Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

OÜ EE esitas OÜ I vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 6 135.40 krooni. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt tõlketöid, hageja teostas tellitud tööd ja andis need kostjale üle, kostja ei ole tööde eest tasunud. Kostja on jätnud tasumata 22.06.2007.a arve eest summas 2618.40 krooni, 23.07.2007.a arve eest summas 2467.40 krooni ja 30.07.2007.a arve eest summas 1049.60 krooni, kokku 6 135.40 krooni. Hageja nõuab tööde eest tasumist VÕS § 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 638 alusel.

Vastuseks kostja vastuväidetele on hageja märkinud, et talle on arusaamatu, kuidas kostja ei mõista, milliste tööde eest arved esitatud on. Hageja poolt kostjale osutatud eestikeelse veebilehe tõlketeenus vastab lepingutingimustele, tõlge on vähemalt keskmise kvaliteediga ning kostja on tõlke vastu võtnud. Kostja tellis hagejalt veebilehe tõlkimise eesti keelsest tekstist inglise keelde, mitte inglise keelest soome keelde. Ehkki hageja palus tõlke pärast üle andmist üle vaadata ning avaldas mitmel korral valmisolekut seda vajadusel parandada, ei ole kostja vaidlusalust tõlget temale üleandmisel viivitamata üle vaadanud või üle vaadata lasknud. Kuna kostja ei ole tõlke väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teatanud õigeaegselt, on ta minetanud õiguse tõlke mittevastavusele tugineda. Hageja andis vaidlusaluse tõlke üle 11.04.2007.a, kostja teatas puudustest umbmääraselt 08.08.2007.a. Tõlke mittevastavust ei ole ka piisavalt täpselt kirjeldatud ja hagejal ei ole olnud võimalik tõlke parandamise nõuet täita. Tõlketöö maht oli 92,6 lehekülge, hagejale on senini arusaamatu, millised vaidlusaluse tõlke osad, tehnilised terminid või tõlgitud laused on grammatiliselt ebaõiged ja mida vaidlusaluses tõlkes parandama peab. Sellise mahuka tõlke puhul on üksikute vigade esinemise võimalus loomulik, mis aga ei tähenda, et tõlge oleks kokkuvõttes mittekvaliteetne. Tähtsust omab ka eestikeelse algteksti kvaliteet. Tehniliste tõlgete puhul on oluline anda edasi teksti täpne mõte, mis eeldab algtekstile võimalikult lähedast tõlget. Vaidlusalusele tõlke kvaliteedile hinnangu andmisel tuleb võrrelda omavahel eestikeelset algteksti ja vaidlusalust tõlget. Kostja on palunud soome tõlkebüroodelt hinnangut vaidlusalusele tekstile lähtudes inglisekeelsest tekstist, vaidlusalune tõlge on aga tellitud ja teostatud eestikeelse teksti alusel. Vaidlusalune tõlge oli selgelt veebilehe tõlge, kuid tasumata arvete aluseks olevad tõlked veebilehte ei puuduta. Kostja on alusetult keeldunud arvete tasumisest osas, mille osas vaidlust ei ole.

KOSTJA VASTUVÄITED

OÜ I vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tellis kostja 2007.a hagejalt mitmesuguste erialaste tekstide tõlkeid. Hageja teostas tõlked kas osade kaupa või korraga ning saatis seejärel tõlked kostjale. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks arveid suvalises järjekorras. 11.04.2007.a edastas hageja kostjale kodulehekülje soome keelse tõlke viimase versiooni. Tõlkega tutvus Soome Vabariigi kodanik, kes leidis, et tõlge on ebakvaliteetne. 18.04.2007.a teavitas kostja sellest hagejat ning palus tõlget veel kord kontrollida. Hageja seda ei teinud ning nõudis kostjalt konkreetsete vigade näitamist. Kostja teavitas 23.05.2007. a hagejat, et kogu teksti ei ole võimalik kontrollida, kuna kostjal ei ole vastavat spetsialisti. Hageja poolt tõlgitud tekstid võeti kasutusse, kuid tarbijad esitasid kaebuseid teksti arusaadavuse suhtes. Kostja teatas hagejale 08.08.2007.a, et tõlkeid ei ole võimalik kasutada ning neid tuleb parandada. Hageja eitas tõlgete ebakvaliteetsust ning nõudis tasumata arvete tasumist. 30.08.2007.a edastas kostja hagejale andmed ebakvaliteetsete tõlgete avaldamisega kaasnenud kulutuste suuruse kohta summas 49 568.25 krooni ning mõningaid lisakommentaare tõlgete osas. 30.08.2007.a saatis tõlkebüroo BTHOy kostjale kirja, et tõlgitud kodulehekülg ning dokumendid on vigu täis ja tegi pakkumise vigade parandamiseks hinnaga. Kuna hageja keeldus tõlgete ülevaatamisest ja parandamisest, tellis kostja tõlgete parandused teistelt isikutelt. Kostja leiab, et hageja poolt teostatud tõlked ei vastanud töö kasutamise otstarbele. Hageja poolt esitatud nõudmised osundada tekstis olevatele vigadele detailselt on põhjendamatud. Kostjal puudusid vajalikud teadmised ja kogemused soome keelsete tõlgete hindamisel. Kostja on küsinud hinnapakkumist kõigi hageja poolt tõlgitud tekstide analüüsimisele ja vigade väljatoomisele ning töö hind oli umbes 30 000 krooni. Hageja oli teadlik ebakvaliteetsest tõlkest, kasutamata seejuures ükskõik millist hoolsust tõlke tegemisel ja selle parandamisel. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt

tema kohustuste täitmist, kuid hageja pole seda teinud. Hagi aluseks olevate arvete tasumata jätmisel on kostja teostanud VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 110 lg 1 tulenevat kohustuse täitmisest keeldumise õigust. Kohustus, mille täitmist kostja hagejalt on soovinud, oli algselt tõlke parandamine ja praegu ebakvaliteetsest tööst tulenevate kahjude hüvitamine kostjale. Kostjal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja poolt tehtud tõlke parandamist peeti sisuliselt võimatuks tõlke halva keelelise kvaliteedi tõttu. 25.11.2008.a kohtuistungil teatas kostja, et neil on lisaks soomekeelsetele tõlgete pretensioonid ka venekeelsete tõlgete osas. Hageja osutas kostjale ühtset tõlketeenust, mida ei saa osadeks jagada. Kostja pretensioonid on laiemad kui hagiavalduse lisaks olevad arved.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tellimusel osutas hageja kostjale tõlketeenuseid, mille eest esitatud arved 7391 (tl 22-24, 95-106), 7448 (tl 25-27, 107-117) ja 7461 (tl 28-32, 118-124) kogusummas 6135.40 krooni on kostja jätnud täies ulatuses tasumata. Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et hageja on arvete aluseks olevat tööd teostanud. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas arvete aluseks olevad tõlketööd on teostatud kvaliteetselt ning kas kostjal on õigus keelduda töö eest tasumisest. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostjal on tekkinud lepingust ning arvetest tulenevalt hageja ees 6135.40 krooni tasumise kohustus. Kostja vastuväited Kostja on viidanud tasumisest keeldumise alusena VÕS §-le 110 lg 1. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Seega on VÕS § 110 lg 1 rakendamise eelduseks, et: 1) võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõue võlausaldaja vastu; 2) see nõue ei ole piisavalt tagatud; 3) võlgniku on kohustus võlausaldaja ees; 4) selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos; 5) seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti; 6) võlgnik tugineb täitmisest keeldumisele. Kohus analüüsib, kas kostjal on alus kasutada VÕS § 110 lg 1 kohast õiguskaitsevahendit ning keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s.t kas esinevad VÕS § 110 lg 1 sätestatud asjaolud.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1, 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel ei sobi töö otstarbeks, milleks tellija seda vajab ning mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 641 lg 1 ja 2 vastab hageja tehtud töö lepingutingimustele, kui tõlked on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostjal oli õigus loota tõlke vähemalt keskmisele kvaliteedile ka seetõttu, et hageja puhul on tegemist tõlketeenust osutava ettevõttega (tl 49-50). Kuna kostja on väitnud, et tõlked on ebakvaliteetsed, tuleb tal oma väiteid tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendada. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud soomlasest tarbija meili (tl 60, 65), BTHOy kirja (tl 62, 63, 68), IT Oy kirja (tl 128-133), F Ltd kirja (tl 134-137), M Oy kirja (tl 138-141), N Oy kirja (tl 142-146). Nimetatud kirjadest nähtub, et kostja on küsinud erinevatelt firmadelt hinnapakkumist leheküljel olevate tekstide kohta. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et nimetatud lehekülg on inglisekeelne ning kostja soovis selle tõlkimist soome keelde, samas tegi hageja kostjale tõlkeid eestikeelsest tekstist, mis asub leheküljel . Kohus leiab, et hinnapakkumise küsimisega, eriti veel juhul, kui tegemist ei ole sama algtekstiga, ei ole võimalik tõendada puuduseid osutatud teenuse kvaliteedis. Kohus loeb ebausaldusväärseteks hinnapakkumistes toodud üldised hinnangud, kuivõrd kohtule ei ole teada hinnapakkumiste koostajate kvalifikatsioon. Samas on kostja esitatud hinnapakkumistes kajastuvad hinnangud erinevad. Mõni pakkuja heidab ette grammatikavigu ja kohmakat stiili, leides samas, et see võib tuleneda algtekstist (tl 131), teine leiab, et laused on liiga pikad (tl 136) ning samas on arvamus, et võrgulehekülje teksti parandamine on võimatu (tl 140). Kohus leiab, et tegemist ei ole TsMS § 272 lg 2 kohaselt eriteadmistega isikute arvamustega ning nendega ei saa tõendada teksti kvaliteeti. Seega ei ole kostja tõendanud, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud tehtud töö mittevastavust lepingutingimustele, ei analüüsi kohus, kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ning kas kostja saab nõuda kahju hüvitamist. Seega ei analüüsi kohus ka sellekohaseid tõendeid (tl 48, 51-59, 61, 64). Eeltoodu alusel ei ole kostja tõendanud ka seda, tal oleks sissenõutavaks muutunud nõue võlausaldaja vastu. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida ülejäänud VÕS § 110 lg 1 kohaldamise eelduste olemasolu. Esimese tingimuse puudumisel ei saa kostja kasutada VÕS § 110 lg 1 kohast õigust keelduda oma kohustuse täitmisest. Hagejal on tulenevalt VÕS § 635 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 õigus nõuda kostjalt tõlketeenuse eest 6 135.40 krooni tasumist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab nõutud summa kostjalt välja. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.