Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-92-08 Tartu, 11. november 2008. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Andres Mägi hagi OÜ NOKTETT vastu osanike 31. jaanuari 2007. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 207-4994 Andres Mägi kassatsioonkaebus Hageja Andres Mägi (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Kostja OÜ NOKTETT (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter 13. oktoober 2008. a Istungile osalejaid ei ilmunud.
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-07-4994 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2008. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN 12. juunil 2008. a Andres Mägi eest tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Andres Mägi (hageja) esitas 8. veebruaril 2007 Harju Maakohtule hagi OÜ NOKTETT (kostja) vastu, milles palus tuvastada kõikide kostja osanike 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik ja ainus juhatuse liige. Kostja osakapital on 380 100 krooni, mis on jagatud kaheks osaks: Merle Mereranna ja Raivo Mereranna ühisomandis on osa nimiväärtusega 253 400 krooni ja hagejale kuuluva osa nimiväärtus on 126 700 krooni. Kostja endine juhatuse liige R. Mererand, kelle volitused kostja juhatuse liikmena lõppesid äriseadustiku ja kostja põhikirja alusel kolmeaastase juhatuse liikme ametiaja möödumise tõttu, on tunnistanud oma volituste puudumist. R. Mererand võõrandas kuritegelikult, vastuolus heade kommetega ning avaliku korraga ettevõtte ja äriühingule kuuluva kinnistu välismaisele riiulifirmale tasu vastu saamata ning koormas kinnistu 100-aastase tasuta kasutusvaldusega. Kostja osanike 18. detsembri 2006. a erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus kustutada R. Mererand kui endine kostja juhatuse liige äriregistri B-kaardilt, kuna tema volitused kostja juhatuse liikmena olid lõppenud kolmeaastase juhatuse liikme ametiaja möödumise tõttu ÄS § 184 lg 2 järgi. Nimetatud kanne on äriregistris tegemata, kuna R. Mererand võttis esitatud notariaalsed kandeavaldused äriregistrist tagasi. Riigikohtu määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 ei pea juhatuse liikme ametiaja lõppedes tähtaja möödumise tõttu osanikud ega nõukogu seda otsusega
vormistama. R. Mererand kutsus 31. jaanuariks 2007 kokku osanike koosoleku. 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastu võetud otsused on tühised tulenevalt ÄS § 1771 lg-st 1, kuna osanike koosoleku kokkukutsumise õigus on juhatusel. R. Mererannal ei olnud õigust ega volitusi kutsuda kokku osanike koosolekut, kuna ta ei olnud juhatuse liige. Samuti rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, kuna teate eesmärgiks oli välistada kõigi osanike osalemine kostja erakorralisel koosolekul. Hageja saatis 23. jaanuaril 2007 R. Mererannale e-kirja ja tähitud postiga teavituse koosoleku ebaseaduslikkusest, sellest hoolimata toimus 31. jaanuaril 2007 advokaadibüroos Sorainen Law Offices osanike koosolek. Vastuvõetud otsused on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Hageja palus tuvastada kostja osanike 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus hageja tagasikutsumise kohta juhatuse liikme kohalt, hageja väljaarvamise kohta osanike hulgast ja osanike nimekirja korra pidamise kinnitamise kohta.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Osanike 31. jaanuari 2007. a koosolek kutsuti kokku osanikevaheliste erimeelsuste lahendamiseks ning edasiste õigusrikkumiste vältimiseks. R. Mererand oli koosoleku kokkukutsumise ajal ja on ka praegu kostja juhatuse liige, kuna 18. detsembril 2006 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsus R. Mereranna juhatuse liikmena äriühingu B-kaardilt kustutamiseks on tühine. Kui asuda seisukohale, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, oli tal kostja 2/3 osa omanikuna ÄS § 171 lg 3 alusel osanike koosoleku kokkukutsumise õigus. ÄS § 184 lg 2 sätestab juhatuse liikme ametiaja tähtajalisena, samas ei keela sama paragrahvi sama lõige juhatuse liikme ametiaja taasuuendamist poolte otsusel või vaikival kokkuleppel seaduses sätestatud tähtaja võrra. Juhatuse liikme ametiaeg pikeneb VÕS § 20 lg-st 2 ja TsÜS § 68 lg-st 4 tulenevalt poolte vaikival kokkuleppel, kostja juhatuse liikme ametiaja pikendamine poolte vaikiva kokkuleppe alusel on pooltevaheline praktika. Nimetatud seisukoht tuleneb ka Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-84-01. R. Mereranna juhatuse liikme staatus ei olnud lõppenud, kuna pikenes pooltevahelise vaikiva kokkuleppe alusel. Alternatiivsena oli R. Mererannal õigus kokku kutsuda osanike koosolek ka ÄS § 171 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel. Väide otsuste vastuolu kohta heade kommetega on tõendamata. R. Mererand täitis seadust ja hagi tagamise määrust, see ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja kutsuti koosolekule, talle edastati päevakord ja ta osales koosolekul esindaja kaudu. Nii A. Mägi kui R. Mererand jätkasid juhatuse liikme ülesannete täitmist. Koosoleku toimumine advokaadibüroos on kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Kohtupraktika kohaselt ei ole koosoleku pidamine teises kohas oluline rikkumine.
3.Harju Maakohus jättis 6. veebruari 2008. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Seda tõendavad ka koosolekul osalenud osanike nimekiri ja hageja poolt tema esindamiseks antud volikiri. ÄS § 170 lg-s 2 sätestatut seega ei rikutud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga koosolekul vastuvõetud otsuste vastuolu kohta heade kommete ja avaliku huviga. Hageja kutsuti koosolekule, ta
osales koosolekul esindaja kaudu, hageja ei põhistanud ega tõendanud väidet, et osal osanikest ei võimaldatud koosolekust osa võtta. ÄS § 184 lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõue. ÄS § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Kostja osanike 18. detsembri 2006. a erakorralise üldkoosoleku protokoll ei tõenda, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, kuna nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on vaidlustatud kohtus. VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s 4. R. Mereranna kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud sellega, et R. Mererand jätkas juhatuse liikmena tegutsemist, ning osanike 10. oktoobri 2006. a otsusega, millega otsustati mõlema juhatuse liikme volitusi pikendada pärast seaduses sätestatud kolme aastase tähtaja möödumist. Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks, kinnitab Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud otsuse p 17. Koosoleku toimumine advokaadibüroos ei saa olla koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamise aluseks, kuivõrd tegemist ei ole olulise rikkumisega. Kostja väitel toimus ka varem koosolekuid advokaadibüroos, sh hageja kokkukutsutuid, see oli kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Hageja seda väidet ei vaidlustanud. Juhindudes ÄS § 171 lg-st 1, oli R. Mererand pädev koosolekut kokku kutsuma. Kooskõlas ÄS § 170 lg-ga 2 oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei pidanud ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi ja vastas ainult apellatsioonkaebuse väidetele. Hageja on kaebuses väitnud, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluse peatamata. Kohtute menetluses on vaidlused, kus tuvastatakse, kas R. Mererannal on juhatuse liikme volitused. Menetluse peatamata jätmine ei põhjustanud ebaõiget otsust ja maakohus on õigesti tuvastanud R. Mereranna volitused osanike 31. jaanuari 2007. s koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja on esitanud nõude kahel alternatiivsel alusel: esiteks tuvastada osanike koosoleku otsuste tühisus ÄS § 1771 alusel, kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, ja teiseks on vastuvõetud otsused vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei ole käsitlenud tema väidet vastuvõetud otsuste vastuolu kohta avaliku korra ja heade kommetega. Maakohus on tuvastanud, et hageja vastavasisulised väited on põhistamata ja
tõendamata. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Nõude esitanud hageja pidi esitama asjaolud, millest tulenes tema arvates vastuvõetud otsuste tühisus, sealjuures näidates, milliseid võlausaldajate kaitseks ja avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet on vastuvõetud otsustega rikutud või milles seisneb vastuolu heade kommetega, ning TsMS § 230 lg 1 alusel nende asjaolude esinemist tõendama. Hageja on väitnud, et R. Mererand kutsus osanike koosoleku kokku selleks, et takistada hagejal osalemast osaühingu juhtimises ning varjata enda toime pandud kuritegusid. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, mille kohaselt on hageja väited tõendamata. Riigiprokuratuuri 11. jaanuari 2007. a määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise tühistamise kohta ei tõenda hageja esitatud asjaolusid. Olukorras, kus kostja osanike vahelised suhted on konfliktsed ja poolte vahel on käimas mitu kohtuvaidlust, ei saa teha vastuvõetud otsuste vastavuse kohta heade kommetega ka koguhinnanguna maakohtust erinevat järeldust. R. Mererannale kuulub suurem osaühingu osa ja ta on õigustatud otsustama juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise üle. Eeltoodud õiguse teostamine ei ole üldjuhul vastuolus heade kommetega. Maakohus on õigesti mitte nõustunud hageja väitega koosolekul vastu võetud otsuste vastuolu kohta avaliku korra ja heade kommetega. Samuti on hageja vaidlustanud maakohtu järelduse, mille kohaselt oli R. Mererand õigustatud kokku kutsuma osanike koosoleku. Vaidlus on selles, kas R. Mererand on jätkuvalt kostja juhatuse liige või mitte. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Vaidlust ei ole selles, et R. Mereranna kostja juhatuse liikmeks valimisest on möödunud üle kolme aasta. ÄS § 184 lg 2 järgi on juhatuse liikme ametiajaks kolm aastat, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Kostja põhikiri äriseadustikust erinevat juhatuse liikme volituste tähtaega ei sätesta. R. Mereranna juhatuse liikme volituste algus on 22. oktoober 1997. Maakohus on asjaolusid õigesti arvestades tuvastanud, et R. Mereranna ametiaega juhatuse liikmena on pikendatud osanikega kokkuleppel. Äriühingu ja juhatuse liikme vahel on lepinguline suhe, mille kestus ÄS § 184 lg 2 järgi on piiratud kolme aastaga. Pärast tähtaja lõppu on R. Mererand jätkanud juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samuti on ka hageja samast ajast kui R. Mererand kostja juhatuse liige. Nii hageja kui ka R. Mererand on kostja osanikud. Mõlemad juhatuse liikmed on pärast 22. oktoobrit 2000 täitnud vaikival kokkuleppel juhatuse liikme kohustusi, täites juhtimis- ja esindusfunktsiooni, koostades ja esitades majandusaasta aruandeid ja tehes muid juhatuse pädevusse kuuluvaid toiminguid. Sellisel moel juhatuse liikme volituste pikendamist ei välista ka hageja viidatud Riigikohtu määrus nr 3-2-1-39-05. Nimetatud määrus käsitleb registrikande tegemisel hinnatavaid küsimusi, mitte aga osanike ja juhatuse liikme vahelisi suhteid. Seetõttu ei saa viidatud Riigikohtu määrusest järeldada, et osanikud ei võiks pikendada juhatuse liikme ametiaega VÕS § 20 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 4 järgi vaikival kokkuleppel. Maakohtu otsus juhatuse liikme volituste pikenemise kohta ei ole vastuoluline. Maakohus ei ole tuvastanud, et juhatuse liikmete ametiaeg pikenes osanike 10. oktoobri 2006. a otsusega. Maakohtu otsuse kohaselt tõendab nimetatud otsus ainult seda, et R. Mererand on jätkanud juhatuse liikmena tegutsemist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja osanike 18. detsembri 2006. a erakorralise
üldkoosoleku otsus ei tõenda, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, kuna vastuvõetud otsus on kohtus vaidlustatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetluse peatama. Tsiviilasjas nr 2-0701 vaieldakse muu hulgas selle üle, kas R. Mererand oli kostja juhataja detsembril 2006. Kui R. Mererand ei olnud kostja juhatuse liige juba 18. detsembril 2006, siis ei olnud tal õigust kokku kutsuda ja korraldada ka kostja osanike 31. jaanuari 2007. a koosolekut. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga andnud sisulist hinnangut hageja väitele, et osanike
31.jaanuari 2007. a koosoleku otsused on vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. R. Mererand on kuritegelikult võõrandanud kostja kinnistu enda kontrolli all olevale äriühingule. Samuti on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise õiguse teostamine ei saa olla vastuolus heade kommetega, sest R. Mererannale kuulub äriühingus suurem osalus. Ka suurema osalusega isiku vastuvõetud otsust peab saama vaidlustada, sest vastupidine tõlgendus oleks vastuolus äriseadustiku mõttega ning kahjustaks äriühingu teiste osanike ja võlausaldajate huve. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud ÄS § 184 lg-t 2. Seadus ei sätesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikendamine või juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi ilma osanike otsuseta.
8.Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
9.Riigikohtu istungile osalejaid ei ilmunud. Mõlema poole esindajad teavitasid Riigikohut ilmumata jätmisest ja palusid asja lahendada ilma nende osavõtuta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt on ringkonnakohus tõlgendanud ebaõigesti ÄS § 184 lg-t 2, ehk küsimust sellest, kas juhatuse liikme ametiaeg saab pikeneda vaikivalt ilma osanike otsuseta. Riigikohus on sarnases tsiviilasjas (nr 3-2-1-65-08) 8. oktoobril 2008. a tehtud otsuses jõudnud selles küsimuses järgmistele seisukohtadele. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Siiski nõustus Riigikohus viidatud lahendis sellega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st
pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Põhikirjaga võib selline heakskiitmine olla ka välistatud. Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 34 sedastatut, et erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Nimelt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu ÄS § 179 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku ÄS § 179 lg 2 kohaselt osanikele. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3 (aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.
12.Kohtud on praeguses asjas põhimõtteliselt tuvastanud, et poolte tahe oli, et R. Mererand (ja hageja) jätkaksid kostja juhatuse liikmetena, ja on viidanud ka kostja majandusaasta aruande koostamisele ja esitamisele. Siiski ei ole tuvastatud selgelt osanike otsust, millest võiks järeldada R. Mereranna ametiaja pikendamist, mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt. Kolleegiumi arvates ei järginud ringkonnakohus selles osas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Kohtulahendite põhjendused ei ole piisavad, tuvastamaks R. Mereranna ametiaja pikenemise juhatuse liikmena. Riigikohus ei saa aga ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata (TsMS § 688 lg-d 3-5). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgelt tuvastada, kas kostja osanikud on R. Mereranna juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud. Kolleegium juhib tähelepanu ka väljendi "juhatuse liikme volitus" ebaõigele kasutamisele kohtulahendites. "Volitus" on TsÜS § 117 lg 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust. Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb aga seadusest (TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1), pealegi on juhatuse liikmel mitmeid ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu esindusõigusega.
13.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud ei ole võtnud seisukohta hageja väidete kohta, mille järgi on osanike koosoleku otsused vastuolus ka heade kommete ja avaliku korraga. Kohtud on leidnud, et hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Riigikohus ei saa ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata (TsMS § 688 lg-d 3-5).
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust. Nimetatud otsused peavad olema tehtud õigusaktide ja äriühingu põhikirja nõudeid järgides. ÄS § 184 lg 1 esimese lause kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt. ÄS § 184 lg 3 esimese lause kohaselt võib juhatuse liikme osanike otsusel, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Eelnenu ei tähenda seda, et väiksema osalusega isikud ei saaks selliseid otsuseid üldse vaidlustada (ÄS § 178 lg 3 tingimustel). Küll aga ei saa vaidlustamise aluseks olla iseenesest suurema häälteenamusega otsuse tegemise fakt. Otsust saab vaidlustada nt otsuse vastuvõtmise protseduuriliste reeglite rikkumise tõttu. Väiksema osalusega isikute nn sisulised õigused on kaitstud muude sätete kaudu, nt ÄS §-ga 166, mis näeb ette osaniku õiguse saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja ÄS §-ga 187, mis näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse.
15.Kolleegium leiab erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust, et kohtutel ei olnud praeguses asjas vaja menetlust TsMS § 356 alusel peatada. TsMS § 356 ega muud sätted ei keela asjaolude tuvastamist (juhatuse liikme ametiaja pikenemine), mis on aluseks kohtuotsuse resolutsioonis seisukoha võtmiseks hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.