TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-59696 Alates 01.12.2007.a on Uxxxx Kxxxxx raske puudega 100% töövõime kaotusega töövõimetuspensionär. Tartu Maakohtu 30.05.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-50137 on Uxxxx Kxxxxxx teovõime piiratud ja talle on seatud eestkoste. Eestkostjaks ei ole nimetatud füüsilist isikut, kuna seda ei õnnestunud menetluse ajal leida. Eestkostja ülesandeid määrati täitma Põltsamaa linnavalitsus. Nüüd on Põltsamaa linnavalitsus leidnud eeskotjaks sobiva isiku, keda ta palub määrata Uxxxx Kxxxxxx eestkostjaks. Mxxxxx Lxxxxx on enda eestkostjaks määramisega nõus. Eeskostja ülesanneteks tuleks määrata lepingute sõlmimine, tehingud kinnisvaraga, registrisse kantud kinnisvaraga ning sularahaga. Kohus kuulas ära Uxxxx Kxxxxxx ja Mxxxxx Lxxxxxx, kes olid eestkostja määramisega nõus. Uxxxx Kxxxxx vastas küsimustele asjakohaselt, kuid mõttekäik oli kohati hüplik. Täpsustavate küsimuste peale ärritus ja jäi mulje, et tema arvates oli kogu vestlus korraldatud tema kiusamiseks. Ta selgitas, et tema arvates on hooldekodus olemine talle muutunud kahjulikuks- tal ei ole seal võimalik terveneda. Üldse oli tal negatiivne suhtumine hooldekodust saadava abi suhtes ja soovis iga hinna eest asuda elama väljapoole hooldekodu. Kinnitas, et alkoholi ei taha uuesti tarvitama hakata, kuigi mil moel ta sellest hoiduda kavatseb, ei osanud selgitada. Hooldekodust väljas on käinud ka üksi ja saaks seetõttu omapäi hakkama. Uxxxs teatas, et Mxxxxx on nõus teda enda juurde elama võtma ja on otsinud talle ka võimetekohase töökoha. Nimetatud kavatsusi kinnitas ka Mxxxxx Lxxxxx, kes selgitas, et soovib Uxxxxx Kxxxxxxxx koos elada. Kinnitas, et on teadlik Uxxxxx alkoholiprobleemidest, kuid avaldas veendumust, et suudab teda sellest eemal hoida. Mingit taktikat, mil moel seda teha, ta esitada ei suutnud. Arvas, et kui ise ei suuda probleeme lahendada, saab alati abi linnavalitsuselt. Vestluse käigus muutus MxxxxxxLxxxxx emotsionaalseks ja täpsustavate küsimuste korral oli tal tegemist pisarate tagasi hoidmisega. Ärakuulamise juures viibis ka Võisiku Hooldekodu juhataja kt Katrin Averjanov, kes oli avalduse rahuldamise vastu. Ta avaldas arvamust, et Uxxxx Kxxxxx ei ole valmis hooldekodust lahkuma, kuid selline oleks Mxxxxx Lxxxxxxxesimene samm eestkostjana. Ta leidis, et Mxxxxx Lxxxxx ei soovi piisavalt tõsiselt võtta UxxxxxKxxxxxx alkoholiprobleemi ning loodab lihtsameelselt sellega hakkama saada. Avaldaja esindaja andis oma arvamuse asjas hiljem, kuna ta ei saanud tulla ärakuulamisele 30.09.2008.a. Avaldaja esindaja leidis, et UxxxxxKxxxxx väljaspool hooldekodu ilma eestkostjata hakkama ei saaks. Avaldaja oli arvamusel, et Marika Laagus on eestkostjaks igati sobilik isik ja saaks talle pandud ülesannetega hakkama. Uxxxx Kxxxxxxxx tuleks anda võimalus. Tuleks anda mingi üleminekuaeg, et oleks võimalik eestkostet jälgida ja anda selle edukusele hinnang. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Uxxxx Kxxxxxxxe on seatud eestkoste Tartu Maakohtu 30.05.2008.a määrusega. Nimetatud asja arutamisel viidi läbi kohtupsühhiaatria ekspertiis, milles koostatud arvamuse koopia kohus võttis käesoleva asja juurde. Eksperdi poolt 05.03.2008.a koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 14 esitatud arvamuse kohaselt (tl 25-27) on Uxxxx Kxxxxxxx orgaaniline peaaju kahjustus, mis on tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja peatraumast 2007.a. Ekspertiisi tegemise ajal avaldus haigus oluliste mälu- ja intellektihäiretena (nõdrameelsus, mis on mõõduka vaimse alaarengu ehk nõrgamõistuslikkuse ekvivalent), võimetusena oma elu iseseisvalt korraldada, pideva kõrvalabi vajadusena. Ekspert leidis, et psüühikahäire on sedavõrd ulatuslik, et Uxxxx Kxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima.

2-08-59696 Alates 26.11.2007.a on Uxxxx Kxxxxxxl määratud töövõime kaotus 100% ja raske puue. Otsuse kohaselt vajab Uxxxx Kxxxxx kõrvalabi ja juhendamist igal tööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega: puue on määratud kuni 30.11.2008.a (t lk 10-11). Kohtu nõudel esitas avaldaja Uxxxx Kxxxxxx isikliku rehabilisatsiooni plaani, milles olid oma arvamuse Uxxxx Kxxxxxx tervisliku, vaimse ja elukorraldusliku olukorra ning edasise toimetuleku osas esitanud erinevad spetsialistid. Antud hinnangutest nähtub, et Uxxxx Kxxxxx on vaenulikult meelestatud hooldekodus elamise suhtes, tahab elada väljaspool hooldekodu, tahab elada „oma elu“, milleks naistuttav on andnud talle ka lootusi. Hooldekodus ei ole soovinud tegeleda mingi tööga, on ainult täitnud talle antud abistavaid ülesandeid. Kaaslastega sõbralik ja suhtlemisvalmis, leidnud sõpru nii hooldekodust kui väljaspool seda. Oma probleemi alkoholiga ei võta Uxxxx Kxxxxx piisava tõsidusega. Hooldekodus viibimise ajal ei ole alkoholi pruukinud. Igapäevase elukorraldusega saab hakkama- söömine, riietumine, hügieentoimingud, on võimeline tegema lihtsamaid toite. Samuti tuleb toime iseseisva liikumisega väljaspool hooldekodu ja sisseostude tegemisega, kuigi talle antud taskuraha majandamisel vajab juhendamist. Psühhiaater leidis, et Uxxxx Kxxxxxx enesehinnang on kõrgenenud ja ta hindab oma võimeid reaalsetest kõrgmaks. Samuti märkis psühhiaater, et Uxxxx Kxxxxx on kaine kontrollitud keskkonnas. Meditsiiniõde märkis oma arvamuses, et Uxxxx Kxxxxxxx on osaline haigusteadlikkus ja – kriitika. Ta võtab ravimeid vaid kätteandmisel. Kõik spetsialistid on asunud sarnasele seisukohale oma soovitustes tema edasise elukorralduse osas: Uxxxx Kxxxxx vajab jätkuvalt kindlat, turvalist, toetavat keskkonda, milleks sobib kõige paremini ööpäevaringse hooldamise teenus. Oluline on alkoholi tarvitamisest hoidumine. Meditsiiniõde ja psühhiaater on rõhutanud, et vajalik on ka regulaarne toetus-/medikamentoosne ravi. Eksperdid on leidnud, et nii alkoholi vältimine kui igapäevane ravi on kõige paremini tagatud hoolekandeasutuses. Perekonnaseaduse § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus Uxxxx Kxxxxxx ja MxxxxxxLxxxxxxxx vesteldes jõudis arusaamisele, et nende ühiseks sooviks eestkostja määramisel on Uxxxx Kxxxxxx elama asumine väljapoole Võisiku hooldekodu. Muid eestkostja ülesandeid ei suutnud neist kumbki esile tuua. Mingeid tehinguid plaanis ei olnud. Uxxxx Kxxxxxxx puudub vara, millega tehinguid teha. Tema sissetulekuks on pension, millest enamik läheb hoolduse eest tasumiseks. Menetlusosalised ei eitanud, et nende vahel on tekkinud armusuhted. Kohus on veendunud, et just liigselt lähedased tunded Mxxxxx Lxxxxxxx UxxxxxKxxxxxx vastu, ei lase tal selgelt näha võimalikke kooseluga kaasnevaid probleeme, eelkõige alkoholisõltuvust. Ta ei suutnud kohut veenda, mil moel oleks kodustes tingimustes võimalik takistada UxxxxxKxxxxxxx alkoholi pruukimist. Hooldekodus on alkoholi kättesaadavus takistatud müügipunktide kauguse ja kontrolliga hooldatavate taskuraha suuruse ja kasutamise üle. Kohus leiab, et Mxxxxx Lxxxxxxx puudub eestkostja ülesannete täimiseks vajalik objektiivsus ning valmidus lahendada Uxxxx Kxxxxxx probleeme viimasele kõige paremal viisil. Ta on suhte läbi lasknud end UxxxxxKxxxxxxl veenda, et asuda elama väljaspool hooldekodu. Mxxxxx Lxxxxxx eestkostjaks määramise korral oleks Uxxxx Kxxxxxx senine turvaline elukorraldus esimese asjana lõhutud. Tagajärjeks võib olla Mxxxxx Kxxxxxx tervise paranemise tagasilangus, samuti alkoholiga kaasnevate probleemide esiletõus (jällegi tervise halvenemine, võimalikud rikutud lähedussuhted, alkoholi tarbeks raha hankimisega seotud probleemid jne). Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et Uxxxx Kxxxxxxxx on lähiajal kõige parem jätkata elamist ja ravi hooldekodus, kus on tagatud toetav ja stabiilne elukeskkond, järelevalve seoses igapäevase raviga ning takistatud alkoholi tarvitamine. Seetõttu jätab kohus avalduse rahuldamata.

2-08-59696 Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.