Muud

XXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik X esitas 12.09.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 07.10.2022 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur C. Usaldusisik esitas 31.10.2022 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku varanimekirjaga ja oma seisukoha võlgniku avalduse osas. Võlgnik viibib XXX, kus ta töötab koristajana. Tema igakuine sissetulek on 6,73 eurot. Tal on kolm alaealist last. Võlgniku vara suuruseks on 32,44 eurot, mis on XXX vabakasutuskontol olev raha. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku ligikaudu 57 500 eurot. Võlgnikul puudub vara kohustuste katteks. Seega on usaldusisik arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on asjaolu, et võlgnikult on kriminaalasjades välja mõistetud suured summad ja mittepiisava sissetuleku tõttu ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita. Võlgnik viibib XXX kuni 03.11.2030. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul võimalus tulutoova tegevusega tegelemiseks ja võlgadest vabastamine või võlausaldajate nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Usaldusisik palub pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõtu. Võlgnik esitas 16.11.2022 kohtule seisukoha, milles ei nõustu menetluse lõpetamisega, palub kuulutada välja oma pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Asjaolu, et võlgnik viibib vanglas ja hetkel ei ole tal vara ega head sissetulekut, mille arvel võlgu tasuda, ei saa avaldust pidada perspektiivituks. Võlgnikul on võimalus 2023. aastal asuda tööle vangla tööstusse, kus palk on 500-1000 eurot kuus, millest 50% läheks võlausaldajatele. Kohus ei ole tuvastanud, et pankroti saaks jätta välja kuulutamata mõnel seaduses sätestatud alusel, kui võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Kohus tegi 15.12.2022 määrusega ettepaneku X pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 02.01.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja X on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 57 500 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on 6,73 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Võlgnik viibib vangistuses kuni 03.11.2030. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o asjaolu, et võlgnikult on kriminaalasjades välja mõistetud suured summad ja mittepiisava sissetuleku tõttu ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Tutvudes usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgniku võlanimekirjaga, siis sellest nähtub, et enamiku võlgadest moodustavad kriminaalasjades välja mõistetud rahalised nõuded kuriteoga saadud vara ja menetluskulude hüvitamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud viis erinevat täitemenetlust. Kriminaalasjas xxx mõisteti võlgnikult 31.08.2020 otsusega välja 39 391 eurot kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks. Samas kriminaalasjas mõisteti võlgnikult 17.01.2020 otsusega välja ka menetluskulud kokku 2082 eurot. Lisaks mõisteti võlgnikult 08.03.2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-1588 välja 10 000 eurot kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks ja 1620 eurot sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu katteks. Eeltoodud kriminaalasjade alusel on algatatud neli täitemenetlust ja nende nõuete jäägid koos kohtutäituri tasudega moodustavad kokku 56 765,85 eurot. Viiendas täitemenetluses on täitmisel tsiviilasjas 2-20-130744 tulenev rahaline nõue ja koos kohtutäituri tasudega on võla jääk kokku 502,98 eurot. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest summas 57 268,83 eurot ei ole võlgniku võimalik võlgadest vabastada 53 098,21 euro ulatuses (kriminaalasjas 1-18-1588 välja mõistetud põhinõude jääk 9982,58 + täitekulu 1132,63 + kriminaalasjas xxx välja mõistetud põhinõude jääk 39 391 + täitekulu 2592), kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustuste nõuetega ja nende nõuete täitekuludega. Koguvõlast moodustab veel 3667,64 eurot (1251,51 + 334,13 + 2082) kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja sunniraha. Tsiviilasja alusel välja mõistetud nõude jääk koos täitekuludega on kokku üksnes 502,98 eurot. Riigikohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (vt Riigikohtu 23.09.2015 määrus 3-2-1-92-15 p 10). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja sunniraha. Võla osa, mille suhtes kohtul oleks võimalik ja põhjendatud kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist on vaid 502,98 eurot. Kohus on seisukohal, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku 502,98 euro suuruse võlast vabastamiseks ei ole aga kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. 500 euro suurusest võlast vabastamine ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu, kuivõrd tegemist on niivõrd väikse võlaga, mis ei oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel erilist tähtsust. Võlg moodustab ligikaudu 1% võlgniku võlgadest, mille osas teda seaduse kohaselt igal juhul vabastada ei saa. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s

1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 15.12.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 02.01.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022. aastal on kuupalga alamäär 654 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi, sh 1 tund võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamisele, järelpärimiste koostamisele ja välja saatmisele ning kohtutäituritele teadete saatmisele; 2,5 tundi maksejõuetusavaldusega ja avalikult kättesaadavate dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentidega tutvumisele võlgniku võlgade, varade ja maksejõuetuse põhjuste selgitamise eesmärgil, pangakontode analüüsile; 6 tundi usaldusisiku aruande ning vara ja võlgade nimekirja koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 752,40 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9,5 tunni eest (alustatud pooltunde 19 × 33) 627 eurot, s.o 752,40 eurot käibemaksuga. Usaldusisiku tasu tuleb seega täies ulatuses hüvitada riigi vahenditest, s.o summas 752,40 eurot (käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.