Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-12781
Kohtuasi
Y ja X hagi Q ja Kodukandi OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise nõudes ning Q ja Heli Mõttuse vastu ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse tuvastamise ja väljamõistmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. veebruari 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II X (isikukood XXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja II Kodukandi OÜ (registrikood 16141814), seaduslik esindaja HS Kostja III Tallinna notar Heli Mõttus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2022 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Y ja X määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Y (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 13. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi Q (kostja I) ja Kodukandi OÜ (kostja II) vastu tehingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pärisid hagejad ja W 2007. aastal Z pärandvara, mille hulka kuulus korteriomand aadressil XXX, Tallinn (korteriomand). Korteriomand oli Ü ja W ühisvara. Pärijad ei ole pärandvara jaganud. W suri 2020. aastal, kelle pärijaks on kostja I. Hagejad said 2021. aastal teada, et hagejate pärandina saadud ja ühisomandis olev korteriomand on õigusliku aluseta võõrandatud kostjale II. Hagejatel puuduvad võimalused, et tutvuda dokumentidega, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kuidas ja millisel alusel läks korteriomand üle kostja I ainuomandisse olukorras, kus tegemist oli Ü pärandvara osaga. Kuna kostja I puhul on tegemist alaealisega, eeldasid hagejad, et tegemist oli pärandiga. Samuti puuduvad hagejatel dokumendid selle kohta, mille alusel ja kuidas kostja I on võõrandanud korteriomandi edasi kostjale II.
2.Harju Maakohus keeldus 14. septembri 2021 määrusega hagejate hagi kostjate I ja II vastu menetlusse võtmisest.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. jaanuari 2022 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
4.Hagejad esitasid 12. veebruaril 2022 vastuseks maakohtu 7. veebruari 2022 kohtunõudele hagiavalduse tervikteksti, milles palusid tuvastada kostja I ja/või Tallinna notari Heli Mõttuse (kostja III) poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja mõista hagejate kasuks kahjuhüvitis välja kostjalt I ja/või kostjalt III. Lisaks esialgses hagiavalduses esitatule tõid hagejad välja, et korteriomandi omanikuna on kostja III väljastatud pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud kostja I. Kostja III on märkinud valesti, et W pärimismenetluse käigus väljaselgitatud pärandvara kuulus talle lahusvarana. Korteriomand ei olnud W lahusvara, kuna W ja Ü abiellusid 27. jaanuaril 1984 ja korteriomand omandati 10. oktoobril 1997 ostu-müügilepingu nr 14063 alusel. Korteriomandist Ü-le kuulunud osa pidi tema surma järel kuuluma tema kolmele pärijale. Kostja III on valesti viinud läbi pärimismenetluse, ei ole nõuetekohaselt kõiki andmed kontrollinud, mille tulemusena vormistati kogu korteriomand kostjale I ning müüdi see kostjale II. Kuna kostja II oli korteriomandi soetamisel heauskne, soovivad hagejad kostjatelt I ja/või kostjalt II kahju hüvitamist. Hagejatele tuleks hüvitada kummalegi 1/6 korteriomandi turuhinnast hagi esitamise seisuga, mis on ca 12 800 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 14. veebruari 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate hagi kostja I ja kostja II vastu tehingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise nõudes ning kostja I ja kostja III vastu ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse tuvastamise ja väljamõistmise nõudes menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt hagejate kanda.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võtnud kohus hagejate 13. augustil 2021 esitatud hagiavaldust menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagejad on 12. veebruaril 2022 esitatud hagiavalduses soovinud esitada nõude kostja I ja kostja III vastu, paludes tuvastada hagejatele tekitatud kahju suurus ja see kostjatelt I ja III välja nõuda. Sellega on hagejad kohtu arvates kaotanud huvi esialgse hagi menetlemise vastu. Hagejad paluvad 12. veebruari 2022 hagiavalduse tervikteksti kohaselt tuvastada kostja I ja/või kostja III poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus. Hagejad ei ole selgitanud, millest tulenevalt taotlevad hagejad kahju suuruse tuvastamist kohtult. Riigikohtu praktika järgi määrab hageja nii hagi eseme kui ka aluse ja kohtul ei ole kohustust hagejat selles osas abistada. Maakohtu hinnangul puudub hagejatel õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks viisil, et kohus tuvastaks hagejatele tekitatud kahju suuruse. Hagejate kahju hüvitamise nõudest ei nähtu, millises summas ja milliste osadena kostjalt I ja kostjalt III kummagi hageja kasuks hagejad kahju hüvitamist taotlevad. Hagejad ei ole kohtu ette toonud selget nõuet, mis oleks täidetav. Kohtul ei ole võimalik menetleda hagiavaldust, milles ei ole välja toodud korrektset ja selget nõuet ega selgitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hagejad ei kõrvaldanud tähtajaks kohtu nimetatud puudusi, keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, TsMS § 371 lg 1 p 9 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hagejad esitasid määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigusnorme. Hagejad soovivad hagiga tuvastada, kas hagejate õigusi on rikutud ning kelle poolt. Kahju tekitanud isiku saab kindlaks teha üksnes tuvastushagi menetledes. Hagejad on asjaolusid maakohtule selgitanud ning vajadusel oleks maakohus pidanud juhtima hagejate tähelepanu sellele, et nende hagis esitatud resolutsioon ei ole selge. Peale võimaliku rikkumise ja rikkuja tuvastamist on hagejatel võimalik esitada kahjunõue, millega hagejad paluvad kummalegi hagejale hüvitada 1/6 korteri maksumusest hagi esitamise seisuga, mis on iga hageja jaoks ca 12 800 eurot. Hagejate omandiõigust on rikutud. Hagejad esitasid täpsustatud resolutsiooni, milles hagejad paluvad tuvastada neile kostja I ja/või kostja III tegevusega ja/või tegevusetusega tekitatud kahju ning kui kahju tekitamine tehakse kindlaks, mõista kahju tekitaja poolt kummagi hageja kasuks välja kahjuhüvitis 12 800 eurot.
7.Kostja I ja III paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata. Kostja II jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et tema puhul ei ole tegemist õige kostjaga.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
10.Maakohus jättis vaidlustatud määruses hagejate hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohtu määrusest ei nähtu, missugused on need konkreetsed hagiavalduse vorminõuded, mis on jäänud hagejatel kõrvaldamata ja mis takistavad asja menetlemist. TsMS §-s 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks peab maakohtu lahendist nähtuma missugune kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole põhjendanud miks ta on keeldunud hagi menetlemast TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestatud alustel. Sellega on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8).
12.Maakohtu 7. veebruari 2022 määruses on maakohus välja toonud, et hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb hagejatel selgitada kas nad soovivad hagi täpsustada ja esitada asjaõigusseaduse § 65 lg 1 alusel kande muutmise nõuet või kahju hüvitamise nõuet. Seejuures tuleb hagejatel kande muutmise nõuet põhistada ja tõendada kinnistusraamatu kande ebaõigsust. Samuti tuleb hagejatel esitada selge nõue, millest nähtuks, millise kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist hagejad taotlevad, sh, kas hagejad soovivad Y, X ja Q korteriomandi omanikena sissekandmist ühisomanikena või kaasomanikena, sh millistes mõttelistes osades. Samuti tuleb hagejatel selgitada, mis alusel on hagejad esitanud nõusoleku andmiseks kohustamise nõude Q korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks, olukorras, kus kostja I ei kuulu hagejate ringi ning on kinnitanud, et ei ühine hagejate nõudega ega soovi enda kinnistusraamatusse kandmist ühis- või kaasomanikuna. Seoses hagejate alternatiivse nõudega tuvastada ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja kahju tekitajad tuleb hagejatel välja tuua selge kahju hüvitamise nõue, millest nähtuks, kellelt, kelle kasuks ja millises ulatuses kahju hüvitamist hagejad nõuavad. Hagejatel tuleb selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kahju suuruse kujunemist.
13.Hagejad esitasid vastuseks maakohtu puuduste kõrvaldamise määrusele 12. veebruaril 2022 hagiavalduse, milles palusid tuvastada kostja I ja/või Tallinna notari Heli Mõttuse (kostja III) poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja mõista hagejate kasuks kahjuhüvitis välja kostjalt I ja/või kostjalt III.
14.Maakohus, olles tutvunud hagejate 12. veebruari 2022 hagiavaldusega, oleks pidanud hindama, millised puudused on hagejad vastavalt maakohtu 7. veebruari 2022 käiguta jätmise määrusele kõrvaldanud ja millised jätnud kõrvaldamata. Kuna hagejad esitasid uued kahjuhüvitamise nõuded, mis ei olnud selged, oleks maakohus pidanud andma hagejatele võimaluse enda nõudeid täpsustada. Kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude esitamisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu oleks arusaadav nii pooltele kui ka kohtule.
15.Maakohus on hagejate 12. veebruari 2022 hagiavaldusele tuginedes leidnud, et hagejad on kaotanud huvi esialgse 13. augustil 2021 esitatud hagi menetlemise vastu. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagejad loobunud esialgses hagis esitatud nõuetest. Seega on maakohus põhjendamatult järeldanud, et hagejad olid kaotanud huvi
13.augustil 2021 esitatud hagi menetlemise vastu ja keeldunud ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Olukorras, kus hagejad on maakohtule esitanud erinevates menetlusdokumentides erinevate kostjate vastu erinevaid nõudeid, oleks maakohus pidanud välja selgitama hagejate tahteavalduse kõigi esitatud nõuete suhtes (TsMS § 392 lg 1 p 1, § 351 lg 1).
16.Hagejad on 12. veebruaril 2022 esitatud hagiavalduses palunud tuvastada kostja I ja/või kostja III poolt hagejatele tekitatud kahju suurus. Maakohtu määruse kohaselt ei ole hagejad selgitanud, millest tulenevalt taotlevad hagejad kahju suuruse tuvastamist kohtult. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Riigikohus on leidnud, et hagejal ei ole üldiselt tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kui taotletud tuvastused tuleb teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-20-16, p 24). Hagejad on lisaks tuvastusnõudele esitanud ka kahju hüvitamise nõude kostjalt I ja/või kosjalt III, mis eeldab mh tekitatud kahju suuruse ja kahju tekitaja tuvastamist, mistõttu ei pruugi olla hagejatel iseseisvalt tuvastushuvi tekitatud kahju suuruse tuvastamiseks. Maakohus peab andma hagejatele võimaluse ära näidata, milles seisneb nende õiguslik huvi eraldi kahju suuruse tuvastamiseks.
17.Maakohus on vaidlustatud määruses heitnud hagejatele ette selge ja täidetava kahju hüvitamise nõude välja toomata jätmist. Lisaks märkis maakohus, et kahju hüvitamise nõudest ei nähtu, millises summas ja milliste osadena kostjatelt I ja III kummagi hageja kasuks hagejad kahju hüvitamist taotlevad. Ringkonnakohus nõustub, et hagejate 12. veebruari 2022 hagiavalduse terviktekstis esitatud resolutsiooni p 4 ei ole nõuetekohane ja täidetav, kuna sellest ei nähtu, millises suuruses kahju hüvitamist, kellele ja millistes osades hagejad nõuavad. Teisalt on hagejad samas hagiavalduses märkinud, et hagejatele tuleks hüvitada kummalegi 1/6 korteriomandi maksumusest hagi esitamise seisuga turuhinnast, milleks oleks kummagi hageja kohta 12 800 eurot. Hagejad on määruskaebuses märkinud täpsustatud resolutsiooni, mille p 4 kohaselt paluvad hagejad mõista kostjalt I või kostjalt III välja hageja I kasuks kahjuhüvitis 12 800 eurot ja hageja II kasuks kahjuhüvitis 12 800 eurot. Kuna hagejate hagi eesmärk oli
12.veebruari 2022 hagiavaldusest tuvastatav, kuid hagi ese oli ebaõnnestunult sõnastatud, tulnuks maakohtul anda hagejatele võimalus hagiavalduse sisu arvestades ka hagiavalduse resolutsiooni täpsustada.
18.Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9–12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-120-16, p 11). Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki. See ei tähenda aga seda, et kohus ei pea nt hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätmise korral hagejale hagi menetlusse võtmisel või eelmenetluses selgitama hagi puudust ning andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu 16. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Enne ebaselge hagi menetlusse võtmata jätmist tuleb hagejatele anda võimalus puudus kõrvaldada.
19.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, mis on hagejate lõplikud ja selged nõuded. Kohtul on õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid küsitleda. Vajadusel on kohtul TsMS § 372 lg 3 kohaselt õigus selleks ka hagejad ära kuulata, kui on alust arvata, et hagejad võivad kohtu suulistest selgitusest paremini aru saada kui kirjalikest selgitustest.
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.