Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-15958
Kohtuasi
X avaldus puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks, kinnistu igakordse omaniku kohustamiseks mitte takistada puurkaevu omanikul puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada kinnisasjale sisenemist
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Puudutatud isik Y (isikukood lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
XXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu tõendina Y määruskaebuse lisa 1 – väljavõte maa-ameti kaardirakendusest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p 3 lause 3 osas, milles maakohus määras, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditööde teostamisest, samuti avariist või rikkest, informeeritakse ette kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti ja resolutsiooni p-de 6 ja 7 osas, milles maakohus otsustas jätta maakohtus kantud menetluskulud Y kanda ja määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Teha selles osas uus määrus, millega määrata, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditööde teostamisest informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsel
2-21-15958 omanikul on kohustus lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja Pärnu mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Parandada Harju Maakohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p-is 1 ilmne ebatäpsus, kus maakohus märkis, et rahuldas X avalduse puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Täpsustada Harju Maakohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 selliselt, et märkida, et maakohus rahuldas osaliselt X avalduse puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks.
5.1.Rahuldada osaliselt X avaldus puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustuse täitmise korra kindlaks määramiseks ning kinnistu igakordse omaniku kohustamiseks mitte takistada puurkaevu omanikul puurkaevu hooldustööde tegemist ja selleks lubada kinnisasjale sisenemist.
5.2.Määrata kindlaks Tallinnas, Pärnu mnt 479b kinnistu (registriosa nr 3298401; katastritunnus 78404:408:3491) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku, milline asub Pärnu mnt 479d kinnistul, Pärnu mnt 479d kinnistu (registriosa nr 560601; katastritunnus 78401:101:4971) igakordse omaniku talumiskohustuse täitmise kord ja selleks tuvastada Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustus:
5.2.1.lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja Pärnu mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist.
5.2.2.võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttöid saab teha tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00.
5.2.3.mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemise ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid.
5.2.4.mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada.
5.3.Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 15 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul tavapäraseid puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid tehakse.
2-21-15958 Remonditööde tegemisel puurkaevu avarii või rikke korral tuleb Pärnu mnt 479b kinnistu igakordsel omanikul informeerida Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette. Informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule.
5.4.Kohustada Y avaldama Xle e-kirja või muul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni Y on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu.
5.5.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 12.10.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks Tallinnas, Pärnu mnt 479b kinnistu (registriosa nr 3298401) igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku, milline asub Pärnu mnt 479d kinnistul, Pärnu mnt 479d kinnistu (registriosa nr 560601) igakordse omaniku talumiskohustuse täitmise kord ja selleks tuvastada Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustus:
lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alalise lukustatava värava (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist;
võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses;
mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid;
2-21-15958
mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid ja kui kaua võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada.
Avaldaja palus määrata, et Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Avaldaja taotles kohustada Y (puudutatud isik) käesolevas kohtumenetluses avaldama avaldajale oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt tuvastas kohus Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas 2-201573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordse omaniku kohustuse taluda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil. Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumise eest tasu 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 30. september. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.07.2021.
2.1.21.07.2021 lakkas veevool puurkaevust. Avaldajal oli vett vaja, st koheselt tekkis vajadus välja selgitada puurkaevu mittetöötamise põhjus ning selleks pääseda koos spetsialistiga puurkaevu juurde Pärnu mnt 479d kinnistul. Avaldaja edastas 21.07.2021 puudutatud isikule sõnumi palvega lubada endale koos tehnikuga puurkaevule juurdepääs. Puudutatud isik vastas 22.07.2021, et on avaldaja kirja kätte saanud ja vastab sellele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. 26.07.2021 käis kohal spetsialist, kes helistas ka puudutatud isikule ja küsis ligipääsu puurkaevule. Puudutatud isik vastas, et tema ei luba oma kinnistule. Puudutatud isik vastas 22.08.2021 e-kirjaga avaldajale, et pakub puurkaevule ligipääsu 04.09.2021 (laupäeval) kella 18.00-19.00 järgmistel tingimustel: enne kinnistule sisenemist tuleb töid teostaval spetsialistil esitada kehtiv vaktsineerimistõend (viimasest vaktsineerimisdoosist peab olema möödas vähemalt 14 päeva) koos isikutunnistusega; enne kinnistule sisenemist peab esitama töid tegeva isiku isikutunnistuse, elektritöö tegija kompetentsust tõendava, tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimise asutuse antud pädevustunnistuse (vähemalt B-klassi tase); kuna puurkaev on esitatud rohkem kui 25 a tagasi, siis soovis puudutatud isik saada pädeva spetsialisti (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialisti) auditit kõnealuse süvaveepumba ja elektriühenduste (vastavus tänapäeval kehtivatele nõuetele) ohutuse kohta; ligipääs on tagatud ainult töid teostavale spetsialistile, puudutatud isik kolmandatel isikutel oma kinnistul viibimist ei võimalda.
2.2.Avaldaja ei ole siiani saanud puudutatud isiku poolt esitatud ebamõistlike tingimuste tõttu juurdepääsu puurkaevule ja veetrassile, et välja selgitada 21.07.2021 tekkinud rike, see kõrvaldada ja puurkaevust vett tarbida.
2-21-15958
Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isikul ei ole seoses puurkaevu talumiskohustusega selliseid kohustusi, mille tuvastamist avaldaja avaldusega taotleb.
3.1.Avaldus ei ole suunatud talumiskohustuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, vaid avaldaja soovib oluliselt piirata puudutatud isiku Põhiseadusest tulenevat õigust enda kinnistut vabalt vallata ja kasutada. Harju Maakohtu 14.12.2020 määruse lisaks olevalt plaanilt nähtub, et puudutatud isikule kuuluva kinnisasja igakordse omaniku talumiskohustuse ruumiline ulatus piirdub alaga, mis jääb puurkaevu ja selle hooldusala alla. Mingeid muid talumiskohustusi või piiranguid määrus puudutatud isikule (ega puudutatud isiku kinnistu igakordsele omanikule) ei sea. Seega puudub avaldajal õiguslik alus taotleda puudutatud isikul enda kinnistu aiaga piiramise keelamist ja puudutatud isikule, kuhu puudutatud isik võib või peab enda kinnistule sissepääsu rajama, ettekirjutuste tegemist.
3.2.Puurkaevule on üle puudutatud isiku kinnistu juurdepääs olemas. Puudutatud isik võimaldab puurkaevu hooldus- ja remonttööde tegemiseks oma kinnistule sissepääsu juba olemasolevate väravate/läbipääsude kaudu.
3.3.Eksitav on väide, puurkaevu süvaveepumba remont või hooldus eeldab 35–40 m ulatuses sirgjoonelise ruumi olemasolu puurkaevu vahetus läheduses. Talumiskohustuse määruse kohaselt ei pea puudutatud isik võimaldama avaldajale 40 m sirgjoonelist ruumi. Lisaks kasutatakse kaevus asetsevate veepumpade puhul metalltoru, mis saadakse lühemate torude kokku ühendamisel muhvidega (torujupp kahe detaili ühendamiseks). Pumba ja toru kaevust väljavõtmisel võetakse toru ühendused lahti ning toru võetakse kaevust välja tükkhaaval. Samuti puudub vajadus 40-meetriseks sirgjooneliseks hooldusrajaks juhul, kui pumba veetoruna kasutatakse elastset plasttoru. Kaevu manteltoru üldjuhul pärast kaevu puurimist enam kunagi kaevust välja ei võeta.
3.4.Kohtumäärusega kehtestatud talumiskohustus ei sea puudutatud isikule mingeid kohustusi, millisel tema kinnistu osal võivad viibida koduloomad. Kuna iga loomapidaja peab tagama, et tema koduloomad ei kujutaks ohtu inimestele, siis puudub alus puudutatud isikule kodulooma pidamiseks tingimuste kehtestamiseks.
3.5.Puudutatud isikul on õigus seada tingimusi isikutele, kes Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu hooldus- ja remonttöid teostavad, samuti määrata, kui kaua võivad töid teostavad isikud Pärnu mnt 479d kinnistul viibida. Kuna avaldaja kaev ja veepump asuvad puudutatud isiku kinnistul, on puudutatud isikul huvi ja õigus viia miinimumini kaevu ja/või veepumba ebapädevast hooldusest või remondist lähtuva ohu tekkimise võimalus. Eelnevat arvestades on põhjendatud puudutatud isiku nõue, et puurkaevu ja/või kaevus oleva veepumba hooldusja remonttöid teostaksid vastava eriala spetsialistid ning sellise erialase pädevuse tõendamise nõue ei ole talumiskohustuse täitmisest keeldumine.
3.6.Avaldaja soovitud viisil hooldus- ja/või remonttöödest etteteatamine ja tööde läbi viimine on puudutatud isikule koormav ning puudutatud isiku huvid jääksid sellise taotluse rahuldamise korral põhjendamatult arvestamata. Avaldaja soovitud viisil saaks puurkaevu hooldus- ja/või remonttöid viia läbi nii, et üldse ei arvestata puudutatud isiku huvidega ega tema õigusega vabalt vallata ja kasutada oma kinnistut. Ebamõistlikult lühike etteteatamistähtaeg 2 päeva ei võimaldaks puudutatud isikul ümber korraldada enda
2-21-15958 nädalavahetuse plaane ega leida võimalust kinnistule sissepääsu korraldamiseks. Veelgi enam, kui puudutatud isik on juba teate postkasti panemise päeval näiteks välismaal, ei saagi ta teada, et tal on kohustus lubada avaldaja määratud päeval avaldaja määratud isikud enda kinnistule.
3.6.1.Isegi kui puurkaevus oleval veepumbal tekib rike, ei ole möödapääsmatult vajalik selle remont 48 tunni jooksul ja viisil, et kinnistu, kus puurkaev asub, omanikul ei ole mingit võimalust mõjutada tema kinnistul läbiviidavate remonttööde teostamise aega. Avaldaja kasutab puurkaevust saadavat vett haljastuse kastmiseks ja laste basseini täitmiseks. Avaldaja kinnistul on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgist saadava veega on kaetud avaldaja vajadus oma kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks, mh katta haljastuse kastmisvee vajadus mõistlikkuse piires. Puurkaevust saadav vesi ei ole avaldajale eluliselt oluline ning see ei mõjuta avaldaja ning tema pereliikmete igapäevast toimetulekut.
3.6.2.Lisaks ei vaja puurkaev ja puurkaevus kasutatav veepump nii sagedast hooldust/remonti, et seda ei oleks võimalik pikemalt kui kaks päeva ette planeerida. Puurkaevu ja veepumba hooldust/remonti ei ole vaja teha ei iganädalaselt, igakuiselt ega isegi mitte iga-aastaselt. Juhul, kui avaldaja peab vajalikuks teha puurkaevu hooldust sagedamini, tuleb arvestada, et avaldaja kasutab puurkaevu vett oma kinnistul oleva haljastuse kastmiseks, s.o hooajaliselt. Seega ei ole puurkaevu hooldus vajalik rohkem, kui üks kord aastas või äärmisel juhul kaks korda aastas – kastmishooajale eelnevalt kevadel (märtsis) ja hooajale järgnevalt sügisel (oktoobris).
3.7.Rahuldamata tuleb jätta avaldaja taotlus kohustada puudutatud isikut avaldama avaldajale oma pangakonto number. Sellist kohustust ei tule seadusest ega talumiskohustust kehtestavast kohtumäärusest. Avaldaja saab talumistasu tasuda sularahas.
3.8.Puudutatud isik täidab talumiskohustust ning ei ole takistanud avaldajal puurkaevu ja veepumba kasutamist. Samuti võimaldab puudutatud isik avaldajal puurkaevu ja veepumba hooldus- ja remonttööde tegemist, kui puudutatud isikuga lepitakse mõistliku aja jooksul enne tööde tegemist kokku tööde tegemise aeg ja kestus.
3.9.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 09.01.2023 määrusega avalduse ja: tuvastas Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustuse lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alalise lukustatava värava (laius kuni 1,2 meetrit) ning kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja kasutamist; kohustas võimaldama ja mitte takistama Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamine peab toimuma tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00;
2-21-15958
tuvastas kohustuse mitte jätta puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks Pärnu mnt 479d kinnistule vabalt jooksma kodulooma (näiteks kuri koer), kes võib rünnata puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonditööde teostajaid ning mitte seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada.
Maakohus märkis, et Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 15 päeva ette, kui Pärnu mnt 479d kinnistul tavapäraseid puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Puurkaevu avarii või rikke korral tuleb Pärnu mnt 479b kinnistu igakordsel omanikul informeerida Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette. Informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Kohus kohustas puudutatud isikut avaldama avaldajale e-kirja või muul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, Tallinnas Pärnu mnt 479d kinnistu omanikule kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus, et avaldaja on Pärnu mnt 479b, Tallinn kinnistu omanik ning puudutatud isik on kinnistu registriosa nr-ga 560601 omanik; puudutatud isiku kinnistul, Pärnu mnt 479d katastriüksusel, asub 1992. a-l rajatud puurkaev PRK0004457 ja veetorustik (ca 1 m kaugusel avaldaja kinnistu piirist); puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustikku ainukasutab avaldaja, see ei ole ühendatud ühisveevärgiga; avaldaja ja puudutatud isiku kinnistutel on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
5.1.Vaidlust ei olnud ka selles, et Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-201573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, tuvastati Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordse omaniku kohustus taluda AÕSRS § 15 2 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil; Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordne omaniku kohustus maksta Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumise eest tasu 77,98 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 30. september. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.07.2021.
5.2.Puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumiskohustus hõlmab endas lisaks puurkaevu enda talumise kohutusele ka avaldaja õigust saada juurdepääsu puurkaevule ja veetorustikule ning avaldaja õigust puurkaevu kasutada ja kohustust puurkaevu ja selle torustikku hooldada, puudutatud isikul on aga kohustus võimaldada avaldajale juurdepääs puurkaevule ja veetorustikule, et avaldaja saaks teostada oma õigusi ja kohustusi. Samas ei võimalda kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-20-1573 määratleda, kuidas pääseb avaldaja
2-21-15958 puurkaevu kontrollima ja parandama ega võimalda algatada ka talumiskohustust rikkunud isiku vastu sundtäitmise menetlust rikkumise tõkestamiseks.
5.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6181 lg 1 võimaldab kindlaks määrata korra, mil viisil, st milliste tegevuste läbi tuleb puudutatud isikul taluda oma kinnistul avaldajale kuuluvat puurkaevu.
5.4.Avaldaja ja puudutatud isik ei ole saanud puurkaevule juurdepääsu korras kokkuleppele, seda mitte ka kohtuistungil. Kohus möönis, et kuigi puudutatud isik väljendas väliselt nõusolekut avaldajale puurkaevule juurdepääsuks, olid tema tingimused sellised, mis ei võimaldanud avaldajal puurkaevu mõistlikult kasutada ega remontida. Ei ole mõistlik puudutatud isiku ettepanek, et spetsialist saaks tulla puurkaevu riket tuvastama just laupäeva õhtul ja seda ühe tunni vältel. Avaldaja ei pea tegema ebamõistlikke pingutusi leidmaks puurkaevu hooldust tegevat spetsialisti, kes oleks nõus puhkepäeva õhtul tööd tegema. Samuti ei pruugi piisata vea tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks vaid ühest tunnist. Puudutatud isiku 30 päevase ooteajaga tehtud ettepanek avaldajale ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega ning sellest nähtus pigem soov avaldajale puurkaevu parandamine ja kasutamine võimalikult keerukaks muuta. Iseenesest on puudutatud isikul õigus selles, et tal on õigus määrata, millal ja millise ajavahemiku jooksul töid teostavad isikud tema kinnistul viibida võivad, kuid selline puudutatud isiku poolne ettepanek erialaspetsialiste kaasavate tööde teostamiseks just laupäeva õhtul ja ühe tunni vältel ei ole heanaaberlik käitumine, vaid viitab puudutatud isiku soovile naabrile ebamugavusi tekitada.
5.5.Kohus leidis, et avaldaja taotletud viisil juurdepääs puudutatud isiku kinnistule, ei ole puudutatud isikule liigselt koormav, sest puurkaevu ja veepumba hooldust/remonti ei ole vaja teha iganädalaselt, igakuiselt ega iga aastaselt; avaldaja kasutab puurkaevu vett oma kinnistul hooajaliselt – haljastuse kastmiseks; seega ei ole puurkaevu hooldus vajalik rohkem kui üks kord aastas, äärmisel juhul kaks korda aastas – kastmishooajale eelnevalt kevadel (märtsis) ja hooajale järgnevalt sügisel (oktoobris). Puudub alus eeldada, et avaldaja hakkab taotlema juurdepääsu puurkaevuni rohkem, kui on hädapäraselt puurkaevu hoolduseks ja remontimiseks vajalik, s.o maksimaalselt 2 korda aastas. Samas ei ole välistatud, et kui puurkaevu pump lakkab töötamast, võib avaldaja vajada tihedamat juurdepääsu puurkaevule.
5.6.Avaldaja soov saada ligipääsu tema taotletud viisil puudutatud isiku kinnistule puurkaevu korrashoiuks ei riku puudutatud isiku õigust oma kinnisasja vabalt vallata. Puudutatud isiku õiguste riive on äärmiselt väike. Puudutatud isiku elukoht on kinnistul Pärnu mnt 479e. Puurkaev asub kinnistu Pärnu mnt 479d kaugemas servas. Puurkaev asub puudutatud isiku kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa puudutatud isikut ja tema perekonda igapäevaselt häirida. Pärnu mnt 479d kinnistu ei ole hoonestatud, puudutatud isik ei ela Pärnu mnt 479d kinnistul, seega puurkaevu korrastustöödeks Pärnu mnt 479d kinnistule sisenemisega Pärnu mnt 479b kinnistult ei ole avaldajal võimalik rikkuda puudutatud isiku kodu puutumatust. Puurkaevu parandamiseks või hooldamiseks võib olla vajalik tehnika (suruõhupumba) juurdepääs puurkaevuni ja ei ole mõistlik, kui tehnikat peab suure ringiga üle mitme kinnistu puurkaevuni transportima, kui juurdepääs puurkaevuni on avaldaja kinnistu piirist 1 m kaugusel. Avaldaja taotletud viisil juurdepääs puurkaevuni kahjustaks vähem puudutatud isiku kinnistut, kuivõrd tehnika jääks avaldaja kinnistule või asuks puudutatud isiku kinnistul minimaalselt.
5.6.1.Lisaks, kui puurkaevule korraldatakse suruõhuga läbipesu on igati mõistlik, kui selleks kasutatakse avaldaja kinnistut, st on vajalik läbipääsuava tegemine avaldaja kinnistu ja Pärnu
2-21-15958 mnt 479d kinnistu vahele, sest kaevu läbipesuvesi vajab ärajuhtimist ning avaldaja ei peaks sellega koormama puudutatud isiku kinnistut. Võimalikud värava rajamisega või aiavõrgu avamise ja sulgemisega kaasnevad kulud kannab avaldaja. Puudutatud isik ei toonud esile ühtegi mõistlikku argumenti, miks oleks vajalik tagada juurdepääs puurkaevuni üle kahe kinnistu. Kui piirdeaia ääres asuvale puurkaevule ligipääsuks on tehtud jalgvärav või sisenetakse läbi traataia selle eemaldamise teel, siis pole puudutatud isikul vajadust enda elu ümber korraldada. Avaldaja valis puudutatud isikut kõige vähem koormavama viisi saamaks juurdepääsu puurkaevu remondiks ja hoolduseks.
5.7.Puudutatud isiku talumiskohustusega on ka kooskõlas avaldaja taotlus võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga et plastiktoru on kokku keritav ega vaja nii suurt pinda. Konkreetne plastikust veetoru on kaevus olnud vähemalt 2007. a-st. Nii kaua kaevus olnud plastiktoru võib olla muutunud rabedaks ja kokkukerimise käigus murduda. Ka avaldaja esitatud puurkaevu kontrolli juhendis on märgitud, et tõusutoru tuleb maapinnale paigutada sirgelt või suure painderaadiusega.
5.8.Puudutatud isikul ei ole õigust nõuda pärast puurkaevu ülevaatust süvaveepumba ja elektriühenduste auditit, mille on teinud pädev spetsialist, näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve spetsialist. Avaldaja juhtis õigesti tähelepanu, et Majandus-ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ § 2 p 2 kohaselt on elektripaigaldis statsionaarselt paigaldatud elektriseadmete täiuslik kogum, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, müügiks või tarbimiseks. Määruse § 2 p 7 kohaselt on elektriseade elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Määruse § 11 p 1 kohaselt eluruumi, sealhulgas suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik. Järelikult ei ole elektripaigaldise ja -seadme auditi nõude esitamine ei saa olla aluseks talumiskohustuste täitmisest keeldumisele.
5.9.Ka ei olnud põhjendatud puudutatud isiku nõue enne Pärnu mnt 479d kinnistule sisenemist esitada elektritöö tegija kompetentsust tõendav, tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimise asutuse antud pädevustunnistus (vähemalt B-klassi tase). Elektripaigaldis ja elektriseade kuuluvad Pärnu mnt 479b kinnistu igakordse omaniku omandisse, kes töö tellijana vastutab puurkaevu hooldus-ja remonditööde teostamiseks tehtava töövõtja valiku eest.
5.10.Majandus-ja taristuministri 01.07.2015.a. 26.06.2015.a. määrusega nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 kohaselt määruses elektripaigaldise käidule esitatavate nõuete järgimine ei ole kohustuslik elektripaigaldise puhul, mis on projekteeritud, paigaldatud või ehitatud sellisena, et seda võib kasutada tavaisik. Määruse § 2 p 2 kohaselt käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Määruse § 2 p 3 kohaselt elektritöö on elektripaigaldises tehtav seadmetöö, mida tavaisikul ei ole üldjuhul lubatud teha. Määruse § 3 lg 3 kohaselt käidu-ja elektritööd teeb isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid
2-21-15958 teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohuteadlikkust ja kogemusi pingevabade, pingelähedaste või pingealuste käidu- ja elektritööde teostamiseks madalpingevõi kõrgepingepaigaldistes kontrollib elektritöid juhtiv isik või elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja) või nimetatud isikute poolt selleks volitatud pädev asutus või isik.
5.11.Vaktsineerimistõendi ebavajalikkust möönis puudutatud isik ka kohtuistungil. Seega oli põhjendatud avaldaja seisukoht, et puudutatud isikul ei ole õigust seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada. Küll märkis kohus, et puurkaevu hooldustöid võib teha tööpäevadel ning ajavahemikus 09:00 kuni 19:00.
5.12.Avaldaja soov, et puudutatud isik ei laseks lemmikloomal Pärnu mnt 479d kinnistul puurkaevu ja veetorustiku hooldus-ja remontööde teostamise ajal vabalt joosta ei ole puudutatud isiku õiguste rikkumine. Kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-1573 puudutatud isikule pandud talumiskohustus tähendab mh seda, et puudutatud isikul ei ole õigust raskendada remonttööde tegemist näiteks kinnistul vabalt jooksva ja töid takistava või töö tegijaid ründava lemmikloomaga.
5.13.Kohus möönis, et planeeritud hooldustööde korraldamiseks on avaldaja taotletud etteteatamistähtaeg liiga lühike. Puurkaevu plaanilised hooldustööd on avaldajale etteplaneeritavad ja nendega ei kaasne kiirust või hädavajadust. Puudutatud isikul peab olema võimalus oma plaane ümber korraldada ja leida usaldusisik, kes puurkaevu hooldustöödel silma peal hoiab. Kohus pidas mõistlikuks etteteatamistähtajaks 15 päeva, kui Pärnu mnt 479d kinnistul tavapärast puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostatakse. Puurkaevu avariist või rikkest teatamiseks ja selle kõrvaldamise ajast etteteatamiseks on 2 päeva piisav. Puurkaevu avariid või pumba riket ei ole võimalik ette näha ega planeerida. Puudutatud isiku talumiskohustuse hulka käib ka see, et võimaliku avarii või rikke korral võimaldatakse avaldajal avarii või rike kõrvaldada. Kuna puudutad isik ei ela Pärnu mnt 479d kinnistul, ei saa puurkaevu rikke või avarii kõrvaldamine teda ka häirida. Kohus luges mõistlikuks avaldaja välja pakutud viisi, et informeerimine loetakse sooritatuks vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmisega Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule või kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Kui puudutatud isikule ei sobi avaldaja poolt välja pakutud ajad, on tal võimalik omapoolne aeg välja pakkuda.
5.14.Maakohus kohustas puudutatud isikut avaldama avaldajale oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Mõistlik on talumistasu tasumine pangaülekandega. Puudus mõistlik põhjendus, miks peaksid halbades suhetes menetlusosalised suhtlema rohkem, kui hädapäraselt tarvilik. Selleks, et avaldaja saaks täita puudutatud isiku soovi saada talumistasu sularahas, peaksid menetlusosalised kokku leppima kohtumise aja, avaldaja peaks üle andma kohtumäärusega määratud summa, puudutatud isik omakorda peaks summa üle lugema ja andma avaldajale allkirja, et on raha kätte saanud ja kohustuse täitmise vastu võtnud, avaldaja aga peaks võimalike vaidluste vältimiseks säilitama ja arhiveerima puudutatud isiku kinnituse raha kättesaamise kohta. Kuna pangaülekande puhul liigub raha ühelt kontolt teisele kontole Eesti piires sekundite jooksul ning tasumise kontrollimine on hõlpsalt võimalik ka aastate pärast, ei ole mõistlik puudutatud isiku nõudmine, et avaldaja peaks talumistasu maksma sularahas. Ei olnud eluliselt usutav, et
2-21-15958 puudutatud isikul puudub pangakonto ning seda ei ole puudutatud isik ka väitnud. Kui puudutatud isikul on soov saada sularaha, on tal võimalik see oma kontolt pangaautomaadist või pangakontorist välja võtta.
5.15.TsMS § 6181 lg-s 1 nimetatud avalduse lahendamine toimub hagita menetluses. Sellele vaatamata iseloomustab sellist kohtuasja naaberkinnisasjade omanike vaheline vaidlus, milles üks kinnisasja omanik kasutab teise kinnisasja omaniku suhtes õiguskaitsevahendina kohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd puudutatud isik andis avaldajale põhjust kohtuliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks ning sai sellele ka kohtulikku kaitset, ei olnud menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane, vaid menetluskulud tuli jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja kõik menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.
6.1.Puudutatud isiku väitel ei ole tal seoses puurkaevu talumiskohustusega selliseid kohustusi nagu maakohus tuvastas. Määrusega kohustuste panemiseks Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule ei anna alust seadus ega tsiviilasjas nr 2-20-1573 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrus. Määrus on põhjendamata.
6.2.Määrusega tuvastas maakohus puudutatud isiku kohustuse nõustuda hooldus- ja remonttöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega. Puudutatud isik ei ole enda kinnistule ega enda ja avaldaja kinnistu piirile ühtegi piirdeaeda rajanud. Ka määrusest nähtub, et puudutatud isiku kinnistul asuvale avaldaja puurkaevule avaldaja kinnistult ligipääsu piirab avaldaja rajatud piirdeaed. Avaldaja ei ole piirdeaia rajamiseks puudutatud isikult nõusolekut küsinud ega saanud. Seega ei ole puudutatud isikul võimalust täita aia ajutise eemaldamisega nõustumise kohustust. Veelgi enam, puudutatud isikul ei olegi sellist kohustust.
6.3.Puudutatud isikul ei ole kohustust anda avaldajale nõusolek rajada puudutatud isiku kinnistule värav. Avaldajal ei ole seadusest tulenevat alust ehitada puudutatud isiku kinnistule ühtegi rajatist ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Ühegi avaldaja rajatava värava talumise kohustust oma kinnistul puudutatud isikul ei ole.
6.4.Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruse täitmise ettekäändel ei saa kohustada Pärnu mnt 479d igakordset omanikku andma enda kinnistust ca 165 m2 suurune ala naaberkinnistu (Pärnu mnt 479b) omaniku kasutusse viimase poolt suvaliselt valitud ajal. Maakohus jättis tähelepanuta, et puurkaevu hooldusala ei ole maa-ala, mis on ette nähtud puurkaevu ja sellega ühendatud torustiku hooldus- ja remonditööde tegemiseks. Veeseaduse (VeeS) § 154 lg 2 kohaselt on hooldusala salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maavõi veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on tegevus veeseadusega sätestatud korras piiratud. Hooldusala ulatus on 10 meetrit. Seega, hooldusala ei ole puurkaevu hooldus- ja remonttööde läbiviimiseks mõeldud maa-ala, vaid ala, mille kasutamisele on põhjavee kaitseks kehtestatud piirangud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega kohustati puudutatud isikut taluma Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustikku, mitte ei seatud servituuti vmt kitsendust avaldaja kasuks.
2-21-15958 Avaldajale kuuluva puurkaevu 10-meetrise ulatusega hooldusala pindala on 314 m2, millest natuke rohkem kui 50%, s.o ca 165 m2 jääb puudutatud isiku kinnistule Pärnu mnt 479d. Sellises ulatuses piirangut oma kinnistu kasutamisele Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega tuvastatud talumiskohustus ette ei näe ja seega ei ole võimalik sellist kitsendust talumiskohustuse täitmise ettekäändel kehtestada ka kaevatava määrusega. Nii suur omandiõiguse riive takistab puudutatud isikul oma kinnistu eesmärgipärast kasutamist ning ei ole mitte millegagi põhjendatud. Lisaks, avaldajal ei ole vaja puurkaevu hooldamiseks ega remontimiseks nii suurt maa-ala. Määrus on vastuoluline. Avaldaja soovitud talumiskohustuse täitmise korra osana tuvastati mh puudutatud isiku kohustus nõustuda puurkaevu vahetusse lähedusse kinnistu piirile värava rajamisega. Värava rajamise vajadust põhjendasid avaldaja ja maakohus sellega, et avaldajal oleks võimalik teostada puurkaevu hooldus- ja remonttöid avaldaja kinnistul (sh paigutada avaldaja kinnistule puurkaevust välja võetav veetoru). Samas kohustatakse puudutatud isikut tagama enda kinnistul ca 165 m2 ala hooldus- ja remonttööde tegemiseks. Puudutatud isik leiab, et selline lahend on vastuoluline – kui puurkaevuga seotud tööde tegemiseks saab avaldaja kasutada enda kinnistut, ei ole põhjendatud isegi ajutine (hooldus- ja remonttööde ajaks) suures ulatuses piirangute seadmine puudutatud isikule oma kinnistu kasutamisel.
6.5.Puudutatud isik leiab erinevalt maakohtust, et Pärnu mnt 479d kinnistu omanikul on õigus otsustada, kes on isikud, kes tema kinnistul võivad viibida. Puurkaevu hooldus- ja remontöid võivad teostada vastava eriala spetsialistid. Puudutatud isikul peab olema võimalus takistada hooldus- ja remontööde teostamise ettekäändel puudutatud isiku kinnistul viibida näiteks kinnisvaramaakleril.
6.6.Maakohus jättis arvestamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti elektriohutuse eksperdi seisukoha, et elektriline süvaveepump on elektriseade, mille paigaldamiseks peab omama vastavaid teadmisi ja oskusi; ning valesti paigaldatud, hooldatud või remonditud süvaveepump võib põhjustada nii elektrilöögi kui ka tulekahju tekke ohtu. Ka avaldaja ise on möönnud, et elektritöid ei ole tavaisikul üldjuhul lubatud teha ning, et kaev on keeruline ehituslik rajatis. Juhul, kui puurkaev vajab remontimist, on vajalik kohale kutsuda selleks spetsialiseerunud firmad, kes omavad selleks vastavat luba (litsentsi). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isikule määrusega rakendatud keeld nõuda puurkaevu ja/või kaevus oleva veepumba hooldus- ja remontööde teostamist vastava eriala spetsialistide poolt.
6.7.Määrusega määratud Pärnu mnt 479b kinnistu igakordse omaniku hooldus- või remonttöödest etteteatamine ja tööde läbiviimine on puudutatud isikule koormav ning puudutatud isiku huvid on jäänud põhjendamatult arvestamata. Avaldajal puudub vajadus puurkaevu hooldus- või remonttööde kiirkorras läbiviimiseks. Avaldaja väidete kohaselt kasutab ta puurkaevust saadavat vett enda kinnistul haljastuse kastmiseks ja laste basseini täitmiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnistul on liitumine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ühisveevärgist saadava veega on kaetud avaldaja vajadus oma kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks. Seega ei ole puurkaevust saadav vesi avaldajale eluliselt oluline ning see ei mõjuta avaldaja ning tema pereliikmete igapäevast toimetulekut vmt. Seega ei ole vajalik puurkaevu hooldus- või remontööde tegemine 48 tunni jooksul ja viisil, et kinnistu, kus puurkaev asub, omanikul ei ole mingit võimalust mõjutada tema kinnistul läbiviidavate remontööde teostamise aega. Puurkaev ja puurkaevus kasutatav
2-21-15958 veepump ei vaja nii sagedast hooldust/remonti, et seda ei oleks võimalik pikemalt kui kaks päeva ette planeerida.
6.8.Tööde teostamise ajast etteteatamine selliselt, et informeerimine loetakse sooritatuks kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti, ei taga tööde teostamise ajas kokkuleppimise võimalust ega informatsiooni jõudmist puudutatud isikuni. Näiteks juhul, kui puudutatud isik on juba teate postkasti panemise päeval välismaal, ei saagi ta teada, et tal on kohustus lubada avaldaja määratud päeval avaldaja määratud isikud enda kinnistule. Sel juhul ei ole võimalust avaldajaga tööde teostamise aja osas ka läbi rääkida.
6.9.Kehtiv seadus ega Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrus ei anna alust kohustada puudutatud isikut avaldama avaldajale puudutatud isiku pangakonto number. Puudutatud isik ei ole kohustatud avaldajalt talumistasu vastuvõtmiseks pangakontot avama või olemasolevat pangakontot kasutusel hoidma. Samas, pangakonto info puudumine, ei takista avaldajal talumistasu maksmise kohustuse täitmist. Talumistasu saab avaldaja tasuda näiteks sularaha üleandmisega puudutatud isikule, raha deponeerimisega notari juures, postiasutuse vahendusel rahakaardiga (siinkohal märgib puudutatud isik, et avaldaja poolt väidetud rahakaardiga tasumist avaldaja maakohtu menetluses ei tõendanud) vmt.
6.10.Avaldaja saatis 21.07.2021 puudutatud isikule tekstsõnumi, kus avaldas soovi millalgi lähiajal puurkaevus olevat pumpa vaatama tulla. Puudutatud isik teatas avaldajale järgmisel päeval, et on avaldaja kirja kätte saanud ja vastab sellele mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. 22.08.2021 (mitte 2022 nagu märkis maakohus) pakkus puudutatud isik avaldajale puurkaevu juurde ligipääsu ajaks 04.09.2021 ajavahemikul kl 18:00 – 19:00. Puudutatud isik saab aru, et avaldajale ei sobinud puudutatud isiku poolt puurkaevu tehnilise seisundi hindamiseks pakutud aeg. Seda muuhulgas põhjusel, et pingutused, mis tuleb teha laupäeva õhtupoolikul töötava spetsialisti leidmiseks, on ebamõistlikud. Puudutatud isik enda 22.08.2021 e-kirjale vastust ei saanud. Avaldaja ei teatanud, et see aeg talle ei sobi ega pakkunud omalt poolt mingit muud sobivamat aega. Puudutatud isik eeldas, et kui tema pakutud aeg ei sobi, teeb avaldaja enda poolt pakkumise puurkaevu hindamiseks sobiva ajaga. Selline käitumine oleks olnud mõistlik, kui avaldajal tõesti oli soov puurkaevu remondiga tegeleda, mitte luua kunstlikult „põhjendusi“ puudutatud isiku vastu kohtusse pöördumiseks. Veelgi enam, pärast puudutatud isikult 22.08.2021 e-kirja saamist, ei ole avaldaja mitte ühtegi korda pöördunud puudutatud isiku poole sooviga siseneda puudutatud isiku kinnistule puurkaevu seisundi hindamiseks või hooldus- ja remontööde tegemiseks. Puudutatud isik möönab, et 26.07.2021 talle helistati ja sooviti luba sisenemiseks puudutatud isiku kinnistule, põhjendades seda vajadusega pääseda ligi puurkaevule. Helistaja oli varjanud enda telefoninumbri ning ei avaldanud puudutatud isikule oma nime. Puudutatud isikul ei ole kohustust lubada enda kinnistule isikut, kes jääb anonüümseks. Eelnevat arvestades ei nõustu puudutatud isik maakohtu järeldusega, et kuigi puudutatud isik on väliselt väljendanud nõusolekut avaldajale juurdepääsuks, on tegelikult tema tingimused puurkaevule juurdepääsuks sellised, mis ei võimalda avaldajal puurkaevu mõistlikult kasutada ega remontida. Asjaolu, et pooled ei leidnud kohe mõlemale sobivat kuupäeva, ei tähenda, et puudutatud isik takistas avaldajale ligipääsu puurkaevule.
6.11.Puudutatud isik ei nõustu maakohtu järeldusega, et puurkaev asub puudutatud isiku kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa puudutatud isikut ja tema perekonda igapäevaselt häirida. Asjaolu, et Pärnu mnt 479d kinnistu ei ole hoonestatud, ei tähenda seda, et puudutatud isik ei kasuta kinnistut oma koduna. Puudutatud isiku elumaja asub tõesti Pärnu mnt 479d naaberkinnistul, kuid puudutatud isikule kuuluv Pärnu mnt 479d kinnistu on
2-21-15958 puudutatud isiku kodu õueala. Kõnealusel kinnistul on ka puudutatud isiku kasvuhoone. Põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Samuti on ekslik maakohtu eeldus, et puurkaev asub puudutatud isiku kinnistul sellises asukohas, kus selle olemasolu ei saa puudutatud isikut ja tema perekonda igapäevaselt häirida.
6.12.Talumiskohustus tähendab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal teise isiku omandisse kuuluvat asja ning sellise asja korrashoiuks vajalikke tegevusi. Talumiskohustust täitev puudutatud isik peab võimaldama avaldajale viimase puurkaevule juurdepääsu korrashoiuks vajalike tegevuste tegemiseks, mitte lühimat juurdepääsu. Teiseks, selliselt kaevatavat määrust põhjendades on maakohtu määrus ka vastuoluline, kuna puudutatud isiku suhtes jätab maakohus asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaldamata. Puudutatud isikul on õigus ise otsustada, mil viisil ta talumiskohustuse täitmiseks avaldaja puurkaevule juurdepääsu üle oma kinnistu võimaldab.
6.13.Maakohtu menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks ei ole alust. Kõik menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks peab puudutatud isik menetluskulud kandma. Määrus tehti avaldaja huvides. Määrusest tulenevad õigused ainult avaldajale. Asjaolu, et puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, ei saa olla aluseks menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Kuna maakohus nõustus mõnede puudutatud isiku vastuväidetega ning muutis avaldaja soovitud täitmise korra tingimusi, saab järeldada, et puudutatud isiku vastuväited olid põhjendatud. Puudutatud isik ei ole esitanud põhjendamatut väidet ega tõendit. Puudutatud isik ei ole avaldajale andnud põhjust kohtuliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Avaldaja ise ei ole olnud valmis kokku leppima oma puurkaevule juurdepääsu võimaldamise aega ning ei ole rohkem kui ühe korra puudutatud isiku poole selles küsimuses pöördunudki. Puudutatud isik oli valmis juurdepääsu võimaldama eeldusel, et selleks lepitakse kokku mõistliku etteteatamise aeg ning avaldatakse puudutatud isikule hooldus- ja remonditöid teostavad isikud. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu käsitusega, mille kohaselt karistatakse avaldusele põhjendatult vastuväited esitanud menetlusosalist sellega, et kaldutakse kõrvale TsMS § 172 lg 1 esimese lausega sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Hagita menetluse korral peaks menetluskulude jagamisel üheks oluliseks lähtekohaks olema ka õigluse põhimõte. Menetlusosaliste seisukohad
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Avaldaja palus jätta määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada määruse resolutsiooni p 3 lause 3 osas, milles maakohus määras, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditööde teostamisest, samuti avariist või rikkest, informeeritakse ette kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu
2-21-15958 postkasti ja resolutsiooni p de 6 ja 7 osas, milles maakohus otsustas jätta maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsel omanikul on kohustus lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja Pärnu mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause tõendina vastu määruskaebemenetluses esitatud uued tõendi, s.o puudutatud isiku määruskaebusele lisatud väljavõtte maa-ameti kaardirakendusest. Viidatud tõend on asja lahendamisel asjassepuutuv.
11.Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 14.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-1573, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusega, tuvastati Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordse omaniku kohustus taluda AÕSRS § 152 lg 1 alusel Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordse omaniku kasuks Pärnu mnt 479d kinnisasjal asuvat puurkaevu PRK0004457 ja sellega ühendatud veetorustikku, mille paiknemine on märgitud määruse lisaks oleval plaanil; samuti Pärnu mnt 479b kinnisasja igakordne omaniku kohustus maksta Pärnu mnt 479d kinnisasja igakordsele omanikule puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustiku talumise eest tasu.
12.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohtul puudus seaduslik alus talumiskohustusega seotud tingimuste kindlaksmääramiseks. Maakohus selgitas põhjendatult, et tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 13 1 ja 611. peatüki järgi hagita menetluses. TsMS § 6181 lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses mh tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 15 2), mis hõlmab ka talumiskohustusega seotud tingimuste, mh tasu määramise asju (vt nt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 27).
13.Puudutatud isik ei vaidlusta Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustust võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist. Ka puudutatud isik ise nendib, et kinnistut koormav talumiskohustus tähendab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal teise isiku omandisse kuuluvat asja ning sellise asja korrashoiuks vajalikke tegevusi. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnistu omanik peab muuhulgas võimaldama teha tehnorajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid (RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 17). Talumiskohustus hõlmab AÕSRS § 152 lg 1 järgi kohustust taluda, et tehnorajatis kohustatud isiku kinnisajal asub ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt, mh teenindatakse, remonditakse või rekonstrueeritakse (RKTKo 15.05.2006, 3-2-1-43-06).
14.Maakohus tuvastas määruse resolutsiooni p-s 2.1 Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustuse lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav; kuni värava rajamiseni nõustuda hooldus-ja remontöödeks ajutiselt piirdeaia eemaldamisega puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8 ja mitte takistada ühegi muu rajatise, seadeldise, muldkeha vm takistuse paigaldamisega selle juurdepääsu rajamist ja
2-21-15958 kasutamist. Seega määras maakohus sisuliselt kindlaks, et avaldajal on õigus Pärnu mnt 479d kinnistul asuva vaidlusaluse puurkaevuni ja sellega ühendatud veetorustikuni pääseda rajatava värava kaudu.
14.1.Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et avaldajal ei ole seadusest tulenevat alust ehitada puudutatud isiku kinnistule ühtegi rajatist ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse resolutsiooni p-st 2.1 ei ole võimalik välja lugeda avaldaja õigust Pärnu mnt 479d kinnistule uusi rajatisi ehitada, mh väravat ehitada. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 on ebatäpne osas, kuhu on avaldajal õigus värav rajada, millest tulenevalt tuleb määruse resolutsiooni täpsustada. Ringkonnakohus täpsustab määruse resolutsiooni p 2.1 selliselt, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsel omanikul on kohustus lubada rajada Pärnu mnt 479b igakordsel omanikul juurdepääsuks puurkaevule ja veetorustikule alaline lukustatav värav Pärnu mnt 479d ja Pärnu mnt 479b kinnisasjade vahel asuva aia sisse (aia osana) puurkaevule Pärnu mnt 479b kinnistu lähimas võimalikus asukohas, vastavalt joonisele lisa 8.
14.2.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku väitega, et talumiskohustus ei kohusta tagama avaldajale oma puurkaevule (ja veetorustikule) kõige lühemat juurdepääsu. Siiski võib nõustuda avaldaja ja maakohtuga, et puudutatud isiku kodu puutumatuse rikkumine intensiivsem riive oleks, kui puurkaevuni ligipääsemine toimuks läbi kinnistu aadressiga Pärnu mnt 479e, kus asub elamu, milles puudutatud isik elab koos oma perekonnaga.
15.Puudutatud isik vaidlustab määruse järgmisena osas, millega maakohus kohustas teda lubama puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde tegemiseks kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala.
15.1.Maakohus tuvastas määruse resolutsiooni p-s 2.2 Pärnu mnt 479d kinnistu igakordse omaniku kohustuse võimaldada ja mitte takistada Pärnu mnt 479b kinnistut teenindava puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamist ning lubada selleks igakordselt kasutada Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevu 10 meetri suurust hooldusala, sh tavapäraselt 2 meetri raadiuses ümber puurkaevu, erandjuhtudel kogu hooldusala ulatuses.
15.2.Esmalt on õige puudutatud isiku arusaam, et veeseaduse tähenduses ei ole puurkaevu hooldusala maa-ala, mis on ette nähtud puurkaevu ja sellega ühendatud torustiku hooldus- ja remonditööde tegemiseks. VeeS § 154 lg 2 sätestab, et hooldusala veeseaduse tähenduses on puurkaevu ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tegevus piiratud. VeeS § 154 lg 3 sätestab, et hooldusala ulatus on kümme meetrit. Seejuures ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks talumiskohustuse kindlaksmääramisel lähtunud veeseaduses sätestatud puurkaevu hooldusala maa-ala regulatsioonist. Maakohus on kasutanud sama tähistust „hooldusala“, kuid seda mitte VeeS § 154 tähenduses.
15.3.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväitega, et avaldajal ei ole vaja puurkaevu hooldamiseks ega remontimiseks nii suurt maa-ala, ning et maakohtu määrus on vastuoluline. Erinevalt puudutatud isikust, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei tuvastanud, et puurkaevuga seotud tööde tegemiseks saab avaldaja kasutada üksnes Pärnu mnt 479b kinnistut. Maakohus tõi esile, et avaldaja selgitas, et puurkaevu süvaveepumba remondiks või vahetuseks on möödapääsmatu selle eemaldamine kaevust koos toruga, mille pikkus on 35-40 meetrit, toru ei ole kokku murtav ega volditav, st täiesti tavapärane hooldus ja remont eeldavad nimetatud ulatuses sirgjoonelise ruumi olemasolu puurkaevu vahetus
2-21-15958 läheduses. See-eest on avaldaja esile toonud, et soovib puurkaevu pumba remondi käigus välja võetava plastist veetoru suunata avaldaja kinnistule läbi piirdeaia ava (tl 70). Selleks on avaldajal (ja spetsialistidel) vaja pääseda esmalt Pärnu mnt 479d kinnistul asuva puurkaevuni, et seejärel kaevust väljavõetav toru hoolduseks ja remondiks Pärnu mnt 479b kinnistule suunata. Täiendavalt on tegemist maksimaalse raadiusulatusega, mis ei tähenda, et avaldajal seda maksimaalses ulatuses iga puurkaevu hoolduse ja remondi käigus, ilmtingimata täies ulatuses vaja kasutada on.
16.Puudutatud isik vaidlustab määruse ka osas, mille maakohus kohustas Pärnu mnt 479d kinnistu igakordset omanikku mitte seadma Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada. Puudutatud isiku väidab, et Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsel omanikul on õigus ise otsustada, kes tema kinnistul viibivad. Ringkonnakohus puudutatud isiku vastuväidetega ei nõustu.
16.1.Õigusliku käsitluse kohaselt on tehnorajatis eraldiseisev vallasasi, mis ei kuulu kinnisasja omanikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 2). Kuna remondi ja hoolduskohustus lasub tehnorajatise omanikul, siis leidis maakohus põhjendatult, et puurkaevu ohutuse eest lasub vastutus seadme omanikul, s.o avaldajal ja mitte puudutatud isikul. Seega puurkaev kui tehnorajatis (võimalik elektripaigaldis ja elektriseade) kuulub Pärnu mnt 479b kinnistu igakordse omaniku omandisse, kes töö tellijana vastutab puurkaevu hooldus-ja remonditööde teostamiseks tehtava töövõtja valiku eest. Seega järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isikul ei ole õigust seada Pärnu mnt 479b kinnistu omanikule puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu mnt 479d kinnistul tingimusi, mis eriala spetsialistid võivad puurkaevu juures/sees tegutseda, remontida, puhastada või seda muul viisil hooldada.
17.Puudutatud isik vaidlustab määruse ka osas, milles kohus märkis, et Pärnu mnt 479b kinnistu igakordne omanik informeerib Pärnu mnt 479d igakordset omanikku vähemalt 2 päeva ette puurkaevu avariist või rikkest; puudutatud isik ei vaidlusta määrust osas, mille kohus määras, et tavapärastest puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditööde teostamisest etteteatamise tähtaeg on 15 päeva.
17.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsiooni piire, määrates kindlaks, et puurkaevu avariist või rikkest informeeritakse vähemalt 2 päeva ette. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isikul ei ole õigust otsustada ega hinnata, kas ja mil viisil on avaldajale tema puurkaev oluline ja mil viisil ta seda kasutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendava osa p-s 35 avaldatud kaalutlustega ning neid ei korda.
18.Puudutatud isik vaidlustab määruse ka osas, milles kohus määras, et puurkaevu ja veetorustiku hooldus- ja/või remonditöid teostamisest informeeritakse ette mh kirjaliku teate jätmisega kinnistu igakordse omaniku ja/või kinnistu postkasti. Ringkonnakohus nõustub, et määruskaebus on selles osas põhjendatud ning on alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.
18.1.Nimelt võib maakohtu määruse resolutsiooni p 3 sõnastusest välja lugeda, et informeerimiseks on piisav ka üksnes ja ainult teate jätmine postkasti. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et see on talle liialt koormav. Avaldaja ei ole selles osas määruskaebuse vastuses ka vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et piisavaks
2-21-15958 informeerimiseks võib lugeda vastavasisulise telefonisõnumi või e-kirja saatmise Pärnu mnt 479d kinnistu igakordsele omanikule, arvestades puudutatud isiku esile toodud väiteid, et puudutatud isikul puudub võimalus teada saada hooldus- ja/või remonditöödest olukorras, kus nt teate postkasti panemise päeval puudutatud isik viibib juba välismaal või rehabilitatsiooniteenuse saamiseks vastavat teenust osutavas asutuses (tl 56) ning arvestades, et maakohus määras, et avaldaja teavitab puudutatud isikut ette puurkaevu avariist või rikkest vähemalt 2 päeva. Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik, et informeerimiseks on piisav ka üksnes ja ainult teate jätmine postkasti.
19.Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles kohus kohustas puudutatud isikut avaldama avaldajale oma pangakonto number, kuhu avaldaja saab tasuda seni, kuni puudutatud isik on Pärnu mnt 479d kinnistu omanik, kinnistul asuva puurkaevu ja veetorustiku talumistasu. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohtu määrus on selles osas ebaseaduslik. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib täiendavalt vastuseks määruskaebuse väidetele, et puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei soovi avaldajale enda pangakonto numbrit talumistasu tasumiseks avaldada. Puudutatud isiku alternatiivsed välja pakutud talumistasu üleandmise viisid (sularahas arveldamine, postiasutuse rahakaardi vahendusel, raha deponeerimisega notari juures) tuleks kõne alla eelkõige juhul, raha saatjal või saajal ei ole võimalik pangakontot kasutada. Siinses asjas kohtu ette selliseid asjaolusid toodud ei ole.
20.Puudutatud isik vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, märkides seejuures, et vaidlesid naaberkinnisasjade omanikud, milles üks kinnisasja omanik kasutas teise kinnisasja omaniku suhtes õiguskaitsevahendina kohtusse pöördumise õigust; kuivõrd puudutatud isik andis avaldajale põhjust kohtuliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks ning sai sellele ka kohtulikku kaitset, ei olnud menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane, vaid menetluskulud tuli jätta puudutatud isiku kanda.
20.1.TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut.
20.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades, et lahendi tegemine on mõlema menetlusosalise huvides ning maakohus ei rahuldanud avaldust mh täies ulatuses, vaid kohendas osaliselt talumiskohustusega seotud tingimusi selliselt, et need vastaksid mõlema menetlusosalise parimatele huvidele, ei pea ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isikul oli õigus avaldada arvamust õigusliku olukorra esinemise kohta, samuti esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid talumiskohustuste tingimuste kindlaksmääramise kohta. Arvestades vaidluse asjaolusid ja selle tähtsust kummalegi menetlusosalisele, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
21.Puudutatud isik on määruskaebuse esitamiselt tasunud esitatud maksekorralduse kohaselt lõivu 70 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus on põhjendatult sidunud riigilõivu üksnes 50 euro ulatuses (RLS § 59 lg-d 5 ja 15), kuid ei selgitanud puudutatud isikule tema õigust taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud
2-21-15958 isikul on õigus taotleda määruskaebuselt enam tasutud riigilõivu, s.o 20 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p 1 sõnastamisel ekslikult märkinud, et rahuldas avaldaja avalduse sisuliselt täies ulatuses, kuigi määruse põhjendustest nähtuvalt rahuldas kohus avalduse osaliselt. Ringkonnakohus saab selle maakohtu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta maakohtu määruse sisu, TsMS § 447 lg 2 järgi parandada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka määruskaebemenetluse kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste enda kanda. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning lahendi tegemine on mõlema menetlusosalise huvides. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.