Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

2-08-49690 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Pooled sõlmisid 01.12.1998. a töölepingu nr 66 S, mille kohaselt asus kostja kaupluse juhatajana tööle hagejale kuuluvasse Kuressaares asuvasse kauplusesse „Walking“, mis tegeleb jalatsite ja jalatsihooldusvahendite jaemüügiga. Töölepingu p 9.1. kohaselt oli kostjal keelatud töötada ilma hageja kirjaliku loata hageja konkurentide juures töölepingu kehtivuse ajal ja üks aasta peale töölepingu lõppemist või lõpetamist. Lepingu p 9.4. sätestas kostja kohustuse tasuda hagejale leppetrahvi 20 000 krooni juhtumi kohta, kui kostja rikub eelpool nimetatud konkurentsipiirangut. Tööleping lõpetati poolte vahel kostja algatusel töölepingu seaduse § 79 lg 2 alusel 01.02.2007. a. Alates detsembrist 2007 asus kostja tööle OÜ-le Nittis kuuluvas Kuressaares asuvas kaupluses „NS King“ kaupluse juhatajana. Nimetatud firma näol on tegemist hageja konkurendiga, kuna OÜ Nittis tegeleb samuti jalatsite ja jalatsihooldusvahendite jaemüügiga. Hageja nõue 17.07.2008. a esitas B.W.T King AS Pärnu Maakohtule hagi K K vastu 20 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale kirjaliku leppetrahvi nõude 21.02.2008. a, mille kostja on kätte saanud, kuid nõuet täitma ei ole asunud. Hageja juhib hagiavalduses tähelepanu Riigikohtu 21.10.2003 a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-106-03, milles Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töötaja peab konkurentsipiirangu eest makstud eritasu tööandjale tagastama või maksma muul viisil tööandjale leppetrahvi, kui töölepingus on sellises konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjes selgesõnaliselt kokku lepitud. Hageja ei nõua kostjalt temale makstud eritasu tagastamist, mida on makstud 1998.-2007. a jooksul kokku 44 123 krooni, kuid palub kohtul kostjalt välja mõista konkurentsikeelu rikkumise eest leppetrahv summas 20 000 krooni, mis tuleneb pooltevahelisest töölepingust nr 66 S. Tulenevalt eeltoodust ja Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1 palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 000 krooni ja jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

2 (3)

2-08-49690 VÕS § 1 lg 1 kohaselt VÕS-i üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja kostjalt K K'lt tuleb hageja B.W.T King AS-i kasuks välja mõista töölepingust nr 66 S tulenev leppetrahv summas 20 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 24.11.2008. a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas kulusid õigusabile, kuid ta ei taotle nende hüvitamist ega väljamõistmist kostjalt, juhul kui kohus lahendab asja hageja kasuks tagaseljaotsusega. Ainsa hüvitamisele kuuluva kohtukuluna taotleb hageja tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 250 krooni väljamõistmist kostjalt ning muid nõudeid käesolevas kohtukulude nimekirjas esitada ei soovi. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.