Avaldaja T.F. (isikukood xxx, elukoht xxx Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Solovjova Puudutatud isikud V.F. (isikukood xxx) A F (isikukood xxx, elukoht xxx) 27.10.2008. a ja 30.10.2008. a
Ärakuulamistel osalenud
Avaldaja T.F.
isikud
Avaldaja esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova
esindajad
Irina
Puudutatud isik A F
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada V.F. (isikukood xxx) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31. detsember 1957. a.
Toimetada isiku surnukstunnistamise määrus kätte avaldajale, A.F ja siseministrile.
5.Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
6.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded . Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Avalduse sisu
1.22.04.2008. a esitas T.F. Harju Maakohtule avalduse oma abikaasa V.F.i surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt abiellus avaldaja V.F.iga 16.12.1952. a. Perekonnaelu ei olnud stabiilne – V.F. oli sageli kodust ära, osales kaklustes, elatus ainult juhutöödest. 1956. a suve lõpust jäi V.F. kadunuks. Avaldaja pöördus tema otsimiseks miilitsasse, kuid miilits oli
2-08-15093 veendunud, et V.F., elades ühiskonnas omaksvõetud käitumisreegleid eirates, sai surma mõnes tänavakakluses või muus riskantses situatsioonis. Kuna V.F. oli lastekodu kasvandik, siis tal sugulasi, kelle juurde minna, ei olnud. Peale 1956. a suve lõppu andmeid V.F.i elusoleku kohta ei ole. Avaldaja on huvitatud V.F.i surnuks tunnistamisest, sest soovib jätta oma elu jooksul soetatud vara oma lapsele, kuid kuna avaldaja korteriomand asukohaga xxx on omandatud avaldaja ja V.F.i formaalse abieluaja jooksul, on tegemist formaalselt ühisvaraga ning avaldaja ei saa käsutada vara ilma V.F.i nõusolekuta. Avalduse kohaselt on V.F.i eeldatav surmaaeg 31.08.1956. a.
2.27.10.2008. a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus V.F.i surnuks tunnistada, kuna ei ole teda juba 56 aastat näinud ega temast midagi kuulnud. Avaldaja abiellus V.F.iga 1952. a kui V.F. teenis armees, koos nad ei elanud - avaldaja elas tüdrukutele mõeldud ühiselamus.17.12.1953. a sünnitas avaldaja poja, abikaasa kohta andmeid polnud, ta olevat elanud Silikaadis ühe naisega, kelle nimi on T. 1954. a viis avaldaja lapse elama oma ema juurde Ukrainasse, tagasi tulles selgus, et V.F. on ebaseaduslikult N.T.ga abiellunud (nimetatud abielu tunnistati kohtus kehtetuks). Peale seda kohtas avaldaja veelkord N.T.t tänaval ning N.T. ütles avaldajale, et kui ta peale abielulahutust koju läks, siis oli V.F. nad paljaks varastanud ja minema sõitnud. Avaldaja nägi V.F.it viimati 1956. a suvel. Peale V.F.i kadumist tegi avaldaja miilitsasse avalduse, kuid siis teda ei otsitudki, kadus jäljetult teadmata kuhu. Ka kohtutäiturid otsisid teda seoses alimentide väljamõistmisega, teda ei leitud. Avaldaja on teinud testamendi, pärandades korteri oma pojale, kuid selgus, et avaldaja on ikka veel abielus V.F.iga ja seoses sellega võib pojal tulla tulevikus probleeme (tl 23 ja 23 pöördel). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
3.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • V.F. on avaldaja T.F. abikaasa (tl 3 ja 4). • 1956. a suve lõpust jäi V.F. kadunuks. Avaldaja tegi V.F.i kadumise kohta avalduse miilitsasse, kuid miilits V.F.it taga ei otsinud. Asjaolu on tuvastatud avaldaja ütlustega (tl 1 ja 23 pöördel). • Eesti Vabariigi Siseministeeriumi andmetel puuduvad nii Kodakondsus- ja Migratsiooniametil kui ka Politseiametil andmed V.F.i kohta, Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud V.F.i piiriületusi, Maksuja Tolliameti elektroonilises andmebaasis ei ole isikukoodiga nr xxx isikut olemas (tl 13 ja 29). Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Tallinna Perekonnaseisuaktide büroo 16.12.1952. a välja antud abielutunnistuse kohaselt abiellusid V.F. ja T.F. (enne abiellumist Gorbatšjova) 16.12.1952. a. Tallinna Perekonnaseisuaktide büroos ning selle kohta on tehtud kanne nr 2457 (tl 3 ja 4). Rahvastikuregistris on V.F.iga seotud isikuks märgitud abikaasa T.F. ning suhte olekuks “kehtiv“ (tl 8). Seega on T.F. isik, kellel on V.F.i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste
2-08-15093 andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
6.V.F.i elu avaldajaga kooselu ajal oli ebastabiilne - ta oli sageli kodust ära, osales kaklustes, elatus ainult juhutöödest (abiellus ajal, mil ta avaldajaga abielus oli, fiktiivselt veel teisegi naisega). 1956. a suve lõpust jäi V.F. kadunuks. Avaldaja pöördus tema otsimiseks miilitsasse, kuid miilits oli veendunud, et V.F., elades ühiskonnas omaksvõetud käitumisreegleid eirates, sai surma mõnes tänavakakluses või muus riskantses situatsioonis, mistõttu miilits V.F.it taga ei otsinud. Peale 1956. a suve lõppu andmeid V.F.i elusoleku kohta ei ole.
7.TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 26.05.2008. a kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et siseministeerium esitas kohtu palvel järelpärimised V.F.i kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ning ka Politseiametil puuduvad andmed V.F.i kohta. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud V.F.i piiriületusi. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus sisalduvad andmed alates 01.01.1997. a. Alates 01.05.2004. a ei toimu regulaarselt Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike fikseerimist piiriületuste andmekogus. Eeltoodust tulenevalt on siseminister seisukohal, et kohus võib teadaolevate andmete alusel V.F.i surnuks tunnistada (tl 13).
8.TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 05.05.2008. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles V.F.it esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid V.F.i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. V.F.i kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
9.TsMS § 510 lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris on V.F.i seisundiks märgitud “andmed puuduvad; arhiivis“. V.F.iga seotud isikuks on märgitud vaid avaldaja T.F.. Kohtule on esitatud ka A Fi (sündinud xxx. a Tallinnas) sünnitunnistus, mille kohaselt on A F avaldaja ja V.F.i poeg (tl 5). A F avaldas ärakuulamisel, et on V.F.it näinud vaid fotolt, mida avaldaja talle näitas ning ta ei tea oma isast midagi. A F elas lapsena koos oma vanaema Irina Gorbatšjovaga Ukrainas ning kogu tema elu jooksul ei ole keegi V.F.i nimeline isik temaga ühendust võtnud. Arvab, et isa võib praeguseks juba surnud olla, ise ei ole ka teda kunagi otsinud (tl 26). Avalduse kohaselt oli V.F. lastekodu kasvandik, mistõttu tal teisi lähedasi peale abikaasa ja poja, kelle juurde minna, ei olnud. Peale 09.02.1954. a välja antud abieluakti ja abielutunnistust rahvastikuregistri kohaselt V.F seotud dokumente välja antud ei ole.
2-08-15093 Kohtule esitatud avalduse kohaselt V.F.il kindlat töökohta ei olnud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasis V.F.i isikukoodiga isikut registris ei ole.
10.Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et V.F. on surnud. Tema elusoleku kohta alates suvest 1956. a., s.o rohkem kui 52 aasta jooksul andmeid ei ole. Kuna viimased andmed V.F.i elusoleku kohta pärinevad 1956. aasta suvest, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna V.F.i eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb V.F.i surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1957. a. mitte aga 31.08.1956. a. nagu leiab avaldaja.
11.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.