Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
X-X X hagi X X (õigusjärglased X X ja X X), X X, X X ning X X vastu kaasomandi jagamiseks reaalosadeks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X X ja X X apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X-X X (ik xxxxxxxxxx, elukoht ) Kostja 1 X X (X X õigusjärglane, ik xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Kostja 2 X X (X X Õigusjärglane, ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja 3 X X (ik xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Kostja 4 X X (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja 5 X X (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx)
Resolutsioon
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.06.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja jagas 01.12.04 notariaalse kinkelepingu alusel kostjatele iseseisvate kinnistutena temale kuulunud xxxxxxx kinnistu asukohaga xxxxxxxxxx ja alles jäänud sama nimega kinnistu kaasomandisse, seejuures jäi hageja omandisse suurem osa (88/100) ja kostjatele kogumis väiksem (12/100). Tulenevalt hageja ja kostjate 4. ja 5. vaheliste suhete halvenemisest soovib hageja kaasomandi lõpetada kuna kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet hageja nõudel jagades asi reaalosadeks. Kostjate vastuväited
3.Kostjad 4 ja 5 hagi ei tunnistanud. Hageja poolt kinnistu soovitud viisil reaalosadeks jagamine ei ole võimalik ega lubatav, kahjustades ebamõistlikult kostjate huve, kuna ühe reaalosa senisel sihtotstarbel kasutamine pole enam võimalik. Ilma üheaegselt reaalosadeks jagamisega servituutude seadmiseta ei oleks kostjatel enam võimalik kinnistule pääseda, kasutada sauna kui olulist olmeruumi, sest hoones puuduvad pesemisvõimalused. Reaalosadeks jagamise korral jääks kostjate kinnistule kaev, samas ei ole hagejal võimalik vett saada muudest allikatest kui nimetatud kaevust. Olulise osa kinnistust moodustab rannajoon, millele puuduks kinnistu reaalosadeks jagamise korral juurdepääs.
4.Kaasomanikele ei ole esitanud kinnisasja jagamise kokkulepet, millega oleks olnud võimalik nõustuda. Hageja on sisuliselt jätnud enne kohtusse pöördumist välja selgitamata kokkuleppe saavutamise võimalikkuse.
5.Kuivõrd menetluse käigus on kostjatele 4 ja 5 selgunud Kuusiku kinnistu reaalosadeks jagamise tegelik eesmärk, milleks on hagejale reaalosana eraldatava kinnistu müümine kolmandatele isikutele, siis tegid kostjad 4 ja 5 ettepaneku hagejale kuuluv mõtteline osa müüa kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja jagas xxxxxxxxx kinnistu kaheks iseseisvaks kinnistuks järgmiselt: xxxxxxxxx I kinnistun suurusega 1624 m2 vastavalt katastriüksuse plaanile 01.06.07 jääb X X, X X, X Xi, X X ning X X kaasomandisse ning xxxxxxxxx kinnistu suurusega 11 910 m2 vastavalt katastriüksuse plaanile 01.06.07 jääb X-X ainuomandisse.
7.Kaasomanike vahel puudub asja jagamiseks kokkulepe. Kinkelepingus toodud lepped asja kasutamise üle pole kaasomanike vahelised, vaid kinkija ja kingisaajate vaheline kokkulepe. Mõned kingisaajad on näidanud üle tänamatust, mis on tinginud hagi esitamise kohtusse, millega kaasnesid hageja kui eaka inimese hingelised piinad.
8.Kostjate ettepanek asja jagamiseks kaasomanike vahelisel enampakkumisel pole asjakohane kuna vastavalt kohtupraktikale tuleb nimetatud ettepanek esitada vastuhagina.
9.Kohus on seisukohal, et asja jagamisel omab suuremat tähtsust kaasomanike enamiku tahe. Hagile vastu vaidlevad kaasomanikud omavad asjas 4/100 osa, hagejale ja hagi toetavatele kostjatele kuulub asjas 96/100 osa. Määravaks on asja endise omaniku, hageja, tahe, kes vabatahtlikult loobus oma omandist kostjate kasuks kinke teel.
10.Kostjate 4 ja 5 vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata ega haaku teiste asjas kogutud tõenditega, samuti kindlaks tehtud asjaoludega.
11.Kinnistu jagamisel on arvestatud võimalikult suure ulatuses kaasomanike huve. Hagiavalduse täiendusega jäävad ait ja kaev ühisomandisse, tee kasutamiseks saab seada servituudi. Juurdepääs merele on tagatud kostjatele 4 ja 5 omandis olevalt Kadaka kinnistult.
2(4)
12.Käesolev kohtuotsus hõlmab ka piiride kooskõlastuse. Asja jagamisel on arvesse on võetud maatüki olemust ja maakorralduslikke nõudeid. Kohus ei pidanud vajalikuks antud asjas määrata ekspertiisi. Omandi suurused on looduses piisavalt täpselt piiritletud katastriüksuse plaanidega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.X X ja X X esitasid otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad otsuse tühistada ja teha uue otsuse kaasomandi lõpetamiseks kaasomanike vahelise enampakkumise teel.
14.Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga, et apellandid on üles näidanud tänamatust vastustaja suhtes, mis tingis hagi esitamise kohtusse ning millega kaasnesid vastustaja kui eaka inimese hingelised piinad. Tegemist on ränga süüdistusega, millel puudub alus. Apellandid ei ole olnud kinnistu jagamise vastu ning jõuti ka peaaegu kompromissini. Lõpliku kompromissini ei jõutud, kuna selgus apellantidele suunatud väljamõeldud alatu laim ja kinnistu jagamise tõeline põhjus. Müüa kinnistu kolmandatele isikutele.
15.Kohus ei vaevunud otsuses analüüsima apellantide ettepanekut, müüa kinnistu kaasomanike vahelise enampakkumise teel.
16.Apellantidele jääb arusaamatuks, miks üldse hagi kohtusse esitati ning on seisukohal, et hagi on kohtusse esitatud valedel alustel.
17.Kohus on jätnud sauna kasutamise poolte otsustada, teades, et kompromissi saavutamine ei ole enam võimalik.
18.Arusaamatu on, mille põhjal kohus otsustas, et eraldatavad kinnisomandi suurused on looduses piisavalt piiritletud katastriüksuse plaanidega ning seetõttu pole vaja määrata ekspertiisi. Mingeid piiripunkte ei ole olemas ja kohus ei ole kordagi istungitel käsitlenud ekspertiisi vajalikkust. Vastustajate seisukoht
19.Vastustajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole täitnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, kuna ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli.
22.Hagiavalduse asjaolude kohaselt tingis hagi esitamise vajaduse halb läbisaamine lastelaste X X ja X Xga, kusjuures viimased halba läbisaamist hagejaga eitavad ja väidavad, et neile teadaolevalt ei ole hageja ise avaldanud kunagi soovi kinnistu jagamiseks, kostjat soovis jagada kostja X X. Sellises olukorras pidanuks kohus ka hageja isiklikul ära kuulama ning mitte piirduma üksnes hageja esindaja seletustega. Hagejale on riigi õigusabi korras määratud esindajaks advokaat, kes ringkonnakohtus küsimustele hageja tegelike soovide ja vajaduste kohta vastata ei osanud, vaid pöördus vastuste saamiseks kostjate 1, 2 ja 3 poole. Kolleegiumi arvamuse kohaselt puudub esindajal vahetu kontakt hagejaga ning ta saab juhised menetluse jätkamiseks teistelt kostjatelt.
3(4)
23.Kohus ei ole analüüsinud, kas soovitud kujul maatükist reaalosa eraldamine on võimalik arvestades maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. Näiteks on kinnisasi maakorraldusseaduse § 13 lg 4 kohaselt jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Küsimuse lahendamine, kas asja olemus võimaldab selle jagamist, hõlmab muuhulgas ka elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmise, otstarbeka juurdepääsutee tagamise, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist. Nii maatükist kui ka sellel asuvast ehitisest reaalosa eraldamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ja põhjendatud eksperdiarvamust. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 15.12.2003 otsuss nr 3-2-1-103-03. Ringkonnakohtu arvates OÜ Teodoliit poolt koostatud Kuusiku katastriüksuse plaan ei kinnita kuidagi, et maatükkide eraldamine soovitud viisil vastaks maakorraldusnõuetele, lahendamata on eelkõige juurdepääsutee küsimus.
24.Kohus jättis tähelepanuta kostjate 4 ja 5 poolt esitatud ettepaneku lõpetada kaasomand kaasomanike vahelise enampakkumise läbiviimise teel, kuna seda ei esitatud vastuhagina, mis tuli kostjatele üllatusena. Toimiku materjalist ei nähtu, et kohus oleks kostjatele selgitanud, et nende ettepanekut ei saa arvesse võtta, kui see ei ole vormistatud vastuhagina. Kostjad põhjendasid oma ettepanekut sellega, et kui hagi esitamise eesmärgiks oli, et eraldi kinnistut on parem müüa, on õiglane anda eelkõige kaasomanikele võimalus kogu kinnistu ostmiseks. Kostja X X kohtuistungil antud ütlustest (tl 76, 77) - „... ema tervis on tugev ja ta tahab tulevikus, kus meie ei jõua enam tema eest hoolitseda, mugavasse hooldekodusse ja selleks on vaja maa maha müüa, hooldekodu on kallis“ – nähtub ühemõtteliselt, et eesmärgiks oli kinnistu müümine.
25.Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
26.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Reet Allikvere
Tiit Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.