2-07-41542/9 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

06.detsembril 2007 hageja avalduse osaliselt. Kostja esitas 05. oktoobril 2007 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas, s.o distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise, lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga hüvitise väljamõistmise osas. Hageja esitas 05.11.2007 oma töövaidluskomisjonile esitatud nõuded hagiavalduse vormis. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja ettevõttes alates 01.03.2004 ning alates 03.01.2005 on tööandja nimeks OÜ S. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle elektron-hüdrauliliste seadmete monteerijana. Poolte suhted halvenesid alates märtsist 2007. Kostja määras hagejale 25.04.2007 kaks põhjendamatut noomitust. Kostja määras 18.05.2007 hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise. Hageja talle määratud karistusega ei nõustu. Kostja andis 08.05.2007 hagejale korralduse tuua tootmiseks vajalikke komponente tarnijatelt FEB S ja E . Hagejal ei olnud juhilube ning ta leidis, et see korraldus ei kuulu tema tööülesannete hulka, mistõttu hageja keeldud korralduse täitmisest. Ettevõttes on olemas autojuht. Samadel alustel keeldus hageja sama korralduse täitmisest 18.05.2007. 18.05.2007 ei ole hageja kostja suhtes agressiivselt ega ebaviisakalt käitunud. Hageja palk ettevõttes oli 9300 krooni kuus. Hageja ei soovi tööle ennistamist ning palub välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 55 800 krooni. Kostja on kinni pidanud hageja tööraamatut kuni 07.06.2007 ehk 10 päeva, mille eest palub hageja välja mõista hüvitis 4650 krooni. Lõpparve 6510 krooni väljamaksmisega on tööandja viivitanud 5 päeva , mille eest palub hageja välja mõista hüvitise 2325 krooni. Hageja palub välja mõista kompensatsioon kasutamata jäänud 9 päeva puhkuse eest. Kohtuistungil 07.10.2007 avaldas hageja, et on varem tegelenud ettevõttes ka kaupade vedamisega, kui pidi oma töö jaoks mõningaid komponente kohale tooma. OÜ-s S oli ka elektroonika osakond. Hageja töötas hüdraulika osakonnas. Kui firma alustas tegevust, oli hüdraulika osakonnas kolm inimest - hiljem üks vallandati ja üks koondati. Kõik kohustused, mida täitsid teised isikud, jäid nüüdsest hageja kohustusteks. Tarneid tegi hageja kord kuus. Hageja selgitas, et kahel korral ei olnud hageja nõus kaupa tooma, kuna ei olnud juhilube kaasas. Härra A K tahtis, et hageja sõidaks ilma lubadeta. Juhilubade olemasolu nõue ei olnud eelduseks tööle asumisel. Volitus kauba vastuvõtmiseks tarnijate käest oli ainult S ́l ja A ́il. Arvutis oli kirjas kaupa kätte saama volitatud isiku nimi. Täpsemini firma J arvutis. Firmast J toodi kõik tööriistad ja riided. Firmasse J helistati telefoni teel ja teatati, et hageja läheb kaubale järgi. FEBst sai hageja kauba kätte lihtsalt. Hageja nõustus kohtuistungil asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2(5)

Kostja taotluse kohaselt nõustub kostja töövaidluskomisjoni otsusega vaid osas, komisjon jättis rahuldamata hageja nõude kasutamata jäänud 9 puhkusepäeva eest hüvitise välja mõistmiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 03.01.2005 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle elektronhüdrauliliste seadmete monteerijana. Kostja määras 18.05.2007 hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise. Hageja 18.05.2007 tööraamatut välja ei võtnud ning kostja saatis 22.05.2007 hagejale teate, et ootab teda tööraamatut kätte saama. Kostja saatis 28.05.2007 hagejale tähitud kirja tööraamatu kätteandmiseks. Kostja maksis lõpparve hagejale välja 28.05.2007. Kostja taotluse kohaselt muutus hageja kostja esindajatega suheldes agressiivseks ja ebaviisakaks. Kostja palus hagejal kostja sõidukit kasutades ära tuua kaubad koostööpartnerite juurest, kuid kostja keeldus ülesande täitmisest. Kostja andmetel käis hageja autoga tööl, mistõttu ei ole arvestatavad tema väited, et tal ei olnud juhiluba kaasas. 2007 märtsis küsis hageja palka juurde, kuid kostja keeldus ja pärast seda suhted poolte vahel halvenesid. Töölepingu lisa 1 p 6.1.2 kohaselt oli hageja kohustatud täitma ilma erikorralduseta või otsese ülemuse korraldusel muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Poolte vahel oli praktika, et hageja käis aeg-ajalt kaupa toomas. Kostja avaldas kohtuistungil, et H K, hageja käitus agressiivselt, ei ole enam vaidlusaluse firmaga seotud ning viibib hetkel Hollandis. Hageja on eelnevalt olnud nõus kaupa tooma, kuid hiljem väitis, et see ei käi tema tööülesannete hulka. OÜ-s S oli sel ajal, kui hageja seal töötas, 67 inimest. OÜ S tegeles kõigega, mis puudutas veepuhastusseadmeid ja filtreid. Lisaks nende müügile tegeleti ka paigalduse ja valmistusega. Hageja töötas aadressil Xxx, Tallinn. Tööle võtmise eelduseks ei olnud juhiloa olemasolu, kuid hageja puhul oli teada, et ta omab juhiluba.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on määranud hagejale distsiplinaarkaristuse seaduslikult. Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist /---/ töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Vastavalt TSL § 103 lg 1 tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Kostja 18.05.2007 käskkirja nr 2-P kohaselt on hageja keeldunud 08.05.2007 täitmast kostja juhataja H J K korraldust tuua tootmiseks vajalikud komponendid ühendustoru, ventilaator jm tarnijatelt FEB S ja E . Sama käskkirja p 2 kohaselt on hageja 18.05.2007 keeldunud täitmast kostja juhataja H J K korraldust tuua tootmiseks vajalikud komponendid ühendustoru, ventilaator jm tarnijatelt FEB S ja E . Samuti on hageja käskkirja kohaselt käitunud agressiivselt ja ebaviisakalt juhataja H J K suhtes ähvardades teda vägivallaga. Hageja on tunnistanud, et ta keeldus täitmast kostja esindaja korraldust, kuid seetõttu, et tal ei olnud juhilube ja ta arvas, et komponentide transportimine ei kuulu tema tööülesannete hulka. Hageja ei tunnista ebaviisakat või agressiivset käitumist. Kohus leiab, et hageja ei ole ebaseaduslikult keeldunud tööandja korralduse täitmisest. Töölepingu kohaselt olid hageja töökohustuseks seadmete montaaž, kontroll ja valmistoodangu pakkimine. Komponentide transport tööülesannete hulka ei kuulunud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja tööle võtmisel ei olnud juhiloa olemasolu tööle pääsemise eelduseks. Samuti on kohus tuvastanud hageja ütluste ja kostja omaksvõtu kaudu, et kostja ettevõttes oli tööl autojuht, kes ise tegeles transpordiga. Seejuures kui autojuht hiljem koondati ning tema ülesandeid sooviti jagada teistele töötajatele, siis oleks tulnud selleks saada töötajate selgeltväljendatud nõusolek. Asjaolu, et hageja on varem kaupa toonud, ei kujuta endast töölepingut täiendavat tava, vaid viitab sellele, et hageja on oma nõusolekul täitnud varasemalt ülesandeid, mis tema tööülesannete hulka ei kuulu ning selline nõusolek ei laienenud hageja kohustustele tulevikuks. Tähtsust ei oma see, kas hagejal oli korraldusest keeldumise päeval kaasas juhiluba, kuivõrd korralduse täitmisest keeldumisel ei rikkunud hageja oma töökohustusi. Kohus leiab, et ebaviisakas või agressiivne käitumine hageja poolt ei ole leidnud tõendamist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ei nähtu sellist käitumist kinnitavaid asjaolusid ning kostja ei ole sellist käitumist omaks võtnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja on määranud hagejale distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikult. Järgnevalt hindab kohus hageja nõudeid seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Hageja palub välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 55 800 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja keskmine palk oli 9300 krooni kuus ning kohus loeb selle tõendatuks vastaval TsMS 231 lg 2. Vastavalt TLS § 117 lg 2 kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võtab hüvitise määramisel arvesse, et hageja on töötanud kostja ettevõttes juba alates 01.03.2004 ja et hageja ei ole andnud kostjale põhjust töölepingu lõpetamiseks. Samas arvestab kohus ka, et hagejal oli töölepingu lõpetamise hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus, mida hageja ei olnud õigeaegselt vaidlustanud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hüvitise kohaseks suuruseks on töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud 37 200 krooni. Hagi kohaselt on kostja lõpparve 6510 krooni väljamaksmisega viivitanud 5 päeva, mille eest palub hageja välja mõista hüvitise 2325 krooni. TLS § 74 lg 2 kohaselt pidi kostja hagejale 4(5)

lõpparve tasuma 18.05.2007. Kostja on lõpparve kinnipidamist tunnistanud ja väitnud, et see tulenes asjaolust, et kostja pidi raha tellima emaettevõtjalt. Kohus leiab, et kostjal ei olnud mõjuvaid põhjusi lõpparve tasumisega viivitamiseks ning et kostjalt tuleb lõpparve tasumisega viivitamise eest välja mõista hüvitis 2325 krooni. Hagi kohaselt on kostja kinni pidanud hageja tööraamatut kuni 07.06.2007 ehk 10 päeva, mille eest palub hageja välja mõista hüvitis 4650 krooni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-34-07 selgitanud, et tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Kuid kui tööraamatut on kinni peetud pärast võlaõigusseaduse jõustumist, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist ega ka mitte seda, et hageja oleks tööraamatut nõudnud, kuid et kostja oleks talle tööraamatu andmisest keeldunud, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. Hageja palub välja mõista kompensatsioon kasutamata jäänud 9 päeva puhkuse eest. Töövaidluskomisjon on selle hageja nõude jätnud rahuldamata ning ei hageja ega kostja ei ole töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1 ls 2 töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kuna kohus on töövaidluskomisjoni otsusega selles osas seotud, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.