Tsiviilasi nr 2-07-21162
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
05.detsember 2008.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-21162
Tsiviilasi
Palamuse Vallavalitsuse avaldus Mxxxx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Palamuse Vallavalitsus (registrikood 75003140, asukoht Suur 5 Palamuse alevik Palamuse vald) Puudutatud isik: Mxxxx Mxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Uno Paimets Puudutatud isik: VxxxxxMxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
03.10.2007.a, 24.10.2007.a, 10.04.2008.a
Kohus määras: Jätta rahuldamata Palamuse Vallavalitsuse taotlus Mxxxx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamiseks. Menetluskulud – ekspertiisitasu 3560 ja 3570 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimets’a tasu 991,2 krooni ning riigilõiv 200 krooni – tuleb jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes kinnisesse asutusse paigutamise abinõu rakendati, tema abikaasa, temaga koos elanud perekonnaliikmed, eestkostja, usaldusisik, isiku elukohajärgne valla-või linnavalitsus ja kinnise asutuse juht. Kohus tuvastas: Palamuse Vallavalitsus esitas avalduse Mxxxx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamiseks. Avalduse kohaselt on Mxxxx Mxxxxxxxseoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega üliohtlik endale ja teistele. Tema suhtes kohaldatud varasemad abinõud ei ole tulemusi andnud. Kohtuistung Mxxxx Mxxxxxx tema ärakuulamisel seletas, et tema kinnisesse asutusse paigutamine ei ole vajalik, tuleb eluga hästi toime. MxxxxxMxxxxxx ema Vxxxx Mxxxxxx seletas, et pojal muud viga pole, kui ainult ärritub kergesti. Poeg teeb koduseid töid, otsib endale töökohta, hoolitseb oma lapse eest. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära puudutatud isikud, asub seisukohale, et Mxxxx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamine ei ole vajalik. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Ekspert Ilmar Laas on 24.08.2007.a teostanud Mxxxx Mxxxxxx suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspert on asunud seisukohale, et Mxxxx Mxxxxxxx esineb raske psüühikahäire kroonilise vaimuhaiguse paranoidse skisofreenia kujul, haigus on alanud umbes 2003.a ja põhjustanud raske puude ning vaimse invaliidistumise, käesoleval ajal avaldub haigus luulumeeleoluna, haiguskriitika puudumisena, formaalse arusaamisena ravi vajadusest, muutustena tunde- ja tahteelus, lisaks on Mxxxx Mxxxxxxx diagnoositud amfetamiininarkomaania ja –sõltuvus; Mxxxx Mxxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; Mxxxx Mxxxxxxxei ole endale ohtlik, ümbrusele on Mxxxx Mxxxxxx kaudselt ohtlik: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, samuti ravimite ebaregulaarne tarvitamine reeglina provotseerib skisofreenia ägenemise ja siis võib Mxxxx Mxxxxxx käitumine olla ettearvamatu, kaudne oht väljendub selles, et Mxxxx Mxxxxxxx puudub sisuline haiguskriitika ja arusaam regulaarse ravi vajadusest. Kriminaalasjas Mxxxx Mxxxxxx süüdistuses KarS §-de 214 lg 1 ja 263 p 1, 2, 3 järgi on 07.06.2006.a SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku arst-psühhiaatrite poolt teostatud Mxxxx Mxxxxxx suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis. Eksperdid on asunud seisukohale, et Mxxxx Mxxxxxx põeb vaimuhaigust skisofreenia kujul, mis käesoleval ajal avaldub mõttekäigu vormilistes häiretes ja haigusteadvuse sisulises puudumises, psühhoosielamusi ei ole pärast haiglast lahkumist 02.06.2006.a esinenud; Mxxxx Mxxxxxx
oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal 08.09. – 09.09.2006.a oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma teost, sealhulgas selle keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima ning on seda ka praegusel ajal; Mxxxx Mxxxxxx on võimeline oma vaimse seisundi tõttu kohtus esinema ja süüdimõistmisel karistust kandma; Mxxxx Mxxxxxx suhtes ei ole käesoleval ajal vajalik meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamine. Põhjendusega, et kaks ekspertiisi Mxxxx Mxxxxxx suhtes on teostatud vahega aasta ja kaks kuud ning eksperdid on asunud vastandlikele seisukohtadele – ekspert Ilmar Laas leidis, et Mxxxx Mxxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ja Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku eksperdid leidsid, et Mxxxx Mxxxxxx on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima - määras kohus tsiviilasjas komisjonilise kordusekspertiisi. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku eksperdid on 10.12.2007.a teostanud Mxxxx Mxxxxxx suhtes ambulatoorse komisjonilise kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Eksperdid on asunud seisukohale, et Mxxxx Mxxxxxxx esineb raske psüühikahäire, mis avaldub paranoidse skisofreenia, isiksushäire ning amfetamiinisõltuvusena, käesoleval ajal ei ole uuritava käitumist mõjutavaks teguriks paranoidsele skisofreeniale omane situatsiooni luululine tõlgendamine, vaid isiksushäirest tulenevad probleemid sotsiaalses keskkonnas funktsioneerimisel, uuritav tunnistab oma norme eiravat tegutsemist formaalselt, kuid ei suuda teha talle määratud karistuste põhjal korrektiive oma käitumises, antud käitumismuster on erinevates situatsioonides püsiv; Mxxxx Mxxxxxx võib olla endale ja teistele ohtlik, ohtlikkus seisneb käesoleval ajal ettearvamatus, tagajärgedega mittearvestavas tegevuses, hetkel ei ole tema käitumine ajendatud meelepetetest, paraloogilistest mõttekäiguhäiretest, vaid isiksuslikest teguritest; tema tegutsemise ja vabaduse piiramiseks tuleb kohaldada alternatiivseid sunnivahendeid võrreldes kinnisesse asutusse paigutamisega. Samuti on tsiviilasja juurde võetud Mxxxx Mxxxxxx poolt kriminaalasjas tema süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt. Eksperdid Hanna Sova ja Innar Tõru on 23.05.2008.a andnud arvamuse selles, et Mxxxx Mxxxxxxx esinevad paranoidse skisofreenia remissiooni seisundi, segatüüpi isiksushäire ja sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest (tubakas, amfetamiin); Mxxxx Mxxxxxxx talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal (2006.a juunist kuni 2006.a novembrini) esinenud ja ka praegu esinev psüühikahäirete kogum ei välistanud temal võimet aru saada oma tegude iseloomust sh nende keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtida ei kõnealusel perioodil (2006.a juunist kuni 2006.a novembrini) ega käesoleval ajal; Mxxxx Mxxxxxx vajab paranoidse skisofreenia tõttu jätkuvalt toetusravi, kuid oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta ohtlik, mistõttu aktiivse haiglaravi kohaldamiseks tema suhtes ei ole meditsiinilist näidustust, Mxxxx Mxxxxxx on suuteline viibima tugevalt kontrollitud tingimustes, kus on tagatud psühhiaatrilise abi kättesaadavus. Seega on eksperdid viimase kahe ja poole aasta jooksul kriminaal- ja tsiviilasjades asunud Mxxxx Mxxxxxx suhtes seisukohale, et Mxxxx Mxxxxxx põeb paranoidset skisofreeniat, lisaks esineb tal isiksushäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest amfetamiinist ja tubakast. Mxxxx Mxxxxxx ohtlikkus teistele ilmneb kohtu hinnangul selles, et viimase aasta jooksul on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 21.11.2007.a otsusega varalise kasu üleandmise nõudmises ähvardusega hävitada vara ja kasutada vägivalda, mis on toime pandud 08.09. – 09.09.2006.a ja rahu ja avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, vastu hakates avalikku korda kaitsvatele isikutele ja kasutades relvana kasutatavat muud eset, mis on toime pandud 27.07.2007.a ja mille eest teda karistati liitkaristusega 2 aastat ja 10 kuud vangistust, kohaldades 3-aastast katseaega koos kontrollnõuetega; 2) Tartu Maakohtu 25.11.2008.a otsusega narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemises 2006.a sügisel ja 2006.a lõpus isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ja täisealise isiku poolt narkootilise aine ebaseadusliku manustamises nooremale kui
kaheksateistaastasele isikule isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, mille eest teda karistati liitkaristusega 4 aastat vangistust. Samuti ilmneb Mxxxx Mxxxxxx ohtlikkus selles, et ta on toime pannud arvukalt väärtegusid – peamiselt liiklusalaseid ja ka narkootikumidega seotuid. Liiklusalased väärteod on seotud peamiselt mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta. Sellise liiklejana on Mxxxx Mxxxxxx vaieldamatult ohtlik teistele. Seega on Mxxxx Mxxxxxxx karistatud Tartu Maakohtu 25.11.2008.a otsusega 4-aastase vangistusega, millise kandmise aega arvestatakse kohtuotsuse järgi alates Mxxxx Mxxxxxx kahtlustatavana kinnipidamisest 04.03.2008.a. Kohtu hinnangul on Mxxxx Mxxxxxx vangistamisega neljaks aastaks ära langenud vajadus hinnata Mxxxx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamise vajalikkust. Mxxxx Mxxxxxx on ühiskonnast isoleeritud ja sellega on elimineeritud tema võimalik ohtlikkus teistele. Eeltoodud alustel tuleb Palamuse Vallavalitsuse avaldus Mxxxx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasud 3560 ja 3570 krooni, määratud esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 991,2 krooni ja riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb esindaja tasu ja riigilõiv jätta riigi kanda Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 520, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1 lg 5 p 2, 525, 526.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.