lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-14746/4

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-14746/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1727
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPalS § 2 lg 2PalS § 8TLS § 50Öötöö piirangTLS § 76Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eestTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-14746

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÄRAKIRI

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-14746

Tsiviilasi

OÜ A hagi P V vastu konkurentsi mitteosutamise kohustuse eest tasutud eritasu summas 17 985 krooni tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: OÜ A (registrikood xxx; asukoht xxx)

esindajad

-

hageja

esindaja:

advokaat

T

Viilup

(advokaadibüroo Pohla & Hallmägi; asukoht xxx) -

kostja: P V (isikukood xxx; elukoht xxx)

-

kostja

esindaja:

advokaat

M

Paabumets

(Advokaadibüroo In Hure; asukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

19. november 2008.a -

hageja esindaja T Viilup

-

kostja esindaja M Paabumets

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ A kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva

kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15. detsembril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.18. aprillil 2008.a esitas OÜ A Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt P V OÜ A kasuks välja kostjale makstud lisatasu (eritasu) summas 21 000 krooni, kuna P V on rikkunud pärast töölepingu lõpetamist konkurentsi mitteosutamise kohustust. Menetluse käigus
5.novembril 2008.a esitatud avaldusega vähendas hageja nõuet 17 985 kroonini.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti poolte vahel 24. juunil 2006.a määramata tähtajaks tööleping, mille alusel kostja kohustus täitma ostuassistendi tööülesandeid. 5. märtsil 2007.a töölepingut muudeti ning kostja asus tootejuhi ametikohale. Kostja tööülesandeks oli ettevõttes müüdavate ja tootejuhile kinnistatud toodete ja tooterühmade haldamine koos täieliku vastutusega kaupade hankimisel ja müügiks ettevalmistamisel, mille üksikasjalik kirjeldus esitati töötaja ametijuhendis. Pooled määratlesid töölepingu päises tööandja konkurendid, kelleks on AS M ja AS-ile M kuuluvad ettevõtted, s.h B AS, TK AS, O OÜ, K OÜ ja OÜ LM . Vastavalt lepingu punktile 6.4 ei olnud töötajal õigust ilma tööandja kirjaliku loata töötada konkurentide juures ega osutada tööandjale muul viisil konkurentsi. Nimetatud keeld laienes töötajale vastavalt töölepingu punktile 6.4 ka 12 kuu jooksul peale lepingu lõpetamist, välja arvatud ettevõtte likvideerimisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või töötaja koondamisel. Kooskõlas töölepingu punktiga 6.4 tasus hageja kostjale konkurentsist hoidumise eest eritasu 1000 krooni kalendrikuus, mis sisaldus töötasus. Konkurentsikeelu kohustuse rikkumise korral kohustus töötaja tagastama talle tasutud eritasu, milleks pooled lugesid töölepingu punkti 6.4 kohaselt kogu töötaja vältel konkurentsist hoidumise eest makstud eritasude kogusumma.
13.märtsil 2008.a lõpetasid pooled töölepingu Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 76 alusel (poolte kokkuleppel). 2008.a märtsis sai hageja teada, et kostja on asunud tööle AS-is M. Nimetatud äriühing hageja otsene konkurent ning toodud konkurendina ära ka poolte vahel sõlmitud töölepingu päises. AS M tegeleb igapäevase majandustegevuse raames peamiselt jahutatud ja külmutatud toidukaupade turustamise, ladustamise ja distributsiooniga. Lähtudes eeltoodust, leiab hageja, et kostja on töölepingu punktist 6.4 tulenevat konkurentsikeeldu rikkunud ning on seetõttu kohustatud leppetrahvina tagastama talle töölepingu kehtivuse ajal tööandja poolt tasutud eritasude kogusumma 17 985 krooni.
3.Hagis esitatud nõude õigusliku alusena on hageja osundanud TLS § 50 p-le 6 ning võlaõigusseaduse §-le 100 ja § 108 lg-le 1.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.

4.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostjale on makstud eritasu, mis sisaldus töötasus. Kostja leiab, et eritasu makstud ei ole. Hageja ei ole ka eritasu maksmist tõendanud. Poolete vahel sõlmitud töölepingu punktist 4.1 tulenevalt oli kostjale makstav palgamäär 11 720 krooni (bruto), alates 1. märtsist 2007.a 14 353 krooni (bruto). Töölepingu punkti 6.4 kohaselt makstakse töötajale eritasu 1000 krooni kuus. Kostja leiab, et eritasu pidi kajastuma palgaarvestuses eraldi tasuna eraldi real. Seda, et kostja ei ole eritasu saanud, tõendavad ka olemasolevad palgateatised. Töölepingu punktist 6.4 ei tulene, et eritasu sisaldub töötajale makstavas töötasus. Kuivõrd eritasu suurus on sätestatud eraldi summana eraldi lepingupunktis, puudub alus eeldada, et see pidanuks sisalduma töötajale makstavas töötasus. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid eritasu maksmise kohta.

Kuna hageja oma kohustust eritasu maksmieks konkurentsist hoidumise eest ei täitnud, siis ei ole ka kostjal kohustust tasuda hagejale leppetrahvi. Palgateatisi perioodist 2006 juuni-2007 oktoober ei ole kostjale kunagi esitatud. 2007.a novembrist kuni töölepingu lõpetamiseni esitatud palgateatistest ei nähtu eritasu maksmist.

MENETLUSE KÄIK

5.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja esindaja palus, juhul kui kohus leiab, et kostjale on hageja poolt eritasu makstud, kontrollida, kas eritasu on maksud piisavas suuruses. Kostja hinnangul on väidetavalt makstud eritasu ebamõistlikult väike ega kompenseeri kostja töökohavaliku piirangut.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. 24. juunil 2006.a sõlmitud töölepingu alusel asus kostja hageja juures tööle ostuassistendi ametikohale, hiljem asus tööle tootejuhina. Töölepingu päises määratlesid pooled tööandja konkurendid, millisteks on AS-ile M kuuluvad äriühingud (millistest töölepingus on toodud näitlik loetelu). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et vastavalt töölepingu punktile 6.4 ei olnud kostjal õigust ilma tööandja kirjaliku loata töötada konkurentide juures ega osutada tööandjale muul viisil konkurentsi. Keeld laienes töötajale sama lepingupunkti kohaselt ka 12 kuu jooksul peale töölepingu lõpetamist (v.a arvatud ettevõtte likvideerimisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või töötaja koondamisel). Tööandja oli töölepingu punkti 6.4 järgi kohustatud tasuma selle eest töötajale eritasu (bruto) 1000 krooni kuus. Kohustuse rikkumise korral pidi töötaja maksma tööandjale leppetrahvi, mille kokkuleppeliseks suuruseks on töötajale töölepingu kehtivuse vältel konkurentsist hoidumise eest makstud eritasude kogusumma ning tööandja poolt eritasult tasutud maksud. Puudub erimeelsus ka selles, et 13. märtsil 2008.a lõpetasid pooled töölepingu kokkuleppel (TLS § 76) (vt ka toimik, lk 17). Kostja ei eita ka tööleasumist hageja konkurendi juures (AS-is M) vahetult pärast töölepingu lõpetamist hagejaga.
8.Pooled vaidlevad küsimuses, kas hageja on kostjale töölepingu punktis 6.4 nimetatud eritasu konkurentsist osutamisest hoidumise eest tasunud. Samuti on kostja leidnud, et hageja poolt kostjale väidetavalt makstud eritasu ei kompenseeriks õiglaselt kostja töökohavaliku piirangut.
9.Vastavalt TLS § 50 p-le 6 peab töötaja hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Seejuures saab tööandja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senisest praktikast lähtuvalt konkurentsi keelu rikkumise korral töötajale makstud eritasu tagasi nõuda vaid juhul, kui töölepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud või selline õigus tuleneb seadusest (vt nt Riigikohtu 21.oktoobri 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-03 (p 16) või 14. märtsi 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-05 (p12)).
10.Kuivõrd TLS § 50 p 6 teine lause seob konkurentsist hoidumise kohustuse olemasolu (pärast töölepingu lõppemist) eritasu maksmisega töötajale, käsitleb kohus esmalt kostja vastuväidet eritasu mittemaksmise kohta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalide hulgas olevatest palgateatistest ei nähtu vaidlusaluse

eritasu maksmine hageja poolt kostjale (vt toimik, lk 30-37 ja lk 51-54). Hageja poolt tsiviilasja menetluse käigus esitatud töötasude arvestustabelit (vt toimik, lk 50) ei ole hageja poolt kostjale töösuhte kestel (enne töölepingu lõpetamist) tutvustatud, tabel on koostatud alles seonduvalt käesoleva kohtuvaidlusega (vt toimik, lk 55). Nimetatud hageja poolt koostatud arvestust ei saa seetõttu võtta aluseks poolte vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel. Kohtu hinnangul puudub kõnealusel hageja poolt esitatud tabelil seetõttu ka iseseisev tõenduslik väärtus. Muid tõendeid hageja eritasu maksmise väite kinnituseks kohtule esitanud ei ole.

11.Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et eritasu sisaldus hageja töötasus. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkt 6.4 ega lepingus sisalduvad muud kokkulepped hageja väidet ei kinnita. Samuti ei jaga kohus hageja arvamust, mille kohaselt pidi kostja eritasu maksmisest aru saama, kuna igakuiselt välja makstud töötasu oli suurem töölepingu punktis 4.1 fikseeritud palgamäärast. Vastavalt palgaseaduse (PalS) § 2 lg-le 1 on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiivvõi töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on sama paragrahvi neljandast lõikest lähtudes aga summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Lisaks paneb PalS § 8 regulatsioon palgaarvestuse korraldamise kohustuse (s.h põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete osas) tööandjale. Käesoleval juhul on poolte poolt esitatud palgateatistest näha, et kostjale on makstud lisaks põhipalgale (kuupalgale) korduvalt ka boonustasusid. Samuti ei tulene seadusest keeldu maksta töötajale tööandja ühepoolse korralduse alusel põhipalka töölepingus kokkulepitust suuremas ulatuses. Lisaks tuleb märkida, et töötasude arvestustabelist (vt toimik, lk 50) nähtuvalt ei ole vaidlusalust eritasu arvestatud (ja makstud) igakuiselt summas 1000 krooni (seitsmel kalendrikuul on tasu jäänud alla 1000 kr). Hageja väidete kohaselt on eritasu makstud võrdeliselt kuus töötatud päevade arvule. Nõustuda tuleb ka kostja seisukohaga, et kuivõrd eritasu suurus on sätestatud eraldi summana eraldi lepingupunktis, puudub alus eeldada, et see pidanuks sisalduma töötajale makstavas töötasus. Toodud asjaolusid arvestades puudus kostjal kohtu hinnangul mõistlik alus eeldada, et talle tööandja poolt konkurentsist hoidumise eest eritasu makstakse. Kohus lisab, et juhul kui hageja käesoleval juhul soovis kostja suhtes töölepingu punktis 6.4 nimetatud konkurentsikeeldu laiendada, siis TLS § 50 p-s 6 sätestatut arvestades, pidanuks ta vastava eritasu maksmise üheselt vormistama (s.h dokumenteerima).
12.Kuivõrd eritasu maksmine hageja poolt kostjale ei ole tõendamist leidnud, siis kostjal konkurentsi osutamisest hoidumise kohustust TLS § 50 p-s 6 sätestatust lähtuvalt eeldatavalt ei tekkinud ning puudub alus hagis esitatud leppetrahvinõude rahuldamiseks. Kuivõrd eritasu maksmine tõendamist leidnud ei ole, puudub vajadus käsitleda kostja poolt esitatud vastuväiteid, mis seonduvad makstud eritasu suurusega.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.07.20262-25-8343/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja