Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
15. detsember 2008.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-40449
Tsiviilasi
A.K. hagi S.H., O.P., A.K., A.J., V.A. ja M.P. vastu kaasomandi lõpetamise ja kinnisasja jagamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.K. . Volitatud esindaja Kaili-Helina Kolts, volikiri lk 165, vandeadv. Veljo Viilol AB Veljo Viilol asukoht Suur-Karja t. 21 Tallinn 10148,esindus lõpetatud 05.11.2008, vt toimikus lk 245, Kostjad: Kostja 1 - S.H. Kostja 2 - O.P. Kostja 3 - A.K. Kostja 4 - A.J. Kostja 5 - V.A. Kostjate 1-5 volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi tegevuskoht Andres Lusmägi AB OÜ asukohaga Keemia t. 23-1 Tallinn 10616. Kostja 6 - M.P. . Kostja 6 volitatud esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski AB A. Jakobson & A. Jaroslavski asukoht Estonia pst 1/3 Tallinn 10143.
Asja lahendamise viis
Kohtuistungil
Juhindudes AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 kohus otsustas rahuldada hagi osaliselt ja lõpetada kinnistu nr.782532 asukohaga Xxxx xxxx xxxxxx xxxx Xxxx-xxxxxxxxx (katastritunnus 53101:002:1051), Xxxx xxxx xxxxxx xxxx (katastritunnus 53101:002:1052), Xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx (katastritunnus 53101:002:1053), Xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx (katastritunnus 53101:002:1054) kaasomand
2-07-40449 A.K. 7/48 kaasomandist, A.J. 7/48 kaasomandist, O.P. 1/8 kaasomandist,
kaasomandist, V.A. 7/48 kaasomandist, A.K. 7/48 kaasomandist, M.P. 7/48 kaasomandist A.K.’i 7/48 kaasomandi osas ning eraldada kinnistust nr.782532 asukohaga Xxxx xxxx xxxxxx xxxx Xxxx-xxxxxxxxx (katastritunnus 53101:002:1051) katastriüksusest Xxxxxxxx katastriüksus asukohaga Xxxx xxxx xxxxxx vastavalt 30.05.08 koostatud plaanile looduses asuvate piiripunktide 1-13 järgi pindalaga 8,27 ha A.K.’i ainuomandisse ning jätta rahuldamata A.K.’i nõue – Registreerida 30.05.2008.a. koostatud Xxxxxxxx katastriüksuse plaani ja 04.06.2008.a koostatud piiriprotokolli alusel koostatud Xxxxxxxx katastriüksus (katastrikaart nr. 62582) Riiklikus Maakatastris ja kanda Pärnu Maakohtu Lääne ja Hiiu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse A.K.’i omandisse ning välja mõista A.K.’ilt hüvis summas 12 061,46 (kaksteist tuhat kuuskümmend üks krooni ja 46 senti) krooni solidaarselt sellest A.J.’le 7/48 osas, O.P.’le 1/8 osas, S.H.’le 7/48 osas, V.A.’le 7/48 osas, A.K.’ule 7/48 osas, M.P.’le 7/48 osas. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte kanda
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtualluvus. Hagi, mille esemeks on kinnisasja piiride kindlaksmääramine või kinnisasja jagamine esitatakse TsMS § 99 lg 1 järgi kinnisasja asukoha järgi. Hageja soovib oma hagis kaasomandi lõpetamist ja kinnisasja jagamist Lääne Maakonnas N. vallas asuva kinnistu nr. 782532 osa, mistõttu peab hageja õigeks kohtualluvuseks kinnistu asukohta, seega kohtualluvusel kuuluv asi läbivaatamisele Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Samas hageja esitas samasiulise hagi kostja 6 vastu Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumajale /hagis nimetab küll kohtualluvuselt asja lahendamise kohaks Haapsalu Kohtumaja/ (tl. 4554)/ nimetaud hagi liideti kohtumäärusega sama asja juurde (tl.44)/. Kuna Pärnu Maakohtu kohtunike tööplaani kohaselt antud ajal arutas tsiviilasju Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 2 (2)
2-07-40449 kohtunik ja käesolev asi suunati nimetatud kohtuniku menetlusse, siis protsessiökonoomikast lähtuvalt ning vastavalt kokkuleppele menetlusosalistega (tl.152) toimus asja sisuline arutamine Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumajas. Selliselt tagati menetlusdokumentide kiirem liikumine /mitte Tallinn-Haapsalu- Pärnu vaid Tallinn-Pärnu/, samuti olid menetlusosaliste esindajad Tallinnast ja oluliselt ei koormanud see menetlusosalisi. Hagi esitati ja kohtulahendi avalikustamine toimub seaduse kohaselt Haapsalu kohtumajas. Hagiavalduse järgi N. Vallavalitsuse korraldusega nr. 13 (08.02.1990.a) on tunnistatud A.K., A.J., A.Š, S.B., O.P., A.P., S.H. ja V.A. Läänemaal N. vallas xxxxxx ja xxxxxxxx külas asuva Xxxx-xxxxxxxxx talu nr. 53 kinnistu nr. 1572 (kinnistu nr. 782532 Pärnu Maakohtu kinnistusosakond Lääne jaoskond ( tl. 7) – kaldkirjas kohtu märkused) pindalaga 56,49 ha maa osas õigustatud subjektideks. Sama korraldusega lõpetati N. valla maakasutusõigus 56. 7 ha (kinnistusraamatus märgitud maa pindala (tl.7), Riigi Maa-ameti Lääne Maakatastri Suur Paldermaa (ja Xxxxxxxx – käesoleva kohtuotsusega moodustatav kinnistu) maaüksuste plaani järgi 54,37 ha (Xxxxxxxx maaüksus pole kostjate 1-5 esindaja väitel kantud riigi maakatastrisse (tl. 35), kuid nimetatud katastriplaanil on katastrikaardi number 62582, kuid puudub katastrinumber), koos elektriliini, maantee kaitsetsooni, teemaa ja veealuse maaga 59,17 ha (tl. 9-10)) suurusel maaalal ning tagastati maa eelnimetatud õigustatud subjektidele. Kookõlas Maareformi seadus § 14 tagastati kõigile õigustatud subjektidele 1/8 mõttelist osa (kaasomandisse). Vastavalt pärimistunnistusele 12.04.2001.a. pärisid S,B. osa A.J., A. Š., A.K., A.P., S.H. ja V.A. (aga O.P.?) võrdsetes mõttelistes osades. Antud maa (Xxxxxxxxxxxxx maatükk) on kantud riigi maakatastrisse katastriüksusena nr. 53101:002:1051-1054 ning kantud kinnistusregistrisse kaasomanike omandisse (tl. 7). Vastavalt Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna kinnistusraamatu väljatrükile ( tl. 7) 10.07.2007.a. on kinnistu nr. 782532 kaasomanikud A.K. hagi S.H., O.P. (aga A.P.?), A.K., A.J., V.A. (hagiavalduses kirjutatud perekonnanimeks „A“) ja M.P. kelleel kõigile kuulub 7/48 kaasomandist (kostjate 1-5 esindaja väitel kuulub O.P. omandisse mitte 7/48 vaid 1/8 (tl. 35), analüüsides hageja ja kostjate väited koosmõjus kinnistusraamatu väljatrükkiga (tl.7) on kostjate 1-5 esindaja väide õige – kinnistusraamatusse on kantud, et O.P.’le kuulub 1/8 kaasomandist). Hageja soovib kaasomandit lõpetada ja moodustada oma /mõttelise) osa arvelt eraldi kinnistu. Hageja on korduvalt pöördunud kostjate poole (selleks) nende nõusoleku saamiseks, kuid senini pole see õnnestunud. Hageja esindaja saatis 06.05.2007.a. kuupäeva kandva teatisettepaneku kõigile kostjatele v.a. kostjale 6. Kostjatele saatetud teatise soovis hageja kõnealuse kinnistu jagamist ja kaasomandi lõpetamist poolte kokkuleppel. Hageja esindaja sai 22.05.2007.a. kostjate (1-5) esindaja vastuse, milles teata(ta)kse, et kostjad ei vaidle kaasomandi lõpetamisele vastu, kuid ei ole nõus hageja poolt välja pakutud jagamise viisiga. Hageja on seisukohal, et kostjate (1-5) esindaja poolt esitatud vastuväited on alusetud ja ebaõiged ning kostjad soovivad vaid venitada kaasomandi jagamisega. Eeltoodust lähtuvalt on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise nõudes, kuna kokkuleppe saavutamine kaasomanike vahel ei ole võimalik. Hagi õiguslik põhistus. Hageja soovib AÕS § 76 lg 1. alusel kaasomandit lõpetada ja moodustada oma osa arvelt eraldi kinnistu. Hageja on tellinud vastavalt Maakatastriseaduse § 16 katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise Xxxxxxxx maaüksusele suurusega 8,27 ha, mis vastab hageja kaasomandi osa suurusele ja mille kohta on koostatud katastriüksuse plaan ja piiriprotokolli, koostaud 29.01.07.a.Kostjad on siiani keeldunud piiriprotokollile alla 3 (2)
2-07-40449 kirjutamist, mis on takistanud hagejal antud maatükki maakatastrisse kanda ja sellest kinnistu moodustada. Allkirjast andmisest keeldumisel on kostjad esitanud erinevaid põhjendusi, millised ei ole hageja arvates käsitlevad põhjendatud keeldumisena. Kostjate esindaja 22.05.07 vastuses väidetakse, et kaasomandist hageja ainuomandisse saadav osa sisaldab talusüdameks olevat ja kommunikatsioonidega varustatud väärtuslikumat osa kaasomandis olevast kinnistust. Hageja arvates on see kostjate väide ümberlükatud N. Vallavalitsuse 06.06.07ja 03.09.07 tõenditega, kus kinnitatakse, et hageja poolt väljamõõdetud maatükk suurusega 8,27 ha asub endise Xxxx-xxxxxxxxx talu nr. 53 maade loode poolses nurgas ja hagejale väljamõõdetud maatükki sisse ei jää endise talu õueala. Maaala läbib elektriliin (vastavalt paanile tl.10 pingega 10 kv ehk kõrgepingeliin, milles transporditavat elektrit ei saa kasutada ilma eritehnikata – lahklüliti, trafo, elektriseadmete kapp(alajaam) ja madalpingeliinid). Maatükile puudub juurdepääsutee ja puuduvad igasugused kommunikatsioonid. Maatükk asub kinnistu piiri ääres ja selle piirid on kooskõlastatud kohaliku maakorraldajaga tagamaks, et rikuta tervikut ja arvestada teiste kaasomanike huvidega. Hageja on arvamusel, et kostjate tegevusetuse tulemusena kinnistu haldamisel on rikutud tema õigusi tulenevalt AÕS § 68. Vastavalt AÕS § 71 lg 1 võib kaasomandit jagada poolte kokkuleppel, kuid kostjad pole seda soovinud. Hageja on kostjatele pakkunud ka teisi variante kinnistu jagamiseks (kinnistu põhjapoolne osa), kuid millisest jagamise viisist on kostjad samuti keeldunud. AÕS § 77 lg 6 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Antud juhul soovib hageja põhjendatult lõpetada kaasomand selle jagamise ja endale eraldi kinnistu moodustamise teel Hageja oma vastuses 28.11.07. kostjate 1-5 esindaja poolt hagile esitaud vastuväidetele hageja väidab, et kostja vastuväited hagile on alusetud ja põhjendamatud. Hageja esitab järgmised seisukohad ja vastuväited kostja vastusele. Hageja teatab (vastuse alajaotuse p.1) kostjate 1-5 esindajale kavatsusest esitada hagi ka kostja M.P. vastu (30.11.07 saabus hagiavaldus faxi teel (04.12..07. saabus originaaleksemplar) M.P. vastu esitatud samasisuline hagi kohtusse koos liitmistaotlusega
2-07-40449
Hagejal on seisukohal (p.4. ja 4.1.-4.2.), et kostjate 1-5 esindaja poolt väljapakutud kinnisasja jagamise viis /tl. 31 – hageja saaks kaks põhikrundist lahus olevat maatükki: V. külas 3,74 ha ja H. külas 4,8, ha kokku pindalaga 8,55 ha – plaanil (tl. 32) maatükk III ja IV (maatükkide nimed ilma katastrinumbriteta pole seostavad plaanidel näidatud maatükkidega)/ on ebamõistlik ning vastuolus hageja poolse kinnisasja jagamise ja kasutamise eesmärgi ja otstarbega, sellise jagamise viisiga ei saa hageja mitte mingil juhul nõustuda. Hagejale pakutakse kostjate 1-5 esindaja poolt ühe kinnistu piires kahte eraldi lahustükki. Lisaks on need tükid majanduslikult äratarvitatud - hageja vend A.P. (surnud) on teinud loaga ja ilma loata maatükil lage raiet, tulu pole kaasomanikega jaganud, sellega seoses pole hageja arvates kostja M.P.l õigust hüvisele kaasomandi jagamisel. Hageja poolt on (hagi eesmärgiks) soov rajada hagi rahuldamise korral moodustuvale kinnistule elamu endale ja tütre perekonnale, mis oleks mõistlik, kui see koosneks ühest maaüksusest ja kinnistust. Hageja arvates soovivad kostjad 1-5 kinnistut müüa (hageja arvab, et ilma lahustükkideta). Lisaks tooks hageja arvates kostjate poolt pakutud jagamisviis kaasa hagejapoolsed täiendavad kulutused uute katastriüksuste mõõdistamise näol. Oma vaadeldavas arvamuses(p.4.3.) peab hageja vajalikuks rõhutada, et temapoolse kaasomandi jagamise ettepaneku esitamisel on hageja lähtunud võrdselt kõigi kaasomanike huvidest, arvestades sealjuures maa tootlikust, loodusliku struktuuri ja maa väärtust ning mitte soovides endale kõige väärtuslikumat osa maatükist, nagu alusetult väidavad kostjad 1-5. hageja ei soovi kinnistu keskelt osa, mis ebamõistlikult eraldaks kinnistu, hageja on soovinud osa, mis jääb kõnealuse kinnistu äärele ja ei segaks ülejäänud kinnistu jagamist. Hagejale jääb arusaamatuks (p.4.4.), millele tuginedes kostjad väidavad, nagu sooviks hageja kaasomandist eraldada väärtuslikuma osa, hageja viitab TsMS §230 lg 1, millest tuleneb menetlusosalise kohustus tõendada oma väiteid, kostjad pole hageja arvates seda teinud. Hageja kinnitab, et tema väljamõõdetud maatükk pole parem, pigem halvem. Oma väite kinnituseks hageja esitab katastriplaani, mis käsitleb metsaväärtuslikust. Nimetatud plaanist tuleneb, et väljamõõdetud maatükil olev mets on käsitletav vähetootva maana, osaliselt katab maad põõsastik – 0,6 ha. Hageja kinnitab (p.4.5.) et vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on kinnistu 100% maatulundusmaa ja maa otstarve kinnistu jagamisel ei muutu, seega pole kostjate 1-5 esindajal alust viidata Maakorraldusseaduse § 13. Hageja väidab (p.4.6.), et kostjate ettepanek müüa kinnistu jagamise korras kinnistu enampakkumisega hagejale pole mõeldav, sest hagejal puuduvad tehinguks rahalised vahendid. Hageja väidab(p.4.7.), et peale hagi rahuldamist on võimalik kanda kaasomandist eraldatav maatükk ka katastrisse. Hageja teatab, et on tellinud vastavalt Maakatastriseaduse § 16 katastrimõõdistamise, mille kohta on koostatud katastriplaan ja piiriprotokoll. Kokkuvõtteks (p.5) hageja märgib, et kostjate vastuväited hagile ei ole käsitletavad põhjendatud keeldumisena kaasomandi jagamisest. Hageja kordab oma kostjate 1-5 esindaja vastuväidetele esitatud arvamusi ka kostjale 6 antud arvamuses (tl.77-82).
5 (2)
2-07-40449 Vastuseks kostjate 28.01.08 (tl.84-86) täiendavate seisukohtatele annab hageja järgmise arvamuse 27.02.08 (tl.100-105). Kõigepealt soovib hageja esile tuua, et kostjad on loobunud oma varasemast kindlast seisukohast, mille kohaselt oli ainus kaasomandi jagamise viis kinnistu müük enampakkumisel. Kostjad märgivad, et hageja soov lõpetada kaasomand selle jagamise teel ja hagejale eraldi kinnistu moodustamine on igati põhjendatud, kuid ainult kostjate poolt pakutud viisil. Selles hageja järeldab, et kostjad nõustuvad sisuliselt kaasomandi jagamisega ja annavad ka hagejale võimaluse kinnistu moodustamiseks, kuid pakuvad välja äärmiselt ebaõiglase viisi, arvestamata hageja huvidega. Hageja väidab järgmist. Hageja on seisukohal (arvamuse p. 1), et käeoleval juhul ei oma kaasomandi jagamise küsimuses tegelikult tähtsust, kas jagatavat kaasomandit nimetatakse üheks kinnistuks või erinevaid katastritunnuseid omavateks maatükkideks (mis tegelikult moodustavad vaidlusaluse kinnistu). Pooled on tuginenud objekti määratlemisel kinnistusregistri väljavõttele, mille kohaselt koosneb kinnistu neljast maatükist Xxxx-xxxxxxxxx 42,35 ha, Variku 3,75 ha ja 2 Hindaste maatükki 4,8 ha ning 5,8, ha. Jagatava kinnistu number on 782532, mille üle puudub vaidlus. Samuti on hageja seisukohal (p.2.), et A.P.-le viitamine hageja poolt pole asjakohatu ega alusetu nagu väidavad kostjad. Hagejale on selgunud, et kostjad pakuvad hagejale kaasomandi osa, millelt eelpool nimetud isik on metsa maha võtnud, sega kõige vähemväärtusliku kinnistu osa. Kinnistu väärtus omab kinnistu jagamisel tähtsust, millel hageja arvates on korduvalt osundanud kostjad. Siinjuures (p2.1.) tuleks arvestada ka varasemaid poolte vahelisi kokkuleppeid, mille kohaselt maatükk, millelt mets maha võeti pidi jääma metsa mahavõtjale, käesoleval ajal tema pärijale kostja M.P.’le. Hageja väidab, et ebaõige ja eksitav on kostjate väide (p.3.), et kostjad on kutsunud hagejat korduvalt arutama kaasomandi jagamist mitte pinna suuruse vaid maa hinna järgi. Hageja väitel pole seda olnud. Hageja väidab (p.4.), et kostjad ei nõustu hageja väitega nagu kostjad ei oska hinnata, milline osa kinnistust oleks väärtuslikum ja milline mitte. Samuti ei nõustu kostjad hageja ettepanekuga kaasomandi jagamisega teel, et väljamõõdetud Xxxxxxxx 8,27 ha maatükk jätta hagejale, mitte mõnele teisele kostjale. Hageja väidab, et kostjaid eelpoolnimetatud vastuväited pole põhjendanud. Hageja väidab veel, et kostjad pole senini tõendanud ega põhjendanud, miks nad leiavad, et hageja poolt väljamõõdetud maatükk on väärtuslikum, kui kaasomandi teised osad, samuti miks ja millisel põhjusel kostjad väljamõõdetud maad hagejale jätta ei soovi. Hageja kinnitab kohtule veelkord (p.4.1.), et temapoolse kostjatele tehtud kaasomandi jagamise ettepanku juures on hageja lähtunud võrdselt kõigi kaasomanike huvidest ja arvestanud veel maa tootlikust ning maa väärtust. Hageja pole soovinud endale kaasomandi kõige väärtuslikumat osa. Hageja arvates tõendab(p.4.2.) hageja eeltoodud väiteid N. vallavalitsuse tõendid 06.06.07 ja 03.09.07, kus on toodud, et hageja poolt väljamõõdetud maatükil ei asu Xxxx-xxxxxxxxx talu õueala. Hageja väidab, et kaasomanikele (kostjatele) jääks peale kaasomandi osalist jagamist nii põlde, heinamaid ja enamus metsa. Hageja märgib (p.5.) et kui kostjad soovivad kaasomandi jagamisel kaasomanike võrdsuse põhimõttest, on see vastuolus tegelikkusega, kus kostjad on hagejale pakkunud kaasomandist rabamaid. Hageja on veendumusel, et kostjad soovivad hageja
6 (2)
2-07-40449 kaasomandis olevatest metsamaadest üldse ilma jätta. Hageja on seisukohal, et selliselt toimimine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Järgnevalt annab hageja hinnangu kostjate poolt tellitud eksperthinnangule(p.6.)(tl. 167-188). Hageja väitel antud hinnang ei kinnita ega lükka ümber, et hageja poolt väljamõõdetud Xxxxxxxx maatükk oleks kinnistu (kaasomandi) kõige väärtuslikum osa. Hageja on seiskohal, et hinnang kirjeldab küll täpselt hetke turusituatsiooni , kuid kaasomandi jagamine pole selle alusel võimalik /antud väite kinnituseks hageja kordab oma eelpool p5. toodut kinnistu raba- ja metsamaa osas/. Hageja väidab, et tema kaasomandi jagamise ettepaneku kohasel jääks temale peale oma di jagamist proportsionaalselt metsamaad vähem kui teistele kaasomanikele. Hageja pole nõus kostjate vastuväitega nagu hageja poolt väljamõõdetud maatükk lõhuks ära xxxx xxxxxxxxx maatüki terviklikkuse (p.6.1.), hageja väitel ei vasta see tegelikkusele. Hageja väitel kostjad unustavad ära, et keset nimetatud kinnistu maatükki asub vana bensiinijaam, mille juurde on määratud teenindusmaa kokku 0,2 ha, millest tulenevalt ei saa ühtsest suurest maatükist juttu olla. Hageja soovib oma antud väidet tõendada välja võttega kinnistusraamatust (tl.106) ja Nõva Vallavalitsuse plaaniga (tl.107). Järgnevalt analüüsib hageja kostjate pakutud kaasomandi ümberkujundamise varianti(p.6.2.). Hageja märgib, et valdavalt asub kostjate poolt pakutav maatükk hageja soovitud maaosal ja selle suurus on 7,09 ha. Sellele lisanduks 4,8 ha maatükk H. külas. Kokku pakuvad kostjad hageja poolt soovitud 8,27 ha asemel 11,89 ha. Hageja ei nõustu kostjate pakutava variandiga järgmistel asjaoludel. Hageja tuginedes OÜ Eesti Maakorraldus plaanile, kus on näha maakorralduse kirjeldus leiab, et pole nõus tema soovitul maal asuva metse vahetama kostjate poolt pakutava looduskaitse all oleva rabaga 4,8 ha (asukohaga H. külas). Ka hageja poolt väljamõõdetud maatükil (Xxxxxxxx maatükk) on juba 2,2, ha raba, milline maa on vastavalt plaanile vähetootev. Eeltoodust tulenevalt pole hageja seisukohast kuidagi mõeldav, et hageja omandusse jääks kogu kinnistul asuv raba ja loobuma täielikult metsast. Sisuliselt on see kostjate pakkumuse sisu. Kokkuvõtteks hageja märgib, et jääb oma kaasomandi jagamise ettepaneku juurde ning leiab endiselt, et tema soov lõpetada kaasomand selle jagamise teel endale eraldi kinnistu moodustamisega on käesoleval juhul igati põhjendatud ning kaasomand tuleb lõpetada hageja poolt pakutud viisil. Lisaks teeb hageja oma antud vastuväites kostjatele uue pakkumise (p.7.) (kuna pakkumine ei realiseerunud siis kohus antud pakkumist käesolevas kohtuotsuses lähemalt ei käsitle). Põhiliselt käsitleb see poolte pakkumise ühtlustamist 07, ha maa vahetuse kaudu hageja poolt soovitud maatükil /siin oleks kohus peaaegu saavutanud poolte vahelise kompromissi, kuid asja lahendamine kompromissi teel takerdus kostjatele makstava kompensatsiooni ulatuse taha/. Hageja arvamus kostjate vastuväidetele 29.04.08 (hageja poolt dateeritud 25.04.08.)(tl. 119121). Hageja oma arvamuses nuriseb selle üle, et kostjad esitavad kohtule alaliselt vastuolulisi seisukohti. Sellest hageja järeldab, et tegelikkuses ei sobi kostjatele ükski hageja poolt pakutud kaasomandi jagamise viis. Kostjad on hageja arvates moodustanud ühisrinde hageja vastu, et igati põhjendamatult takistada kaasomandi jagamist süüdistades seejuures hagejat alusetult lisakulutuste tekitamises. Järgnevalt hageja kordab (p.1-2) oma arvamuses 21.01.08. toodud seisukohti kostjate poolt pakutud maatüki ja hageja ja kostjate suhete 7 (2)
2-07-40449 iseloomustamiseks. Hageja kinnitab (p.3.), et vastavalt VÕS § 76 lg 1 soovib hageja kaasomandit lõpetada ja moodustada oma osa arvelt eraldi kinnistu. Hageja seiskoht kostjate ettepanekutele ja arvamustele (esitatud 28.04.08 ja 30.04.08) 05.06.08 (koostatud 04.06.08.) (tl. 141). Hageja avaldab rahuolu, et poolte vahel on kompromiss hageja soovitud maatüki osas leitud, seda hageja pakkumise 27.02.08 (tl.100-105) raames /puudutab 0,7 ha vahetust/ . Kuid hageja pole nõus kostjate 14 601 krooni suuruse hüvisenõudega. Hageja esitab järgmise arvamuse kostja viimase vastuse kohta. Hageja leiab (p.1.), et kostjad süüdistavad teda alusetult teda selles, et hageja pole püüdnud kostjatega kaasomandi jagamise küsimust arutada. Hageja kinnitab, et on korduvalt arutanud kostjatega võimalikke variante kaasomandi jagamiseks. Peale aruelusid hageja teavitas kostjaid, millise maatüki ta soovib endale välja mõõta ning kuna kostjad olid sellega nõus, mõõdeti maatükk /xxxx xxxxxxxx kinnistu põhiosast nimetusega Xxxxxxxx maatükk/ 2004.a. välja . /piiriprotokolli/ Allkirjastamine jäi ära kostjate meelemuutuse tõttu. Hilisemad kohtumised kaasomanikega mingeid tulemusi kaasomandi jagamiseks ei andnud. Hageja arvamus kompromissi suhtes (p.2). Kuna kostja on hageja 27.02.08. pakutud kompromisslahendusega sisuliselt nõustunud, siis jääb hageja oma nõude juurde ja palub kohtul jagada kaasomand vastavalt hageja esitatud kompromissile (vt p. 1.). Hageja esitab ka katastriüksuste plaanid, mille alusel on kaasomand võimalik hageja arvates jagada selliselt, katastriüksus Xxxxxxxx (katastrikaardi nr. 65582) jääb hagejale ning katastriüksus Xxxxxxxxxxxxx jääb kostjate kaasomandisse. Hageja väljendab veelkord oma mittenõusolekut kostjate hüvisenõudega (p. 2.1.) hageja kaasomandit ületava osa eest kaasomandi lõpetamisel. Hageja leiab, et kostjate poolne hüvise nõudmine pole põhjendatud ega õiglane. Hageja väidab, et kostjad pole kuidagi selgitanud hüvisesumma arvutamise aluseid ega hüvise nõudmise aluseid. Hageja viitab asjaolule, et kostjate poolt esitatud Haapsalu Maamõõdubüroo ja BREC on andnud väga erinevad hinnad H. maatükile. Hageja väidab, et kaasomandi jagamisel ei saa ta kogu maad keskmise hinnaga 11 000 krooni (1 ha) vaid kostjatele jääb sama väärtusega maad 34,08 ha. Eeltoodust tulenevalt saab hageja kaasomandi lõpetamisel ka vähemväärtuslikku maad, millega kostjad arvestanud ei ole. Võimalik on rääkida maa keskmisest hinnast, kuid seda pole välja toodud. Hageja rõhutab veelkord, et jagada kaasomand hageja poolt ettepandud viisil ilma hüviseta. Hageja esitab 04.06.08 (tl. 141) ja 26.09.08. (tl. 158) on haginõude täpsustused (kuna hageja esitab kohtu nõudmisel hagi uue tervikteksti TsMS § 376 lg 6 alusel tl.225-232, siis kohus nimetaud hagimuudatustele tähelepanu ei pööra). Hageja esitab kohtule 23.10.08. hagiavalduse tervikteksti (tl.225-232). Hagis kordab hageja eelpool refereeritut. Põhiväide on hagejal viide asjaolule, et hageja väitel ta e saa oma osast suuremat ega väärtuslikumat osa. Kokkuvõtteks hageja rõhutab veelkord, et peab mõistlikuks ja õiglaseks jagada kaasomand hageja poolt esitatud kompromisslahenduse kohaselt, vastavalt plaanidele, millega on kosjad siuliselt nõustunud, ilma kompensatsiooni maksmata.
8 (2)
2-07-40449
Kostjate vastuväited hagile Oma vastuses 05.11.07. (02.11.07 tl.30-31) hagile kostjate 1-5 esindaja leiab, et kohus on ebaõigesti asja menetlusse võtnud. Vastuses on toodud, et hageja pole hagi esitanud kaasomaniku M.P. vastu, seega on hagiavaldus puudustega ning asja arutamist pole võimalik jätkata. Lisaks märgitakse, et et hagis on kaasomanike osade suurus vale – vastavalt kinnistusraamatule on O.P. osa suuruseks 1/8 mitte 7/48. Kaasomandis olev kinnistu koosneb mitmest lahus olevast maatükist. Kostjate 1-5 esindaja märgib, et on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte hageja poolt pakutud viisil. Hageja võiks saada oma ainuomandisse lahus olevad maatükid V. ja H. külas. Sellisel juhul saaks hageja rohkem pindalalt maad kui tema pakkumisega. Kostjad pole nõus Xxxxxxxx maatüki eraldamisega kinnistust. Sellega muutub kinnistu senise terviku asemel kaheks eraldi maatükiks, loodav hageja omand poolitab kinnistu. Kostjate arvates on hageja pakutud kaasomandi jagamise viis sügavalt ebaõiglane (teiste kaasomanike suhtes ) sest kaasomandist eralduv maatükk on väärtuslikum kui ülejäänud maatükid. Selle tõttu on allesjäänud kinnistut ebasoodsam võõrandada. Võimatuks muutuks tervikliku talukoha pidamine. Kostjate 1-5 esindaja peab vajalikuks kohaldada Maakorraldusseaduse § 13, mille kohaselt on kinnistu kui talukoht on jagamatu, sest jagamise korral muutuks võimatuks kinnisasja kasutada vastavalt sihtotstarbele. Kaasomanikud on seisukohal, et aisaks kaasomandi lõpetamise viisiks on kaasomandi müümine enampakkumine vastavalt AÕS § 77 lg 2. Hageja omandab kinnistu ja siis ise moodustab sellest enesele vajaliku maatüki – Xxxxxxxx. Kostja 6 (M.P.) ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja arvates on aisaks võimalikuks kaasomandi jagamise viisiks kinnisasja müük ja saadud raha jagamine kaasomanike vahel vastavalt osade suurusele (tl. 69,). Oma vastuses 30.01.08. (28.01.08 tl. 84-86) hageja arvamusele 28.11.07 kostjate 1-5 esindaja peab vajalikuks märkida, et hageja seisukohad on tema arvates kummastavad (?!) (p.1.), mis puudutavad 3,75 ha maatüki asukohta. Lisaks kostjate 1-5 esindaja märgib (p. 2.), et täiesti asjassepuutumatud on hageja väited A.P. suhtes seoses tema poolt teostaud metsaraidega, kuna nimetaud isik on surnud ja kostjad ei pea võimalikuks surnud isiku tegemisi kommenteerida. Kuna hageja antud isiku pärija vastu kahjunõuet pole esitanud, siis kostjate 1-5 esindaja arvates tuleks metsaraide koht käivad tõendid kõrvale jätta. Kostjate 1-5 esindaja (p. 3.) nõustub hageja esindajaga, et asja pole võimalik lahendada kokkuleppel või kompromissiga, heites ette hageja varasemat pahausklikku käitumist. Samuti kostjate 1-5 esindaja pole nõus, et hageja saaks kaasomandi lõpetamisel Xxxxxxxx 8.27 ha suuruse maatüki ja hageja väitega, et kostjad ei oska hinnata maatüki väärtust (p.4.). Kostja ettepanek kaasomandi lõpetamiseks läbi kinnistu müügi on kostjate arvates ära langenud (p.5.), seetõttu tuleks maatükk jagada võrdseteks osadeks arvestades maa keskmist hinda mitte lähtuda maatükki võrdsest suurusest. Järgnevalt kostjate 1-5 esindaja arvestab hagejale jääva maatükki suurust lähtudes maa keskmisest hinnast (p.6), sellest tulenevalt on hagejal kaasomandi jagamisel vastavalt oma osa suurusele õigus saada 8,27 ha suurune maatükk, sellise suurusega maatüki on hageja kaasomandist ka välja mõõtnud – Xxxxxxxx maatükk. Järgnevalt kostja kordab oma eelnevalt esitatud väidet, et antud hageja poolt välja mõõdetud maatükk lõhub ära kinnistu kui terviku, lisaks viitab asjaolule, et Xxxxxxxx maatükilt puudub juurdepääs teele. Seetõttu kostjad pakuvad maatükki juurdepääsuga teele lisaks selle pakuvad kostjad maatükki katastrinumbriga 53101:002:1053 suurusega 4,8 ha (eraldiseisev kinnistu 9 (2)
2-07-40449 maatükk) kokku 11,89 ha. Kostjad väidavad, et nende väljapakutud lahendus on kooskõlas maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 4-5 sätestatuga, mille kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamisega kinnisasja terviklikkuse säilimisega. Kokkuvõtteks kostjate 1-5 esindaja kinnitab kohtule, et hageja soov kaasomandi lõpetamiseks kaasomandi jagamise ja endale eraldi kinnistu moodustamise teel on igati põhjendatud, kuid üksnes kostjate väljapakutud viisil. Oma vastuses 15.02.08. (14.02.08 tl. 94-95) hageja arvamusele 29.01.08 kostjate 1-5 esindaja kordab oma seiskohta asja kompromissiga lahendamise võimatuse kohta (p.1.) Lisaks kostjad toetavad kostja M.P. seiskohta kaasomandi lõpetamiseks (p.2-3.). Kostjad rõhutavad, et hageja pöördumine kohtusse oli tema vaba tahe, selle realiseerimisel pidi hageja arvestama kohtusse pöördumise tagajärgedega, s.h. kostjate menetluskulude väljamõistmiseha hagejalt (p. 4). Kostjad kinnitavad oma seisukohta (p.5), protsessiosaliseks mitte oleva endise kaasomaniku A.P. tegevust (metsaraie) iseloomustavad asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja tuleb kõrvale jätta. Kostja M.P. esindaja andis 28.02.08 (27.02.08 tl. 97-98) arvamuse, et toetab kaaskostjate ettepanekut eraldada kaasomandi lõpetamisel ümberkujundatud maatükk hagejale, kostja kinnitab, et see on mõistlik ning põhjendaud. Kuna kaaskostjate vastuses on ettepanek kostja arvates piisavalt detailselt lahti kirjutatud ei pea kostja vajalikuks seda üle korrata. Lisaks peab kostja vajalikuks rõhutada järgmist. Alusetu on hageja väide, nagu nõustuks kostja ainult ühe kaasomandi jagamise viisiga – kinnistu müügi läbi (p.2.1.) Nimetaud ettepanek oli suunatud asja lahendamisele osapooltele kõige soodsamal teel, seejuures kostja lähtus võrdselt kõigi kaasomanike huvidest. Kostjale jääb arusaamatuks miks hageja süüdistab kostjat selles, et kostjal puudub soov hoida esivanemate kodukohta p.2.2.) – kostja suhtumine esivanematesse on kostja isiklik asi. See, et hageja soovib maatükile ehitada maja endale ja perele (p.2.3.) osundab kostja arvates sellele, et hageja lähtub oma isiklikest huvidest, mitte ei muretse esivanemate kodu pärast. Hagejal on huvi just konkreetse maatüki vastu. Kostja on tunnistajate ülekuuulamise vastu (p.2.4.). Oma vastuses 30.04.08. (28.04.08 tl.123-124) hageja arvamusele 27.02.08 kostjate 1-5 esindaja kinnitab, kostjad pole saanud mingit tulu A.P. raiutud metsast, pretensioonidega tuleks hagejal pöörduda kaaskostja M.P. poole. Lisaks kostjad märgivad, et pole kunagi kostjale pakkunud maatükki, millelt mets on maha raiutud. Kostjad väidavad , et hageja ajab segamini kinnistu H. külas asuvad 4,8 ha ja 5,8 ha maatükid. Kostajad kinnitavad, et ebaõige on hageja väide, et ta on arutanud kostjatega kaasomandi lõpetamist. Kostjad väidavad, et hageja pole kordagi kutsunud kokku kõiki osapooli ja näidanud neile kaardil oma ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomandi jagamise viisi kohta. Kostjad rõhutavad veelkord, et maa müümine oli üks kaasomandi lõpetamise variantidest kui kõige mõistlikum maa jagamise viis. Kostjate arvates on raske jagada maad 7 võrdseks osaks nii, et kõik saaksid oma osa kätte ühes tükis. Samuti nagu hageja ei soovi ka kostjad oma maad mitmes tükis ja on samuti huvitaud sellest maatükist, millise on hageja valinud. Kostjad väidavad, et hageja väide nagu asuks tema pool valitud maatükil raba, ei vasta tegelikkusele ning on eksitav. Maamõõtja on kinnitanud, et seal asub põllumaa ja looduslik heinamaa. Kostjate arvates oleks hageja osa kinnistul kasvavast metsast 3,7 ha, tegelikult on hageja valitud maatükil 3,5 ha metsa. 10 (2)
2-07-40449
Kostjate arvates on äärmiselt ebaõiglane, et kostjatele odavam maa. Kostjad väidavad, et hageja maatükk moodustab kinnistu koguväärtusest 1/5 mitte 7/48. Kostjad kinnitavad, et nõustuvad hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga ainult kui hageja maksab tema osa suurust ületava maaosa eest kompensatsiooni 14 601 krooni. Kostja M.P. esindaja andis 02.03.08 (30.04.08 tl.126-127) arvamuse, et toetab kaaskostjate ettepanekut kaasomandi lõpetamiseks, arvab, et see on mõistlik ja põhjendatud, kuid pooled peavad põhjalikumalt läbi mõtlema ja määrama kaasomandi lõpetamise kriteeriumid, mille alusel vastav maatükk väljavalitakse ja hageja jaoks eraldatakse (p1.1.). Kostja arvates pole hageja poolt tehtud kaasomandi lõpetamise ettepanek piisavalt põhjendatud, samuti pole piisavalt põhjendatud hageja vastuväited kostjate väidetele. Kostja on seisukohal, et hageja pakutud kaasomandi lõpetamise lahendus on jätkuvalt ühekülgne ning koostatud üksnes tema pere huvisid arvestades. Arvamuses nõude täpsustusele 11.06.06. kostjate 1-5 esindaja esitab hageja poolt kostjatele makstava hüvise arvutuse (tl. 147). Hagejale jääb Xxxxxxxx katastriüksus väärtusega 88 793 krooni. Kostjatele jääb kaasomandisse ülejäänud osa kinnistust Kinnistu koguväärtus on 508 742 krooni. Kostjatele jääva kinnistu osa väärtus on 419 949 krooni (508 742-88 793) Hageja mõtteline osa kinnistust on 7/48. Hageja mõttelisele osale vastav kinnistu väärtus peaks olema 71 191 krooni (508 742x7/48). Kooskõlas AÕS § 77 lg 3 on vajalik määrata rahaline tasaarvestus summas 14 601, 46 krooni (88 793,00- 74 191, 54) osade väärtuste ühtlustamiseks, milline summa mõista välja hagejalt kostjate kasuks. Kosjad 1-5 esindaja kohtuvaidluses esitatud kirjalikud seiskohad (tl. 240-241). Kostjad rõhutavad veelkord, kuna hageja pöördus kohtusse tuleb ka temalt välja mõista menetluskulud mida kostjad kandsid. Järgnevalt loetlevad kostjaid ettepanekuid, m millised kostjad on hagejale aja jooksul teinud. Hageja pole teinud ühtegi omapoolset ettepanekut. Kohtuistungitel pooled kordavad oma kirjalikke sisukohti. Kohtu kompromissipakkumisele (tl.238) vastuseks hageja teatab, et pole nõus hüvist maksma. Kostja oli nõus hüvise nõuet vähendama 50% võrra 7300 kroonini (tl. 221). Hageja taotlus 07.11.08. kohtuistungi protokolli 05.11.08. muutmiseks jätta rahuldamata. Muudatus pole siuline ega oluline. Kohtu põhjendused Kohtupraktika.
11 (2)
2-07-40449
§ 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
12 (2)
2-07-40449 (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 1. 07. 2003] Asja lahendamiseks on tulenevalt kohtupraktikast ja asja lahendamisel kohaldatava seaduse iseloomust tähtsad kolm asjaolu. Esiteks on kohtul käesoleva vaidluse lahendamisel lai kaalutlusõigus. Teiseks on asja lahendamise piirid toodud hageja nõudes või kostja vastuhagis, kuna käeolevas asjas vastuhagi pole, siis ainult hagis. Kolmandaks juhul kui kaasomanike osa kaasomandi lõpetamisel väheneb, tuleb neile määrata kohene ja õiglane hüvis. Hageja õigus pöörduda kohtuse tuleneb otseselt seadusest. Tulenevalt AÕS § 76 lg 1-2 ja kohtupraktikast ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks, ainult sellisel juhul kui on kokkuleppega välistatud kaasomandi lõpetamine. Käesoleval juhul nimetatud kokkulepe puudub. Tulenevalt kostja väitele loeb kohus tuvastatuks, et hageja maatükil on 0,2 ha metsamaad vähem, kui vastavalt tema osa suurusele võiks olema. Võttes aluseks Nõva valla maa väärtuse loetelu (tl.196) peab hüvis vähenema 540 krooni (1 ha = 2700.-). Poolte väidetele rabamaa osas kohus tuginedes looduslikule kaardile (tl.185 alumine kaart) ja võrreldes seda Xxxxxxxx katastriüksuse plaaniga (tl. 143) järeldab, et hageja maatükil piirikupitsate 1 ja 13 vahel peaks asuma osa madalat maad, mis suundub H. järvest alla Variku asunduse poole. Seega loeb kohus hageja väite raba olemasolu kohta maatükil tõendatuks ja peab kaalutuks ja õiglaseks vähendada hüvist 2000 krooni võrra. Kokku tuleks hüvist vähendada 2540 krooni võrra ja hagejalt tuleb kostjatele nende omandi vähenemise eest välja mõsta kohene ja mõistlik hüvis 12 061 krooni. Kohus loeb tõeseks kostja poolt esitatud hüvise arvutuse. Arvamuses nõude täpsustusele
13 (2)
2-07-40449 Sellega on kohtu arvates arvestatud maatüki olemus ja maakorraldusnõuded, milledel on oma vastuväidetes viidanud kostja. Siin tuleb veelkord pidada meeles, et pooled on kaasomandi lõpetamise ja maatüki asukoha osas kokku leppinud, vaidluse esemeks poolte vahel on hüvise määramine ja suurus. Arvutuses toodud maa väärtuse aluseks on N. valla maa väärtuse loetelu (tl.196), mis omakorda tugineb Keskkonnaministri 30.11.01 määrusega nr. 50 kinnitatud „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamise“ lisale 90. Pooled on asja arutamise käigus sisuliselt jõudnud kokkuleppele kaasomandi lõpetamise, hagejale jääva maatüki suuruse ja asukoha osas. Poolte vahel on erimeelsused kompensatsiooni suuruse osas. Hageja arvab, et tema osa pole tema mõttelisest osast suurem ja soovi oma osa kaasomandist saada ilma teistele kaasomanikele hüvist maksmata. Kostjad soovivad vastavalt maa väärtusele saada hüvist 14 601, 46 krooni. Rahuldamata tuleb jätta hageja teine nõue – Registreerida 30.05.2008.a. koostatud Xxxxxxxx katastriüksuse plaani ja 04.06.2008.a koostatud piiriprotokolli alusel koostatud Xxxxxxxx katastriüksus (katastrikaart nr. 62582) Riiklikus Maakatastris ja kanda Pärnu Maakohtu Lääne ja Hiiu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse A.K.’i omandisse. Kohus on seisukohal, et esiteks nimetatud nõue on hõlmatud hageja esimese nõudega ja teiseks nõue kuulub kohtuotsuse täitmise valdkonda. Kui kohus oma otsusega lõpetab kinnistul kaasomandi hageja osas ja moodustab hageja omandi, siis selle registreerimine toimub kohtuotsuse alusel. Hageja omand on looduses piiritletud ja välja mõõdetud ning kaardistatud ning seda on reaalselt ja tegelikult võimalik eristada teiste omandist. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poolte kanda. Hageja realiseeris oma seadusliku õigust igal ajal kaasomand lõpetada, kuna omandi omanikud kokkulepet lõpetamiseks ei saavutanud tuli pöörduda kohtusse. Hoidmaks kokku menetluskulusid on ka kostjate huvi lõpetada kaasomand kokkuleppe teel. Kui palju ja kes tööd kokkuleppe saavutamiseks tegi pole võimalik kindlaks teha kuna pooled põhiliselt oma arvamustes tegelesid teineteise tegevuse halvustamisega.
Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2009.a. Kohtuotsuse resolutsioon:
14 (2)
2-07-40449
Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 09.09.2009.a. kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega.
15 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.