2-08-658
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
20.11.2008.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-658
Tsiviilasi
Kose Vallavalitsuse piiramiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Kose vald Kose Vallavalitsuse kaudu, asukoht Hariduse 1 Kose alevik Kose vald, Esindajad vallasekretär Kätlin Iljin ja sotsiaalnõunik Merike Pihla
esindajad
avaldus Lxxxx Mxxxxxxxx teovõime
Puudutatud isikud: Lxxxx Mxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Tugikodus, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
elukoht xxxxxx
IxxxxxMxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mxxxx Mxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mxxxxx Mxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
elukoht
18.11.2008.a
Kohus määras: Piirata Lxxxx Mxxxxxxx elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teovõimet.
(isikukoodxxxxxxxxxxxx, xxxxxx Tugikodus, asukoht
Lxxxx Mxxxxxxxxx eestkostjaks määrata Ixxxx Mxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). LxxxxxMxxxxxxx võib teha iseseisvalt tehinguid väärtusega ühekordselt 500 krooni ulatuses ja 500 krooni ulatuses ühes kuus välja arvatud laenu võtmine ja laenu andmine. Ixxxx Mxxxxxxxxxxülesanded eestkostjana: teha Lxxxx Mxxxxxxxxx eest kõik tehingud ja toimingud, mille väärtus ületab ühekordselt 500 krooni ja mille väärtus ületab ühe kuu jooksul 500 krooni, sealhulgas teha Lxxxx Mxxxxxxxxx eest kõik laenutehingud - nii laenu andmine kui ka laenu võtmine - olenemata tehingu väärtusest; teha Lxxxx Mxxxxxxxxx eest kõik pangatehingud ning esindada LxxxxxMxxxxxxxxx ametiasutustes; korraldada Lxxxx Mxxxxxxxxi hooldus ja ravi. Eestkostja on kohustatud tegutsema eestkostetava huvides. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostja poolt eestkostetava nimel tehtavate tehingute piirangud on nimetatud Perekonnaseaduse §-s 99, eestkostja ja eestkostetava vahelised keelatud tehingud on nimetatud Perekonnaseaduse §-s 100. Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse kuulutamisest. Menetluskulud – ekspertiisitasu 3560 krooni ja riigilõiv 200 krooni – tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus tuvastas: Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Kose vald on esitanud avalduse, milles palub määrata eestkostja Lxxxx Mxxxxxxxxxx. Kohtuistung Lxxxx Mxxxxxxx tema küsitlemisel mõistis eluoluliste küsimuste sisu, rääkis oma elust, kirjeldas oma igapäevaseid tegevusi. Lxxxx Mxxxxxxxx ema Ixxxx Mxxxxxxx avaldas, et on nõus olema xxxx Mxxxxxxxx eestkostjaks, on seni taganud Lxxxx Mxxxxxxxx kogu elukorralduse. Ixxxx Mxxxxxxx seletas, et Lxxxx Mxxxxxxx ei saaks iseseisvalt hakkama kuu aja jooksul kulutuste planeerimisega, väljaspool tuttavaid kohti iseseisvalt ei liikle, tuttavates kohtades on võimeline ka bussiga sõitma, võõrastes poodides ei käi, kodupoes käib, nimekirja järgi on võimeline ostma vajalikud kaubad, kommunaalkulude ja muude arvete tasumisega iseseisvalt hakkama ei saa, oskab enda suhtes hinnata arstiabi vajalikkust, peab isiklikku hügieeni, on
võimeline konkreetsete juhiste järgi endale riideid ostma, on võimeline ennast vastavalt ilmastikule riidesse panema, oskab teha lihtsamaid töid – aiatöid, koristab, peseb, oskab oma päeva planeerida, teeb käsitööd, teeb sporti, on rahaga väga kokkuhoidlik, loeb. Lxxxx Mxxxxxxxxxisa Mxxxxx Mxxxxxxx esitas kirjaliku seisukoha selles, et on nõus Lxxxx Mxxxxxxxi teovõime piiramisega ja Ixxxx Mxxxxxxxx määramisega Lxxxx Mxxxxxxxx eestkostjaks. Ixxxx Mxxxxxxx ja Kose Vallavalitsus arvasid, et Lxxxx Mxxxxxxxxvõiks iseseisvalt teha tehinguid 500 krooni ulatuses. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud puudutatud isikud leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, Lxxxx Mxxxxxxxxxx tuleb määrata eestkostja. Kohus ei määranud Lxxxx Mxxxxxxxxxx TsMS § 520 lg 1 ja 2 alusel esindajat, kuna eestkostet ei seata Lxxxx Mxxxxxxxx enamuse asjade ajamiseks. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Eksperdi hinnangul Lxxxx Mxxxxxxxxei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; LxxxxMxxxxxxx ei ole vaimuhaige, tal esineb raske psüühikahäire mõõduka vaimse alaarengu (nõrgamõistuslikkuse) kujul; Lxxxx Mxxxxxxx ei mõista dokumentide olemust ja tähendust, eneseteenindamise oskused on olemas, pangas ise hakkama ei saaks; Lxxxx Mxxxxxxxxxx on vaja määrata eestkostja, kes peaks Lxxxx Mxxxxxxxx eest tegema kõik juriidilised toimingud ja rahalised tehingud, mis on suuremad kui 500 krooni ja kindlustama Lxxxx Mxxxxxxxx pideva ööpäevaringse kõrvalabi ja hooldusega, eestkoste peaks kestema 3 aastat. Lxxxx Mxxxxxxxx arusaamisvõime väljendub tema ema Ixxxx Mxxxxxxxx ütlustes ja eksperdi arvamuses. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, Lxxxx Mxxxxxxxx osaliselt ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Lxxxx Mxxxxxxxx teovõimet tuleb piirata ning talle tuleb määrata eestkostja. Tulenevalt vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt, et Lxxxx Mxxxxxxx võib teha iseseisvalt tehinguid väärtusega ühekordselt 500 krooni ulatuses ja 500 krooni ulatuses ühes kuus välja arvatud laenamine ja laenu andmine. Ixxxx Mxxxxxxx Lxxxx Mxxxxxxxx eestkostjana peab tegema Lxxxx Mxxxxxxxx eest kõik tehingud ja toimingud, mille väärtus ületab ühekordsena 500 krooni ja mille väärtus ületab ühe kuu jooksul 500 krooni, sealhulgas tegema Lxxxx Mxxxxxxxx eest kõik laenutehingud - nii laenu andmine kui ka laenu võtmine - olenemata tehingu väärtusest; tegema Lxxxx Mxxxxxxxx eest kõik pangatehingud ning esindada Lxxxx Mxxxxxxxx ametiasutustes; korraldama Lxxxx Mxxxxxxxx hoolduse ja ravi. Kuna eestkostet ei seata Lxxxx Mxxxxxxxx kõigi asjade ajamiseks, siis ei võeta TsMS § 526 lg 5 alusel Lxxxx Mxxxxxxxxxt ära valimisõigust. xx PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. Ixxxx Mxxxxxxx on andnud nõusoleku olla eestkostjaks. Ixxxx Mxxxxxxxx puhul ei esine PkS §-s
96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Ixxxx Mxxxxxxx on Lxxxx Mxxxxxxxx ema. Ixxxx Mxxxxxxxxon tegutsenud Lxxxx Mxxxxxxxx huvisid silmas pidades – Ixxxx Mxxxxxxx on senini taganud Lxxxx Mxxxxxxxi kogu hoolduse ja asjaajamise. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et xxxxx Mxxxxxxx on PkS § 95 lg 3 nimetatud isik, keda võidakse määrata Lxxxx Mxxxxxxxx eeskostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Menetluskulude jaotus Menetluskuludeks on ekspertiisitasu 3560 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb riigilõiv jätta riigi kanda Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 520, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1 lg 5 p 2, 525, 526.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.