Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-6457
Kohtuasi
F.D hagiavaldus Aktiva Finance Group OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2013/819, alternatiivselt sundtäitmise lõpetamiseks aegumise tõttu ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.10.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
F.D apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) F.D (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja (vastustaja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.D menetlusabitaotlus ja vabastada F.D apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
2.Võtta F.D apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 13.10.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-6457 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
Tühistada Pärnu Maakohtu 13.10.2025 otsus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata F.D alternatiivnõude (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 4–6), ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule menetluse jätkamiseks hagita menetluses.
2-24-6457 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.D (hageja) esitas 23.04.2024 (täiendatud 30.08.2024) Pärnu Maakohtule Aktiva Finance Group OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 175/2013/819 sundtäitmise lubamatuks, alternatiivselt lõpetada sundtäitmise aegumise tõttu, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2921,93 eurot ja alates 30.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmisel olevast täitedokumendist tulenevad nõuded kogu ulatuses täidetud, kostja ei ole vaidlusaluses täiteasjas õige sissenõudja ja täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine on aegunud. Hageja palub alternatiivselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 1 lg 1 alusel täitemenetluse täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu lõpetada. Kuigi kohus vaatab sellise nõude läbi hagita menetluses, saab kohus vaadata täitemenetluse lõpetamise nõude läbi hagimenetluses (kohaldades analoogia korras TsMS § 613 lg 4, TsMS § 6181 lg 2). Aegumise tõttu sundtäitmise lõpetamise nõude eraldamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusest hagita menetlusse oleks ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral langeb ära vajadus hinnata täitemenetluse lõpetamist nõude aegumise tõttu.
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole nõue rahuldatud, kostja on täiteasjas sissenõudjaks ning nõue ei ole aegunud, sest aegumine oli hageja vangistuses viibimise ajaks peatunud. Hageja alternatiivne nõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest võlgnikul on alates 01.04.2021 valikuõigus, kas esitada täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks avaldus kohtutäiturile (TMS § 481) või hagita menetluse avaldus kohtule (TMS § 223 1), kuid tal ei ole enam õigust esitada aegumise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2
2-24-6457 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 13.10.2015 otsusega rahuldamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõude ning läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude. Menetluskulud, v.a hagejale määratud riigi õigusabi kulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt riigi tuludesse välja hagejale antud menetlusabi kulud 700 eurot, samuti mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 480 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis maakohus ekslikult hageja alternatiivse nõude menetlusse ning see tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagimenetluses saavutada. Võlgnikul ei ole alates 01.04.2021 enam õigust esitada täitmise aegumise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Kui võlgnik soovib tugineda kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumisele, on lubatav õiguskaitsevahend alates 01.04.2021 kehtiva TMS § 481 järgi kohtutäiturile või TMS § 2231 järgi kohtule eraldi avalduse esitamine. Alternatiivnõude menetlemine läheks see vastuollu seadusandja eesmärgiga ning võib kahjustada sissenõudjate huvisid. Seadusandja tahe oli luua uus menetlusliik ja vältida lisaks ka olukorda, kus võlgnik vabaneks täitekulude kandmise kohustusest (mis TMS § 221 lg 1 kohase hagi rahuldamise puhul juhtub). Võlgniku õigused ja huvid ei saa ekslikult menetlusse võetud nõude läbi vaatamata jätmisel kahjustada, sest tegemist on alternatiivnõudega, mida kohus ei oleks saanud menetleda ja lahendada enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise lahendi jõustumist. Hageja saab TsMS § 426 lg 1 järgi pöörduda uuesti kohtu poole TMS § 2231 järgse avaldusega. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja täitemenetluse lõpetamise läbi vaatamata, ja saata asja maakohtule sisuliseks lahendamiseks või nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud maakohtul alust jätta hageja alternatiivselt esitatud nõuet TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et nõue tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Kui pärast nõude hagimenetlusse võtmist selgub, et nõue tuleb läbi vaadata hagita menetluses, peab kohus menetlust jätkama hagita menetluse reeglite kohaselt. Maakohus nõustus sellega hageja alternatiivset nõuet menetlusse võttes ning maakohtu otsusest ei nähtu, miks maakohus meelt muutis. Hageja esitas nõude TMS § 223 1 alusel ega ole väitnud, et ta peaks vabanema täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamise nõude läbi vaatamata jätmine oluliselt hageja õigusi, sest hageja õigusi riivav täitemenetlus kestab juba üle 2,5 aasta. Pooled on esitanud menetluses oma seisukohad ning nõue on sisuliselt lahendamiseks valmis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et hagejale tuleb jätkata TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi andmist ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 190 lg 1 järgi ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused, ning menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab TsMS § 190 lg 2 järgi oma
3
2-24-6457 menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses viisil, mis toob selgelt kaasa otsuse tühistamise vaidlustatus osas ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks hagita menetluses. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust jätta hageja alternatiivselt esitatud täitemenetluse lõpetamise nõuet TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Siinsel juhul esitas hageja esmalt hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel ning täiendas hiljem hagiavaldust, esitades alternatiivselt täitemenetluse lõpetamise avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, paludes menetlusökonoomia kaalutlustel kohtul menetleda seda hagita menetluses lahendatavat nõuet koos esmase alternatiivina esitatud haginõudega. Maakohus võttis hageja nõuded, sh alternatiivse nõude menetlusse. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul saab kohus mitut nõuet koos menetleda üksnes sama menetlusliigi raames ning hagimenetluses saab hagita avaldust läbi vaadata üksnes seaduses sätestatud juhtudel (TsMS II komm (2017), § 370, p 3.4.3). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise (TMS § 221) ja täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamise (TMS § 2231) puhul ei näe seadus ette sellist erandit. Kui hageja on esitanud nõuded, mis tuleb läbi vaadata erinevat liiki menetluses, peaks kohus võtma nõuded omal algatusel menetlusse eraldi tsiviilasjadena (TsMS II komm (2017), § 370, p 3.4.3). Seega oli maakohtul õigus pärast alternatiivse nõude menetlusse võtmist eraldada see nõue TsMS § 375 lg 1 järgi eraldi menetlusse, kuid maakohtul ei olnud alust jätta seda TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata pelgalt seetõttu, et asja tuleb menetleda hagita menetluses. Seejuures juhib hageja õigesti tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetluses ja hagita menetluses on mitmeid erisusi, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 20), kui nõuet lahendades on järgitud hagita menetluse eripära. Seetõttu ei oleks hageja alternatiivse nõude lahendamine hagimenetluses viinud kaebuse esitamise korral vältimatult selle nõude lahendamise osas maakohtu otsuse tühistamiseni.
9.Arvestades seda, et maakohus jättis otsusega hageja alternatiivse nõude alusetult läbi vaatamata, s.o sisuliselt lahendamata, kuigi oleks pidanud selle lahendama siinses või eraldi menetluses, on maakohtu otsus selle nõude osas oluliselt põhjendamata. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohus maakohtu eksimust ise parandada, s.o lahendada hageja alternatiivselt nõuet esimese kohtuastmena, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 alusel koosmõjus TsMS § 656 lg 1 p-ga 5 apellatsioonkaebuse alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule selle nõude osas menetluse jätkamiseks. Kuna hageja esmase haginõude osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödumise tõttu jõustunud ning hageja 4
2-24-6457 alternatiivne nõue tuleb läbi vaadata hagita menetluses, saadab ringkonnakohus asja maakohtule hageja alternatiivselt esitatud nõude osas menetluse jätkamiseks hagita menetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.