Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Esimese astme kohtu otsus 23. mai 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, tuvastades osanike 24. novembri 2007. a. ja 13. jaanuari 2008. a. otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus märkis, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. ÄS § 172 lg. 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. OÜ ClearingHouse põhikiri osanike kokkukutsumise muud korda ei sätesta. Osanike koosoleku kokkukutsumisele kehtivad kõrgendatud nõuded nii, nagu aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisele. ÄS § 172 lõiget 1 hea usu põhimõttega koostoimes tõlgendades on järeldatav, et sätte eesmärk on koosoleku kokkukutsumise teade tegelikult osanikuni toimetada. Samas ei välista eeltoodu koosolekute e-kirjaga kokkukutsumist. Hageja väide, nagu tohiks aktsionäride üldkoosolekut ainult tähtkirjaga kokku kutsuda, on ekslik. ÄS § 294 lg. 11 kohaselt võib aktsionäride üldkoosoleku teate edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Seaduse kohaselt loetakse teade ka elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Seega on mõistetav, et osanike koosoleku kokkukutsumine e-kirjaga (tingimusel, et saaja kinnituse teate kättesaamise kohta juhatusele tagastab) on lubatav. OÜ ClearingHouse osanike nimekirjas on osanike aadressina näidatud nii nende postikui ka elektronposti aadress. Mõlema aadressi nimekirja märkimine annab elektronposti kasutamiseks otsese eelduse. Osanikega suhtlemine elektronposti vahendusel oli järelduvalt kohtule esitatud tõenditest OÜ-s ClearingHouse ka tavapärane. Analüüsitav osanike nimekiri esitati hageja taotlusel algdokumendina, kusjuures viimane on selle usaldusväärsuse tõendite uurimise käigus omaks võtnud. Märkida võib, et dokumendil on muuhulgas ka juhatuse liikme Deniss Krikunovsi enda allkiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg. 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg. 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Koosoleku kokkukutsumise kõrgendatud nõuded e-kirjaga kutsumisel on täidetud, kui kutsutu teate saamist kinnitab. Lähtuvalt poolte meilivahetusest on hagejad teate saamist kinnitanud. E-kirja saajani jõudmine on usaldusväärselt tõendatud, kui kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõtte esitab. ClearingHouse OÜ teenusepakkuja Andrei Mahunise poolt esitatud serveri väljatrüki ning meilivahetuse omavahelisel võrdlemisel on järeldatav (saaja meiliaadress ning saatmise aeg olid identifitseeritavad), et koosoleku kokkukutsumise teade hagejateni jõudis ning sellele ka vastati. Hagejad andsid kohtuistungil ebaadekvaatseid ja eksitavaid seletusi, väites, et ühtegi koosolekut ei ole ametlikult toimunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt toimus 5. juulil 2006. a. osanike koosolek, kus hagejad osalesid. ÄS § 172 lg. 2 kohaselt tuleb osanike koosoleku kokkukutsumise teates näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvad tähtsust omavad asjaolud. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse.

nimiväärtust suurendati 36.300 krooni võrra. Osade eest pidid mainitud osanikud tasuma rahaliste sissemaksetega osaühingu arvele hiljemalt 23. maiks 2008. a. Samuti otsustati, et osakapitali uueks suuruseks on 159.900 krooni. Osade nimiväärtused pärast osakapitali uue suuruse äriregistrisse kandmist olid järgmised: hagejate osa suurus 10.200 krooni, koosolekul osalenud osanikel 46.500 krooni. Analüüsitava otsusega on teised osanikud seega rikkunud hagejate osa märkimise eesõigust ja muutnud osade jaotust hagejate nõusolekuta. Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 193 lg. 1). Osanikul on eesõigus nii uute osade väljalaskmisel kui ka olemasolevate osade nimiväärtuse suurendamisel osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt talle kuuluva osaga. Kui osanik ei soovi kasutada oma eesõigust väljalastavate osade omandamiseks, on uute osade omandamise õigus teistel osanikel. ÄS § 193 lg. 1 võimaldab välistada vaid kõigi osanike märkimise eesõiguse ja sedagi vaid 3/4 häälteenamusega kohalolevatest häältest. Tulenevalt ÄS § 154 lõikest 1 ja § 193 lõigetest 1 ja 2 on märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul, s. t. kui ühingu huvid osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega tungivalt nõuavad, võib osanikult aga nõusolekut nõuda. Niisugust nõustumust ei ole hagejad avaldanud ega ole seda neilt ka nõutud. Kinnituses teatas hageja, et osakapitali suurendamiseks ta nõusolekut ei anna. Osade omandamise eesõigusest loobumisena ei ole kinnitus käsitletav. Kui osanik ei teata oma loobumisest kasutada eesõigust, kuid ei tasu ka väljalastud osa või suurendatud osa eest kapitali suurendamise otsusega märgitud tähtajaks, siis tuleb ÄS § 194, 140 ja 156 kohaselt teatada osanikule kirjalikult, millised tagajärjed kaasnevad osa eest tasumata jätmisega. Kui osanik on sellisel juhul ÄS § 156 lg. 3 kohaselt õiguse oma osale või suurendatud osale osast kaotanud, on teistel osanikel õigus see omandada (ÄS 193 lg. 2). Kui osanik jätab osa eest tasumata ÄS kohaselt vastu võetud osakapitali suurendamise otsusega ettenähtud tähtajal ja korras ning ei tee seda ka pärast kirjalikku hoiatamist (ÄS § 156), siis võib järeldada sellest tema tahet loobuda osa või suurendatud osa omandamisest. Osanik võib ka osa eest tasumata jätmisel sõnaselgelt väljendada tahet loobuda osa või suurendatud osa omandamisest. Samas ei ole sellisel juhul algselt vastu võetud kapitali suurendamise otsus kooskõlas faktilise olukorraga. Sellisel juhul tuleb muuta osakapitali suurendamise otsust, järgides ÄS § 192 ja 1921 nõudeid. Informatsioon, et osakapitali suurendamisel minnakse mööda hagejate eesõigusest osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt neile kuuluvale osale, teates puudub. Märkimata on ka koosoleku toimumise kellaaeg ning asukoht. Kui koosoleku asukoht võis osanike jaoks olla niigi arusaadav, siis kellaaja märkimata jätmine on lubamatu ebakorrektsus. Eeltoodut arvestades ei olnud koosoleku kokkukutsumise teade piisavalt selge. Hagejate usaldust on kuritarvitatud. Seega on koosoleku otsus, millega otsustati osakapitali suurendada selliselt, et Tiit Arge, Jelena Mironova, Deniss Krikunovsi igaühe osa nimiväärtust suurendatakse 36.300 krooni võrra, jättes hagejate osad samas endiseks, tühine. Samuti otsus, millega osade eest pidid mainitud osanikud tasuma rahaliste sissemaksetega osaühingu arvele hiljemalt 23. maiks 2008. a. 36.300 krooni ning osade nimiväärtused pärast osakapitali uue suuruse äriregistrisse kandmist pidid loetletud osanikel olema 46.500 krooni ja hagejatel 10.200 krooni.

ÄS § 148 lg. 5 kohaselt annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab ÄS § 154 lg. 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse ÄS § 170 lg. 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul. Seega on oluline, et igale osanikule oleks aegsasti ette teatatud, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud. Seega on mõlemad vaidlustatud osanike otsused tühised ning hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 469 lg. 1 alusel nõutud tagatise Rahandusministeeriumi arvele kandnud ning kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata või saata tsiviilasi tagasi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule. Kostja on eelneva menetluse käigus pakkunud hagejatele korduvalt osakapitali suurendamise võimalust, millega ennistatakse hagejate osade suhe teiste osanikega. Hagejad on eeltoodust aga keeldunud, mis viitab otseselt sellele, et nad on esitanud kostja vastu alusetu ja pahatahtliku hagi, millega takistatakse kostja majandustegevust. Seda asjaolu ei ole maakohus otsuse tegemisel arvesse võtnud. Maakohus on oma otsuses jõudnud seisukohale, et informatsioon, et osakapitali suurendamisel minnakse mööda hagejate eesõigusest osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt neile kuuluva osaga, teates puudub. Osanike koosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktina märgitud muuhulgas ka kostja kapitali suurendamine. Vastuses kutsele teatasid hagejad, et nad usaldavad nimetatud küsimuse otsustamise teistele osanikele ning ei soovi ise kapitali suurendamises osaleda. See viitab otseselt selle, et hagejad kui kostja osanikud on teinud ÄS § 193 lõikele 2 vastava sooviavalduse, millega nad ei soovi kasutada ÄS § 193 lõikes 1 toodud õigusi, mistõttu tekkis osade omandamise õigus teistel osanikel. Kohus on eeltoodud sätteid kohaldanud ebaõigesti ning rahuldanud alusetu hagi. Asjas on tõendatud, et hagejatele toimetati kohaselt kätte osanike koosoleku toimumise teated, hagejad loobusid osakapitali suurendamisest ja osaniku eesõigusest (ÄS § 193 lg. 2), volitasid teisi osanikke vastu võtma otsuseid. Koosoleku kutsel oli märgitud hagejate õigus osaleda võrdeliselt hagejate osadega osakapitali suurendamisel, millisest õigusest aga on hagejad loobunud, samuti ei ole hagejad peale koosoleku toimumist esitanud tahteavaldust suurendada oma osade väärtust, vastupidi – hagejad on vastavasisulistest kostja pakkumistest keeldunud. Vastustajate seisukoht Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei ole hagejatele saatnud kutseid tähitud kirjaga ning on sellega koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikele 6 ei korda kolleegium otsuse põhjendust. Apellatsioonkaebuse väidetega ei saa nõustuda. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Maakohus leidiski, et vaidlusaluste osanike koosolekute otsused on tühised, kuna nendele hagejaid kutsudes rikuti selleks

ettenähtud korda: koosolekutele hagejaid küll kutsuti, kuid seejuures rikuti oluliselt seaduse nõudeid. 24. novembri 2007. a. koosolekule kokkukutsumise kohta leidis kohus, et selle kohta hagejatele saadetud teates ei olnud vastuolus ÄS § 172 lõikega 2, mille kohaselt teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud, märgitud koosoleku toimumise kellaaega ja kohta ning seda, et osaühingu osakapitali kavatsetakse suurendada, muutes osade jaotust hagejate kahjuks nende nõusolekuta. Hagejate 13. jaanuari 2008. a. koosolekust teavitamise kohta leidis kohus, et see ei toimunud ÄS § 172 lõikes 1 sätestatud korras, mille kohaselt juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele; teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil; kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellele aadressile; teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendust selle kohta, miks apellant ei nõustu kohtu järeldustega hagejate 13. jaanuari koosolekule kutsumist puudutavas osas. Kolleegium leiab, et maakohus on selles osas materiaalõigust õigesti kohaldanud.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.