X ja Q hagi C ja W OÜ vastu tehingute õigustühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja Q 16. septembri 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX); esindajad määruskaebuse Hageja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX) menetlemisel Hagejate lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja II W OÜ (registrikood XXXXXX), esindaja HS Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-2112781 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja I) ja Q (hageja II) esitasid hagi C (kostja I) ja W OÜ (kostja II) vastu tehingute õigustühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmise kohustamiseks või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt pärisid hagejad 2007. a Z pärandvara, mille hulka kuulus korter aadressil XXX. Pärijad ei ole pärandvara jaganud. Hagejatel puuduvad võimalused, et tutvuda dokumentidega, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kuidas ja millisel alusel läks XXX korteriomand üle kostja I ainuomandisse olukorras, kus tegemist oli Z pärandvara osaga. Kuna kostja I puhul on tegemist alaealisega, eeldasid hagejad, et tegemist oli pärandiga. Samuti puuduvad hagejatel dokumendid selle kohta, mille alusel ja kuidas kostja I on võõrandanud XXX korteri edasi kostjale II.
3.Hagejad esitasid tõendite kogumise taotluse ja palusid kohtul välja nõuda järgmised tõendid:
10.oktoobri 1997. a XXX müügilepingu; pärimismenetluse ja/või muu menetlusega seotud dokumendid, mille alusel kostja I sai kõnealuse kinnistu omanikuks; kõik 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamiseavalduse alusel tehtud kandega seotud notariaalsed dokumendid.
4.Hagejad esitasid järgnevad nõuded: 1) Tuvastada, et kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX aadressil XXX 19. oktoobri 2020. a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22. oktoobril 2020. a kohtunikuabi Katrin Kokk ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26. veebruaril 2021. a kohtunikuabi Siiri Lend tehingute õigustühisus; 2) Kohustada kostjat II andma nõusolek kostja II kinnistusraamatust kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXXX aadressil XXX kustutamiseks ja andma nõusolek hageja I, hageja II ja kostja I kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXXX aadressil XXX omanikuna kandmiseks kinnistusraamatusse; 3) Asendada kohtuotsusega kostja II nõusolek kinnisomandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks, millega kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXXX aadressil XXX kustutatakse omanikuna kantud kostja II ja kantakse omanikuna registriosa numbriga XXXXXXXX aadressil XXX hageja I, hageja II ja kostja I; 4) Alternatiivselt tuvastada ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja kahju tekitajad.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus keeldus 14. septembri 2021. a määrusega hagejate hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määras, et kostjatel menetluskulud puuduvad.
6.Maakohus keeldus hagejate esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohtu hinnangul taotlevad hagejad 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste alusel tehtud kannete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamist, mitte
19.oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste alusel tehtud kannete tühisuse tuvastamist. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kohtul tuvastada hagimenetluse raames, kuidas ja miks ning mille alusel said XXX korteriomandiga seotud tehingud läbiviidud.
7.Maakohus tugines Riigikohtu praktikale, mille kohaselt TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole
kohustust teda selles osas abistada. Seega leidis maakohus, et hagejatel tuleb hagiavalduse resolutsioonis täpselt välja tuua, milliste tehingute tühisuse tuvastamist hagejad taotlevad. Kuivõrd hagejad on selgitanud, et neil puudub teave 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste aluseks olevate tehingute kohta, ei pidanud kohus põhjendatuks hagejatele nõude täpsustamiseks täiendava tähtaja määramist. Olukorras, kus hagejad on esitanud nõude 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste alusel sisse kantud tehingute tühisuse tuvastamiseks, ei olnud maakohtu hinnangul tegemist selge nõudega ning hagejate poolt esitatud nõudega ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada.
8.Samuti viitas maakohus, et hagejad ei ole maakohtu ette toonud, mis alusel on hagejad õigustatud nõudma 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste alusel tehtud kannete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamist ning millest tulenevalt taotlevad hagejad enda sissekandmist korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX omanikena. Maakohus märkis, et hagejatele ei kuulu XXX korteriomand või selle mõtteline osa üksnes seetõttu, et hagejatele kuulub osa Z pärandvarast. Olukorras, kus Z pärandvara on jagamata ja hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks nad vaidlusaluse korteriomandi omanikud, ei ole hagejate hagi esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Lisaks märkis kohus, et hagejad ei ole esitanud ka selget ja täidetavat nõuet, kuna hagejad ei ole nõusoleku andmiseks kohustamise nõude puhul välja toonud, kas hagejad taotlevad hagejate ja kostja I kinnistusraamatusse kandmist ühisomanikena või kaasomanikena ning millistes mõttelistes osades.
9.Seoses alternatiivse taotlusega tuvastada ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja kahju tekitajad jäi maakohus enda eelpool toodud seisukoha juurde, et hagi eseme ja ka kostja(d) määrab hageja, mistõttu ei ole maakohtu hinnangul hagejate nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Täiendavalt asus maakohus seisukohale, et keeldub hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 9 alusel, sest hagejad ei ole kohtule esitanud selgeid nõudeid ega selgitanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a määruse ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
11.Hagejad märkisid, et neil on pärimistunnistus, mille alusel on neil õigus XXX korteriomandile, kuid mis on neilt õigusliku aluseta ära võetud. Maakohus pidi kontrollima, kas poolte vahel on olemas õigussuhe ning õiguslik huvi.
12.Hagiavaldusega koos esitatud pärimistunnistus koos inventuuri otsusega tõendavad, et hagejad on koos N-ga pärinud Z pärandvarana korteri XXX. Pärandvara on jagamata. Tulenevalt PärS § 152 ja § 155 pidi maakohus kontrollima, kas pärandvara on jagatud. Hagejad ei ole osalenud ega jaganud omavahel pärandvara, seega peavad pärijad seda saama kasutada, käsutada, vallata jne kaasomandi sätte alusel vaid ühiselt.
13.Kuna kõik tehingud kinnisvaraga peavad olema teostatud ühiselt, pidi maakohus menetluse jooksul välja selgitama 19. oktoobri 2020. a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22. oktoobri 2020. a kohtunikuabi Katrin Kokk poolt tehingute asjaolud. Notar pidi kontrollima tehinguga seotud asjaolusid, mh tuvastama, et N abikaasa Z on surnud ning tal on pärijad. Hagejatel on õigustatud huvi teada, kuidas jagamata pärandvara sai omandada kolmas isik,
misjärel korteriomand võõrandati kostjale I. Hagejad märkisid, et neil puudub võimalus asjaolusid kontrollida, sest registrid keelduvad andmeid väljastamast.
14.Hagejad juhtisid tähelepanu, et hagiavalduse resolutsioon oli koostatud olemasolevate andmete alusel. Hagejate tuvastusnõue on selge – nad soovivad tuvastada kahe notariaalse tehingu tühisust. Nõusoleku andmise kohustusnõue võib hagejate hinnangul vajada täpsustamist. Samas selgitasid hagejad, et nende eesmärgiks oli luua olukord, mis kehtis enne kahe notariaalse tehingu läbi viimist, s.o kanda registrisse pärimistunnistuse alusel kolm kaasomanikku. Ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamine on vajalik vajadusel kahju hüvitamise hagi esitamiseks.
15.Kostja II leidis, et hagejad on eksinud kostja valimisel ning kostja II ja T vahel tehtud XXX müügitehing ei ole õigustühine. Kostja II selgitas, et võtsid ühendust XXX müügikuulutuses märgitud müüja T-ga. 2021. a veebruari lõpus leidis aset korteri müügitehing. Kostja II leidis, et on heauskne ostja ning ei ole nõus tehingu tagasi pööramisega.
16.Kostja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud hagejate kanda. Esmalt märkis kostja I, et ei anna nõusolekut hagejate korteriomandi sissekandmiseks ei ühisomaniku ega kaasomanikuna. Kostja I asus seisukohale, et tuvastusnõuet hagiavalduses esitatud kujul ei saa kohtule esitada, sest nõudel puudub õiguslik alus. Lisaks juhtis kostja I tähelepanu asjaolule, et notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ning hagejad peaksid kaaluma, kas on esitanud hagi õigete isikute vastu.
17.Kostja I leidis, et tema ja kostja II vahel sõlmitud tehing ei ole näilik, samuti ei ole tehing vastuolus heade kommetega. Hagejad ei ole kostja II ja kostja I vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei ole võimalik väita, et üks lepingupool oleks teise suhtes ebaõiglaselt käitunud või et esineksid muud TsÜS § 86 lg 2 sätestatud asjaolud. Kostja I hinnangul lasub hagejatel tõendamiskohustus asjaolu suhtes, et kostja I ja kostja II vahel sõlmiti näilik tehing ja et kostja I ning kostja II on seotud osapooled. Hagejad ei ole nimetatud väiteid tõendanud
18.Hagejad tõid 27. septembri 2021. a seisukohas välja, et ei ole arusaadav, kuidas notar jõudis pärimistunnistuses nr 2381 arusaamale, et pärandvara kuulub pärandajale lahusvarana.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel täielikult tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
20.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täiendavalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 9 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ennatlikult menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et hagi ei ole võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.
21.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldatakse sisuliselt siis, kui hagi on õiguslikult perspektiivitu, st materiaalõiguslik alus nõude rahuldamiseks puudub. Seejuures peab kohus vaatamata hageja õiguslikule hinnangule hagi menetlusse võtmisest keeldumisel hindama, kas on olemas tsiviilasjas avaldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
22.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, sest leidis, et hagejate nõue 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste alusel sisse kantud tehingute tühisuse tuvastamiseks ei ole selge ning sellega ei ole võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki. Olukorras, kus hagejatel puudub teave kinnistamisavalduste aluseks olevate tehingute kohta, ei olnud maakohtu hinnangul nõude täpsustamiseks täiendava tähtaja määramine põhjendatud. Lisaks osutas maakohus asjaolule, et hagejad ei ole maakohtu ette toonud, mis alusel on hagejad õigustatud nõudma 19. oktoobri 2020. a ja 25. veebruari 2021. a kinnistamisavalduste alusel tehtud kannete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamist ning millest tulenevalt taotlevad hagejad enda sissekandmist korteriomandi omanikena.
23.Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus praegusel juhul hagist aru saama, et hagejad pöördusid kohtusse selleks, et päritud XXX korteriomand enda omandisse tagasi saada, s.o saavutada olukord, mis kehtis pärast Z pärandi vastuvõtmist. Sellel põhjusel on hagejad esitanud tehingute tühisuse tuvastamise nõude ning kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise nõude. Alternatiivselt esitasid hagejad nõude ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise nõude. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et eeldades hagejate väidete õigsust, ei ole ühtegi hageja nõuetest võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.
24.Hagejad palusid tuvastada kinnistamisavalduste alusel tehtud kannete aluseks olevate tehingute tühisuse ja kohustada kostjat II andma nõusolek korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukande parandamiseks selliselt, et hagejad ja kostja I kantakse korteriomandi omanikena kinnistusraamatusse. Seega nõuavad hagejad AÕS § 65 alusel kinnistusraamatu kande parandamist, AÕS § 65 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 kohaselt kande parandamiseks kostjalt II nõusoleku saamist. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. KRS § 341 lg 1 alusel kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). AÕS § 65 lg 1 mõttes kinnistusraamatu parandamise haginõude sisu on tagada tegelik kinnistusraamatu kannete vastavus tegelikule õiguslikule olukorrale, mistõttu tuleb kinnistusraamatu ebaõigsust hagis kirjeldada. Hagejad peavad kande ebaõigsusele tuginema ja seda tõendama. Seejuures ei ole kinnistusraamatu kande parandamise eelduseks kande aluseks oleva asjaõiguslepingu vaidlustamine, kuid asjaolud, mis toovad kaasa asjaõiguslepingu tühisuse, tuleb esitada hagi alusena ja kohus võtab nende kohta seisukoha otsuse põhjendavas osas (vt Riigikohtu 7. aprilli 2009. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-30-09, p 10). Seega piisab, kui hagejad tuginevad asjaõiguslepingu tühisusele AÕS § 65 lg 1 alusel kande muutmise hagi esitamisel, esitades need asjaolud ja väited hagi alusena. Lisaks märgib kolleegium, et kohtusse saab pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Praegu on hagejad palunud kohustada kostjat II andma
nõusolek korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukande parandamiseks selliselt, et korteriomandi omanikena kantakse kinnistusraamatusse nii hagejad kui ka kostja I. Sellise nõude esitamisel peaksid hagejad seda selgitama kas asjaolude kaudu või tooma esile seadusliku aluse teise isiku huvides nõude esitamiseks (TsMS § 3 lg 2).
25.Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 371 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagi menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist, õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist ning asjaolude väljaselgitamist (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus nr 3-2-1-134-07, p 13). Käesoleval juhul on maakohus jätnud põhjendamata, miks ei ole hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks ja selleks nõusoleku andmise kohustamiseks õiguslikult võimalik.
26.Kolleegiumi hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et hagejad ei saa nõuda enda kandmist omanikena kinnistusraamatusse, sest pärandvara on jagamata. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ning pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg 1 järgi võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kuid ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Kuivõrd hagi kohaselt on pärandvara jagamata, on pärandvara pärijate ühisomandis, mistõttu võib esineda eeldus, et nende õigust on ebaõige kandega rikutud. Seega pidi maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kontrollima, kas arvestades olukorda, et pärandvara on jagamata, kuid XXX korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatusse kantud kostja II, esinevad AÕS § 65 lg 1 eeldused.
27.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ebaõige kande parandamise ja selleks nõusoleku andmise kohustamise nõude esitamise välistab AÕS § 65 lg 3 kohaselt heauskne omandamine kolmanda isiku poolt. Juhul, kui kande parandamise ja selleks nõusoleku andmise nõue on eelnevast tulenevalt välistatud, saavad hagejad kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist. Kahju hüvitamise nõude puhul peavad hagejad esitama selge nõude ja tooma selle eelduseks olevad asjaolud. Juhul, kui kahju hüvitamise hagi on esitatud puudustega, saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 alusel selgitada hagejatele puudusi ning anda hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
28.Kolleegium märgib, et hagimenetlusele on omane võistleva menetluse põhimõte, mille kohaselt vastutavad pooled asjaolude kohtule teatavakstegemise ja tõendamise eest. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Samas juhul, kui hagejad pöörduvad kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, peab kohus välja selgitama, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Juhul, kui hagejate esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda neile võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1). Hagi aluseks olevate asjaolude ning nõusoleku andmise kohustamise nõude täpsustamiseks on kohtul võimalik anda hagejatele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks on maakohtul võimalus TsMS § 392 lg 1 alusel küsida enne hagi menetlusse võtmist kostjatelt seisukohta hagiavalduses esitatud asjaolude kohta. Juhul, kui hagejad esitavad selge nõude kinnistusraamatu kande parandamise tahteavalduste
andmise kohustamiseks, saab selle nõude menetlemisel koguda tõendeid, milleks hagejad on esitanud ka vastava taotluse.
29.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult ega saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda enne, kui oleks hagejatele selgitanud hagejate nõuetest lähtuvat nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ning andnud hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Alles juhul, kui hagejad ei oleks tähtajaks puudusi kõrvaldanud, saanuks maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
30.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
31.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.