4. jaanuari 2023 seisukoha punktis 4.5. juurdepääsutasu suuruse vaidlustamisest, ei analüüsi ringkonnakohus juurdepääsutasu määramist.
19.Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsusele lisatud plaan oleks võinud olla täpsem, kuid see ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Plaanil ei ole märgitud kõigi puudutatud isikute kinnisasjade nimesid või registriosa numbreid. Samas on juurdepääsu kulgemist koos kinnistute nimedega kirjeldatud piisavalt otsuse resolutsioonis. Seega ei ole plaani puudused sellised, mis takistaksid maakohtu otsuse täitmist, otsuse resolutsioon vastab TsMS § 442 lõike 5 nõuetele ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ainuüksi täiendatud plaani lisamise eesmärgil. II
20.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et AÕS §-s 89 sätestatud nõude eeldused olid täitmata. Maakohus on tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et kostjad on üle hageja kinnistu sõitnud ning on seni kasutanud just põhjapoolset juurdepääsuteed
ning on teinud seda vaatamata omaniku keelule. Omandiõiguse varasem korduv rikkumine annab alust eeldada, et see võib ka tulevikus toimuda. Seda kinnitab ka kostjate väide, et lõunapoolne juurdepääsutee ei ole alati kasutatav ning kostjate soov saada juurdepääs just üle põhjapoolse juurdepääsutee. Ringkonnakohus märgib, et ka juurdepääsu puudumine ei andnud õigust hageja kinnistut ilma loata kasutada. Juurdepääsu puudumisel oleks olnud võimalik pöörduda kohtuse, s.h taotleda esialgset õiguskaitset. Kostjad pöördusid avaldusega kohtusse alles siis, kui hageja oli nende vastu kohtusse hagi esitanud. Seega ei kasutanud kostjad seaduslikke võimalusi juurdepääsu saamiseks ja kasutasid seni hageja kinnistut õigusliku aluseta. See on piisav alus negatoorhagi (AÕS § 89) rahuldamiseks. III
21.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kaebuse esitanud isikute (apellandid) kanda. Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulud määratakse kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
22.Andres Solna menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 13,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1590 eurot (koos km-ga 1908 eurot). Ringkonnakohus leiab, et 13,25 tundi õigusabi on liigne, kuna A. Solna ringkonnakohtu menetluses esitatud menetlusdokumendid sisaldasid suuresti juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Samuti oli tegu tavapärase keerukusega kohtuasjaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud õigusabimahuks 7 töötundi, s.o 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot; kokku 1008 eurot.
23.Taissa Tombu menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 5,25 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku 525 eurot, koos käibemaksuga 630 eurot. Ringkonnakohus loeb selle menetluskulu vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab apellantidelt välja.
24.Menetlusosaliste taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.