I S hagi osaühing Mebelland vastu saamata jäänud töötasu 36262 krooni nõudes
Viimane kohtuistungi toimumise aeg
28.oktoobril 2008 algus kell 10.00
Menetlusosalised
Hageja:
I S (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja:
Osaühing Mebelland (RK xxx; asukoht: xxx)
Kostja esindajad:
S A (seaduslik esindaja) R G (volituse alusel)
Resolutsioon
1.I S hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt osaühingult Mebelland (RK xxx) hageja I S kasuks (lisaks töövaidluskomisjoni 10.06.2008 otsusega viivitamatult väljamõistetud töötasule) saamata jäänud töötasu summas 10784 (kümme tuhat seitsesada kaheksakümmend neli) krooni (bruto).
3.Jätta menetluskulud poole endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.I S esitas 22.05.2008 Ida-Virumaa Töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu 42539 krooni, puhkusekompensatsiooni 6277 krooni ja viivise 1184 krooni väljamõistmiseks osaühingult Mebelland (tl 17-20).
2.Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.06.2008 otsusega töövaidlusasjas nr 9.1.-02/1435 kohustati osaühingut Mebelland maksma I S’le töötasu aja-vahemiku november 2006 - juuli 2007 eest kokku summas 36262 krooni (bruto), millisest summast kuulub viivitamatult maksmisele veel enne otsuse jõustumise tähtaja saabumist 9167 krooni. Seoses aegumise kohaldamisega lõpetati menetlus sisulist otsust tegemata kasutamata puhkusepäevade eest hüvitise ja viivise nõuetes (tl 21-23).
3.Osaühing Mebelland esitas 11.07.2008 Viru Maakohtule hagiavalduse I S suhtes töösuhte puudumise tuvastamiseks ja töötasu maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks (tl 1-5).
4.Viru Maakohtu 17.07.2008 kohtumäärusega jäeti OÜ Mebelland avaldus käiguta (tl 24-25).
5.31.07.2008 esitas OÜ Mebelland kohtule kostjana avalduse hageja I S suhtes töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja ei nõustu 10.06.2008 töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega kostjat kohustati maksma hagejale töötasu ajavahemiku november 2006-juuli 2007 eest kokku summas 36262 krooni (bruto), millest kuulus viivitamatult maksmisele 9167 krooni ning taotleb töövaidlusasjas läbivaatamist hagimenetluses.
6.Kostja avalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 01.05.2006 sõlmitud tööleping. Hageja tegelikult selle lepingu alusel tööle ei asunud. Vastavalt hageja 2006-2007 aastate tuludeklaratsioonidele sai hageja palka mitmest ettevõttest, samuti sai hageja ajutise töövõimetuse hüvitist Eesti Haigekassast. Hageja ei saanud töötada töölepingu alusel isegi kahes ettevõttes korraga, kuna sellisel juhul ta ei saanud füüsiliselt kinni pidada tööajanormist 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Hageja ei täitnud töölepingust tulenevaid raamatupidamiskohustusi, ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile ega pidanud kinni tööajanormist. Hageja on olnud korduvalt ajutiselt töövõimetu 2006 a. lõpus ja 2007 a. alguses, kuid mitte kordagi ta ei esitanud kostjale oma haiguslehte. Samuti oli hageja 2007 juunis pikka aega välismaal. Kuna hageja ja kostja vahel puudusid töösuhted, ei olnud kostja kohustatud maksma hagejale ajavahemiku november 2006-juuli 2007 eest töötasu. Hageja ja kostja vahelised suhted hageja poolt kostjale raamatupidamisteenuste osutamise kohta olid tegelikult rajatud töövõtulepingule. Juulis 2007 koostas hageja kostjaga sõlmitud lisakokkuleppe alusel kostjale aastaaruande, millega ka pooltevahelised töövõtulepingulised suhted lõppesid. Hageja esitas 04.05.2007 kostjale avalduse enda töölt vabastamiseks omal soovil alates 01.05.2007, järelikult kui poolte vahel olid siiski töösuhted, siis need lõppesid hageja algatusel alates 01.05.2007 ja hageja ei saa nõuda töötasu alates maist 2007. Ajavahemikus detsember 2006 kuni aprill 2007 tasus kostja hagejale kokku 20231 krooni, mistõttu kostja maksis hagejale töötasu isegi suuremas ulatuses kui oli töölepinguga ette nähtud (tl 1-5, 28-32).
7.Hageja väitis oma 05.09.2008 vastuses kostja avaldusele, et ta töötas kostja juures siiski töölepingu alusel. Hageja ei eita, et ta töötas perioodil 2006- 2007 lisaks kostjale ka teiste tööandjate juures, samuti kinnitab, et ta sai haigekassalt töövõimetushüvitist ja oli ravikindlustatud isik. Töövõtulepingut ei ole hageja kostjaga sõlminud. Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel 01.05.2006 kuni 31.07.2007. Hageja poolt kostjale esitatud töölepingu lõpetamise avaldust 04.05.2007 kostja ei rahuldanud. Hageja arvestuse kohaselt kuulus kostja poolt perioodil mai 2006 – juuli 2007 (k.a.) maksmisele töötasuna 94155 krooni (15 x 6277), millest kostja tasus novembrist 2006 kuni aprillini 2007 summa 20232 krooni (5 x 3369 + 3387). Tööandja poolt on tasumata 73923 krooni. Hageja palus kohtul kinnitada töövaidluskomisjoni 2(6)
10.06.2008 otsus, kinnitada hageja kostja vahelist töösuhet 01.05.2006 kuni 31.07.2007 ja saamata jäänud töötasu 73923 krooni (tl 48-51).
8.Kostja jäi oma kirjalikus seisukohas hageja vastusele endiselt selle juurde, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja juhtis hageja töötasu nõude osas tähelepanu sellele, et hageja ei saa avalduse läbivaatamisel hagimenetluses esitada nõudeid, mida ei ole töövaidluskomisjonis läbi vaadatud (tl 58-60).
9.Kostja esitas 14.10.2008 kohtule taotluse teha Piirivalveametisse järelpäring info saamiseks I S poolt piiri ületamise kohta ajavahemikus november 2006-juuli 2007 (tk 66).
10.Hageja teatas 20.10.2008 kirjalikult kohtule, et viibis Eesti Vabariigi territooriumilt väljas 28.07.2007-04.08.2007 sh kaks tööpäevad, mis olid tema puhkusepäevad (tl 69).
11.Hageja täpsustas 20.10.2008 kirjalikus seisukohas omapoolset saamatajäänud töötasu arvestust, mille kohaselt oli talle perioodil mai 2006 kuni juuli 2007 tasumisele kuuluv töötasu 77844 krooni, millest hageja seisuga 18.10.2008 kätte saanud 29398 krooni, seega on kostja võlgnevus 48446 krooni (tl 70-71).
Kohtuistung 28.oktoobril 2008
12.Kohtuistungil 28.12.2008 hageja vähendas oma nõuet summani, milliseni oli tema kasuks välja mõistetud töövaidluskomisjoni poolt (tl 77-86).
13.Kostja esindajad jäid kohtuistungil oma kirjalike seisukohtade juurde. Kostja esindaja seletuse kohaselt lõppes hagejaga 2006 a. mais sõlmitud tööleping automaatselt, kui töötaja ei asunud oma töökohustuste täitmisele. Kostja loobus taotlusest teha päring Piirivalveametile.
Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, vaadanud läbi hageja ja kostja avaldused ning nende täiendavad kirjalikud seisukohad, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja toimiku juurde võetud Ida Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni toimiku nr 9.1.-0271435 materjale, leiab, et I S hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.I S esitas 22.05.2008 Ida-Virumaa töövaidluskomisjonile avalduse tööandjalt osaühingult Mebelland saamata jäänud töötasu 42539 krooni, puhkusekompensatsiooni 05.2006-05.2007 (28 kalendripäeva) summas 6277 krooni ja viivise 1184 krooni, kokku 50000 krooni nõudes. Avalduse kohaselt sõlmis I S 01.05.2006 kostja juhatuse liikme T T ́ga kirjaliku töölepingu raamatupidaja töökohustuste täitmise kohta. Hageja töötasuks lepiti töölepingus 3387 krooni, millele lisandus 2890 krooni lisatasu kuus. Kokku kuulus tasumisele töötasu igakuiselt 6277 krooni. Tööandja maksis töötasu hilinedes ja mittetäielikult. Töötaja arvestuse kohaselt kuulus perioodi eest november 2006 kuni august 2997 tasumisele 62770 krooni, millest tööandja maksis 20231 krooni, võlgnevus seega 42539 krooni. Lisaks saamata jäänud töötasule 42539 krooni palus avaldaja välja mõista puhkuse-kompensatsiooni 6277 krooni ja viivise 1184 krooni (tl 17-20).
16.Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.06.2008 otsusega töövaidlusasjas nr 9.1.-02/1435 kohustati osaühingut Mebelland maksma I S’le töötasu aja-vahemiku november 2006 - juuli 2007 eest kokku summas 36262 krooni (bruto), millisest summast 3(6)
kuulub viivitamatult maksmisele veel enne otsuse jõustumise tähtaja saabumist 9167 krooni. Seoses aegumise kohaldamisega lõpetati menetlus sisulist otsust tegemata kasutamata puhkusepäevade eest hüvitise ja viivise nõuetes (tl 21-23).
17.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lõigete 1 kuni 4 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
18.Töövaidluskomisjoni 10.06.2008 otsuse vaidlustas tööandja, esitades hagiavaldusena vormistatud avalduse töövaidluse läbivaatamiseks 11.07.2008, parandatud kujul 31.07.2008 (tl 1-5, 28-32).
19.Hinnates kostja väiteid töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks nähtub, et kostja on vaidlustanud nimetatud otsuse peamiselt põhjusel, et väidetavalt puudus hageja ja kostja vahel töösuhe ning et hageja ei osutanud kostjale raamatupidamisteenuseid mitte töölepingu, vaid tööettevõtulepingu alusel.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul kostja oma väiteid töösuhte puudumisest hageja ja kostja vahel tõendada ei suutnud.
21.Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 8 kohasel vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud asjaoludest ei ilmne, et hageja ja kostja oleksid sõlminud teistsuguse lepingu kui töölepingu.
22.Kostja poolt kohtule esitatud töölepingust nr 1 nähtub, et kostja juhatuse liige T T sõlmis hagejaga 01.05.2006 töölepinguna vormistatud kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt töötaja asus alates 01.05.2006 tööle raamatupidaja ametikohale põhipalgaga 3387 krooni ja lisatasuga 2890 krooni kuus (tl 8-11). Vaatamata sellise kirjaliku lepingu olemasolule kostja leiab, et töösuhet poolte vahel ei tekkinud, kuna hageja tegelikult tööle ei asunud, töölepingus puudus hageja töö tegemise koht ja hageja töötas samaaegselt mitme teise tööandja juures (sai ajutise töövõimetuse hüvitist, kuid ei esitanud kostjale kordagi haiguslehte), mistõttu tööandjal puudus võimalus anda töötajale tööülesandeid, kontrollida nende täitmist ning tööajanormist kinnipidamist. Kohtuistungil kostja esindaja selgitas täiendavalt, et hagejaga 2006 a. mais sõlmitud tööleping lõppes automaatselt, kuna töötaja ei asunud oma töökohustuste täitmisele.
23.Kohus leiab, et kostja poolt töösuhte puudumise põhjendamiseks väljatoodud asjaolud hageja ja kostja vahel töösuhete puudumist ei tõenda. Kostja seisukohal, et töötaja mitteasumisel töölepinguga ettenähtud tööle muutub tööleping automaatselt kehtetuks puudub seaduslik alus. Töölepingu kehtetuks tunnistamise alused on ette nähtud TLS §-s 125, mille kohaselt võib töölepingu tunnistada kehtetuks töövaidlusorgan seaduses ettenähtud alustel ja seaduses ettenähtud isiku hagi põhjal. Kostja poolt viidatud asjaolusid töölepingu kehtetuks tunnistamise alusena TLS §-s 125 märgitud ei ole. Samuti ei ole käesolevas vaidluses kumbki 4(6)
pool esitanud hagina vormistatud töölepingu kehtetuks tunnistamise nõuet. TLS § 123 lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja tühistada töölepingu juhul, kui töötaja ei asu lepitud ajaks tööle, TLS § 124 kohaselt tuleb töölepingu tühistamine vormistada tööandja kandena töölepingusse, milles näidatakse töölepingu tühistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, töölepingu tühistamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Kostja poolt esitatud hageja töölepingus sellist kannet ei ole, samuti ei ole kostja töölepingu ühepoolsele tühistamisele oma vastuväidetes hageja nõuetele kordagi viidanud. Töötaja töötamist töölepingu alusel töötaja kasutuses olevates ruumides, samuti töötaja töötamist samaaegselt mitmel töökohal ja haiguse korral haiguslehe esitamist ainult ühele tööandjale (so muule tööandjale kui kostjale) seadus ei keela ning nimetatud asjaolud ei too eraldi või kogumis kaasa töölepingu kehtetuks muutumist.
24.TLS § 29 kohaselt töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Kohtule esitatud töölepingu nr 1 ärakirjast nähtub, et kostja seaduslik esindaja T T ja hageja kirjutasid töölepingule alla 01.05.2006 ja töötaja pidi töölepingu p 1.1. kohaselt tööle asuma samast kuupäevast, seega loeb kohus hageja ja kostja vahelise töölepingu sõlmituks alates 01.05.2006 (tl 8-10). Kostja väidete vastu-olulisust ja ebajärjekindlust töösuhte puudumise kohta hagejaga kinnitab ka kostja poolt välja-toodud asjaolu, et hageja esitas 04.05.2007 kostjale avalduse enda töölt vabastamiseks alates 01.05.2007 omal soovil (tl 11). Kohus leiab, et see asjaolu tõendab täiendavalt töölepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel.
25.Töösuhte kestvuse osas on kostja esitanud väite, juhul kui kohus loeb töösuhte tekkimise tõendatuks, et tööleping hageja ja kostja vahel lõppes 01.05.2007, millisest tähtajast soovis hageja omal soovil töölt lahkuda. Kuna hageja seda ei kinnita ja muid tõendeid selles osas ei ole esitatud, ei saa kohus ka sellise kostja väitega nõustuda. Töölepingu lõppemise alused on ette nähtud TLS §-s 71, mille p 3 kohaselt on üheks töölepingu lõppemise aluseks ka töölepingu lõppemine töötaja algatusel (§-d 79,80,82 ja 85). TLS § 79 lg 1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Lg 2 kohaselt kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine, teatab töötaja lepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last. TLS § 83 lg 1 kohaselt etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 2. lõikes ettenähtud juhtudel. Lg 3 kohaselt töösuhete jätkumisel pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või pooled varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada. TLS § 73 lg 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.
26.Eeltoodust nähtub, et töölepingu lõpetamine töötaja algatusel on võimalik juhul, kui töötaja on esitanud tööandjale seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu arvesse võttes lahkumisavalduse ja on etteteatamistähtaja möödumisel faktiliselt töölt lahkunud, samuti peab tööandja sellisel juhul vormistama töölepingu lõpetamise kandena töölepingusse kirjalikult. Kohtule esitatud hageja lahkumisavaldusest nähtub, et see on esitatud tööandjale mitte etteteatamisega, vaid tagantjärele. Kohtu hinnangul võib sellist avaldust käsitada töötaja soovina lõpetada tööleping poolte kokkuleppel vastavalt TLS § 76. Töölepingu võib lõpetada poolte kokku5(6)
leppel igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Seega töölepingu lõpetamine alates 01.05.2007 oleks olnud võimalik, kui tööandja oleks andnud töötaja tagantjärele koostatud lahkumisavaldusele oma kirjaliku nõusoleku. Sellist nõusolekut asjas esitatud ei ole, mistõttu kohus loeb kostja väite töölepingu lõppemisest alates 01.05.2007 mittetõendatuks.
27.Kohus nõustub hageja sõlmitud töölepingu kestvuse osas töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud asjaoluga, et viimased tööd tegi hageja kostjale 2007 juulis. Hageja poolt kostjale raamatupidamisteenuse osutamist juulis 2007 on kinnitanud ka kostja. Kohus loeb kostja väite, et raamatupidamisteenust osutas hageja kostjaga sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel, mittetõendatuks. Kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 01.05.2006 kuni 31.07.2007.
28.Eelnevast järeldusest tulenevalt ei saa kohus nõustuda ka kostja väitega, et hageja ei peaks saama kostjalt töötasu. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kohtuistungil seletas hageja, et ta tegi kohtule 18.10.2008 esitatud arvestuses oma haiguspäevade osas tasaarvelduse ja kostja nõustus sellise ümberarvestusega. Nimetatud hageja arvestuses on näidatud hageja töötasuks perioodi mai 2006 kuni juuli 2007 eest kokku summas 77844 krooni, millest tasutud on 29398 krooni ja tasumisele kuulub 48446 krooni (tl 70-71). Samas kohtuistungil vähendas oma nõuet vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele. Kuna töövaidluskomisjoni otsuse on käesolevas asjas vaidlustanud mitte avaldaja, vaid töölepingu teine pool, saab kohus hageja nõude hindamisel lähtuda ainult töövaidluskomisjoni otsusest, mis kohustas tööandjat maksma hagejale töötasu ajavahemiku november 2006 - juuli 2007 eest, mitte aga perioodi mai 2006 - juuli 2007, nagu on näidanud hageja oma kohtule esitatud arvestuses. Lähtudes hageja arvestusest, milles on arvesse võetud tema haigusperioodid, millisel ajal sai ta töövõimetushüvitise haigekassast, pidi hageja saama perioodi november
kuni juuli
eest töötasu kokku 40182 krooni (2282+1494+6277+1883+3709+6277+6277+6277+5706), millest hageja on kätte saanud (võttes arvesse töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatult välja mõistetud kahe kuu töötasu) 29398 krooni. Seega kuulub kostja poolt hagejale täiendavalt tasumisele 10784 krooni (4018229398), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
29.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus I S hagi osaliselt.
Menetluskulud
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.