O S avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): O S (isikukood xxx), elukoht xxx Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab; e-post xxx Puudutatud isik (sissenõudja): D OÜ (registrikood xxx), asukoht xxx, e-post xxx Puudutatud isiku (sissenõudja) lepinguline esindaja: vandeadvokaatArne Ots, Raidla Ellex Advokaadibüroo; epost xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O S avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku D OÜ kanda.
4.Mõista D OÜ-lt O S kasuks välja menetluskulud summas 1094 eurot.
5.Mõista D OÜ-lt O S kasuks välja viivised väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.O S esitas 16.05.2022 kohtule avalduse täitemenetluse nr xxx lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt algatati avaldaja suhtes 27.04.2012 esialgselt kohtutäituri A P juures täitemenetlus nr xxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 04.04.2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr xxx ja sissenõudja D OÜ avaldus.
2.Avaldaja esitas 29.04.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel. Sissenõudja täitemenetluse lõpetamisega ei nõustunud.
3.Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel kümne aasta möödumisel. Kuna otsus on jõustunud enne 01.07.2019, ei kohaldu käesoleval juhul TsÜS § 157 lg 11. Olukord, kus kehtivat TsÜS § 157 lg-t 11 ei kohaldata tagasiulatuvalt, on kõige enam kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega ning seetõttu riivab kõigi asjaosaliste õigusi kõige vähem. Seadusandja on eraldi selgitanud, et TsÜS § 157 lg 11 tagasiulatuva kohaldamise puhul kaaluks sellega seotud negatiivsed aspektid üles sellega kaasneda võiva potentsiaalse kasu. Samadest põhimõtetest on täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel ja aegumistähtaegade arvestamisel lähtutud senini ka kohtupraktikas (vt TrtRKm 2-21-13149, TrtRKm 2-2115270).
4.Harju Maakohtu otsus pidi olema jõustunud hiljemalt 27.04.2012, kui alustati täitemenetlust. Kuna täitmiseks esitamisega aegumine katkes (TsÜS § 159 lg 1), hakkas aegumine TsÜS § 135 lg-st 1 tulenevalt uuesti kulgema hiljemalt 28.04.2012. Seega saabus kõnesoleva nõude aegumistähtaeg 28.04.2022. Sissenõudja seisukoht
5.Sissenõudja palub jätta avaldus rahuldamata. Aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest avaldaja ei ole teinud täitemenetluses mingeid mõistlikke jõupingutusi, et puudutatud isikule kuriteoga tekitatud kahju hüvitada. Avaldaja võlgnevus on kümne aasta vältel vähenenud vaid 3 612,92 euro võrra (276 503,69 – 252 890,77). See tähendab, et avaldaja ei ole puudutatud isikult omastatud rahast sisuliselt midagi tagastanud ning on kohtuotsuse täitmise kohustusest kõrvale hoidunud. Sellises olukorras aegumise taotluse rahuldamine on puudutatud isiku suhtes ebaõiglane ning seab avaldaja kui kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku põhjendamatult soodsasse olukorda. Avaldajal on küll vahendeid, et palgata esindaja, kes käesolevas asjas on teinud tööd 1152 euro eest, kuid kümne aasta vältel on avaldaja suutnud puudutatud isiku nõuet rahuldada vaid kolme ja poole tuhande euro ulatuses. See viitab teadlikule täitemenetluse vältimisele. Vahendeid näib olevat, kuid täitemenetluses ei õnnestu neid puudutatud isiku kasuks pöörata. Puudutatud isiku kahju suurendamine avaldaja menetluskulude võrra oleks selges vastuolus mõistliku arusaamaga õiglusest.
6.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 5 tuleks jätta kohaldamata ning rakendada tuleks TsÜS § 157 lg-st 11 tulenevat 20-aastast aegumistähtaega. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on vastuvõetamatu olukord, kus sadu tuhandeid eurosid omastanud isik vabaneb sedavõrd lihtsalt kannatanule kahju hüvitamise kohustusest, kusjuures on ilmne, et isik ei ole teinud jõupingutusi kannatanule (puudutatud isikule) tekitatud kahju hüvitamiseks.
Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2.Kohus tuvastab asjas esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud: -
avaldajalt on Harju Maakohtu 04.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr xxx puudutatud isiku kasuks välja mõistetud tsiviilhagi korras 269 620,35 eurot (tl 5-6); kohtutäitur A P võttis 27.04.2012 menetlusse D OÜ avalduse täitedokumendis alusel täitemenetluse alustamiseks täiteasjas nr xxx (tl 7). Nõue on praegu täitmisel Tallinna kohtutäitur R S menetluses (tl 10).
3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.
4.Avaldaja on seisukohal, et täitemenetlus tuleb nõude aegumise tõttu lõpetada, tuginedes TsÜS § 157 lg-le 1. Puudutatud isik leiab, et aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega ning kohaldada tuleks TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut.
5.Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei saa kohtuotsusega kinnitatud nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 157 lg-t 11, mis reguleerib mh kriminaalmenetluses rahuldatud tsiviilhagi nõude aegumist. VÕSRS § 9 lg 5 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates 2019. aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Kuna käesoleval juhul jõustus täitedokumendiks olev kohtuotsus enne 01.07.2019, ei kohaldu asjas TsÜS § 157 lg 11. Kohus ei saa jätta VÕSRS § 9 lg-t 5 kohaldamata ning anda TsÜS § 157 lg-le 11 tagasiulatuvat jõudu; selleks tuleks kohtul kuulutada VÕSRS § 9 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus nõustub avaldaja väljatoodud argumentatsiooniga ning sätte seletuskirjas sedastatuga, mille kohaselt oli rakendussätte lisamine vajalik ja sobiv meede, et järgida õiguspärase ootuse põhimõtet nende suhtes, kelle puhul tehti otsus enne TsÜS § 157 lg 11 jõustumist.
6.Seega kohaldub käesolevas asjas TsÜS 157 lg 1, mis sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 alusel katkes aegumine ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuigi kohtule pole teada täpne täitedokumendi täitmiseks esitamise aeg, tehti seda hiljemalt täitemenetluse algatamise päeval 27.04.2012. Seega katkes 27.04.2012 aegumine ning algas uuesti järgmisel päeval 28.04.2012 (TsÜS § 135 lg 1). Kuna kohtule pole toodud esile muid aegumise katkemise või peatumise aluseks olevaid asjaolusid, aegus nõue 10 aasta möödumisel ehk 28.04.2022.
7.Puudutatud isik leiab, et aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest võlgnik on võlast tasunud marginaalse osa, mis viitab tasumisest kõrvalehoidmisele. Kohus selgitab, et aegumisele tuginemine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus üksnes väga erandlikel asjaoludel (Riigikohtu 10.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1199-13, p 13). Selleks ei anna alust üksnes asjaolu, et nõuet on rahuldatud väikesel määral või et võlgnik on tõenäoliselt võla tasumisest kõrvale hoidnud; üldjuhul võib iga
sissenõudja, kelle nõuet pole aegumistähtaja jooksul rahuldanud, väita, et see on tema suhtes ebaõiglane, sest osa nõudest on jäänud rahuldamata. Seadusandja on määranud maksimaalse aja, mille jooksul on võimalik võlgnevust sisse nõuda. Aegumise regulatsioon on vajalik, sest vastasel juhul veniks nõude täitmine ebamõistlikult pikaks ning kaoks igasugune ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta. Kuigi on arusaadav võlausaldaja nördimus võla suures osas rahuldamata jäämise kohta, ei nähtu asja materjalidest praegu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistaksid avaldajal võla aegumisele tuginemast.
8.Arvestades eespool toodud põhjendusi, asub kohus seisukohale, et puudutatud isiku nõue täiteasjas nr xxx on aegunud alates 28.04.2022 ning täitemenetlus tuleb lõpetada nõude aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 alusel. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest. Menetluskulude kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
10.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda, arvestades, et kohtusse pöördumise tingis asjaolu, et sissenõudja ei nõustunud aegumise kohaldamisega kohtueelses menetluses. Avaldajale ei saa ette heita kohtumenetluse algatamist ega õigusteadmistega esindaja kasutamist kohtumenetluses, sest ta on kohtusse pöördunud oma seadusega kaitstud huvi kaitseks.
11.Avaldaja taotleb menetluskuluna lepingulise esindaja kulude ja esialgse õiguskaitse avalduselt tasutud riigilõivu 70 euro väljamõistmist. Avaldaja esindaja on avaldusest nähtuvalt teinud asjas järgmisi toiminguid: vestlus kliendi esindajaga (15 min), avalduse koostamine kohtule (2 h 50 min), avalduse täiendamine ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine (2 h 35 min), e-kirjavahetus kliendiga (20 min), puuduste kõrvaldamine (20 min), seisukoha koostamine ja täiendamine (2 h 45 min), telefonivestlus kliendi esindajaga (15 min). Kokku on kliendi esindamisele kulunud 9 h. Avaldaja esindaja tunnihind on 160 eurot + km. Avaldaja palub esinduskulud välja mõista koos käibemaksuga ning mõista menetluskuludelt välja viivis alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
12.Riigikohus on kinnitanud, et ka hagita asjades tuleb esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31 (Riigikohtu 19.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-158-13, p 14). Põhilise kriteeriumina tuleb lähtuda kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Kohus on seisukohal, et kõiki esindaja toimingid võib pidada vajalikuks, kuid osaliselt on põhjendamatu nendeks kulunud aeg. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks avalduse ja esialgse õiguskaitse koostamisele ja täiendamisele kulunud aega (taotlusest nähtuvalt kokku 5 h 25 min). Aegumisega seotud asjaolud ei olnud keerulised; kohaldada ei tulnud TsÜSi eri redaktsioone ega peatuda pikemalt
võimalikel katkemiste/peatumiste alustel. Nõude täitmise aegumist lahendatakse hagita menetluses, kus kohtul on uurimispõhimõttest tulenevalt suurem roll asjaolude väljaselgitamisel. Kohus leiab, et avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele oli põhjendatud kulutada kokku 3 h (kohus vähendab seega ajakulu 2 h 25 min). Ka 07.07.2022 seisukoha täiendusele polnud põhjendatud kulutada üle 1 h 30 min (taotluses märgitud 2 h 45 min), sest osaliselt oli avaldaja samu argumente esitanud juba esialgses avalduses. Kohus vähendab siinkohal ajakulu 1 h ja 15 min võrra. Kokkuvõttes oli esindamiseks põhjendatud ajakulu 5 h 20 min (9 h – 3 h 40 min). Esindaja tunnihind (160 eurot + km) on vandeadvokaadi puhul tavapärane. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja esinduskulud 1024 eurot (koos käibemaksuga, sest avaldaja pole käibemaksukohustuslane). Sellele lisandub esialgse õiguskaitse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Kokku mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1094 eurot. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.