Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-77-10 Tartu, 29. september 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik HIPHOP OÜ hagi Aktsiaseltsi Uvic vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 208-54906 Aktsiaseltsi Uvic kassatsioonkaebus 15 000 krooni Hageja HIPHOP OÜ (registrikood 10975853), seaduslik esindaja juhatuse liige Lauri Liiv Kostja Aktsiaselts Uvic (registrikood 10259621), esindajad vandeadvokaat Priit Lätt ja patendivolinik Almar Sehver 30. august 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-54906 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2010. a otsus ja Harju Maakohtu 12. mai 2009. a otsus. Saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Uvic taotlus peatada tsiviilasja nr 2-08-54906 menetlus.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada Aktsiaseltsile Uvic 5. aprillil 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.HIPHOP OÜ (hageja) esitas 21. augustil 2008 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Uvic (kostja) vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 4. novembril 2003 kaubamärgi "MAMMA MIA" (sõnamärgina) registreerimise taotluse ning 1. märtsil 2005 registreeriti kaubamärk "MAMMA MIA" klassides 29 ja 33 hageja nimele. Kostja hakkas märtsis 2005 Eestis tootma ja müüma "Mamma-Mia Pelmeene". Sellise tegevuse palus hageja kostjal 29. märtsil 2005 saadetud kirjas lõpetada. Kostja esitas kaks nädalat pärast hagejalt kirja saamist Patendiametile kaubamärgitaotluse. Patendiamet rahuldas kostja kaubamärgitaotluse ja avaldas selle Kaubamärgilehes. Hageja vaidlustas otsuse, kuid vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata. Kostja toodab ja turustab hagejale registreeritud kaubamärgiga tähistatud tooteid valmistoiduainete klassis. Kostja kaubamärgi registreeringuga rikutakse varasema kaubamärgi omaniku õigusi, kuivõrd hageja registreeritud ja kehtiv kaubamärk on varem saanud õiguskaitse samaliigiliste valmistoiduainete klassis (klassis nr 29). Kaubamärgid on äravahetatavad tarbija poolt, sealhulgas assotsieeruvad. Kostja toodet pakutakse Eesti (suur)kauplustes tarbijale müügiks ning defineeritakse ka müügiarvetel kui "MAMMA MIA PELMEENID" (mitte kui "Mamma-Mia pelmeenid UVIC Edu maitse! + kuju"). Kostja müüb "MAMMA MIA PELMEENIDE" nime all pelmeene juba üle 3,5 aasta. Kostja
kodulehe külastaja võib alakategooriat "Kodumaised valikud" avades leida kodulehel toote nimetusega "MAMMA-MIA pelmeenid". Sõna "pelmeenid" ei ole kaubamärgis eristusvõimeline ega vähenda äravahetamise ja assotsieerumise riski. Hageja palub kohtul teha kindlaks kostja taotletava kaubamärgi "Mamma Mia Pelmeenid" õiguskaitset välistav asjaolu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja kavatseb toota siidrit, dieetjogurtisarja ja teisi kaupu, mis kuuluvad 29. ja 33. klassi loetelusse. Kostja valmistab eranditult
30.klassi kaupade loetelusse kuuluvaid kaupu ("ravioolid, pelmeenid"). Hageja kaubamärk ei ole sarnane kostja tähisega "Mamma-Mia pelmeenid" ega ka üldtuntud. Hageja ei ole Eesti Vabariigis üldtuntud, kostja ei tooda kaupa kaubamärgiga "MAMMA MIA". Hageja kavatseb kaubamärki kasutada toodetel, mis ei ole identsed kostja toodanguga. Kaubamärk "Mamma-Mia pelmeenid" ei ole samane ega identne hageja "MAMMA MIA" kaubamärgiga ja sellel märgil on teine mõtteline tähendus.
3.Harju Maakohus rahuldas 12. mai 2009. a otsusega hagi ja tegi kindlaks kostja kaubamärgi (Patendiameti otsus nr 7/M200500468; Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsus nr 990-o) õiguskaitset välistava asjaolu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja sõnaline kaubamärk "MAMMA MIA" on hageja 4. novembri 2003. a taotluse alusel registreeritud klassides 29 ja 33 järgmistele kaupadele ja teenustele: klassis 29 liha, kala, linnuliha ja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili; tarretised, keedised, puuviljakompotid; muna, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad; klassis 33 alkoholijoogid (v.a õlu). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja kasutab toodetel tähist "Mamma-Mia pelmeenid" (tlk 10-11), 21. aprillil 2005 võttis Patendiamet menetlusse kostja 15. aprillil 2005 esitatud kaubamärgitaotluse pildilise kaubamärgi (tlk 14) klassis 30 kaupadele ravioolid ja pelmeenid registreerimiseks, avaldas kaubamärgi Kaubamärgilehes (tlk 17) ja registreeris selle 6. jaanuaril 2006. Kohtule esitatud e-kirjast (tlk 12) nähtub hageja kavatsus hakata tootma oma kaubamärgi all siidrit ja dieetjogurtisarja. Hageja on seisukohal, et kostja pelmeenide tähistamine vaidlusaluse tähisega rikub hageja kaubamärgiomaniku õigusi. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud hageja avalduse rahuldamata (tlk 18-25). Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolud, mis välistavad kostja kaubamärgi õiguskaitse. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Hageja ja kostja kaubad on registreeritud küll erinevates klassides, kuid nimetatu ei tähenda, et tegemist ei ole sarnaste kaupadega KaMS-i mõttes. Toodete samaliigilisust tuleb hinnata tarbija seisukohast. Alkoholijoogid (klass 33) ei ole samaliigilised tooted kostja klassis 30 registreeritud kaupadega ravioolid ja pelmeenid. Tuleb analüüsida, kas liha ja piimatooted on sarnased kaubad toodetega ravioolid ja pelmeenid. Tegemist on olemuselt, otstarbelt ja kasutamisviisilt kaupadega, mille
turustusviis pole määratud. Kostja kasutab kaubamärki vaidluse asjaolude kohaselt pelmeenidel, mis on laialdase levikuga esmatarbekaup ja mille tarbijaks on kogu avalikkus. Kaubamärkide registreeringutest ei tulene ühtegi täpsemat turustusviisi ega vanusekategooriat või muud tingimust, mis võimaldaks väita, et tegemist on erinevate kaupadega. Hageja registreeringus märgitud erinevad lihad võib tarbija asendada kostja ravioolide ja pelmeenidega. Tarbija jaoks on tegemist osaliselt asendatavate ja samas üksteist täiendavate samaliigiliste kaupadega. Hageja kaubamärgi registreerimisel märgitud toiduained on toitude, sealhulgas pelmeenide ja ravioolide valmistamisel üksteist täiendavad ja neid kasutatakse paljude toitude valmistamisel koos. Seega kostja tooted on hageja klassis 29 märgitud toodetega samaliigilised. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijad tuginevad kaubamärke võrreldes üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport, p 23; 22. juuni 1999. a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, p 25). Kaubamärgi visuaalses muljes jääb esiplaanile pelmeenide pilt ja sõnaühend "Mamma-mia". "Mamma-mia" langeb hageja kaubamärgiga kokku, erinevuseks on vaid sidekriips, kuid nimetatut ei saa pidada oluliseks erinevuseks. Kuigi vaidlusalused kaubamärgid on erinevad sõnade, tähtede, silpide, täis- ja kaashäälikute arvu poolest, on nad foneetiliselt sarnased, kuna varasem kaubamärk on tervikuna hõlmatud taotletava kaubamärgiga. Kahe kaubamärgi ühesugune osa langeb kokku hageja kaubamärgiga tervikuna ja kostja kaubamärgi domineeriva osaga, mis tarbija jaoks on esimene väljaöeldav sõna. Eraldi sõnade "pelmeenid", "Uvic", "edu maitse" lisamine ei sea seda sarnasust kahtluse alla. Võttes arvesse, et väljend "Mamma mia" on lühike ja lööv, ei saa välistada, et suulises kõnes ütleb tarbija välja ainult need sõnad. Sõna "Mamma-mia" moodustab seega foneetilisest seisukohast kostja kaubamärgi domineeriva osa ja on identne hageja kaubamärgi ainsa osaga. Kaubamärgid on ka kontseptuaalselt sarnased. Mõlemad märgid sisaldavad sõnu "Mamma mia", millel on asjaomase tarbijaskonna jaoks kontseptuaalselt selge sisu, kuna see mõiste annab edasi ühelt poolt emaliku soojuse ja toidu maitsvuse ideed, teisalt viitab üllatusele toidu heast maitsest. Sõnu "pelmeenid", "Uvic" või "edu maitse" ei jäta tarbija meelde kui taotletava kaubamärgi kontseptuaalse osa domineerivaid osi ja need ei muuda taotletava kaubamärgi kontseptuaalset sisu. Veelgi enam, teatavat seoseid tekitavat osa võidakse tajuda domineeriva osana, kui kaubamärgi teised osad on väiksema eristusvõimega ehk vähem iseloomulikud. Kaubamärgi visuaalses muljes jääb esiplaanile pelmeenide pilt ja sõnaühend "Mamma-mia". Tarbija tähelepanu kandub esmalt sõnale "Mamma-mia", kuna kaubamärgi kujutisosad on täiesti teisejärgulised. Vaidlusalustel kaubamärkidel on palju olulisi sarnaseid osi.
Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada asjaomast publikut (tarbijaskonda), kaubamärkide võrdlust, kaupade võrdlust ja kõiki muid olulisi asjaolusid kogumis. Poolte esiletoodud asjaoludest võib teha järelduse, et mõlemad kaubamärgid on suunatud Eesti tarbijaskonnale üldiselt (tegemist on laiatarbekaupadega) Eesti territooriumil. Varasem kaubamärk on hageja registreeritud kaubamärk "MAMMA MIA". Tegemist on küll kaitstava, kuid mitte kõrge eristusvõimega sõnaga kaubamärgi koostisosas. Poolte kaubad on osalt samaliigilised. Kuna tegemist on igapäevaseks tarbimiseks mõeldud kaubaga, ei pööra tarbijaskond neile suuremat tähelepanu ja nimetatud põhjusel tuleb jaatada võimalust, et tarbijad ajavad kaubamärgid segi. Arvestades asjaomaste kaupade osalist samaliigilisust, kaubamärkide sarnasust ning varasema kaubamärgi keskmist eristusvõimet, on tõenäoline, et tarbija ajab hageja ja kostja kaubamärgid segi (KaMS § 10 lg 1 p 2).
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. märtsi 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldas materiaalõigust õigesti. Maakohus tuvastas asjas tähtsad asjaolud õigesti ja rahuldas hageja tuvastushagi põhjendatult. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kostja kasutab kaubamärki oma toodetel, kuid hageja ei tooda midagi. KaMS ei seosta kaubamärgi õiguskaitset kauba olemasoluga, vaid ka kavatsusega kasutada kaubamärki vastavasse registreerimisklassi kuuluvatel kaupadel. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja kavatseb tootma hakata 29. ja 33. klassi kaupade loetelusse kuuluvaid tooteid. Sellele on tuginenud ka kostja oma vastuses hagiavaldusele. Ekslik on kostja väide, et maakohus oleks pidanud otsuse tegemisel lähtuma tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusest. Tulenevalt KaMS § 41 lg-s 5 sätestatust võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, esitada hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. Hagi menetlemisel ei vaata kohus läbi apellatsioonikomisjoni otsust ega pea seda analüüsima, nagu kostja ekslikult leiab. Selle vaidluse esemeks ei olnud kaubamärgi ainuõiguse rikkumine ega kahju hüvitamine ning maakohus ei pidanud andma hinnangut kostja süüle, tegevuse õigusvastasusele ega põhjuslikule seosele, nagu kostja ekslikult leiab.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi
rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub ka peatada asja menetluse kuni lahendi tegemiseni Harju Maakohtus tsiviilasjas, milles kostja on esitanud hagi hageja vastu kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks alates 2. märtsist 2010. Kostja leiab, et hageja ja kostja kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt ei ole tõenäoline. Kostja kaubamärk ja kaubad ei ole sarnased hageja kaubamärgi ja kaupadega. Hageja ja kostja kaubamärkide registreeringu aluseks olevad kaubad ei ole samaliigilised. Kohtud on sõna "samaliigilisus" sisustanud üksnes grammatiliselt (oluliste tunnuste poolest kokkukuuluvate esemete rühm - toiduained). Korrektne on lähtuda KaMS § 10 lg 1 p 2 mõiste "samaliigiline" sisustamisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (direktiiv) sõnastusest ning eesmärgist, mida õigusnormiga on soovitud saavutada - välistada varasemate õiguste omaniku huvide kahjustamine olukorras, kus tarbija võib muu hulgas arvata, et kaubad pärinevad ühelt ja samalt või seotud ettevõtetelt. Vaadeldavad kaubad klassides 29 ja 30 kuuluvad mõlemad üldise ja laia kategooria "toidukaubad" alla. Sellele vaatamata ei ole selline üldistus piisav, et lugeda need kaubad samaliigiliseks KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses. Hageja kaubad võivad olla suunatud nii lõpptarbijale kui ka äritarbijale, kostja kaubad on aga suunatud üksnes lõpptarbijale. Hageja ja kostja kaubad erinevad oluliselt ka olemuse poolest - kui hageja kaubad on n-ö tooraine (liha ja piimatooted), siis kostja kaubad on külmutatud valmistooted. Asjaolu, et kostja kaubad sisaldavad liha, ei muuda neid samaliigilisteks. Samuti ei turusta piimatooteid ja liha turustavad ettevõtjad üldjuhul ravioole ja pelmeene. Hageja kaup "liha" ei ole ka kostja kaupu täiendavaks kaubaks, kuna tarbija ei söö samal ajal pelmeene ja lisaks veel liha. Seega ei eelda tarbija, et kaubad pärineksid samalt või seotud ettevõtjalt. Toidukaupade turustuskanalid on valdavalt samad (kauplused), kuid kostja kaupu müüakse spetsiaalsetes külmlettides, hageja kaupu aga vastavalt liha- ja piimalettides. Tuginedes direktiivi preambuli p-le 9, art 10 lg-le 1, art 11 lg-le 2 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 207/2009 Ühenduse kaubamärgi kohta art 42 lg-le 2, märkis kostja, et kaubamärgiomaniku õiguskaitse piirid sõltuvad kaubamärgi tegelikust kasutamisest. 1. märtsil 2010 täitus hageja kaubamärgi suhtes ka viieaastane tähtaeg kaubamärgi kasutusele võtmiseks. Hageja ei ole tõendanud oma kaubamärgi kasutamist ning kostjale teadaolevalt ei ole hageja ka kaubamärki kasutama hakanud, seega on hageja oma kaubamärgi registreeringust tuleneva kaubamärgiõiguse minetanud. Võimalust, et hageja kaubamärgiõiguse võib lõppenuks tunnistada ka ilma hagiavaldust esitamata ning üksnes asjaolusid hinnates, kinnitab Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-1-09, mille kohaselt "on kohtul GTKS § 12 lg-s 2 nimetatud asjaolusid hinnates õigus hinnata geograafilise tähise õiguskaitse andmise aluseks olevate asjaolude olemasolu või puudumist isegi siis, kui teine pool ei ole geograafilise tähise registreeringut eraldi vaidlustanud". Kaubamärgid on visuaalselt üksnes osaliselt sarnased ning hageja kaubamärk ja kostja kaubamärgi domineerivate elementide üldsumma on visuaalselt pigem erinev kui sarnane. Kuigi foneetiline kokkulangevus esineb, on see üksnes osaline. Kontseptuaalselt on hageja kaubamärk seotud vaid tähendusega "minu ema" (tõlge itaalia keelest). See-eest kostja kaubamärgil on laiem kontseptuaalne
tähendus - "Mamma-Mia pelmeenid" kannab endas tähendust "minu ema pelmeenid". Menetluslik olukord on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud. Kostja esitas 1. aprillil 2010 maakohtule hagi hageja kaubamärgi MAMMA MIA ainuõiguse alates
2.märtsist 2010 lõppenuks tunnistamise nõudes, kuna 1. märtsil 2010 täitus viis aastat, mille jooksul ei ole märki kasutatud. Kostja palub Riigikohtul käesoleva asja menetlus peatada kuni jõustunud lahendi tegemiseni hagimenetluses, kus kostja on vaidlustanud hageja ainuõiguse kehtivuse alates
2.märtsist 2010. Hageja hagi rahuldamine sõltub otseselt hageja ainuõiguse olemasolust kaubamärgi MAMMA MIA suhtes. Kui selgub, et hageja on ainuõiguse kaotanud, puudub tal õigus vaidlustada kostja kaubamärgi registreerimist registris ning nõuda kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemist, sest selline õigus on KaMS § 41 lg 2 kohaselt üksnes asjast huvitatud isikul. Kuigi direktiivi art 4 lg 1 p (b) ja KaMS § 10 lg 1 p 2 reguleerivad sama õiguslikku küsimust, on ebaselge, kuidas tuleks KaMS-i sätet direktiivi valguses tõlgendada. Selle põhjuseks on erinev terminikasutus - KaMS-i puhul tähistatakse kaubamärkide võrdlemise alusena terminit "samaliigiline" ja direktiivi puhul "sarnane". Eestis on tekkinud vastuoluline kohtupraktika kaupade samaliigilisuse hindamisel. Oluline on Riigikohtu tõlgendus järgmiste küsimuste kohta: 1) kuidas sisustada KaMS § 10 lg 1 p-s 2 kasutatud mõistet "kaubamärkide tarbija poolt äravahetamise tõenäosus"; 2) kas kohus saab kaubamärgiõiguse lõppenuks tunnistada ka ilma hagiavaldust esitamata ning üksnes asjaolusid hinnates; 3) milline tähendus on kaubamärgi ainuõiguse kohta registrisse tehtud kandel ainuõiguse lõppemise korral; 4) kas Riigikohtul on õigus tuvastada esimese või teise astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid, kui sellist asjaolu ei saanud varem esitada mõjuva põhjuse esinemise korral, muu hulgas põhjusel, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ja vahetult enne asja lahendamist teise astme kohtus.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja palub jätta kostja menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu otsusele tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 10 lg 1 p 2). KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.
11.Hinnates kaubamärkide sarnasust, on maakohus leidnud, et vaidlusalustel kaubamärkidel on palju olulisi sarnaseid osi. Ringkonnakohus on maakohtu põhjendustega nõustunud. Kolleegium nõustub
kohtute järeldusega kaubamärkide sarnasuse kohta. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport, p 23; Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, p 25). Maakohus on õigesti leidnud, et hinnates kostja vaidlusalust kaubamärki, jääb kaubamärgi visuaalses muljes esiplaanile pelmeenide pilt ja sõnaühend "Mamma-mia". "Mamma-mia" langeb hageja kaubamärgiga MAMMA MIA kokku, erinevuseks on vaid sidekriips, kuid nimetatut ei saa pidada oluliseks erinevuseks. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kaubamärgid on visuaalselt pigem erinevad. Põhjendatud on ka maakohtu järeldus, et kuigi vaidlusalused kaubamärgid on erinevad sõnade, tähtede, silpide, täis- ja kaashäälikute arvu poolest, on nad foneetiliselt sarnased, kuna varasem kaubamärk on tervikuna hõlmatud taotletava kaubamärgiga. Kahe kaubamärgi ühesugune osa langeb kokku hageja kaubamärgiga tervikuna ja kostja kaubamärgi domineeriva osaga, mis tarbija jaoks on esimene väljaöeldav sõna. Sõna "Mamma-mia" moodustab seega foneetilisest seisukohast kostja kaubamärgi domineeriva osa ja on identne hageja kaubamärgi ainsa osaga. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega ka kaubamärkide semantilise sarnasuse kohta.
12.Järgnevalt tuleb analüüsida seda, kas kohtute otsused on põhjendatud ka osas, mis puudutavad kaupade samaliigilisuse hindamist. Kostja leiab, et hageja ja kostja kaubamärkide registreeringu aluseks olevad kaubad ei ole samaliigilised. Maakohus on seevastu leidnud ja ringkonnakohus sellega oma otsuses nõustunud, et kostja toodete (pelmeenid, ravioolid) puhul on tegemist samaliigiliste kaupadega hageja klassis 29 märgitud toodetega. Õige on maakohtu seisukoht, et asjaolu, et hageja ja kostja kaubad on registreeritud erinevates klassides, ei tähenda veel, et tegemist ei oleks samaliigiliste kaupadega KaMS-i mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on registreerinud kaubamärgi MAMMA MIA klassis 29: liha, kala, linnuliha ja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili; tarretised, keedised, puuviljakompotid; munad, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad; ja klassis 33 (alkoholijoogid (v.a õlu)). Kostja toodab klassi 30 kuuluvaid kaupu - ravioole ning pelmeene. Hinnates seda, kas kaubad või teenused on samaliigilised, tuleb arvestada kõiki nende kaupade või teenustega seotud aspekte, sh nende olemust, nende lõpptarbijaid, nende kasutusviisi ning seda, kas kaubad ja teenused üksteist asendavad või täiendavad (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 16; Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. a otsus kohtuasjas C-39/97: Canon Kabushiki Kaisha vs. Metro-Goldwyn-Mayer Inc., p 23). Õige on maakohtu järeldus, et alkoholijoogid ei ole samaliigilised tooted klassis 30 registreeritud
kaupadega ravioolid ja pelmeenid, kuna tegemist on olemuselt erinevate kaupadega. Analüüsides, kas liha ja piimatooted on samaliigilised kaubad ravioolide ja pelmeenidega, on kohtud leidnud, et tegemist on olemuselt, otstarbelt ja kasutamisviisilt kaupadega, mille turustusviis pole määratud. Kostja kasutab kaubamärki vaidluse asjaolude kohaselt pelmeenidel, mis on laialdase levikuga esmatarbekaup. Kaubamärkide registreeringutest ei tulene ühtegi täpsemat turustusviisi ega vanusekategooriat või muud tingimust, mis võimaldaks väita, et tegemist on erinevate kaupadega. Hageja registreeringus märgitud erinevad lihad võib tarbija asendada kostja ravioolide ja pelmeenidega. Tarbija jaoks on tegemist osaliselt asendatavate ja samas üksteist täiendavate samaliigiliste kaupadega. Hageja kaubamärgi registreerimisel märgitud toiduained on toitude, sealhulgas pelmeenide ja ravioolide valmistamisel üksteist täiendavad ja neid kasutatakse paljude toitude valmistamisel koos. Kolleegium leiab, et arusaamatuks jääb maakohtu argument, kuidas saab asjaolu, et kaubamärkide registreeringutest ei tulene ühtegi täpsemat turustusviisi ega vanusekategooriat või muud tingimust, olla põhjuseks, et lugeda kaupu samaliigilisteks. Ka asjaolu, et kaupade turustusviis pole määratud, ei saa olla aluseks, et lugeda kaupu samaliigilisteks. Põhjendamata on ka maakohtu seisukoht, et erinevad lihad võib tarbija asendada ravioolide ja pelmeenidega või et tegemist on üksteist täiendavate kaupadega. Asjaolud, et pelmeenid sisaldavad liha või et hageja kaubamärgi registreerimisel märgitud toiduaineid kasutatakse ka ravioolide ja pelmeenide valmistamisel, ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda kaupu samaliigilisteks. Maakohtu põhjendus kaupade samaliigilisuse kohta on puudulik, mistõttu on maakohus rikkunud selles osas TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, pole ka ringkonnakohtu otsus piisavalt põhjendatud. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu otsusele tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
13.Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on samaliigiliste kaupadega, tuleb kohtul hinnata ka kaubamärkide segiajamise tõenäosust. Maakohus on õigesti märkinud, et segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada asjaomast tarbijaskonda, kaubamärkide võrdlust, kaupade võrdlust ja kõiki muid asjaolusid kogumis. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime, ning et kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk. Selleks, et kindlaks teha kaubamärgi eristusvõime ning sellest tulenevalt hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema nende tähistega kaitstavate kaupade ja teenuste loetelud, ja vastupidi.
14.Kaubamärgi kõige olulisem funktsioon on eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku kaubast või teenusest. Lisaks on kaubamärgil ka päritolufunktsioon, seostades kaupa või teenust konkreetse kauba pakkuja või teenuse osutajaga. Üksnes kaubamärgi kasutamise korral täidab kaubamärk eelnimetatud funktsioone. Ka Euroopa Liidu Nõukogu määruses (EÜ) nr 207/2009 Ühenduse kaubamärgi kohta viidatakse sellele, et Ühenduse kaubamärkide kaitsmine või muude varem registreeritud kaubamärkide kaitsmine nende vastu ei ole põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata.
15.Kostja on esitanud Riigikohtule taotluse peatada vaidlusaluse asja menetlus seetõttu, et ta esitas
1.aprillil 2010 maakohtule hagi hageja kaubamärgi MAMMA MIA ainuõiguse alates 2. märtsist 2010 lõppenuks tunnistamise nõudes, kuna 1. märtsil 2010 täitus viis aastat, mille jooksul ei ole märki kasutatud. Kostja leiab, et hageja hagi rahuldamine sõltub otseselt hageja ainuõiguse olemasolust kaubamärgi MAMMA MIA suhtes. Kui selgub, et hageja on ainuõiguse kaotanud, puudub tal õigus vaidlustada kostja kaubamärgi registreerimist registris ning nõuda kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemist, sest selline õigus on KaMS § 41 lg 2 kohaselt üksnes asjast huvitatud isikul. TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Samas ei keela TsMS § 356 ega muud sätted kohtul tuvastada asjaolusid, mis on aluseks kohtuotsuse resolutsioonis seisukoha võtmiseks hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 11. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08, p 15). KaMS § 55 lg 2 kohaselt loetakse ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral registreering kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamist võib nõuda hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates. KaMS § 55 lg 3 kohaselt ei ole ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine aluseks enne vastava kohtuotsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole vaja menetlust Riigikohtus peatada. Vastuseks kostja kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et Riigikohus arvestab tulenevalt TsMS § 688 lg-st 3 kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega ei saa Riigikohus tuvastada esimese või teise astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid. Kuna praegusel juhul tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, saab maakohus kolleegiumi arvates hinnata ka kostja vastuväiteid hagile selle kohta, et hageja ei ole asjast huvitatud isikuks KaMS § 41 lg 2 mõttes. Kui kostja esitab maakohtule menetluse peatamise taotluse seetõttu, et käimas on teine kohtumenetlus hageja kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõudes, võib maakohus ka menetluse peatada, kui ta peab kostja esitatud asjaolusid hinnates seda vajalikuks.
16.Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
17.Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.