Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-16817
Tsiviilasi
Jaanus Koordi avaldus täiteasjas nr 186/2009/5496 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. detsembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaanus Koordi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaanus Koort (ik XXXXXXXXXXXXX), esindaja Kaupo Süvaoja Vastustaja (puudutatud isik): Osaühing Hansa Inkasso Agentuur (rk: 10982795; kustutatud 01.06.2016)
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
esitati täitedokument täitmiseks 15.10.2009, st enne jõustumist. Seega ei mõjuta täitedokumendi täitmisele esitamine antud juhul aegumistähtaega. Täitedokumendist tulenev nõue oleks määruse jõustumist ja TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.05.2011 kehtinud redaktsiooni arvestades aegunud kõige varem aastal 2040. Seega on tegemist enne 05.04.2011 tekkinud nõudega, mille täitmise aegumisele kohaldatakse alates 05.04.2011 10 aasta pikkust aegumistähtaega, mis oleks üldjuhul möödunud 2021. a aprillis. Ka juhul, kui arvestada aegumistähtaega alates 08.02.2012, oleks see praeguseks ajaks üldjuhul möödunud. TsÜS 10. peatüki (aegumine) 5. jaos (§ 158 jj) on lisaks nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) alused (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.1). Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib TsÜS § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb TsÜS § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. Puudutatud isik kustutati registrist äriseadustiku § 60 lg 3 alusel 01.06.2016. Ajavahemikus, mil tal ei ole õigusvõimet, ei saa ta oma rikutud õigusi kaitsta. Ajavahemik, mil juriidilisel isikul ei ole õigusvõimet, on käsitatav aegumise tähtaja peatumise ajana. Analoogia korras on selles olukorras kohaldatav TsÜS § 165, milles sätestatakse aegumise peatumist füüsilise isiku puhul olukorras, kus ta ei saa oma õigusi teostada (piiratud teovõime tõttu) (vt RKTKo 02.06.2010, 3-2-1-45-10, p 12). Seega on aegumine alates 01.06.2016 peatunud. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka. TsÜS § 168 lg 2 järgi ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Eeltoodut arvestades ei ole Tartu Maakohtu 02.10.2009 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-70769 tuleneva nõude täitmine aegunud.
kuna õigusvõime puudumine on käsitletav aegumise tähtaja peatumise ajana. Nimetatud põhjusel jättis maakohus avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt esitati 02.10.2009 kohtulahend kohtutäiturile täitmiseks 15.10.2009, s.o enne jõustumist. Kuna võlgnik on kinnitanud, et tema ei ole kohtulahendit vaidlustanud, siis on ilmne, et kohtulahendi esitas täitmiseks sissenõudja. Maakohus on märkinud muu hulgas, et KIS-i andmetel jõustus kohtulahend 08.02.2012. Ringkonnakohus leiab, et kuigi üldjuhul esitatakse täitmiseks jõustunud kohtulahend, ei saa praegusel juhul aegumise algust arvestada alates 08.02.2012. Seda ei ole tuvastanud ka maakohus. Seetõttu lähtub ka ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaolust, mille kohaselt on täidetud TMS §-s 2231 eeldused täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et kui isikul (sissenõudjal) ei ole õigusvõimet, ei saa ta oma õigusi kaitsta. Samas ei ole vaidlustatud määruse põhjendustest võimalik aru saada, millal konkreetsel juhul võiks sissenõudja õigusvõime taastada, aegumise peatumine lõppeda ning sissenõudja oma rikutud õigusi kaitsta. Ühelegi sellisele asjaolule, millest võiks tuletada sissenõudja õigusvõime taastamine, ei ole maakohus viidanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna sissenõudja registrist kustutamisest on möödunud ca kuus ja pool aastat, siis ei saa praegusel juhul eeldada täiendava likvideerimismenetluse algatamist. Selline lähenemine oleks vastuolus TMS § 2231 eesmärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.