Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-07-44490
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
14.11.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri K S hagi AS Hansapank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 16.10.2008 Hageja: K S, ik xxx, xxx. hageja esindaja: MS, elukoht xxx Kostja: AS Hansapank, kostja esindaja E Lainela Istungil osalesid hageja esindaja MS ja kostja esindaja E Lainela.
Resolutsioon Jätta K S sundtäitmise rahuldamata.
hagi AS Hansapank vastu lubamatuks tunnistamiseks
Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2008 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 025/2007/4546 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus. Jätta asja menetluskulud täies ulatuses hageja K S kanda. Mõista asja menetluskulu riigilõivu osas K S välja riigituludesse, pärast käesoleva kohtotsuse jõustumist. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg
1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 23.10.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt edastas kohtutäitur KPõlts 12.10.2007 hageja esindajale allkirja vastu täitmisteate. Täitedokumendiks on täitmisteates märgitud Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 aasta otsus tsiviilasjas 2/231-10341/04, nõude sisu on hüpoteegiga tagatud nõue 511 048 krooni. Hageja leiab, et Harju Maakohtu 15.05.2006 määrus tsiviilasjas 2-03-841 ei saa olla täitedokumendiks. 18.11.2005 aasta kohtuotsusega tsiviilasjas 2/231-10341/04 tuvastati üksnes AS Hansapank õigust hüpoteegile senise pandiõiguse asemel, tegemist on tuvastushagiga, kohtuotsusega ei ole midagi välja mõistetud. Hüpoteek on oma olemuselt mitteaktsessoorne. Laenusaaja on MS ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on erinevad isikud, AÕS § 351 lg 3 järgi on tal õigus esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu vastuväiteid võlgnikust sõltumatult. MSe pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu 15.05.2006 määrusega tsiviilasjas 2-03-841 pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. MS aga esitas pankrotimenetluses vastuväite AS Hansapank 511 048.78 krooni suurusele nõudele. PankrS § 104 lg 1 kohaselt ei ole nõudel millele võlgnik vastuväite esitas täitedokumendi tähendust. Võlgnik esitas kirjaliku vastuväite enne 07.10.2003 toimunud nõuete kaitsmise koosolekut, kostjal oli õigus hagi esitada kuni 08.10.2006. TsÜS § 142 lg 1 järgi võib pärast nõude aegumist kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja ei ole esitanud kohtusse hagiavaldust nõude olemasolu ja suuruse tõendamiseks. MSe laenulepingust tulenev kohustus on aegumise tõttu lõppenud ja VÕS § 187 lg 1 kohaselt ka hüpoteek. Hageja palub tunnistada Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 aasta otsuse tsiviilasjas 2/231-10341/04 alusel K S suhtes alustatud täiteasjas nr 02572007/4546 sundtäitmine lubamatuks ja panna menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kohtutäiturile esitatud hageja varale sissenõude pööramise avalduses on täitedokumentidena viidatud: Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 aasta otsus tsiviilasjas 2/23110341/04, Harju Maakohtu 15.05.2006 määrus tsiviilasjas 2-03-841 ja 24.07.2007 notariaalselt tõestatud pandiõiguse hüpoteegiks ümber registreerimise avaldus. 25.07.2007 kanti hüpoteek hagejale kuuluva kinnistu registriossa märkega kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kostja ja MS vahel 15.03.2001 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p 19 alusel notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Laenusaaja pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 07.10.2003, kostja nõudele ei vaielnud vastu ükski võlausaldaja ega haldur, mistõttu nõue tunnustati 07.10.2003 ja tunnustatud nõudel oli selle täitmata jäänud osas täitedokumendi tähendus olenemata võlgniku vastuväitest. Kehtinud pankrotiseaduse kohaselt on tunnustatud nõudel täitedokumendi tähendus ka võlgniku vastuväite korral. Seisukoht seoses nõude aegumisega on ainetu, PankrS § 104 lõikest 2 tulenev kolmeaastane tähtaeg on sätestatud tunnustatud nõuete nimekirjale täitedokumendi tähenduse
saamise reguleerimiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kohtutäitur KPõlts on kolmas isik, kolmanda isiku kaasamiseks taotlust esitatud ei ole. Käesolevas vaidluses tulenevalt nõude sisust puudub kohtutäituril iseseisev nõue menetluseseme suhtes, samuti õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, seega puudub igasugune alus teda menetlusosalisena kaasata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Teise lõike kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 sätestab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumistähtaja, nii võib hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. AÕS § 351 lg 3 annab võimaluse hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule, kes ei ole võlgnik esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Hagi on kohtule esitatud 23.10.2007, täitmisteade on edastatud 12.20.2007. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet, on viidanud Riigikohus lahendis 3-2-1-42-08. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on vaidluse all, kas MS võlakohustus AS Hansapank ees summas 511 048.78 krooni on aegunud tuginedes PankrS § - le 104 lg 1. Käesolevas vaidluses tagatava nõude võlgnik ja kinnisasja omanik (pantija) on erinevad isikud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-93-06 märkinud, et see ei tohiks halvendada kinnisasja omaniku õigusi hüpoteegipidaja suhtes, võrreldes sellega, kui võlgnik ja kinnisasja omanik on sama isik. Kinnisasja omanik võib esitada hüpoteegipidaja vastu AÕS § 351 lg 1 järgi vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja (hüpoteegipidaja) vastu võlaõiguslikul alusel. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib AÕS § 351 lg 3 järgi esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu lisaks samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Seega võib kinnisasja omanik mh tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on lõppenud. Kohus hinnates tõendeid esitatud asjaolude põhjal, ei pea tõendatuks hageja väiteid, mille kohaselt on sundtäitmisele võetud nõue aegumise tõttu
lõppenud. Nõue on täitmata ja AS – l Hansapank hüpoteegipidajana on õigus pöörduda täituri poole vaidlusaluse kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. AS Hansapank poolt on kohtutäiturile 21.09.2007 esitatud hageja varale sissenõude pööramise avaldus, milles on täitedokumentidena viidatud ja esitatud: Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 aasta otsus tsiviilasjas 2/231-10341/04, Harju Maakohtu 15.05.2006 määrus tsiviilasjas 2-03-841 ja 24.07.2007 notariaalselt tõestatud pandiõiguse hüpoteegiks ümber registreerimise avaldus. Viidatud avalduse alusel on algatatud täitemenetlus ja täiteasjas 025/ 2007 /4546 on ka vastav täitmisteade edastatud. Vaidluse all ei ole seegi, et sissenõutavaks summaks on hüpoteegiga tagatud nõue 511 048 krooni ning hüpoteegiga on tagatud AS Hansapank ja MS vahelisest laenulepingust tulenev võlgnevus. Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsusega on tunnustatud AS Hansapank õigust hüpoteegile ja tuvastatud, et K S on kohustus anda puudutatud isikuna nõusolek AS Hansapank kasuks K S kuuluvale ja kinnistusregistriossa nr xxx sisse kantud korteriomandi neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteegi summas 511 048 krooni sissekandmiseks koos märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Sellest tulenevalt kohustub sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseid tõendama hageja. Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega kuulutati välja MSe pankrot ja 07.10.2003 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Seega tuleb hinnata poolte seisukohti nõuete tunnustamisega seotud vastuväidete osas 07.10.2003 kehtinud pankrotiseaduse § 72 sätestatu alusel. Kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse § 72 lg 2 kohaselt loeti nõue ja selle rahuldamisjärk tunnustatuks, kui sellele nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Hageja viide alates 01.01.2004 kehtima hakanud pankrotiseaduse § - le 104 ei ole asjakohane ega käesolevas vaidluses kohaldatav. Kehtinud PankrS § 71 lg kohaselt oli võlausaldajal ja võlgnikul enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus esitada haldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväited, kuid puudus eraldi regulatsioon võlgniku vastuväitele alates 01.01.2004 kehtivuse saanud PankrS § 104 mõttes. Selles osas tuleb kostja vastuväited lugeda põhjendatuks. Kehtinud pankrotiseadus ei sätestanud võlausaldaja kohustust pöörduda nõude tunnustamiseks kohtusse juhul kui soovitakse pankrotimenetluses tunnustatud võlgniku vastuväitega nõude tunnustamist ning pankrotimenetluse lõpetamise määrusele nimetatud nõude osas täitedokumendi tähendust. PankrS § 193 lg 1 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluse toimingutele nende tegemise ajal kehtinud seadust. MSe pankrotimenetlus on küll lõpetatud 15.05.2006 aastal Harju Maakohtu määrusega, kuid nõuete kaitsmine toimus 07.10.2003 ning selles kajastub iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, milles võlausaldaja ei ole raha saanud, sealhulgas kostja AS Hansapank nõue 511 048.78 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on taotlenud riigipoolset menetlusabi, Harju Maakohtu 09.06.2007 määrusega on tema menetlusabi taotlus rahuldatud ja hageja on vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kuivõrd hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Sel juhul tuleb mõista kooskõlas TsMS § 190 lõikes 3 tooduga, hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral, kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.