AS TKkaebus kohtutäitur KP(P ) 14.08.2008. a otsusele täiteasjas nr 025/2007/4915
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise aeg
Avaldaja AS TK(täitemenetluses võlgnik, registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja volitatud esindaja MA (kontaktaadress XXX) Puudutatud isikud kohtutäitur K P (XXX) sissenõudja OÜ F MGMT (XXX) 6. november 2008. a
Ärakuulamisel osalenud isikud
Avaldaja volitatud esindaja MA Puudutatud isik kohtutäitur K P Kohtutäitur KP nõustaja Tõnu K
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada kohtutäituri KP 14.08.2008. a. otsus täiteasjas nr 025/2007/4915 ning tunnistada kohtutäituri KP tegevus kohtutäituri põhitasu sissenõudmisel täiteasjas nr 025/2007/4915 15.10.2007. a tehtud kohtutäituri tasu otsuse järgi ja 21.11.2007. a. arestitud AS-i TK kinnisasjade arestist vabastamata jätmisel ebaseaduslikuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.12.09.2008. a esitas AS TK Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur KP 14.08.2008. a otsusele täiteasjas nr 025/2007/4915. Esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt sai avaldaja 1(6)
2-08-58844 16.10.2007. a (avalduses märgitud ekslikult 2008. a.) täitmisteate täiteasjas nr 025/2007/4915, mille kohaselt oli kohtutäitur K P algatanud täitemenetluse avaldaja suhtes OÜ F MGMT avalduse alusel võlgnevuse summas 9 079 680 krooni sissenõudmiseks. Nimetatud täiteasjas esitas sissenõudja 23.05.2008. a. kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja palus vabastada võlgnikule (avaldajale) kuuluvad kinnisasjad aresti alt. 15.07.2008. a sai avaldaja kohtutäiturilt kirja „Täitemenetlusest (täiteasi nr 025/2007/4915)“, milles kohtutäitur asus seisukohale, et täitemenetlus kuulub jätkamisele tasumata täitekulude 425 642 krooni osas, samuti et rahuldamisele ei kuulu sissenõudja taotlus võlgniku vara arestist vabastamise osas. 23.07.2008. a. esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, leides, et kohtutäituri poolt avaldajale kirjas „Täitemenetlusest (täiteasi nr 025/2007/4915)“ toodud seisukohad ei vasta seadusele, seaduse kohaselt puudub kohtutäituril õigus saada põhitasu kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses märgitud suuruses ning kohtutäitur on ebaõigesti jätnud vabastamata võlgnikule kuuluvad kinnisasjad aresti alt. 14.08.2008. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis kaevatavas otsuses, et kuivõrd ta saatis 15.02.2007. a võlgnikule koos täitmisteatega kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja seda ei vaidlustatud seaduses ettenähtud aja jooksul (1 kuu), siis on kohtutäituril antud täiteasjas õigus saada põhitasu kohtutäituri otsuses märgitud ulatuses, st täisulatuses arvutatuna sissenõudja avalduses märgitud nõudesummalt vastavalt KTS § 2512 lg 3.
2.Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et antud juhul on tõusetunud vaidlus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse õigeaegsest vaidlustamisest. Koos täitmisteatega saadetud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses oli oli kohtutäituri tasu arvutamisel lähtutud sissenõudja avalduses nimetatud nõudesummast ja KTS § 2512 lg 3. Kuna täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, lähtub kohtutäitur tasu väljamõistmise otsuse koostamisel üksnes sissenõudja märgitud nõudesummast, ega kontrolli materiaalõiguslikke asjaolusid. Seega puudus tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamiseks täitemenetluse alguses alus, sest otsus oli tehtud formaalselt õigesti. Täitemenetluse alguses ei olnud võimalik teada, kas täitur saavutab täitetoimingutega sissenõudja nõude rahuldamise või mitte. Sissenõudja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avalduse tegemise ajal sai selgeks, et kohtutäituri tegevuse tulemusena ei ole antud täiteasjas sissenõudja nõuet täidetud (kohtutäituri ametitoimingute tulemusel laekus sissenõudjale 0,00 krooni), nõuet ei ole täidetud ka väljaspool kohtumenetlust, mistõttu tõusetus täitemenetluse lõpetamisel KTS § 23 lg 3 kohaldamise vajalikkus. KTS § 23 lg 3 kohaselt, juhul kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Kaebaja leiab, et KTS § 23 lg 3 kohase arvutuse tulemusena on kohtutäituri põhitasu suuruseks antud täiteasjas 4.50 krooni, millele lisandub käibemaks. Eeltoodud põhitasule lisaks võib kohtutäitur nõuda täitemenetluse alustamise tasu summas 295 krooni ning täitekulusid summas 76 krooni. Avaldaja nõustub täitemenetluse jätkamisega eelnimetatud summade osas. Avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et rahalise nõude täitmisel muutub kohtutäituri tasu vastavalt KTS § 23 lg 1 sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, kuid rõhutab, et nimetatud tasu suurus tuleb arvestada vastavalt KTS § 23 lg 3. Täitemenetluse jätkamine on ebaseaduslik osas, millega nõutakse sisse kohtutäituri tasu suuremas summas võrreldes sellega, mida lubavad kohtutäituril nõuda KTS § 23 lg 3 ja KTS § 21 lg 3. Kui kohtutäituril oleks iga rahalise nõude täitmisel õigus saada tasu täitemenetluse alustamisel koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise tsuse järgi, sõltumata sellest, kas kohtutäitur peale võlgnikule täitmisteate ja täitekulude väljamõistmise otsuse saatmise üldse midagi teeb ning sõltumata sellest, kas nõue saab täidetud või mitte, kaotaks KTS § 23 lg 3 mõtte.
3.Kaevatava otsusega on kohtutäitur samuti ebaõigesti jätnud võlgniku vara arestist vabastamata. Kohtutäitur on peale sissenõudjalt võlgnikule kuuluva kinnisvara arestist vabastamiseks avalduse saamist jätnud käsutamise keelumärke võlgnikule kuuluvatele kinnistutele asukohaga Tallinna XXX, XXX ja XXX, leides seejuures, et TMS § 53 lg 1 rikkumist ei esine. Võlgnik selle seisukohaga ei nõustu ningon arvamusel, et kohtutäituri poolt 2(6)
2-08-58844 seatud käsutuspiirang on sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamiseks tehtud avalduse tõttu muutunud ebaproportsionaalseks. Kohtutäituri poolt 21.11.2007. a koostatud kinnisasja arestimisakti kohaselt on kohtutäitur hinnanud kinnistute väärtuseks 14 900 000 krooni. Arestimisel toimunud vara hindamisel pidi kohtutäitur TMS § 74 lg 5 kohaselt lähtuma asja harilikust väärtusest, milleks on selle kohalik keskmine müügihind. Asjatundmatu ja põhjendamatu on kohtutäituri praegune seisukoht asjade hariliku väärtuse ja varade turuväärtuse võimaliku vähenemise kohta. Kuivõrd kohtutäituri tasu, täitemenetluse algatamise tasu ja täitekulude nõue on õigustatud üksnes 376.31 krooni ulatuses, on täielikult põhjendamata võlgniku kinnisvaral käsutuspiirangute hoidmine ning isegi juhul, kui kohtutäitur asus ekslikult seisukohale, et tal on õigus nõuda täitekulusid summas 425 642 krooni, on õigustamata võlgniku vara arestituna hoidmine selliselt, et arestitud vara väärtus ületab 25kordselt täitekulude nõuet. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetlusega kaasnevad omandiõiguse piirangud ei kujuta endast PS § 32 rikkumist. Kuna hüpoteekidega tagatud nõuded ei ole täitemenetluses täitmisel, on vara arestitud TMS § 53 lg 1 lubatust suuremas määras. Ebaõige on ka kohtutäituri seisukoht, et täitekulude nõude nõudmisel on ta seotud täitedokumentides nimetatud hüpoteekidega koormatud varaga. Kuna sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist, ei ole õigustatud sissenõudja poolt esitatud täitedokumentides nimetatud vara pidamine täitemenetluse sihtvaraks, eriti juhul kui selle vara arestituna hoidmine on tugevas vastuolus võlgniku huvidega ja TMS § 53 lg 1. Kuna võlgniku vara arestist vabastamata jätmine on vastuolus TMS § 53 lg 1, ei oma tähendust kohtutäituri väited võimaliku vara müügist täitekuludeks jääva rahasumma kohta. Kuna sissenõudja on avaldanud soovi täitemenetluse lõpetamiseks, puudub kohtutäituril õigus täitedokumentideks olevates hüpoteegi seadmise lepingutes nimetatud vara müüa.
4.Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul tühistada kohtutäitur KP14.08.2008. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4915 ning tunnustada kohtutäituri õigust nõuda põhitasu lähtuvalt KTS § 23 lg 3, samuti vabastada võlgnikule kuuluvad kinnistud arestist.
5.Avaldaja poolt kohtule esitatud kaebuses palus avaldaja ka rakendada esialgset õiguskaitset ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2007/4915 kuni vaidluse lahendamiseni. 12.09.2008. a määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ja määras peatada täitemenetlus kohtutäitur KPmenetluses olevas täiteasjas nr 025/2007/4915.
6.06.11.2008. a toimunud ärakuulamisel palus avaldaja kaebus rahuldada. Avaldaja jäi kaebuses toodud asjaolude juurde, kuid täpsustas oma nõuet, paludes tühistada kohtutäituri 14.08.2008. a otsus osas, kus kohtutäitur leiab, et tal on õigus saada tasu täies ulatuses ja osas kus ta ei vabastanud kinnistuid aresti alt. Avaldaja palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
7.Puudutatud isik kohtutäitur K P jäi ärakuulamisel oma seisukohtade juurde, mis on kohtutäituri otsuses ja leidis, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Täitmisteade on kätte toimetatud ja tasu muutus sissenõutavaks. Kohtutäituril ei õnnestunud ühtki krooni sisse nõuda, menetlus jäi sisuliselt pooleli, kuna esitati avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri tasu seaduse § 23 lg 3 reguleerib olukorda, kus rahaline nõue täideti osaliselt, kuid mitte seda, kus menetlus on lõpetatud. Kohtutäituri tasu suurus oleneb kohtutäituri seadusest, vastavalt nõude suurusest. Täitur tegi tööd, tõenäoliselt tehti poolte vahel mingi kokkulepe, mille tõttu sissenõudja loobus ja asi lõpetati. Kohtutäitur leiab, et tegemist ei ole nn ülearestimisega, kui kinnistud arestiti , siis arvestati kõiki nõudeid ja kohtutäituri tasu. Tänasel päeval on olukord muutunud ja ei ole teada kuidas menetlus edasi kulgeb. Kui vara ei ole võimalik täitemenetluses realiseerida, tuleb vara aresti alt vabastada, müüa saab koos hüpoteekidega, eelpool seisavad hüpoteegid ja seetõttu on vaja ilmselt muuta objektide alghinda. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.Sissenõudja OÜ F MGMT ärakuulamisele ei ilmunud, kuid esitas kohtule kirjaliku seisukoha avaldaja poolt kohtule esitatud kaebusele, mille kohaselt sissenõudja toetab avaldaja poolt esitatud kaebust kohtutäitur KP tegevuse peale ja leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. 3(6)
2-08-58844 Kohtutäituri tegevus põhjustas sissenõudjale üksnes kulutusi, sissenõudja nõude täitmisel kohtutäituri tegevus tulemusi ei andnud. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile ühes avaldusega täitmenetluse lõpetamiseks ka taotluse vabastada võlgniku kinnisvara arestist. Sissenõudja leiab, et kohtutäitur on selle taotluse jätnud rahuldamata alusetult. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja kohtutäituri 14.08.2008. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4915 tühistada.
10.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 15.10.2007. a. on kohtutäitur K P OÜ F MGMT avalduse ja AS-i TK ning OÜ F MGMT vahel 15.02.2006. a sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, AR, MR, AS TK ja OÜ F MGMT vahel 28.04.2005. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügi, hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepingute ning AS-i KI, AS TK, OÜ F MGMT ja AS-i Hansapank vahel 09.08.2007. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi alt vabastamise, hüpoteegi seadmise, ühishüpoteegi üleandmise ja tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe alusel algatanud täitemenetluse võla 9 079 680 krooni sisse sissenõudmiseks (asjaolu on tõendatud täiteasjas nr 025/2007/4915 avatud täitetoimiku materjalidega). • Täiteasjas nr 025/2007/4915 toimetati täitmisteade ja kohtutäituri tasu otsus AS-ile TK kätte 16.10.2007. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 23.05.2008. a. dateeringuga on OÜ F MGMT esitanud kohtutäitur K P ile avalduse täiteasjas nr 025/2007/4915 täitemenetluse lõpetamiseks ja AS-i TK kinnisasjade arestist vabastamiseks (asjaolu on tõendatud täiteasjas nr 025/2007/4915 avatud täitetoimikus oleva OÜ F MGMT avaldusega). • Täiteasjas nr 025/2007/4915 ei ole sissenõudja nõude rahuldamiseks sisse nõutud ühtegi krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 49). • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX, registriossa nr XXX ja registriossa nr XXX (mõtteline osa) kantud AS-ile TK kuuluvale kinnisasjadele on kohtutäituri avalduse alusel kantud keelumärked kinnisasja käsutamise keelamiseks OÜ F MGMT ja kohtutäitur KP kasuks (asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilistest registriosadest [tl 5067]).
11.Kaebaja on esiteks vaidlustanud kohtutäituri otsuse põhjusel, et vaidlusaluses täiteasjas ei ole kohtutäituri tegevuse tulemusena täitemenetluses olnud sissenõudja nõuet täidetud, mistõttu ei ole kohtutäituril alust kohtutäituri põhitasu saamiseks kohtutäituri tasu otsuses märgitud suuruses. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust täitemenetluse alustamise eelduste täitmise osas ja selles, et kohtutäitur oli antud asjaoludel õigustatud ja kohustatud kaebaja suhtes täitemenetluse algatama.
12.Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 21 lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud KTS §-s 22. KTS § 222 lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis tuleb vastavalt KTS § 222 lg-le 2 väljastada koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhindudes KTS § 23 lõikest 1 muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Seega on kohtutäituri põhitasu saamise eeldusteks täitmisteate koos kohtutäituri tasu otsusega kättetoimetamine võlgnikule ning sundtäitmise teel raha sissenõudmine.
4(6)
2-08-58844 Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 10 tuvastanud, et täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 16.10.2007. a. Samuti on kohus käesoleva kohtumääruse p-is 10 tuvastanud, et vaidlusaluse täitemenetluse käigus ei nõutud võlgnikult sisse mitte ühtegi krooni. Seega on täitmata kohtutäituri põhitasu saamise teine eeldus, et täitemenetluses olnud sissenõudja rahaline nõue oleks võlgnikult täitemenetluse käigus kasvõi osaliseltki sisse nõutud. Sellest tulenevalt on kohtutäitur õigustatud nõudma vaid täitemenetluse alustamise tasu.
13.Kohus on kohtumääruse p-is 10 tuvastanud, et sissenõudja, OÜ F MGMT, esitas 23.05.2008. a dateeringuga avalduse täiteasjas nr 025/2007/4915 täitemenetluse lõpetamiseks. Vastavalt TMS § 48 p-ile 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Lähtudes eeltoodust on kohtutäituril alus vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks, kuid kohtutäitur on teinud seda vaid osaliselt (tl 8-10). Kuigi kohus ei ole hagita asjas seotud esitatud taotluste ega asjaoludega, ei pea kohus võimalikuks hinnata kohtutäituri tegevust täitemenetluse lõpetamise otsustamisel, kuna kaebaja ei ole seda eelnevalt vaidlustanud (TMS § 217). KTS § 221 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. KTS § 241 lg 3 kohaselt kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta väljastatakse sissenõudjale kohtutäituri otsus. Osundatud sätetest tuleneb, et kohtutäituril tulnuks esitatud asjaoludel teha kohtutäituri tasu otsus kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamata jätmise kohta, mistõttu on võlgnikult kohtutäituri põhitasu 15.10.2007. a otsuse järgi sissenõudmine ebaseaduslik.
14.Kaebaja leiab ka, et kohtutäitur on pärast sissenõudjalt vastava avalduse saamist ebaõigesti jätnud võlgniku vara arestist vabastamata, jättes käsutamise keelumärke võlgnikule kuuluvatele kinnistutele asukohaga Tallinna linnas XXX,XXX,XXX. Vastavalt TMS §-ile 137 kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 77 lg 1 kohaselt vabastab kohtutäitur sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja arestist, isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks. Kohtu hinnangul on osundatud säte imperatiivne. Seega ei saa juhul, kui kohtutäiturile on sissenõudja poolt esitatud avaldus võlgniku asjade arestist vabastamiseks ning kui võlgnik nõustub sellega, jätta võlgniku asju arestist vabastamata. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 10 tuvastanud, et sissenõudja OÜ F MGMT esitas kohtutäitur K P ile avalduse täiteasjas nr 025/2007/4915 täitemenetluse lõpetamiseks ja AS-i TK kinnisasjade arestist vabastamiseks. Kuivõrd võlgnik on tema asjade arestist vabastamata jätmise vaidlustanud, siis ei saa eeldada, et kohtutäitur jättis võlgniku kinnisasjad arestist vabastamata võlgniku nõusoleku puudumise tõttu. Eeltoodust lähtudes on kohtutäituri tegevus võlgniku kinnisasjade arestist vabastamata jätmisel ebaseaduslik.
15.Vastavalt TMS § 142 lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Seega on toimingu tegemine, millega kohtutäitur laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke, üks arestimistoimingutest ning kinnisasjadele kohtutäituri kasuks käsutamise keelumärke kandmise eelduseks on kohtu hinnangul, et asi oleks arestitud ka kohtutäituri kasuks. Täiteasja nr 025/2007/4915 kohta avatud täitetoimikus olevast 21.11.2007. a. arestimisaktist ei nähtu, et asi oleks arestitud ka teise sissenõudja – kohtutäituri kasuks. Isegi kui nõustuda kohtutäituriga, et tal on, vaatamata sissenõudja avaldusele täitemenetluse lõpetamiseks, õigus jätkata täitemenetlust uue täitedokumendi, st kohtutäituri tasu otsuse alusel, olles ise sissenõudja, ei välista see nõude sissenõudmiseks ettenähtud täitetoimingute tegemise vajadust seaduses ettenähtud korras ka teise sissenõudja kasuks (TMS § 76). Vastasel 5(6)
2-08-58844 korral ei ei ole tagatud täitemenetluse formaalsete eelduste ning toimingute järgimine, milliste täitmata jätmine võib viia nt nn ülearestimiseni.
16.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi kohus rahuldas kaebuse, on lahend tehtud avaldaja huvides ning kohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda. Antud asjaoludel on kohtu arvates õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.