09. jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-15958
Tsiviilasi
K. R. avaldus puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks, kinnistu igakordse omaniku kohustamiseks mitte takistada puurkaevu omanikul puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada kinnisasjale sisenemist
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: K. R. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari tn 25, Tallinn 10116; e-post: [email protected]) Puudutatud isik: G. R. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx), puudutatud isiku lepinguline esindaja Allan Viirma (Õigusbüroo Viirma & Saar, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
Kohtuistung 05.12.2022
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada K. R. avaldus puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks ning kinnistu igakordse omaniku kohustamiseks mitte takistada puurkaevu omanikul puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada kinnisasjale sisenemist.
2.Määrata kindlaks Tallinnas, Pärnu mnt 479b kinnistu (registriosa nr 3298401; katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku, milline asub Pärnu mnt 479d kinnistul, Pärnu mnt 479d kinnistu (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) igakordse omaniku talumiskohustuse täitmise kord ja selleks tuvastada Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustus:
2.1.lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alalise lukustatava värava (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist.
2.2.võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks 1 (13)
igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Kohus märgib, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamine peab toimuma tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00.
2.3.mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid.
2.4.mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada.
3.Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 15 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul tavapäraseid puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Puurkaevu avarii või rikke korral tuleb Pärnu mnt 479b kinnistu igakordsel omanikul informeerida Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette. Informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti.
4.Kohustada G. R.it avaldama K. R.le e-kirja või muul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni G. R. on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu.
5.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud G. R.i kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolude kirjeldus
1.K. R. esitas 12.10.2021 Harju Maakohtule avalduse G. R.i vastu. Avalduse kohaselt tuvastas kohus Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas xxxx, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, Pärnu mnt 479d kinnisasja (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) igakordse omaniku kohustuse taluda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja (registriosa 3298401;katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal (registriosa nr 560601;katastritunnus 78401:101:4971) asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil. 2 (13)
Pärnu mnt 479b kinnisasja (registriosa nr 3298401; katastritunnus 78404:408:3491) igakordne omanik on kohustatud maksma Pärnu mnt 479d kinnisasja (registriosa nr 560601;katastritunnus 78401:101:4971) igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumise eest tasu 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 30.september. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.07.2021.
2.Kohtumääruse jõustumise päeval, s.o. 21.07.2021 lakkas veevool puurkaevust. Avaldajal oli vett vaja, st koheselt tekkis vajadus välja selgitada puurkaevu mittetöötamise põhjus ning selleks pääseda koos spetsialistiga puurkaevu juurde Pärnu mnt 479d kinnistul. Avaldaja edastas 21.07.2021 puudutatud isikule sõnumi, palvega lubada endale koos tehnikuga puurkaevule juurdepääs, et kontrollida põhjust, miks puurkaev ei tööta. Puudutatud isik vastas 22.07.2021 avaldaja taotlusele, et on kirja kätte saanud ja vastab sellele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Avaldaja kutsus puurkaevu elekter-tehniku üle vaatama avaldaja elamus asuvaid kaevuga seotud seadmeid. 26.07.2021 käiski kohal nimetatud spetsialist, kes muuhulgas mõõtis kaevu suunduva juhtmestiku elektrivoolutakistust ning ütles mõõtmistulemuste alusel, et kaevus asuv pump enam juhtmestikuga ühendatud pole. Tema hinnangul oli selline mõõtmistulemus võimalik kolmel erineval juhul: (i) pump on kaevust täielikult eemaldatud; (ii) elektrijuhe on kaevu maapealses ja otseselt ligipääsetavas osas katkenud; (iii) elektrijuhe on sügaval puurkaevu sees pumba vahetus läheduses hõõrdumise tõttu katkenud. Neist viimast pidas ta mõõtmisandmete ja erialase kogemuse najal kõige ebatõenäolisemaks võimaluseks. Tehnik helistas kohe ka ise G. R. ja küsis ligipääsu puurkaevule. G. R. vastas, et tema ei luba oma kinnistule ja et avaldaja ja tehnik tulgu politseiga.
3.22.08.2021 vastas G. R. e-kirja teel K.R. juurdepääsu taotlusele selliselt, et pakkus ligipääsu 04.09.2021 (laupäeval) kella 18.00-19.00 järgmistel tingimustel: - enne G. R.i kinnistule sisenemist tuleb töid teostaval spetsialistil esitada kehtiv vaktsineerimistõend (viimasest vaktsineerimisdoosist peab olema möödas vähemalt 14 päeva) koos isikutunnistusega; - enne G. R.i kinnistule sisenemist peab esitama töid tegeva isiku isikutunnistuse, elektritöö tegija kompetentsust tõendava, tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimise asutuse antud pädevustunnistuse (vähemalt B-klassi tase); kuna rajatis on esitatud rohkem kui 25 aastat tagasi, soovib G. R. saada pädeva spetsialisti (näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialisti) kõnealuse süvaveepumba ja elektriühenduste (vastavus tänapäeval kehtivatele nõuetele) ohutuse kohta. Auditi palub esitada hiljemalt 15 päeva peale objekti ülevaatust - ligipääs on tagatud ainult töid teostavale spetsialistile, kolmandatele isikutele G. R. kinnistu omanikuna ligipääsu oma kinnistutele ei võimalda.
4.K.R. ei ole siiani saanud G. R.i poolt esitatud ebamõistlike tingimuste tõttu juurdepääsu endale kuuluvale puurkaevule ja veetrassile, et välja selgitada 21.07.2021 tekkinud rike, see kõrvaldada ja puurkaevust vett tarbida. K. R.l ei ole võimalik temale kuuluvat ja Pärnu mnt 479b kinnistut teenindavat puurkaevu ja veetorustikku, milline asub Pärnu mnt 479d kinnistul, hooldada ja kasutada, kuna G. R. ei võimalda siseneda Pärnu mnt 479d kinnistule puurkaevu rikke ja selle põhjuse väljaselgitamiseks ning remondiks, vaatamata kinnistu igakordsel omanikul lasuvale ja tasustatavale talumiskohustusele. Avaldaja palub määrata kindlaks Tallinnas, Pärnu mnt 479b kinnistu (registriosa nr 3298401; katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku, milline asub Pärnu mnt 479d kinnistul, Pärnu mnt 479d kinnistu (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) igakordse omaniku talumiskohustuse täitmise kord ja selleks tuvastada Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustus: lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alalise lukustatava värava (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist; võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks 3 (13)
igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses; mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid; mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid ja kui kaua võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada; Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti; kohustada G. R.it käesolevas kohtumenetluses avaldama K. R.le oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni G. R. on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik G. R. vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isikul ei ole seoses puurkaevu talumiskohustusega selliseid kohustusi, mille tuvastamist avaldaja avaldusega taotleb. Tallinna Ringkonnakohus tegi 28.06.2021 määruse, millega tuvastas Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordse omaniku kohustuse taluda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil. Talumiskohustus tähendab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal teise isiku omandisse kuuluvat asja ning sellise asja korrashoiuks vajalikke tegevusi.
6.Puudutatud isik leiab, et avaldus ei ole suunatud talumiskohustuse täitmise korraldamiseks, vaid avaldaja sisuliselt soovib oluliselt piirata puudutatud isiku põhiseadusest tulenevat õigust enda omandit (antud juhul kinnistut) vabalt vallata ja kasutada. Puudutatud isik leiab, et avalduse rahuldamine rikub tema kodu puutumatust. Avaldaja taotleb avaldusega a) puudutatud isikul enda kinnistu (Pärnu mnt 479d, Tallinn) aia vmt piirdega piiramise keelamist ning b) avaldajale tema suvaotsuse alusel puudutatud isiku kinnistule sisenemise võimaldamist (vt avalduse resolutsiooni p 1.1). Enda taotlusi põhjendab avaldaja eksliku seisukohaga, et „/.../ puurkaevu ja veetorustiku hoolduseks on möödapääsmatu avaldajal saada juurdepääs Pärnu mnt 479d kinnistule puurkaevu vahetus läheduses ühise piiri juures. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 tsiviilasjas xxxx tehtud kohtumäärusega tuvastati „/.../ Pärnu mnt 479d kinnisasja (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) igakordse omaniku kohustus taluda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja (registriosa nr xxxx 2(15) 3298401; katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil. Samas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt tehtud 14.12.2020 a. kohtumääruse lisaks olevalt plaanilt nähtub, et puudutatud isikule kuuluva kinnisasja igakordse omaniku talumiskohustuse ruumiline ulatus piirdub alaga, mis jääb puurkaevu ja selle hooldusala alla. Mitte mingisuguseid muid talumiskohustusi või piiranguid enda kinnistu kasutamisel talumiskohustuse aluseks olev kohtumäärus puudutatud isikule (ega puudutatud isiku kinnistu igakordsele omanikule) ei sea. Seega puudub avaldajal õiguslik alus taotleda puudutatud isikul enda kinnistu aiaga piiramise keelamist ja puudutatud isikule selle kohta, kuhu puudutatud isik võib või peab enda kinnistule sissepääsu rajama, ettekirjutuste tegemist.
7.Täiesti asjakohatu on avaldaja põhjendus, et „/.../ Pärnu mnt 479d kinnistule puudub vahetu sissepääs linnaruumist (värav), kinnistule pääseb ülejärgmise kinnistu, st Pärnu mnt 479e väravast. ”. Puurkaevule ei peagi olema „vahetut sissepääsu linnaruumist“, sellise linnaruumist juurdepääsu võimaldamist ei näe ette ka talumiskohustust sätestav kohtumäärus. Avaldaja põhjenduse absurdsust näitab ilmekalt asjaolu, et isegi juhul, kui teha puurkaevu vahetusse 4 (13)
lähedusse värav Pärnu mnt 479d (puudutatud isiku) kinnistu ja Pärnu mnt 479b (avaldaja) kinnistu piiril, ei too see kaasa „vahetut sissepääsu linnaruumist“. Puurkaevule on üle puudutatud isiku kinnistu juurdepääs olemas ning puudutatud isik võimaldab puurkaevu hooldus- ja remonttööde tegemiseks oma kinnistule sissepääsu juba olemasolevate väravate/läbipääsude kaudu.
8.Eksitav ja põhjendamata on ka avaldaja väide, puurkaevu süvaveepumba remont või hooldus eeldavad 35 – 40 meetri ulatuses sirgjoonelise ruumi olemasolu puurkaevu vahetus läheduses. Kehtiva talumiskohustuse kohaselt ei pea puudutatud isik mingil viisil (ei oma kinnistul ega kinnistu piirdesse tehtavate läbipääsudega) võimaldama avaldajale „40 meetrist sirgjoonelist ruumi“. Puudutatud isiku talumiskohustus on piiratud kohtumääruse lisaks oleval joonisel märgitud alaga. Avaldaja ei ole küll esitanud andmeid veepumba tehnilise lahenduse kohta, kuid eluliselt ei ole usutav, et avaldaja veepumbal on 35 – 40 meetri pikkune ühes tükis metalltoru, mida ei ole võimalik kaevust välja võtta ilma, et kaevu asukohast kulgeks mingis suunas ca 40 meetri pikkune ja määratlemata laiusega „koridor“.
9.Puudutatud isikule teadaolevalt kasutatakse kaevus asetsevate veepumpade puhul metalltoru, mis saadakse lühemate torude kokku ühendamisel muhvidega (torujupp kahe detaili ühendamiseks). Pumba ja toru kaevust väljavõtmisel võetakse toru ühendused lahti ning toru võetakse kaevust välja tükkhaaval. Samuti puudub vajadus 40-meetriseks sirgjooneliseks „hooldusrajaks“ juhul, kui pumba veetoruna kasutatakse elastset plasttoru. Kaevu manteltoru üldjuhul pärast kaevu puurimist enam kunagi kaevust välja ei võeta.
10.Avaldaja soovib seada puudutatud isikule tingimusi koduloomade pidamisel ning takistada puudutatud isikul otsustada seda, millised isikud ja kui kaua võivad puudutatud isiku kinnisasjal viibida. Kohtumäärusega kehtestatud talumiskohustus ei sea puudutatud isikule mingeid kohustusi seoses sellega, millisel tema kinnistu osal võivad viibida puudutatud isiku koduloomad. Iga loomapidaja peab tagama, et tema koduloomad ei kujutaks ohtu inimestele. Puudutatud isiku hinnangul puudub vajadus ja õiguslik alus puurkaevu talumiskohustuse täitmise korraga puudutatud isikule kodulooma pidamiseks tingimuste kehtestamiseks.
11.Puudutatud isik leiab, et temal on õigus seada tingimusi isikutele, kes Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu hooldus- ja remonttöid teostavad. Samuti on puudutatud isikul õigus määrata, kui kaua võivad töid teostavad isikud Pärnu mnt 479d kinnistul viibida. Kuna avaldaja kaev ja veepump asuvad puudutatud isiku kinnistul, on puudutatud isikul vaieldamatult huvi (ja õigus) viia miinimumini kaevu ja/või veepumba ebapädevast hooldusest või remondist lähtuva ohu tekkimise võimalus. Eelnevat arvestades on põhjendatud puudutatud isiku nõue, et puurkaevu ja/või kaevus oleva veepumba hooldus- ja remonttöid teostaksid vastava eriala spetsialistid ning sellise erialase pädevuse tõendamise nõue ei ole talumiskohustuse täitmisest keeldumine.
12.Puudutatud isik möönab, et talumiskohustuse täitmiseks peab ta võimaldama puurkaevu ja/või veepumba hooldus- või remonttööde tegemist selliselt, et töödel oleks soovitud tulemus. Siiski ei pea puudutatud isik võimaldama töid teostavate isikute viibimist oma kinnistul avaldaja suvast lähtuval ajal ja ajavahemikel – aga just seda avalduse punktiks 1.4 oleva taotluse rahuldamine tähendaks. Vaieldamatult on puudutatud isikul õigus määrata, mis ajal ja kui pikkade ajavahemike jooksul töid teostavad isikud tema kinnistul viibida võivad. Vastavad ajad lepitakse kokku igakordselt tööde teostamise ajal – eriala spetsialistid peaksid suutma hinnata, kui palju aega vajalike tööoperatsioonide teostamiseks eelduslikult kulub.
13.Puudutatud isik leiab, et avaldaja soovitud viisil hooldus- ja/või remonttöödest etteteatamine ja tööde läbi viimine on puudutatud isikule koormav ning puudutatud isiku huvid jääksid sellise taotluse rahuldamise korral põhjendamatult arvestamata. Avaldaja soovitud viisil saaks puurkaevu hooldus- ja/või remonttöid viia läbi nii, et üldse ei arvestata puudutatud isiku huvidega ega tema õigusega vabalt vallata ja kasutada oma kinnistut. Ebamõistlikult lühike etteteatamistähtaeg – 2 päeva – ei võimaldaks puudutatud isikul ümber korraldada enda nädalavahetuse plaane ega leida võimalust kinnistule sissepääsu korraldamiseks (selguse huvides – talumiskohustus ei kohustagi puudutatud isikut enda ja oma pereliikmete elu 5 (13)
korraldamisel järgima puurkaevu omaniku „korraldusi“). Veelgi enam, kui puudutatud isik on juba teate postkasti panemise päeval näiteks välismaal, ei saagi ta teada, et tal on kohustus lubada avaldaja määratud päeval avaldaja määratud isikud enda kinnistule. Seega, avaldaja ühepoolse otsusega ebamõistlikult lühikese etteteatamisajaga puudutatud isiku elukorraldusse sekkumine ei ole võimalik ega mingil viisil põhjendatud. Sellist kohustust avaldaja „diktaadile“ allumiseks ei näe ette ka talumiskohustust kehtestav kohtumäärus.
14.Avaldajal puudub vajadus puurkaevu hooldus- ja/või remonttööde „kiirabi“ korras ja puudutatud isiku huve mittearvestaval viisil läbiviimiseks. Esiteks, avaldaja enda väidete kohaselt kasutab avaldaja puurkaevust saadavat vett enda kinnistul haljastuse kastmiseks ja laste basseini täitmiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnistul on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgist saadava veega on kaetud avaldaja vajadus oma kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks, so elamu kasutamiseks avaldaja ja tema perekonna liikmete poolt. Samuti võimaldab ühisveevärgist saadav vesi avaldajal katta elamut ümbritseva haljastuse kastmisvee vajaduse mõistlikkuse piires. Puurkaevust saadav vesi ei ole avaldajale eluliselt oluline ning see ei mõjuta avaldaja ning tema pereliikmete igapäevast toimetulekut vmt. Isegi kui puurkaevus oleval veepumbal tekib rike, ei ole möödapääsmatult vajalik selle remont 48 tunni jooksul ja viisil, et kinnistu, kus puurkaev asub, omanikul ei ole mingit võimalust mõjutada tema kinnistul läbiviidavate remonttööde teostamise aega.
15.Puurkaev ja puurkaevus kasutatav veepump ei vaja nii sagedast hooldust/remonti, et seda ei oleks võimalik pikemalt kui kaks päeva ette planeerida. Puurkaevu ja veepumba hooldust/remonti ei ole vaja teha ei iganädalaselt, igakuiselt ega isegi mitte iga-aastaselt. Juhul, kui avaldaja peab vajalikuks teha puurkaevu hooldust sagedamini, tuleb arvestada, et avaldaja kasutab puurkaevu vett oma kinnistul oleva haljastuse kastmiseks, so hooajaliselt. Seega ei ole puurkaevu hooldus vajalik rohkem, kui üks kord aastas või äärmisel juhul kaks korda aastas – kastmishooajale eelnevalt kevadel (märtsis) ja hooajale järgnevalt sügisel (oktoobris).
16.Avalduses puudutatud isikule seoses puurkaevu remonttööde väidetava takistamisega (talumiskohustuse rikkumisega) tehtud etteheited ei ole põhjendatud.
17.Avaldaja taotleb ka seda, et kohus kohustaks G. R.it käesolevas kohtumenetluses avaldama K. R.le oma pangakonto numbri. Puudutatud isik leiab, et avaldaja selline nõue on alusetu ning palub jätta see rahuldamata. Puudutatud isikul ei ole seadusest ega muust õigusaktist tulenevat kohustust avaldada avaldajale enda pangakonto numbrit. Ka talumiskohustust kehtestav kohtumäärus ei kohusta puudutatud isikut pangaandemete avaldamiseks. Pangakonto info puudumine ei taksita avaldajal talumistasu maksmise kohustuse täitmist. Talumistasu saab avaldaja tasuda näiteks sularahas. Käesoleval juhul ei ole talumistasu märkimisväärselt suur summa ning seda ei tule tasuda sageli, vaid üks kord aastas. Talumiskohustus tähendab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal teise isiku omandisse kuuluvat asja ning sellise asja korrashoiuks vajalikke tegevusi. Puudutatud isik täidab talumiskohustust ning ei ole takistanud avaldajal puurkaevu ja veepumba kasutamist. Samuti võimaldab puudutatud isik avaldajal puurkaevu ja veepumba hooldus- ja remonttööde tegemist, kui puudutatud isikuga lepitakse mõistliku aja jooksul enne tööde tegemist kokku tööde tegemise aeg ja kestus. Puudutatud isiku kinnistu valdamisele ja kasutamisele „talumiskohustuse täitmise korrana“ avaldaja soovitud piirangute kehtestamine ei ole vajalik, põhjendatud ning selleks puudub ka õiguslik alus. Puudutatud isik leiab, et kõik asja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
18.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6181 lg 1 kohaselt lahendatakse TsMS 611 peatükis sätestatud korras lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (asjaõigusseaduse § 156 lõige 1) ning maaparandussüsteemi eesvoolu (maaparandusseaduse § 20 lõige 1) ja tehnorajatise talumiskohustuse suhtes (asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 2). Avaldaja palub määrata kindlaks puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise, kohustada 6 (13)
naaberkinnistu igakordset omanikku mitte takistada puurkaevu omanikul puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada kinnisasjale sisenemist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 1 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
19.Asjas puudub vaidlus, et avaldaja on Pärnu mnt 479b, Tallinn (registriosa nr 3298401) kinnistu omanik ning puudutatud isik on kinnistu registriosa nr-ga 560601 omanik; puudutatud isiku kinnistul, Pärnu mnt 479d katastriüksusel, asub 1992. aastal rajatud puurkaev PRK0004457 ja veetorustik (ca 1 m kaugusel avaldaja kinnistu piirist); puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustikku ainukasutab avaldaja, see ei ole ühendatud ühisveevärgiga; avaldaja ja puudutatud isiku kinnistutel on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
20.Vaidlust ei ole ka selles, et Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxxx, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, Pärnu mnt 479d kinnisasja (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) tuvastati igakordse omaniku kohustus taluda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja (registriosa 3298401;katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal (registriosa nr 560601;katastritunnus 78401:101:4971) asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil. Pärnu mnt 479b kinnisasja (registriosa nr 3298401; katastritunnus 78404:408:3491) igakordne omanik on kohustatud maksma Pärnu mnt 479d kinnisasja (registriosa nr 560601;katastritunnus 78401:101:4971) igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumise eest tasu 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 30.september (tl 7-24). Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.07.2021.
21.Seega on kohtud tuvastanud, et puudutatud isikul, kui Pärnu mnt 479d kinnisasja omanikul on kohustus taluda avaldaja kui Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku. Puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustus hõlmab endas lisaks puurkaevu enda talumisekohutusele ka avaldaja õigust saada juurdepääsu puurkaevule ja veetorustikule ning avaldaja õigust puurkaevu kasutada ja kohustust puurkaevu ja selle torustikku hooldada, puudutatud isikul on aga kohustus võimaldada avaldajale juurdepääs puurkaevule ja veetorustikule, et avaldaja saaks teostada oma õigusi ja kohustusi. Samas ei võimalda kohtulahendid tsiviilasjas nr xxxx üheselt määratleda, kuidas pääseb avaldaja oma puurkaevu vajadusel kontrollima ja parandama ega võimalda algatada ka talumiskohustust rikkunud isiku vastu sundtäitmise menetlust rikkumise tõkestamiseks.
22.Avaldaja on selgitanud, et eelnevas menetluses tsiviilasjas nr xxxx ei pidanud ta vajalikuks talumiskohustuse korda kindlaks määrata, kuivõrd eeldas, et puudutatud isik ei tee takistusi tehnorajatise kasutamisel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et avaldaja (või vastuavalduse esitanud menetlusosaline) taotleda, et kohus lisaks juurdepääsu või tehnorajatise talumise vaidluse lahendamisele kohtulahendi resolutsioonis ka sellise käsutuse, mille alusel saab täitemenetlust läbi viia./.../ Sellise nõude võib avaldaja esitada menetlusökonoomilistel kaalutlustel juba ka juurdepääsu kindlaksmääramise või tehnorajatise talumise vaidluse lahendamise raames, seda juhul, kui võib eeldada, et kohustatud isik ei hakka tulevikus kindlaksmääratud talumiskorda järgima. Siis võiks avaldus seisneda selles, et esiteks määrata talumise kord kindlaks, ja teiseks, eeldusel et esimene nõue rahuldatakse, kohustatakse isikut, kelle talumiskohustus tuvastatakse, juurdepääsu mitte takistama või ehitustööde tegemiseks enda kinnisasjale lubama vms. (TsMS kommenteeritud väljaanne III, Tallinna Juura 2018, lk 889-890). Kohus saab siit teha järelduse, et TsMS § 6181 lg 1 võimaldab kohtul kindlaks määrata korra, mil viisil st milliste tegevuste läbi tuleb puudutatud isikul taluda oma kinnistul avaldajale kuuluvat puurkaevu.
23.Avaldaja on esile toonud, et kuivõrd puurkaev lakkas töötamast 21.07.2021, pöördus ta puudutatud isiku poole 21.07.2021 sooviga saada võimalus siseneda puudutatud isiku kinnistule puurkaevu rikke põhjuse väljaselgitamiseks ja remondiks (tl 25). 22.07.2021 vastas puudutatud 7 (13)
isik avaldajale, et on tema kirja kätte saanud ja vastab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. 22.08.2022 e-kirjaga vastas puudutatud isik, et võimaldab juurdepääsu 04.09.2021 ajavahemikul 18:00-19:00 ning seadis lisaks juurdepääsule mitmeid lisatingimusi (tl 26-27). Avaldaja spetsialistil puudutatud isik oma kinnistule siseneda ei lubanud. Kohus möönab, et kuigi puudutatud isik on väliselt väljendanud nõusolekut avaldajale juurdepääsuks, on tegelikult tema tingimused puurkaevule juurdepääsuks sellised, mis tegelikult ei võimalda avaldajal puurkaevu mõistlikult kasutada ega remontida. Ei ole mõistlik puudutatud isiku ettepanek, et spetsialist saaks tulla puurkaevu riket tuvastama just laupäeva õhtul ja seda ühe tunni vältel. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga selles, et avaldaja ei pea tegema ebamõistlikke pingutusi leidmaks puurkaevu hooldust tegevat spetsialisti, kes oleks nõus puhkepäeva õhtul tööd tegema. Selline spetsialist nõuab ilmselgelt ka kõrgendatud töötasu tööajavälise väljasõidu eest. Samuti ei pruugi piisata vea tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks vaid ühest tunnist. Seega ei ole puudutatud isiku 30 päevase ooteajaga avaldajale tehtud ettepanek kooskõlas hea usu põhimõttega ning pigem nähtub siit soovi avaldajale puurkaevu parandamine ja kasutamine muuta võimalikult keerukaks. Iseenesest on puudutatud isikul õigus selles, et tal on õigus määrata, millal ja millise ajavahemiku jooksul töid teostavad isikud tema kinnistul viibida võivad, kuid selline puudutatud isiku poolne ettepanek erialaspetsialiste kaasavate tööde teostamiseks just laupäeva õhtul ja ühe tunni vältel ei ole heanaaberlik käitumine, vaid viitab puudutatud isiku soovile naabrile ebamugavusi tekitada. Seega on avaldus iseenesest põhjendatud, kuivõrd avaldaja ning puudutatud isik ei ole omavahel puurkaevule juurdepääsu korras kokkuleppele saanud. Samuti ei saanud menetlusosalised kokkuleppele kohtuistungil.
24.Puudutatud isik on ise esile toonud, et puurkaevu ja veepumba hooldust/remonti ei ole vaja teha ei iganädalaselt, igakuiselt ega isegi mitte iga-aastaselt. Juhul, kui avaldaja peab vajalikuks teha puurkaevu hooldust sagedamini, tuleb arvestada, et avaldaja kasutab puurkaevu vett oma kinnistul oleva haljastuse kastmiseks, so hooajaliselt. Seega ei ole puurkaevu hooldus vajalik rohkem, kui üks kord aastas või äärmisel juhul kaks korda aastas – kastmishooajale eelnevalt kevadel (märtsis) ja hooajale järgnevalt sügisel (oktoobris). Kohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et avaldaja taotletud viisil juurdepääs puudutatud isiku kinnistule ei ole puudutatud isikule järelikult liigselt koormav. Avaldaja on selgitanud, et tema soov pääseda puudutatud isiku kinnistule Pärnu mnt 479d on seotud üksnes vajadusega hooldada ja/või remontida avaldajale kuuluvat puurkaevu ja veetorustikku, mis on omandi- ja maareformi läbiviimisel ekslikult jäänud puudutatud isiku kinnistule. Kohtul puudub igasugune alus eeldada, et avaldaja hakkab taotlema juurdepääsu puurkaevuni rohkem, kui on hädapäraselt puurkaevu hoolduseks ja remontimiseks vajalik so maksimaalselt 2 korda aastas. Muidugi ei ole välistatud, et kui puurkaevu pump lakkab mingil põhjusel töötamast võib avaldaja vajada tihedamat juurdepääsu puurkaevule. Kohus ei eelda, et avaldaja nõuab puurkaevule ligipääsu lihtsalt huvist või soovist puudutatud isikule ebamugavusi tekitada. Kohus seisukohal, et puurkaevu talumiskohustus avaldaja taotletud viisil ei saa olla puudutatud isikule liiga koormav.
25.Kohus on seisukohal, et avaldaja soov saada ligipääsu tema taotletud viisil puudutatud isiku kinnistule puurkaevu korrashoiuks ei riku puudutatud isiku õigust oma kinnisasja vabalt vallata. Puudutatud isiku õiguste riive on äärmiselt väike. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku elukoht on kinnistul aadressiga Pärnu mnt 479e. Vaidlusalune puurkaev asub aga kinnistu, aadressiga Pärnu mnt 479d kaugemas servas. Seega saab kohus teha järelduse, et puurkaev asub puudutatud isiku kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa puudutatud isikut ja tema perekonda igapäevaselt häirida. Pärnu mnt 479d kinnistu ei ole hoonestatud, puudutatud isik ei ela Pärnu mnt 479d kinnistul, seega puurkaevu korrastustöödeks Pärnu mnt 479d kinnistule sisenemisega Pärnu mnt 479b kinnistult ei ole avaldajal võimalik rikkuda puudutatud isiku kodu puutumatust.
26.Avaldaja on esile toonud, et kinnistu Pärnu mnt 479b ja kinnistu Pärnu mnt 479d on külgnevad kinnistud ja puurkaev asub 1 meetri kaugusel avaldaja kinnistu piirist puudutatud isiku kinnistul. Avaldaja soovib puurkaevu ja veetorustiku hoolduseks saada juurdepääsu Pärnu mnt 479d kinnistule puurkaevu vahetus läheduses ühise piiri juures. Avaldaja on teinud ettepaneku, et ehitab selleks piirile jalgvärava, mille ehitust ja/või kasutust ei tohi takistada Pärnu mnt 479d 8 (13)
kinnistu igakordne omanik või toimub kinnistule hoolduseks ja remondiks sisenemiseks igakordselt võrkaia osaline avamine võrkaia traatühenduse eemaldamise või läbilõikamise teel ja hilisem uuesti sulgemine. Avaldaja selgitas, et olemasolev piirdeaed on rajatud ja finantseeritud Pärnu mnt 479b omaniku poolt, puurkaevu vahetus läheduses on Pärnu mnt 479d omanik olemasolevatele aiapostidele lisanud mittestatsionaarsete kinnitustega kõrgemad postid ning nende vahele aiavõrgu, mis keskosas moodustab topeltkatte statsionaarselt rajatud aiavõrguga. Aia avamist ja sulgemist ei tohi Pärnu mnt 479d kinnistu igakordne omanik takistada, sh enda kinnistule sellise vaheaia rajamisega, mis ei võimalda juurdepääsuala avada.
27.Kohus leiab, et avaldaja taotletud juurdepääsu abinõu on igati mõistlik ja koormab puudutatud isikut kõige vähem, samas võimaldab tagada avaldajale lühima juurdepääsu puurkaevule. Kuigi puudutatud isik on avaldanud, et võimaldab avaldajale juurdepääsu puurkaevuni läbi selle kinnistu, kus ta ise elab so üle Pärnu mnt 479e kinnistu, ei ole see kohtu hinnangul mõistlik. Puurkaevu parandamiseks või hooldamiseks võib olla vajalik täiendava tehnika (suruõhupumba) juurdepääs puurkaevuni ja ei ole mõistlik, kui täiendavat tehnikat peab suure ringiga üle mitme kinnistu puurkaevuni transportima, kui juurdepääs puurkaevuni on avaldaja kinnistu piirist 1 m kaugusel. Võimaliku tehnika transportimine võib kahjustada ka maapinda, avaldaja taotletud viisil puurkaevuni juurdepääsu võimaldamine ei kahjustaks vähem puudutatud isiku kinnistut, kuivõrd tehnika jääks avaldaja kinnistule või asuks puudutatud isiku kinnistul minimaalselt.
28.Lisaks, kui puurkaevule korraldatakse suruõhuga läbipesu on igati mõistlik, kui selleks kasutatakse avaldaja kinnistut, st on vajalik läbipääsuava tegemine avaldaja kinnistu ja Pärnu mnt 479d kinnistu vahele sest kaevu läbipesuvesi vajab ärajuhtimist ning avaldaja ei peaks sellega koormama puudutatud isiku kinnistut. Võimalikud värava rajamisega või aiavõrgu avamise ja sulgemisega kaasnevad kulud kannab nagunii avaldaja. Puudutatud isik ei ole esiletoonud ühtegi mõistlikku argumenti, miks oleks vajalik tagada juurdepääs puurkaevuni üle sisuliselt üle kahe kinnistu st läbi Pärnu mnt 479e kinnistu kuni Pärnu mnt 479d kinnistu tagumise piirini. Kohus nõustub täielikult avaldaja arvamusega selles, et juhul, kui piirdeaia ääres asuvale puurkaevule ligipääsuks on tehtud jalgvärav või sisenetakse läbi traataia selle eemaldamise teel, siis pole puudutatud isikul mitte mingisugust vajadust enda elu ümber korraldada. Kohus leiab, et avaldaja on valinud puudutatud isikut kõige vähem koormavama viisi saamaks juurdepääsu puurkaevu remondiks ja hoolduseks. Just selline lähenemine riivab kõige vähem puudutatud isiku õigusi.
29.Kohtu hinnangul on igati talumiskohustusega kooskõlas ka avaldaja taotlus võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Avaldaja on selgitanud, et puurkaevu süvaveepumba remondiks või vahetuseks on möödapääsmatu selle eemaldamine kaevust koos toruga, mille pikkus on 35-40 meetrit, toru ei ole kokku murtav ega volditav, st täiesti tavapärane hooldus ja remont eeldavad nimetatud ulatuses sirgjoonelise ruumi olemasolu puurkaevu vahetus läheduses. Avaldaja ei saa nõuda ega eeldada, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordne omanik peaks kinnistut täis ehitades või looduslikult kujundades arvestama taolise ruumivajadusega, mistõttu läbipääs otse puurkaevu juurest kinnistu piirilt on möödapääsmatu puurkaevu juures tehtavate tavapäraste toimingute teostamiseks. Pumba remondiks eemaldatakse pump kaevust koos elektrikaabli ning plastist veetoruga, mille küljes ta on. Puudutatud isik on seisukohal, et plastiktoru on kokku keritav ega vaja nii suurt pinda.
30.Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Kohtule arusaadavalt on konkreetne plastikust veetoru olnud kaevus vähemalt aastast 2007. Kohus märgib, et nii kaua kaevus olnud plastiktoru võib olla aastate vältel muutunud rabedaks ja kokkukerimise käigus murduda. Ka avaldaja poolt esitatud puurkaevu kontrolli juhendis on märgitud, et tõusutoru tuleb maapinnale paigutada sirgelt või suure painderaadiusega. Seega ei ole puudutatud isiku vastuväited asjakohased. Kohtu hinnangul tuleb avaldajal lubada puurkaevu hooldustööde käigus igakordselt kasutada 9 (13)
Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses.
31.Kohus leiab ka, et puudutatud isikul ei ole õigust nõuda pärast puurkaevu ülevaatust süvaveepumba ja elektriühenduste auditit, mille on teinud pädev spetsialist, näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve spetsialist. Avaldaja on õigesti juhtinud tähelepanu, et Majandus-ja taristuministri 3.07.2015 vastu võetud määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ § 2 p 2 kohaselt on elektripaigaldis statsionaarselt paigaldatud elektriseadmete täiuslik kogum, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, müügiks või tarbimiseks. Määruse § 2 p 7 kohaselt on elektriseade elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Määruse § 11 p 1 kohaselt eluruumi, sealhulgas suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik. Kohus leiab, et elektripaigaldise ja -seadme auditi nõude esitamine ei saa olla aluseks talumiskohustuste täitmisest keeldumisele. Ka ei ole põhjendatud puudutatud isiku nõue enne Pärnu mnt 479d kinnistule sisenemist esitada elektritöö tegija kompetentsust tõendav, tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimise asutuse antud pädevustunnistus (vähemalt B-klassi tase). Majandus-ja taristuministri 1.07.2015.a. 26.06.2015.a. määrusega nr 74 vastu võetud „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 kohaselt määruses elektripaigaldise käidule esitatavate nõuete järgimine ei ole kohustuslik elektripaigaldise puhul, mis on projekteeritud, paigaldatud või ehitatud sellisena, et seda võib kasutada tavaisik. Määruse § 2 p 2 kohaselt käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Määruse § 2 p 3 kohaselt elektritöö on elektripaigaldises tehtav seadmetöö, mida tavaisikul ei ole üldjuhul lubatud teha. Määruse § 3 lg 3 kohaselt käidu-ja elektritööd teeb isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohuteadlikkust ja kogemusi pingevabade, pingelähedaste või pingealuste käidu- ja elektritööde teostamiseks madalpinge- või kõrgepingepaigaldistes kontrollib elektritöid juhtiv isik või elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja) või nimetatud isikute poolt selleks volitatud pädev asutus või isik. Elektripaigaldis ja elektriseade kuuluvad Pärnu mnt 479b kinnistu igakordse omaniku omandisse, kes töö tellijana vastutab puurkaevu hooldus-ja remonditööde teostamiseks tehtava töövõtja valiku eest. Vaktsineerimistõendi ebavajalikkust käesoleval ajal möönis puudutatud isik ka kohtuistungil. Seega on põhjendatud avaldaja seisukoht et puudutatud isikul ei ole õigust seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada. Küll aga kohus märgib, et puurkaevu hooldustöid võib teha tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00.
32.Kohtu hinnangul ei soovi avaldaja kuidagi sekkuda puudutatud isiku lemmiklooma pidamise harjumustesse. Avaldaja soov, et puudutatud isik ei laseks lemmikloomal Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu ja veetorustiku hooldus-ja remontööde teostamise ajal vabalt joosta ei ole puudutatud isiku õiguste rikkumine. Kohtu hinnangul on avaldaja soov igati õigustatud. Puudutatud isiku arvamus, nagu ei hõlmaks kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx puudutatud isikule pandud talumiskohustus seda, millisel kinnistu osal võivad puudutatud isiku lemmikloomad viibida on ekslik. Tõepoolest ei ole tsiviilasjas nr xxxx reguleeritud, kuidas ja kus puudutatud isik peab oma kodulooma hoidma. Talumiskohustus tähendab seda, et puudutatud isik peab taluma oma kinnisasjal avaldaja puurkaevu ja veetorustikku ja nende korrashoiuks vajalikke remonttöid. Kuid kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx puudutatud isikule pandud talumiskohustus tähendab muuhulgas ka seda, et puudutatud isikul ei ole õigust raskendada remonttööde tegemist näiteks kinnistul vabalt jooksva ja töid takistava või töö tegijaid ründava lemmikloomaga. Nagu eelpool märgitud, elab puudutatud isik Pärnu mnt 479e kinnistul, seega puudub tal igasugune vajadus kodulooma lasta vabalt joosta just Pärnu mnt 10 (13)
479d kinnistul. Kohus leiab, et puudutatud isiku jaoks ei saa olla liigselt koormav, kui neil vähestel kordadel, mil avaldajal või tema spetsialistidel on vajalik siseneda Pärnu mnt 479d kinnistule puurkaevu hooldamiseks või remondiks, on puudutad isiku koduloom kinni Pärnu mnt 479e kinnistul või kinnistul asuvas elamus. Kuigi Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri keelab lemmikloomaga inimeste ohustamise ja kahju tekitamise, peab kohus vajalikuks olukorda siiski reguleerida, et võimalik koduloom ei jookseks puurkaevu ja veetorustiku hooldus-ja remontööde teostamise ajal Pärnu mnt 479d kinnistul vabalt ringi.
33.Avaldaja soovib puurkaevu hooldustööde teostamise ajas kokku leppida nii, et Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Puudutatud isik vaidleb sellele vastu ja leiab, et avaldaja soovitud viisil hooldus- ja/või remonttöödest etteteatamine ja tööde läbi viimine on puudutatud isikule koormav ning puudutatud isiku huvid jääksid sellise taotluse rahuldamise korral põhjendamatult arvestamata. Ebamõistlikult lühike etteteatamistähtaeg – 2 päeva – ei võimaldaks puudutatud isikul ümber korraldada enda plaane ega leida võimalust kinnistule sissepääsu korraldamiseks.
34.Kohus möönab, et planeeritud hooldustööde korraldamiseks on viidatud etteteatamistähtaeg tõepoolest liiga lühike. Puurkaevu plaanilised hooldustööd on avaldajale etteplaneeritavad ja nendega ei kaasne kiirust või hädavajadust. Puudutatud isikul peab olema võimalus oma plaane ümberkorraldada ja võimalusel leida usaldusisik, kes puurkaevu hooldustöödel silma peal hoiab. Kohus peab mõistlikuks etteteatamistähtajaks 15 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul tavapärast puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse.
35.Küll aga peab kohus võimalikuks puurkaevu avarii korral etteteatamisest piisavaks 2 päeva, juhul kui näiteks puurkaevu pump peaks taaskord töötamise lõpetama. Puurkaevu avariid või pumba riket ei ole võimalik ette näha ega planeerida. Avaldaja ei pea olema ilma puurkaevuta. Kuigi puudutatud isik on esile toonud et puurkaevust saadav vesi ei ole avaldajale eluliselt oluline ning see ei mõjuta avaldaja ning tema pereliikmete igapäevast toimetulekut ning leiab, et puurkaevu veepumba rikke korral ei ole möödapääsmatult vajalik selle remont 48 tunni jooksul. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Puurkaev on avaldaja omandis. AÕS § 68 lg 1 järgi omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Ei ole puudutatud isiku otsustada ega hinnata, kas ja mil viisil on avaldajale tema puurkaev oluline ja mil viisil ta seda kasutab. Tsiviilasjas nr xxxx tehtud kohtumäärustega on tuvastatud puudutatud isiku talumiskohustus, talumiskohustuse hulka käib ka see, et võimaliku avarii või rikke korral võimaldatakse avaldajal avarii või rike kõrvaldada. Kohus leiab, et puurkaevu avariist või rikkest teatamiseks ja selle kõrvaldamise ajast etteteatamiseks on 2 päeva piisav. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et puudutad isik tegelikkuses ei ela Pärnu mnt 479d kinnistul, seega ei saa puurkaevu rikke või avarii kõrvaldamine tegelikkuses teda ka häirida. Kohus peab mõistlikuks avaldaja poolt välja pakutud viisi, et informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Kui puudutatud isikule ei sobi avaldaja poolt välja pakutud ajad, on tal võimalik omapoolne aeg välja pakkuda.
36.Avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut avaldama oma kontonumber, kuhu saab avaldaja tasuda Pärnu mnt 479d kinnisasja omanikule talumistasu. Eelpoolviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxxx määrati avaldajale kohustus tasuda Pärnu mnt 479d omanikule kinnisasja puurkaevu ja veetorustiku talumistasu, mille suuruseks on 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 30. september. Avaldaja on esile toonud, et tal on kohtumäärusega pandud kohustuse puudutatud isikule täitmine võimatu, kuivõrd talle ei ole teada puudutatud isiku kontonumber. Kohtuistungil avaldaja avaldas, et on 11 (13)
proovinud saata puudutatud isikule raha kohustuse täitmiseks rahakaardiga, kuid see tuli talle tagasi. Puudutatud isik on avaldanud, et soovib kohtumäärusega tema kasuks tehtud kohustuse täitmist avaldajalt sularahas. Kohus leiab, et avaldus tuleb ka selles osas rahuldada.
37.Kohtu hinnangul on igati mõistlik, kui kohtumäärusega pandud talumistasu tasumine toimub ülekandega puudutatud isiku pangakontole. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja ja puudutatud isiku suhted ei ole head. Kohus veendus menetlusosalisi jälgides selles ka kohtuistungil. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaksid halbades suhetes menetlusosalised omavahel suhtlema rohkem, kui hädapäraselt tarbeks. Selleks, et avaldaja saaks täita puudutatud isiku soovi and talle talumistasu üle just sularahas, peaksid pooled kokku leppima kohtumise aja, avaldaja peaks üle andma kohtumäärusega määratud summa, puudutatud isik omakorda peaks summa üle lugema ja andma avaldajale allkirja, et on raha kätte saanud ja kohustuse täitmise vastu võtnud, avaldaja aga peaks võimalike vaidluste vältimiseks säilitama ja arhiveerima puudutatud isiku kinnituse raha kättesaamise kohta. Olukorras, kus pangaülekande puhul liiguvad summad ühelt kontolt teisele Eesti piires sekundite jooksul, tasumise kontrollimine on hõlpsalt võimalik ka aastate pärast, ei ole mõistlik puudutatud isiku nõudmine, et avaldaja peaks talumistasu maksma just sularahas. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isikul puudub pangakonto ning seda ei ole puudutatud isik ka väitnud. Kui puudutatud isikul on soov saada sularaha, on tal võimalik see oma kontolt pangaautomaadist või pangakontorist välja võtta. Seega kohus leiab, et tuleb kohustada G. R.it avaldama e-kirja teel või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis K. R.le 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni G. R. on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Menetluskulud
38.TsMS § 172 lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 6181 lg-s 1 nimetatud avalduse lahendamine toimub hagita menetluses. Sellele vaatamata iseloomustab sellist kohtuasja naaberkinnisasjade omanike vaheline vaidlus, milles üks kinnisasja omanik kasutab teise kinnisasja omaniku suhtes õiguskaitsevahendina kohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd puudutatud isik G. R. on andnud avaldajale põhjust kohtuliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks ning saanud sellele ka kohtulikku kaitset, ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane vaid tuleb jätta puudutatud isiku G. R.i kanda.
39.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 12 (13)
Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühisatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.01.2023 kohtumäärus.
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.