2-08-22482
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-22482
Tsiviilasi
Jõgeva linna seadmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Jõgeva linn linnavalitsuse kaudu (registrikood 750003246, asukoht Suur 5 Jõgeva) esindaja Terje Kaldma; Puudutatud isik Gxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht Viljandi Haigla Psühhiatriakliinik, Jämejala Pärsti vald Viljandimaa) esindaja vandeadvokaat Anne Vissak (AB Sirje Must, asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003); Puudutatud isikud TxxxxKxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), ExxxLxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja Kxxx Mxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Menetlusosaliste ärakuulamine
Jätta avaldus rahuldamata Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud riigi kanda.
avaldus
täisealisele
isikule
eestkoste
2-08-22482 Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Menetluse käik: 05.06.2008.a esitas Jõgeva linn kohtule avalduse Gxxxx Kxxxxxx üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt võib Gxxxx Kxxxxxx käitumine olla ettearvamatu. Ta on tekitanud erinevaid olukordi, mille lahendamiseks on vaja olnud politsei abi. Gxxxx Kxxxxxx haigusloo väljavõtte kohaselt on ta hospitaliseeritud erakorraliselt 26.05.2008.a. Ta on dementne ja vajab ööpäevaringset hooldust. Avaldaja leidis, et Gxxxx Kxxxxx ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu adekvaatselt seista oma varaliste ja isiklike õiguste ja huvide eest ning vajab selleks eestkostja abi. Avaldaja palus Gxxxx Kxxxxxx eestkostjaks määrata tema tütre Txxx Kxxxxxx. Kohus määras Gxxxx Kxxxxxx suhtes ekspertiisi ja kuulas ta ära 12.09.2008.a toimunud vestlusel. Gxxxx Kxxxxx oli rahul, et on hooldekodus. Tema sooviks oli, et tütar Txxx ajaks tema asju, eelkõige seda, mis puudutab võla kätte saamist Rxxxx Pxxxxxxxx. Sai aru räägitavast, küsimustele vastas küll paljusõnaliselt, kuid siiski teemakohaselt. Küsimustele seoses alkoholiprobleemidega ei soovinud vastata ja viib jutu mujale. Orienteerus ajas ja kohas, isikutes ning ka oma varalises seisus. Tammiku Avahooldekodu juhataja Asta Kukk kirjeldas Gxxxx Kxxxxxx käitumist kui rahutut ja sehkendavat, rahulik on vaid ravimi mõju alla. Probleemid mäluga. Juhataja arvamuse kohaselt ei saaks ta iseseisvalt oma elu korraldamisega hakkama, vajab pidevat jälgimist ja juhendamist. 15.09.2008.a kuulas kohus ära avaldaja, Gxxxx Kxxxxxx esindaja ja Txxx Kxxxxxx. Gxxxx Kxxxxxx tütred Exx Lxxx ja Kxxx Mxxx ärakuulamisele ei ilmunud. Avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja leidis, et kuigi kainel perioodil võib Gxxxx Kxxxxx käituda adekvaatselt, muutub tema käitumine alkoholi tarbimise tõttu ja ta ei saa aru oma tegudest. Eestkoste on vajalik, et ta ei müüks ära oma vara, sest seda on vajalik tema enda ülalpidamiseks. Txxx Kxxxxx leidis, et isa ise ei saa hakkama oma elukorraldusega- ta ei suhtu vastutustundlikult rahasse ja kulutab selle kohe ära sõpradele ja alkoholile. Tütar peab teda siis ülal pidama. Alkoholi tarbides muutub vägivaldseks ja tal esinevad mälulüngad. Ta on rünnanud pereliikmeid ja samuti ähvardanud noa ja kirvega. Gxxxx Kxxxxx on käinud ka hulkumas- näiteks kevadel Kiltsis, kust siis sotisaaltöötaja ta koju tõi. Kui raha otsas, kolab ta prügikastides ja tassib sealt igasugu sodi koju. Sellest on tulnud probleeme linnaga, sest ta ladustas pügi linna maale. On lubanud, et müüb kasvõi riided ära, et viinaraha saada. Müüs ära ka ühe maatüki. Gxxxx Kxxxxxx on üks vaieldav laenuasi pooleli, mille korda ajamist ta soovib. Txxx Kxxxxx kinnitas, et tema seda ajama ei hakka, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. TxxxxxKxxxxx kinnitas oma valmisolekut asuda isa eestkostjaks ja kinnitas, et on eestkostja kohustustest teadlik. Gxxxx Kxxxxxx esindaja esitas kohtule 27.10.2008.a kirjaliku seisukoha, milles leidis, et Gxxxx Kxxxxxx õiguste ja huvide kaitseks oleks mõistlik talle määrata eestkoste. Esindaja oli arvamusel, et asjas kogutud tõendid on vastuolulised. Ekspert on leidnud, et Gxxxx Kxxxxx ei ole nõrgamõistuslik ega vaimuhaige ja tal ei esine rasket vaimutegevuse riket. Esindaja leidis, et ekspertiisiakt ei anna ühest ja selget vastust eksperdile esitatud küsimustele. Gxxxx Kxxxxx avaldas esindajale, et ta soovib, et tütar ajaks tema asju ja soovis tütart oma eestkostjaks. Gxxxx Kxxxxx on ise kirjutanud avaldused nii Tammiku Avahooldekodusse kui Viljandi Psühhiaatriakliinikusse asumiseks- seega on ta aru saanud, et hooldekodusse ja haiglasse minek on vajalik olnud. Esindaja leidis, et eestkostja saaks lihtsamini pidada
2-08-22482 erinevate hooldekodudega vajalikke läbirääkimisi ja paigutada Gxxxx Kxxxxxx vajadusel hooldusele. Vajadusel tuleks eestkoste määrata tähtajaga 2 aastat ja eestkostjaks määrata Txxx Kxxxxx. Esindaja palus panna eestkostjale kohustuse pöörduda Gxxxx Kxxxxxx nimel tsiviilhagiga kohtusse Rxxxx Pxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla tagastamiseks. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud TsÜS § 8 lg 1 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid isikule eestkoste määrata. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 92 (t lk 9-11) esitatud arvamuse kohaselt ei ole Gxxxx Kxxxxx nõrgamõistuslik ja tal ei esine rasket vaimutegevuse ajutist riket. Ekspert märkis, et Gxxxx Kxxxxxxx esineb alkoholisõltuvus koos isiksuse degradatsiooniga. Gxxxx Kxxxxx saab kestvalt aru oma tegude tähendusest ja osaliselt suudab neid juhtida. Alkoholitarbimise perioodidel ei ole Gxxxx Kxxxxx võimeline oma käitumist täielikult kontrollima, sest tema käitumist mõjutab oluliselt tung alkoholi järele. Seetõttu ei suuda ta vabalt teostada oma tahet raha käsutamisel, sest tung alkoholi järele võtab talt tahte, mõistuse ja kriitika ning ta kulutab kogu raha alkoholile. Jõgeva haigla haigusloo väljavõttest (t lk 7) nähtub küll, et 26.05.-02.06.2008.a haiglas viibides on GxxxxxKxxxxxxxe diagnoosiks pandud kaasuva haigusena dementsus. Haiglasse paigutamisel oli täpsem haiguskirjeldus psüühika osas: krooniline alkohoolik; kõne pudistav; küsimustele vastused ebaadekvaatsed; on omas maailmas; veidi ärev; toimetab kogu aeg midagi. Haiglast lahkus Gxxxx Kxxxxx rahuldavas seisundis, ravi foonil oli rahulik, adekvaatne. Arst leidis, et Gxxxx Kxxxxx vajab ööpäevaringset hooldust, ei tule iseseisva eluga toime. Eeltoodud tõendite, menetlusosaliste poolt antud seletuste ja kohtu isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Gxxxx Kxxxxxxx on toimetulekuprobleeme ning takistusi oma tegevuse juhtimisel tingituna tema alkoholismist. Jõgeva Haiglas viibitud aja jooksul paranes tema psüühiline seisund tunduvalt- ta muutus raviga rahulikuks ja adekvaatseks. Ka kohtu poolt läbi viidud vestlusel oli Gxxxx Kxxxxxxadekvaatne, võib-olla veidi lameda ja ühele probleemile kinnistunud mõttekäiguga, kuid siiski sai ta aru selgitustest, küsimustest, oskas neile vastata, tal olid oma kindlad soovid ja tahteavaldused. Ta orienteerus isikutes, ajas ja kohas. Adekvaatse arusaamise asjadest sedastas ka Gxxxx Kxxxxxx esindaja temaga läbi viidud vestlusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eestkoste seadmise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et asjaolu tõttu, et isikul on alkoholis, mis võib tarbimisperioodil mõjutada tema käitumist ja takistada vaba otsustusvõimet, ei ole proportsionaalne isikule määrata eestkoste. Eestkostet ei ole võimalik määrata valikuliselt teatud ajajärgule isiku igapäevaelust või ainult perioodile kui isik tarbib alkoholi. Gxxxx Kxxxxxxx esinev probleem tuleb lahendada muude vahenditega. Kohus peab vajalikuks aga märkida, et Gxxxx Kxxxxxx probleemid on leevendunud seoses tema viibimisega hoolekandeasutuses- on tagatud tema igapäevane ravi, hooldus ja järelevalve ning takistatud alkoholi kättesaadavus. Kuna enamik tema pensionist läheb hoolduskulude katteks, on minimiseeritud ka võimalus kulutada kogu oma raha alkoholile. Seni on Gxxxx Kxxxxx viibinud hoolekandeasutuses vabatahtlikult. Kohus selgitab, et juhul, kui Gxxxx Kxxxxx ei ole nõus enam hoolekandeasutuses viibima, kuid avaldaja ja tema
2-08-22482 lähedaste arvates on see siiski vajalik, on võimalik taotleda kohtult luba isiku paigutamiseks kinnisesse/hooldekande asutusse lähtudes TsMS §-dest 533-543 ning Sotsiaalhoolekandeseaduse §-dest 19-20 . Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.