Tsiviilasja number
2-08-1656
Kohus
Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja ohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
K K ́i (ik xxx, xxx) ja E J (ik xxx, xxx) hagi OÜ N (likvideerimisel) kostja C OÜ (rk xxx) vastu 24.11.2007. a ja 13.01.2008. a osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks Hageja ning tema lepinguline esindaja J Gramma, kostja ning tema esindajad lepingulised esindajad A Nikolajenko bja I Kallas. Hagiavaldus rahuldada. Tuvastada 24.11.2007. a ja 13.01.2008. a toimunud osanike koosoleku otsuste tühisust. Menetluskulud panna kostja kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Hagejate andmetel toimus 24.11.2007. a C OÜ osanike koosolek, kuhu hagejaid ei kutsutud. Vaidlusalusel koosolekul otsustati osaühingu osakapitali suurendamine
summani 159 900 krooni, kusjuures hagejad said sellest teada alles 2008. a jaanuaris, tutvudes avalike registriandmetega. Vaidlusalusel koosolekul otsustati osaühingu osakapitali suurendada, kuid hagejate eesõigust osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt neile kuuluva osaga ei arvestatud. Teate sisu, mille kostja väidetavalt hagejale saatis on ebatäpne, ei vasta päevakorrale ning koosoleku toimumise kohta ning kellaaega ei ole märgitud. 13.01.2008. a toimus kostja osanike koosolek, kus muudeti osaühingu põhikirja ning suurendati kostja osakapitali 400 000 kroonile, anti välja uus osa nimiväärtusega 240 100 krooni ning selle omandamise õiguse sai E L G . Juhatusse valiti uus juhatuse liige. Hagejaid koosoleku toimumisest ei teavitatud. Lähtudes eeltoodust palus hageja viidatud otsuste tühisust tuvastada ning kohtukulud panna kostja kanda. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning väitis, et 24.11.2007. a toimunud koosolekule kutsuti hagejaid e-kirjaga, mille saamist on hagejad kinnitanud. Järelduvalt teate saamise kinnitusest oli selle sisu hagejatele arusaadav ning koosoleku toimumise kohas probleemi ei olnud. 13.01.2008. a toimunud koosolekule kutsuti hagejaid väidetavalt suuliselt, sest tekkinud tüli tõttu ei olnud võimalik hagejaid muul viisil kutsuda. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja arvates kehtivad osanike koosoleku kokkukutsumisele samad nõuded kui aktsiaseltsidele. Seega tulnuks hagejad tähitud kirjaga koosolekule kutsuda. Menetluse käigus on pooled mitmeid kompromissettepanekuid kaalunud. Viimases kompromissettepanekus tegi kostja ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et 13.01.2008. a osanike koosoleku otsus loetakse tühiseks, 24.11.2007. a otsus mitte. Ühtlasi palus kostja panna menetluskulud hagejate kanda, kui viimane ettepanekut vastu ei võta ning kohus hagi osaliselt rahuldab. Hageja vaidlustas otsused kahe eraldi hagiavaldustega, millised kohus liitis ühe menetlusse (toim lk 40).
Kohtu seisukohad ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. OÜ ClearingHouse põhikiri (toim lk 7) osanike kokkukutsumise muud korda ei sätesta. Seega analüüsib kohus esmalt, kas kutsete saatmine toimus seaduses ettenähtud korras. Kohus nõustub hagejaga, et osanike koosoleku kokkukutsumisele kehtivad kõrgendatud nõuded nii, nagu aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisele. ÄS § 172 lg 1 hea usu põhimõttega koostoimes tõlgendades on järeldatav, et sätte eesmärk on koosoleku kokkukutsumise teade tegelikult osanikuni toimetada. Samas ei välista eeltoodu koosolekute e-kirjaga kokkukutsumist. Hageja väide nagu tohiks
aktsionäride üldkoosolekut ainult tähtkirjaga kokku kutsuda, on ekslik. ÄS 294 lg 11 kohaselt võib aktsionäride üldkoosoleku teate edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt (RK s 12.10.2005 jõust. 01.01.2006). Kehtiv (28.12.2007. a jõustunud redaktsioon) märgib, et teade loetakse ka elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Seega on mõistetav, et osanike koosoleku kokkukutsumine e-kirjaga (tingimusel, et saaja kinnituse teate kättesaamise kohta juhatusele tagastab) on lubatav. Riigikohtu lahend (tsiviilasi nr 3-2-1-6-03), millele hageja viitas, lähtub kuni 01.01.2006. a kehtinud äriseadustiku redaktsioonist. Täiendavalt võib nentida, et OÜ C osanike nimekirjas on osanike aadressina näidatud nii nende posti- kui ka elektronposti aadress. Mõlema aadressi nimekirja märkimine annab kohtu hinnangul elektronposti kasutamiseks otsese eelduse. Osanikega suhtlemine elektronposti vahendusel oli järelduvalt kohtule esitatud tõenditest OÜ-s C ka tavapärane (toim lk 124,136 kuni 138). Analüüsitav osanike nimekiri esitati hageja taotlusel algdokumendina, kusjuures viimane on selle usaldusväärsuse tõendite uurimise käigus omaks võtnud. Märkida võib, et dokumendil on muuhulgas ka juhatuse liikme (hageja) D K enda allkiri. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Järelduvalt Riigikohtu selgitustest (tsiviilasi nr 3-2-1-123-07) on koosoleku kokkukutsumise kõrgendatud nõuded e-kirjaga kutsumisel täidetud, kui kutsutu teate saamist kinnitab. Järgnevalt analüüsib kohus teate e-kirjaga saatmise tõendatust ning teate sisu. Lähtuvalt poolte meilivahetusest (toim lk 103 ja 104, tõlge lk 205 kuni 207 ) on hagejad teate saamist kinnitanud. Riigikohtu selgituste kohaselt on e-kirja saajani jõudmine usaldusväärselt tõendatud, kui kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõtte esitab (tsivilasi nr 3-2-1-123-07). C OÜ teenusepakkuja A M (toim lk 186) poolt esitatud serveri väljatrüki ning meilivahetuse omavahelisel võrdlemisel on järeldatav (saaja meiliaadress ning saatmise aeg olid identifitseeritavad), et koosoleku kokkukutsumise teade hagejateni jõudis ning sellele vastati (toim lk 103 kuni lk 104 ning lk 189 kuni 203). Tõendite hindamisel kohus arvestab, et hagejad andsid kohtuistungil ebaadekvaatseid ja eksitavaid seletusi, väites, et ühtegi koosolekut ei ole ametlikult toimunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt toimus 05.07.2006. a osanike koosolek, kus hagejad osalesid (toim lk 9, 10, ). ÄS § 172 lg 2 kohaselt tuleb osanike koosoleku kokkukutsumise teates näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvad tähtsust omavad asjaolud. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse.
24.11.2007. a toimunud koosolek otsustas suurendada osakapitali rahaliste sissemaksetega 108 900 krooni võrra. T A , J M ja D K ́i osade nimiväärtust suurendati 36 300 krooni võrra. Osade eest pidid mainitud osanikud tasuma rahaliste sissemaksetega osaühingu arvele hiljemalt 23. maiks 2008. a. Samuti otsustati, et osakapitali uueks suuruseks on 159 900 krooni. Osade nimiväärtused pärast osakapitali uue suuruse äriregistrisse kandmist olid järgmised: hagejate osa suurus 10 200 krooni, koosolekul osalenud osanikel 46 500 krooni. Analüüsitava otsusega on teised osanikud seega rikkunud hagejate osa märkimise eesõigust ja muutnud osade jaotust ilma hagejate nõusolekuta. Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti (ÄS 193 lg 1). Osanikul on eesõigus nii uute osade väljalaskmisel kui ka olemasolevate osade nimiväärtuse suurendamisel osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt talle kuuluva osaga. Kui osanik ei soovi kasutada oma eesõigust väljalastavate osade omandamiseks, on uute osade omandamise õigus teistel osanikel. Kolleegium märgib (tsiviilasi nr 3-2-1-6-03) ÄS § 193 lg 1 tõlgendamise kohta, et nimetatud säte võimaldab välistada vaid kõigi osanike märkimise eesõiguse ja sedagi vaid 3/4 häälteenamusega kohalolevatest häältest. Tulenevalt ÄS § 154 lg-st 1 ja § 193 lg-test 1 ja 2 on kolleegium seisukohal, et märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul, st kui ühingu huvid osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega tungivalt nõuavad, võib osanikult aga nõusolekut nõuda. Niisugust nõustumust ei ole hagejad avaldanud ega ole seda neilt ka nõutud. Kinnituses teatas hageja E K, et osakapitali suurendamiseks ta nõusolekut ei anna. Osade omandamise eesõigusest loobumisena ei ole kinnitus käsitletav. Kui osanik ei teata oma loobumisest kasutada eesõigust, kuid ei tasu ka väljalastud osa või suurendatud osa eest kapitali suurendamise otsusega märgitud tähtajaks, siis tuleb ÄS §-de 194, 140 ja 156 kohaselt teatada osanikule kirjalikult, millised tagajärjed kaasnevad osa eest tasumata jätmisega. Kui osanik on sellisel juhul ÄS § 156 lg 3 kohaselt õiguse oma osale või suurendatud osale osast kaotanud, on teistel osanikel õigus see omandada (ÄS 193 lg 2). Kui osanik jätab osa eest tasumata ÄS kohaselt vastu võetud osakapitali suurendamise otsusega ettenähtud tähtajal ja korras ning ei tee seda ka pärast kirjalikku hoiatamist (ÄS § 156), siis võib järeldada sellest tema tahet loobuda osa või suurendatud osa omandamisest. Osanik võib ka osa eest tasumata jätmisel sõnaselgelt väljendada tahet loobuda osa või suurendatud osa omandamisest. Samas ei ole sellisel juhul algselt vastu võetud kapitali suurendamise otsus kooskõlas faktilise olukorraga kooskõlas. Sellisel juhul tuleb muuta osakapitali suurendamise otsust, järgides ÄS §-de 192 ja 192.1 nõudeid. Informatsioon, et osakapitali suurendamisel minnakse mööda hagejate eesõigusest osaleda kapitali suurendamisel võrdeliselt neile kuuluvale osale, teates puudub. Märkimata on ka koosoleku toimumise kellaaeg ning asukoht. Kui koosoleku asukoht võis osanike jaoks olla niigi arusaadav, siis kellaaja märkimata jätmine on lubamatu ebakorrektsus. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järelduseni, et koosoleku kokkukutsumise teade ei olnud piisavalt selge. Hagejate usaldust on kuritarvitatud. Seega asub kohus seisukohale, et koosoleku otsus, millega otsustati osakapitali suurendada selliselt, et
TA, JM, D K ́i igaühe osa nimiväärtust suurendatakse 36 300 krooni võrra, jättes hagejate osad samas endiseks, on tühine. Samuti otsus, millega osade eest pidid mainitud osanikud tasuma rahaliste sissemaksetega osaühingu arvele hiljemalt 23. maiks 2008. a 36 300 krooni ning osade nimiväärtused pärast osakapitali uue suuruse äriregistrisse kandmist pidid loetletud osanikel olema 46 500 krooni ja hagejatel 10 200 krooni. 13.01.2008. a toimunud osanike koosolekule kutsuti hagejaid suuliselt turvamehe kaudu (toim lk 182). Väidetav koosoleku kokkukutsumise teate sisu tunnistaja täpselt ei mäletanud. Tunnistaja ning hagejate vahel tekkis konflikt, millele viitavad ka avaldus politseiasutusele (toim lk 155 kuni 160). Osanike selliselt teavitamine ei ole kohtu hinnangul ÄS § 172 lg 1 nõuetega kooskõlas. Paralleelselt e-posti aadressiga oli nimekirja kantud ka hagejate postiaadress. Järelikult oli osaühingul võimalik ja mõistlik hagejaid tähitud kirjaga koosolekule kutsuda, kui e-kirjavahetus konflikti tõttu ei toiminud. ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab ÄS § 154 lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse ÄS § 170 lg 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul. Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teatatud, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud. Seega on mõlemad vaidlustatud osanike otsused tühised ning hagi kuulub rahuldamisele. Tõendid, mida kohtuotsuses ei ole analüüsitud, seonduvad hagi tagamise taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja on TsMS § 469 lg 1 alusel nõutud tagatise Rahandusministeeriumi arvele kandnud ning kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik E. Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.