Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ja J M (isikukood XXX) vahel, mille alusel, C OÜ andis laenu J M ’le ja/või J M andis laenu C OÜ-le;

Menetluskulud: COÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Avaldajate menetluskulud COÜ-lt avaldajate kasuks välja mõista.

Määrusele võib esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna määruskaebuse 15 päeva jooksul määruskaebuse kättetoimetamisest.

Ringkonnakohtule

Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Avalduse kohaselt esitasid C OÜ osanikud K K ́i ja EJ 22.01.2008. a osaühingule nõude, kus soovisid tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega ja saada teavet puudutatud isiku tegevuse kohta. 01.02.2008. a toimus C OÜ osanike koosolek, mille päevakorras oli ülevaade 2007. a majandustegevusest ja 2008. a suunad ja perspektiivid. Avaldajate ettepanekul lükati koosolek selle kokkukutsumise korra rikkumise tõttu edasi. 14.02.2008. a toimus sama päevakorraga koosolek, kus osales avaldaja EJ . Avaldaja EJ teavitas

koosolekul viibijaid koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest ning teabe andmist ei toimunud. Seoses eeltooduga tegid avaldajad korduva nõude teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks.Viidatud nõudele ei ole C OÜ reageerinud. 25.03.2008. a esitasid avaldajad sama nõude uuesti. 07.04.2008. a C OÜ vastas ning palus küsimusi ning nõude asjaolusid täpsustada. 25.04.2008. a teatasid avaldajad, et soovivad tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega ning paluvad teavet osaühingu tegevuse kohta. Vaatamata sellele ei ole teavet ega dokumente ei esitatud. Seoses eeltooduga palusid avaldajad kohustada C OÜ juhatust andma avaldajatele teavet osaühingu tegevuse kohta alates 01.01.2007. a ning võimaldada tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega alates 01.01.2007. a. Menetluskulud palusid avaldajad jätta C OÜ kanda ning need avaldaja kasuks välja mõista. Puudutatud isiku vastuväited C OÜ vaidles avaldusele vastu ning selgitas, et juhatuse liige J M andis avaldajatele 14.02.2007. a toimunud koosolekul nende poolt soovitud teabe. Samas keeldusid avaldajad teabe ja dokumentide vastuvõtmisest, lahkudes koosolekult. Vaatamata puudutatud isiku korduvatele palvetele ei ole avaldajad täpsustanud, millistes küsimustes ning milliste asjaoludega seoses nad soovivad informatsiooni saada. Puudutatud isiku andmetel on 2007. a majandusaasta aruanne koos kõikide lisadega avaldajatele esitatud. Järelikult puudub nõudel viidatud osas alus. C OÜ ei saa anda avaldajatele või nende esindajatele lepinguid ja C OÜ kontoväljavõtteid, sest need sisaldavad klientide ning partnerite andmeid, mis on vaieldamatult käsitletavad ärisaladusena. On fakt, et eelnevatest perioodidest teatavaks saanud informatsiooni on avaldajad juba kasutanud oma uue äriühingu OÜ A(registrikood XXX) huvides, tekitades seeläbi C OÜ-le kahju. Samuti on fakt, et OÜ A teenib avaldajate huve ning on otseselt seotud avaldajatega. Avaldajate taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt seda, et neil oleks piiramatu ligipääs puudutatud isiku majandustegevusega seotud informatsioonile ja dokumentatsioonile. Nimetatud asjaolust tingituna saaks neile teatavaks ka informatsioon kõigi puudutatud isiku klientide kohta. Puudutatud isiku majandustegevuse toimimise oluliseks aluseks on täielik usaldus puudutatud isiku ja tema klientide vahel. Usalduse kaotust põhjustavate tegurite ilmnemisel ei kaota puudutatud isik mitte üksnes suhte olemasoleva kliendiga, vaid välistab samas ka suhete tekkimise võimaluse uute klientidega. Usalduse tekkimise ja püsimise aluseks on korrektne töö, vajalike litsentside ja lubade olemasolu ning kindlasti puudutatud isiku majandustegevuse suhtes mõju omavate isikute taust. Puudutatud isiku majandustegevuse suhtes mõju omavate isikute laitmatu taust ei ole olulise tähtsusega mitte üksnes puudutatud isiku enda ja tema klientide jaoks, vaid ka puudutatud isiku majandustegevuse üle kontrolli teostavate ametite ning organite jaoks. Juba käesoleva tsiviilasja alguses oli Läti Vabariigis pooleli kohtulik menetlus kriminaalasjas nr 212/2008. 22.05.2008. a langetas Läti Vabariigi riigikohus avaldaja 1 (s.o. EJ ’e) suhtes süüdimõistva otsuse Läti Vabariigi karistusseadustiku § 193 p 3 d alusel. Kohus leidis, et eelnimetatud kriminaalasjas on tuvastatud ja tõestatud täielikult avaldaja 1 osalemine krediitkaartide võltsimises ja kasutamises. Kuivõrd avaldaja 1 põgenes enne kohtuotsuse ettelugemist kohtust ning varjab ennast tänase päevani karistuse kandmise eest, on puudutatud isik sunnitud välistama mistahes informatsiooni avaldamist nimetatud avaldajale. Samuti teisele avaldajale, sest mõlemal avaldajal on ühine esindaja. 04.08.2008. a toimunud C OÜ osanike koosolekul otsustati läbi viia erikontroll. Avaldajad eeltooduga ei nõustunud ning märkisid, et J M ei ole 14.02.2008. a koosolekul teavet esitanud ning ta ei ole juhatuse liige. Ühtlasi avaldajad leidsid, et puudutatud isiku vastuväited on tõendamata. Kohtumääruse põhjendused ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Viidatud sätte lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju

osaühingu huvidele. Sätte lg 3 järgi võib juhatus juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Õigus teabele on osaniku üks olulisemaid mittevaralisi õigusi. Samas tuleb arvestada, et C OÜ osanike suhted on nähtuvalt juba esinenud kohtuvaidlustest erakordselt konfliktsed. Riigikohtu tsiviilkolleegium on analoogilistes olukordades selgitanud, et teabe andmisest keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist. Kui konkreetne peab antav teave olema, sõltub muu hulgas taotluse enda konkreetsusest. Arvestada tuleb, et avaldajatega seotud OÜ A(rk XXX, juhatuse liige (toim lk 99) IM on avaldaja EJ poolvend) tegutseb C OÜ-ga samal tegevusalal. 22.05.2008. a langetas Läti Vabariigi Riigikohus avaldaja EJ ’e suhtes süüdimõistva otsuse Läti Vabariigi karistusseadustiku § 193 p 3 alusel, tuvastades, et EJ võltsis ja kasutas koos kaasosalistega isikliku kasu saamise eesmärgil krediitkaarte. Märkimisväärne on, et enne kohtuotsuse ettelugemist põgenes EJ kohtust (toim 91, lk 96 kuni 98). Tunnistajad keeldusid ütluste andmisest, sest väidetavalt on avaldajad neid füüsilise vägivallaga ähvardanud. Seoses eeltooduga algatati kriminaalmenetlus (toim lk 164 - 166). Kohus möönab, et vägivallaga ähvardamise tõendamiseks üksnes kriminaalmenetluse algatamise faktist ei piisa. Avaldajate vägivaldsus ei järeldu ka ajakirjanduses avaldatud kohtuteatest toim (lk 168 ja 169). Küll järeldub tunnistaja K M ́i ( COÜ turvamees) ütlustest tsiviilasjas nr 2-08-1656, et avaldajad ähvardasid osanikke D K , TAt ja tunnistajat füüsilise vägivallaga. (toim lk 172 kuni 175). Võimalikule kahepoolsele vägivallale viitavad ka avaldajate poolt esitatud dokumentaalsed tõendid (toim lk 182 kuni 187). Riia Linna Politsei Peavalitsusele esitatud avalduse kohaselt tungisid avaldaja EJ ́ele kallale kaks tundmatut meest, mille tagajärjel avaldaja kaotas teadvuse. Avalduse järgi võis kallaltung olla seotud D K ja K M ́iga. Seoses viimati nimetatud sündmustega on algatatud kriminaalmenetlus. Tõendeid kogumis analüüsides on vägivalla oht ning vastastikkused kahtlused järeldatava ning tunnistajate soov asjast kõrvale hoida mõistetav. Eelnimetatud asjaolusid osanike vahelise konfliktiga koostoimes hinnates peab kohus põhjendatuks, et kliendiinfo jõudmine avaldajateni võib C OÜ-le kahju põhjustada. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on osaühingu tegevusalaks finantsteenused. Seega ei vabanda kliendiinfo konfidentsiaalsus kõikide nõutud dokumentide esitamata jätmist. Eelkõige peab kohus põhjendatuks esitada lepingud, mis puudutavad osanike ning osaühingu vahelisi tehinguid või tehinguid osaühingu varaga või C OÜ ning tema tütarettevõtete vahelisi suhteid. Seega rahuldab kohus dokumentidega tutvumise nõude osaliselt. Nähtuvalt 30.06.2008. a osanike koosoleku otsusest valiti J M nimetatud koosolekul juhatusse. Seega ei kuulunud J M 14.02.2008. a koosoleku toimumise ajal juhatusse ning tema poolt esitatud teavet ei saa pidada juhatuse kohustuse täitmiseks ÄS § 166 lg 1 mõttes. Seega ei ole avaldajad juhatuse liikmelt teavet saanud ning nõue on põhjendatud. Seega kohustab kohus COÜ-d esitama dokumendid, mis ei sisalda kliendiinfot vastavalt määruses toodud loetelule. Samuti kohustab kohus juhatust anda teavet osaühingu tegevuse kohta, sest teavet on võimalik anda kliendiinfot avaldamata. Järelikult on määrus sarnane kompromissile, mida avaldajad pakkusid (toim lk 129).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 477 lg 1 alusel on eeltoodu kohaldatav ka hagita menetluses. Seega jäävad menetluskulud COÜ kanda, kusjuures avaldaja menetluskulud tuleb COÜ-lt välja mõista. Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.